3-23-1539/21 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. aprill 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1539

Haldusasi

Marina Minerals OÜ kaebus Keskkonnaameti 07.06.2023

korralduse nr DM-120572-25 tühistamise ja vastustaja

kohustamise nõuetes

Menetlusosalised

Kaebaja Marina Minerals OÜ (registrikood 11349875),

volitatud esindaja vandeadvokaat Pirkka-Marja Põldvere

Vastustaja Keskkonnaamet, volitatud esindaja Evelyn Jallai

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 06.03.2024

RESOLUTSIOON

1. Kuulutada menetlus kinniseks vastustaja 27.02.2024 menetlusdokumendi ja selle

lisade 1, 5 ja 8 osas.

2. Jätta Marina Minerals OÜ kaebus rahuldamata.

3. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 06.05.2024 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi,

tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks

peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt.

3-23-1539

Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele (esindajate kaudu).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Marina Minerals OÜ esitas 22.06.2022 Keskkonnaametile keskkonnakaitseloa

esmataotluse T/KL-1013627 Ilvese liivakarjääris (Surju metskond 1, Ilvese küla, Saarde

vald, Pärnu maakond) täiteliiva kaevandamiseks.

2. Keskkonnaameti 07.06.2023 korraldusega nr D-120572-25 keelduti Marina Minerals

OÜ-le maavara kaevandamise keskkonnaloa andmisest Ilvese liivakarjääri mäeeraldisel

maapõueseaduse (MaaPS) § 55 lg 2 p 12 alusel. Korralduse põhjendused olid kokkuvõtlikult

järgmised.

Taotletav Ilvese liivakarjäär asub Ilvese külas Saarde vallas Pärnu maakonnas ning selle

mäeeraldis ja mäeeraldise teenindusmaa kattuvad riigiomandis oleva Surju metskond 1

(katastritunnus 76501:005:0422, 100% maatulundusmaa) kinnistuga, mille valitsejaks on

Keskkonnaministeerium ning volitatud asutuseks Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK).

Taotletava Ilvese liivakarjääri mäeeraldise ja teenindusmaa pindala on 19,8 ha. Mäeeraldis

hõlmab täiteliiva aktiivse tarbevaru 1 ja 2 plokke, mille aktiivne tarbevaru on 472 tuh m3,

millest kaevandatava varu kogus on 452 tuh m3. Keskmine tootmismaht aastas 35 tuh m3.

Kaevandatud materjali kasutatakse täitematerjalina ning peale maavara ammendamist

korrastatakse ala veekoguks 13,65 ha ja maatulundusmaaks 6,15 ha (rohu- ja metsamaa).

Kaevandamisluba taotletakse 15 aastaks.

Ilvese taotletav liivakarjäär asub kehtivate planeeringute – Pärnu maakonnaplaneering ja

Surju valla üldplaneering ning koostatava Saarde valla üldplaneeringu järgi rohelise

võrgustiku tuumala keskel. Rail Balticu (RB) trassikoridor on taotletavast Ilvese

liivakarjäärist ca 1,4 km kaugusel.

Taotletavast mäeeraldisest ca 60 m kaugusele põhja suunda ja ca 30 m kaugusele lääne

suunda jäävad vääriselupaigad VEP nr 00360, 00361 ja 00362 (tunnused VEPE00360,

VEPE00361 ja VEPE00362 vastavalt). Ilvese liivakarjääri mäeeraldise lõunapiir külgneb ca

30 m kaugusel Luitemaa looduskaitseala ja Mõtuse sihtkaitsevööndiga, idapiir külgneb ca 20

m kaugusel Luitemaa looduskaitseala ja Kiviniidu sihtkaitsevööndiga ning läänepiir külgneb

ca 250 m kaugusel Luitemaa looduskaitseala ja Ilvese sihtkaitsevööndiga. Luitemaa

looduskaitsealal asuvad: Ilvese liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaast 230 m kaugusel idas

on registreeritud I kategooria kaitsealuste liigi must-toonekurg (Ciconia nigra) elupaik

(KLO9124399) ja 250 m kaugusel läänes merikotka (Haliaeetus albicilla) elupaik

(KLO9124387).

II kategooria kaitsealuste linnuliikide lähimad elupaigad asuvad taotletavast mäeeraldise

teenindusmaast järgmistel kaugustel: 15 m kaugusel idas laanerähn (Picoides tridactylus)

(KLO9119016) ja kanakull (Accipiter gentilis) (KLO9118971) ning lõunas 35 m kaugusel

metsis (Tetrao urogallus) (KLO9102133), 90 m ja 140 m kaugusel laanerähn (Picoides

tridactylus) (KLO9119014 ja KLO9119015) ning läänes kanakull (Accipiter gentilis)

(KLO9118978), karvasjalg-kakk (Aegolius funereus) (KLO9119875) ja laanerähn (Picoides

tridactylus) (KLO9119012) ning põhja suunas 1300 m kaugusel metsis (Tetrao urogallus)

(KLO9123966).

III kategooria kaitsealuste linnuliikide lähimad elupaigad asuvad taotletavast mäeeraldise

teenindusmaast järgmistel kaugustel: 400 m kaugusel idas värbkakk (Glaucidium passerinum)

(KLO9119007) ja laanepüü (Tetrastes bonasia) (KLO9118994) ning 650 m edelas laanepüü

(Tetrastes bonasia) (KLO9118994) ja hallpea-rähn (Picus canus) (KLO9119020) ning põhjas

900 kaugusel laanepüü (Tetrastes bonasia) (KLO9118987). Lähimad kaitsealuste taimeliikide

2(11)

3-23-1539

leiukohad on 490 m kaugusel idas. Nendeks liikideks on harilik kopsusamblik (Lobaria

pulmonaria) (KLO9700490), sulgjas õhik (Neckera pennata) (KLO9400245) ja suur

nööpsamblik (Megalaria grossa) (KLO9700545). Loode suunas on teada järgnevad

kaitsealuste liikide leiukohad: Wulfi turbasammal (Sphagnum wulfianum) (KLO9400949) ja

suur nööpsamblik (Megalaria grossa) (KLO9700546).

Uue karjääri rajamisega kaasneb rohelise võrgustiku pindala ja sidususe vähenemine ning

häiringud rohelise võrgustiku looduslikule seisundile müra, tolmu, veerežiimi ja inimhäiringu

muutuste kaudu, mida on taotletava karjääri asukoha tõttu rohelise võrgustiku tuumala keskel

keeruline leevendada. Ilvese karjääri asukoha lähistel toimub RB raudtee

maakonnaplaneeringu uuendamine trassilõikude 3A, 4A ja 4H osas ja selle keskkonnamõju

strateegiline hindamine (KSH). KSH käigus on läbi viidud Natura asjakohane hindamine,

mille aruande kohaselt ei taga kavandatud leevendusmeetmed Luitemaa linnuala metsise

asurkonna sidusust ning kavandatavad trassikoridorid võivad seada ohtu liigi asurkonna levila

vähenemise. Seeläbi ei ole need ka piisavad tagamaks Luitemaa populatsiooni pikaajalise

soodsa seisundi ning ettevaatuspõhimõttest tulenevalt on tegemist olulise ebasoodsa mõjuga

Luitemaa linnuala kaitse-eesmärkidele ja ala terviklikkusele.

Rail Baltic Estonia OÜ tellimusel on 2021 koostatud aruanne, mille eesmärgiks oli välja

töötada meetmete pakett eesmärgiga leevendada ja hüvitada RB kiirraudtee rajamisega Edela-

Pärnumaal (RB metsise projektalal) avalduvaid negatiivseid mõjusid. Ühe tegevusena

(hüvitusmeetmena) on vajalikuks peetud metsise asurkonna sidususe parandamiseks uute

kaitsealade moodustamine. Taotletav Ilvese liivakarjäär kattub antud töö kohaselt terves

ulatuses metsise perspektiivse hüvitusmeetme alaga. Ilvese karjääri piirkonna sobivust

maastiku tasemel metsise elupaigaks kinnitab ka Keskkonnaameti tellitud üle-Eestiline

analüüs. Keskkonnaametil on kavas esitada ettepanekud potentsiaalsete hüvitusmeetmete

alade kaitse alla võtmiseks. Taotletav Ilvese liivakarjäär piirneb idast Luitemaa

looduskaitseala Kiviniidu sihtkatisevööndiga, Ilvese sihtkaitsevöönd asub ligikaudu 300

meetri kaugusel lääne suunas ning lõunas ligikaudu 35 m kaugusel on Mõtuse sihtkaitsevöönd

ja metsise elupaik (KLO9102133). Karjääri ja kaitseala vahel on Soometsa tee, mida

hakatakse kasutama liiva väljavedamiseks karjäärist. Metsise mänguala (Mõtuse mäng)

paikneb karjääri teenindusmaast 630 m ja Soometsa teest 600 m kaugusel. Eestis läbiviidud

telemeetriauuringust on selgunud, et metsised kasutavad kavandatava Ilvese liivakarjääri

elupaigana. Karjääri tegevusega ja liiva väljaveoga kaasneval müral ja muudel häiringutel

oleks otsene mõju Luitemaa metsise elupaigale (KLO9102133). Pärast maavara ammendamist

on Ilvese karjäär kavandatud korrastada 69% ulatuses veekoguks. Veekogu ei ole metsise

elupaik. Karjääri rajamine kahjustaks Luitemaa metsiseasurkonna ühendust ülejäänud Soomaa

metsise tuumalaga põhjapoolset ühenduskoridori killustades. Seega kaasnevad liiva

kaevandamisega ebasoodsad mõjud Luitemaa metsiseasurkonnale nii kaevandamisega kui ka

kaevandamise järgselt.

Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 kohaselt võib kava

või projekti ellu viia pärast seda, kui see ei avalda asjaomase ala

terviklikkusele negatiivset mõju. Kui hoolimata negatiivsest hinnangust

kava või projekti tagajärgedele ala suhtes ja alternatiivsete lahenduste

puudumisel tuleb kava või projekt üldiste huvide seisukohast eriti

mõjuvatel põhjustel, sealhulgas sotsiaalsetel või majanduslikel põhjustel

siiski ellu viia, peab liikmesriik võtma kõik vajalikud asendusmeetmed, et

tagada Natura 2000 võrgustiku üldise sidususe kaitse. Ilvese karjääri

avamisega kaasneb oluline ebasoodne mõju metsisele Luitemaa

looduskaitseala Mõtuse sihtkaitsevööndis, mida ei ole võimalik

leevendada. Karjääri avamine takistab RB kiirraudtee rajamisega

3(11)

3-23-1539

kaasnevate negatiivsete mõjude kompenseerimist Edela-Pärnumaal

metsise Luitemaa - Laiksaare alamasurkonna soodsa seisundi

säilitamiseks ja seega Luitemaa looduskaitsealal asuva metsise asurkonna

soodsa seisundi tagamist (MaaPS § 55 lg 2 p 12).

3. Marina Minerals OÜ esitas 07.07.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Keskkonnaameti

07.06.2023 korralduse nr DM-120572-25 tühistamise ja vastustaja kohustamise nõuetes.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4. Kaebaja leiab, et Ilvese liivakarjääri keskkonnaloa andmisest keeldumine on õigusvastane,

kuivõrd see on kaalutlusvigadega ning ebaproportsionaalne.

4.1. RB osas keskkonnakaitseliste meetmete rakendamine ei välista kaebajale Ilvese karjääris

kaevandusloa väljastamist (koos asjakohaste leevendusmeetmete lisatingimustena

määramisega). Korralduses ei ole vastupidist veenvalt põhjendatud ega tõendatud.

4.2. Keskkonnaamet ei ole kaalunud kaevandusloa andmisest keeldumisele erinevaid

alternatiive ega nõuetekohaselt põhjendanud, miks kaevandamise keelamine oli ainus

alternatiiv. Ometi nägid eksperdid teisi võimalusi. Vaidlusalusest korraldusest jääb ekslik ja

eksitav mulje, nagu nähtuks eksperdiarvamustest, et kaevandamisega kaasnevat olulist

ebasoodsat mõju kaitstavatele loodusobjektidele ei ole võimalik muul viisil vältida, kui loa

andmisest keeldumisega. See ei vasta tõele. MaaPS § 55 lg 2 p 12 teise eelduse olemasolu on

täielikult kaalumata ja põhjendamata. Samuti on puudulikult põhjendatud ebasoodsa mõju

olemasolu ja ulatust. Kaevandamisest keeldumist on põhjendatud ennekõike väitega, et RB

trassi ehitamise ja kasutamisega kaasnevat olulist mõju ei saa muudmoodi vältida. Need on

aga kaks erinevat mõju, mistõttu on korraldus õigusvastane.

4.3. Keskkonnaamet pole põhjendanud, mille alusel ta väidab, justkui poleks kaevandamise

lubamisega kaasnevat olulist mõju võimalik vältida muul viisil, kui kaevandamise

keelamisega. Kaebaja on 14.11.2022 esitanud looduskaitseeksperdi ja zooloogi U. T

ekspertarvamuse, millest nähtub, et kaevandamisega kaasnevaid mõjusid on

leevendusmeetmetega võimalik maandada. Korralduses on ekspertarvamust sisuliselt

ignoreeritud. U. T on oma 14.11.2022 arvamuses leidnud, et riigiasutused on ise varasemalt

aktiivset metsaraiet lubades metsiste ja teiste metsaliikide elupaiga tingimusi väga oluliselt

kahjustanud; see ala peaks olema rohevõrgustiku tuumikala terviklikkuse seisukohalt kaitseala

osa; raiesmik sinna kasvava kõrge rohuga ega rajatud tiheda kuuse kultuuriga ei ole metsisele

heaks elupaigaks; sellel perioodil ei pea alal kõik tegevused olema automaatselt keelatud, vaid

piisaks piiranguvööngi kaitse korrast, mis võimaldaks kaitse eesmärki mitte kahjustavaid

majandustegevusi ning nende käigus kujundada ala eesmärkide saavutamiseks kohasemaks.

Paljasõnaline on väide, et U. T ei ole metsiste osas ekspert. Lisaks nähtub U. T CV-st, et tal

on aastakümnete pikkune kogemus erinevate keskkonnakaitsealaste teemade ja ohustatud

liikide eluolu hindamisel. Lisaks on U. T teinud 2007. a Ojamaa kaevanduse tehnokompleksi

rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruande raames mõju analüüsi

metsise kaitsealale.

4.4. Kaebaja on 01.03.2023, 09.03.2023 ning 13.03.2023 e-kirjadega soovinud teavet

menetluse kohta. Keskkonnaamet on vastavaid taotlusi ignoreerinud nii haldusmenetluse

raames kui ka vaidlusaluses korralduses, millega on rikkunud oluliselt haldusmenetluse

norme (sh kaalumiskohustust).

4.5. Keskkonnaameti poolt vaidlusaluses korralduses viidatud arvamused ei välista Ilvese

liivakarjääris kaevandamise lubamist leevendusmeetmete kohaldamisega. Vaidlusaluses

korralduses viidatud RB 2021. a aruandes ei ole analüüsitud mitte kaevandamise mõju ja selle

leevendamist, vaid RB mõju ja selle leevendamise võimalusi. Keskkonnaameti poolt

4(11)

3-23-1539

korduvalt viidatud RB metsisearuanne ei räägi hüvitusmeetmetest KeHJS § 45 lg-te 3 ja 4

tähenduses, vaid leevendusmeetmetest RB rajamiseks. Lisaks RB leevendus- ja

kompensatsioonimeetmed ei ole kehtestatud, mistõttu viide RB metsisearuandele on ennatlik.

RB aruandest ega RB metsise asurkonna kaitsemeetmete, seire ja elupaikade taastamise

programmist ei nähtu, et Ilvese liivakarjääris oleks kaevandamine täiesti välistatud. Seda pole

isegi analüüsitud.

4.6. Müra leevendamiseks on RB metsisearuandes võimaliku lahendusena (RB jaoks) välja

toodud müratunnel ja raudtee servas paiknev piisava kõrgusega vertikaalne pidev barjäär (vt

lk 92). Vaidlusaluses korralduses ei ole selgitatud, miks ei saaks analoogseid

leevendusmeetmeid rakendada Ilvese liivakarjääris kaevandamise ajaks (nt koos tingimusega,

et kaevandamise õigus kehtib kuni vastavas lõigus RB muldkeha ehitamise lõpuni ja pärast

seda tuleb karjäär koheselt korrastada ja sulgeda isegi, kui varu on veel ammendamata).

4.7. Keskkonnaameti väited Ilvese liivakarjääri alale uue looduskaitseala loomise kohta on

paljasõnalised ja ennatlikud – täna ei saa tegemist olla asjakohase kaalutlusega. Asjaolu, et

Keskkonnaamet kavatseb väidetavalt tulevikus teha ettepaneku potentsiaalsete

hüvitusmeetmete alade (sh Ilvese karjääri piirkonna ala) kaitse alla võtmiseks, ei tulene, et

Ilvese liivakarjääri (olulist) ebasoodsat mõju ei saa muul viisil vältida küki loa andmisest

keeldumisega. Isegi, kui Keskkonnaamet algataks haldusmenetluse Ilvese liivakarjääri

kinnistule looduskaitseala moodustamiseks, ei oleks võimalik väita, et looduskaitseala

asendusalana üldse moodustatakse ega ka seda, et RB trassi kompensatsioonimeetmena peaks

looduskaitseala just Ilvese liivakarjääri alale moodustama. Kaebajale oli üllatuslik

Keskkonnaameti viide Ilvese liivakarjääri kinnistule täiendava kaitseala loomise vajadusest.

4.8. Kaebajale on arusaamatu, kuidas saab ühe ettevõtte (RB) tellitud uurimistöö automaatselt

muuta tähtsusetuks teise ettevõtte (kaebaja) poolt teostatud ja kavandatud tööd. RB 2021. a

aruandes ei ole arvestatud Keskkonnaameti poolt kaebajale 2021. a väljastatud uuringuloaga.

Sellega on rikutud uurimispõhimõtet kui ka kohustust erinevaid huve kaaluda.

4.9. 29.10.2021 väljastatud geoloogilise uuringuloa alusel tellis kaebaja Ilvese uuringuruumis

geoloogilised uuringud, mille tulemusel kanti Maa-ameti peadirektori 09.05.2022

korraldusega nr 1-17/22/1018 keskkonnaregistri maardlate nimistusse Ilvese liivamaardla

aktiivse tarbevaruga kogumahus 472 tuh m3. Juhindudes MaaPS § 23 lg-dest 1 ja 6, võis

kaebaja põhjendatud eeldada, et Ilvese liivakarjääris kaevandamine õigusaktide kohaselt

keelatud ei ole.

4.10.

Keskkonnaamet ei ole põhjendanud, kuidas oleks kohe Ilvese liivakarjääri alale

kaitseala loomine keskkonnakaitseliste eesmärkidega rohkem kooskõlas kui lühiajaline

kaevandamine ja seejärel karjääri ala keskkonnakaitselisi eesmärke arvestades spetsiifiliselt

korrastamine. Keskkonnaamet on püüdnud jätta mulje, et Ilvese kinnistu

kompensatsioonialaks jätmine on lahendus looduskaitsjate poolt välja toodud takistusele RB

trassi arendamisel. Samas on U. T kaebajale selgitanud, et korvamatu kahju metsiste

elupaikadele on tehtud juba Keskkonnaameti poolt lageraiete lubamisega. Ka RB aruanne

kinnitab, et lageraie alad ei ole metsise elupaikade kaitsmiseks sobivad.

4.11.

Keskkonnaameti väited müra kohta on paljasõnalised ja alusetud ning vastavas osas

uurimispõhimõtte rikkumine on toonud kaasa ebaõige ja õigusvastase korralduse.

4.12.

RB trassi ja ehitustöid arvestades on Keskkonnaameti väited just kaevanduse poolt

rohevõrgustiku tuumala killustamise kohta ebaproportsionaalsed – tuumala saab RB trassi

arvestades piirkonnas killustatud olenemata kaevandusest.

4.13.

Korraldus on vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega.

5(11)

3-23-1539

4.14.

Vastustaja jättis nõuetekohaselt määratlemata ning tuvastamata kõik põhjendatud

huvid ega kaalunud neid vastastikuses seoses.

4.15.

Korralduses pole käsitletud ega arvestatud teisi õiguse üldpõhimõtteid (mõistlikkuse

põhimõte, võrdne kohtlemine, õiglane), mis on oluline viga kaalutlusõiguse kasutamisel.

4.16.

Keskkonnaamet on rikkunud põhjendamiskohustust (HMS § 56).

4.17.

Keskkonnaamet on oma vastuses eksitavalt irdunud kaebuse kesksest küsimusest.

4.18.

Ilvese liivakarjääri korrastamine (osaliselt) veekoguks ei välista metsise liikumist

karjääri alal. Kuna vastustajal on vaja leida metsise jaoks hüvitusala, on vastustaja jätnud

teiste liikide vajadused põhjendamatult kõrvale, rikkudes kaalutlusõigust. Kui telemeetria

andmetel metsised tõesti juba viibivad majandatud metsaga aladel, siis pole alust väita, et

need metsised ei saa viibida ka hiljem korrastatud karjäärialal.

4.19.

Kaebaja ei osutanud kaebuse p-s 36(b) hüvitismeede vs leevendusmeede vastuolule,

vaid faktile, et metsisearuanne ja RB 2021. a aruanne räägivad RB tarbeks vajalikest

leevendus/asendusmeetmetest. RB rajamise raames ongi see oluline, aga antud juhul on

asjakohased ennekõike Ilvese liivakarjääri mõjud ja nende võimalik

leevendamine/asendamine (sh KeHJS § 45 lg-te 3 ja 4 tähenduses).

4.20.

Kui vastustaja teadis juba 2019.a, et Ilvese alale kavandatakse kaitseala, siis on

vastustaja jätnud teadlikult ja tahtlikult kaebaja põhjendatud huvid arvestamata.

5. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

5.1. Ilvese liivakarjääris on kaevandamisloa keeldumiseks MaaPS § 55 lg 2 p 12 eeldused

täidetud. Vaidlusalusel alal kaasneksid pikaajalised ebasoodsad mõjud Luitemaa

metsiseasurkonnale liiva kaevandamisel kui ka kaevandamise järgselt.

5.2. Loa andmisest keeldumise alternatiivina oleks olnud võimalik läbi viia Natura

eelhindamine, mille tulemused oleks viinud keskkonnamõju hindamise protsessi algatamiseni,

kuna mõjud Natura alale ei ole objektiivsele teabele tuginedes välistatud. KMH läbiviimine

oleks olnud perspektiivitu sest, et KMH oleks jõudnud tulemusele, et ka leevendavad

meetmed ei taga Natura alade terviklikkust ega kaitse-eesmärkide saavutamist. Kui RB puhul

tuleb kõne alla Natura erandi taotlemine (vt KeHJS § 29 lg 3, looduskaitseseadus (LKS) § 69 1

lg 3, § 701), siis täiteliiva kaevandamise puhul mitte, sest täiteliiva on võimalik ka mujal

kaevandada. Kaevandamine Ilvese karjääri alal ei ole vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja

erakordselt tungivatel põhjustel. Seetõttu ei olnud põhjendatud ka KMH menetluse

läbiviimine. Kui Keskkonnaametile on ka ilma KMH-d läbi viimata selge, et esineb loa

andmisest keeldumise alus, siis ei ole KMH korraldamine enam eesmärgipärane (vt

Riigikohtu lahend nr 3-16-478/44, p 20-22).

5.3. Inimtekkeliste infrastruktuuride (sh karjääri) mõju kanalistele (sh metsisele) on

analüüsitud 2014. a ilmunud metaanalüüsis (Hovick et al 2014), kus lisaks müra mõjule

rõhutatakse ka, et teede, karjääri jms rajamisega kaasnev elupaiga hävimine maastikus

põhjustab ümbruskonna kanaliste (sh metsise) elupaikade kvaliteedi langust, mis väljendub

nii elupaikade hülgamises, kui sigimisedukuse vähenemises ja suremuse suurenemises.

Metsise elupaigas ei tohiks inimtekkelise müra tase olla kõrgem kui 45 dB ning müratase on

vähendatav müratõketega, mille võimalused on siiski piiratud ning tuleb arvestada, et ka

kõrgete müratõkete rajamisel on samuti tegu metsisele sobiva maastiku kahjustamisega

(barjääriefektiga).

5.4. U. T ekspertarvamus on puudulik. Aastatel 2012-2022 on valminud uuringute aruandeid,

kui ka publitseeritud mitmeid teadusartikleid teadusajakirjades, mis on olulised Eesti

metsiseasurkonna kaitse seisukohalt. Neile U. T viidanud ei ole ega ka ulatuslikule

6(11)

3-23-1539

asjakohasele teaduskirjandusele. See mõjutab ekspertarvamuse õigsust. Osa välja pakutud

leevendusmeetmeid käsitlevad mõju vähendamist metsa vääriselupaikadele ja mõju vältimist

Luitemaa looduskaitseala metsale servaefekti, tuuleheite ja päikesepõletuse ulatumise näol,

samuti metsa raadamiseks sobiva ajavahemiku soovitust seoses kanakulli pesitsusperioodiga.

Kuigi kõnealuste leevendusmeetmete sisu osas vaidlust ei ole, siis need meetmed ei ole seotud

metsisele avalduva mõju leevendamisega. Juba 2019. a oli olemas teadmine, et vaidlusalune

Ilvese liivakarjääri ala on vajalik ja sobilik RB trassi rajamisega kaasnevateks

hüvitusmeetmeteks. Ala sobivust metsise elupaigaks on kinnitanud 2018.

5.5. KeHJS § 45 lg 4 kohaselt ei tohi strateegilise planeerimisdokumendiga kavandatud

tegevust alustada enne hüvitusmeetmete rakendamist. Seega tuleb RB hüvitusmeetmed

rakendada enne tegevuste alustamist ning arvesse tuleb võtta ka kumulatiivseid mõjusid, mis

tähendab, et kaevandamise mõjusid ei saa hinnata eraldivõetult, vaid tuleb hinnata koos RB

rajamisega kaasnevate mõjudega. Seega RB rajamiseks ei ole mõeldav variant, et Ilvese

liivakarjääris kaevandatakse varu kiirelt RB jaoks ära ja seejärel korrastatakse ala

kaitsealustele liikidele sobivaks. Hüvitusmeede peab olema rakendatud enne RB rajamise

alustamist, mis tähendab, et Ilvese liivakarjääri ala peab olema hüvitusmeetmena kaitse alla

võetud enne RB rajamise alustamist. Samas kasutatud karjääri korrastamisel metsaelupaigaks

kulub vähemalt 40 aastat. Samuti ei oleks karjääri korrastamisel veekogu metsisele sobilik

elupaik. Kuna hüvitusmeetmed on piirkonnas eelkõige vajalikud Luitemaa linnuala metsise

asurkonna elupaikade taastamiseks ning tervendamiseks, siis on asjakohatu kaebaja viide, et

Keskkonnaamet ei tohikus vaidlusalusel alal keskenduda üksnes metsisele.

5.6. Hüvitusmeetme rakendamise vajadus, sh Ilvese liivakarjääri alale uue kaitseala loomine

ei ole paljasõnaline ega ennatlik.

5.7. LKS § 8 lg 6 esimese lause kohaselt, kui on esitatud loodusobjekti kaitse alla võtmise

ettepanek, siis on haldusorganil, kellele on esitatud taotlus muu haldusakti andmiseks, mis

võib mõjutada ettepanekus nimetatud loodusobjekti seisundit, õigus peatada haldusakti

andmise menetlus. Kui kohus peaks leidma, et vaidlusalune korraldus on õigusvastane ning

vastustaja peaks uuesti kaaluma kaevandamisloa väljastamist, siis on Keskkonnaametil õigus

keskkonnaloa menetlus peatada.

5.8. Ainuüksi asjaolu, et kaebajale on väljastatud uuringuluba, kaebaja on teostanud

geoloogilised uuringud, alal on arvele võetud aktiivne tarbevaru ja kaebaja oli esitanud

kaevandamisloa taotluse, ei tekita kaebajale õigustatud ootust kaevandamisloa saamiseks.

5.9. Ekslik on kaebaja väide, et Ilvese liivakarjääri ala kompensatsioonialaks muutmine saab

sisulist looduskaitselist eesmärki täita alles aastate pärast. Ala on juba praegu oluline

Luitemaa metsise asurkonna seisundi säilitamisel, sidususe tagamisel ning hüvitusala kaitse

alla võtmine tagab ala kvaliteedi languse peatamise erinevate tegevuste (kaevandamine,

kuivendus, raied, tuulikute rajamine jms) poolt.

5.10.

Mõeldav ei ole kaebaja väljapakutud variant, et metsise kaitse-eesmärgi täitmiseks

piisaks ka Ilvese karjääri alal piiranguvööndi korra kehtestamisest, mis ei välistaks

kaevandamist. LKS § 31 lg 2 p 3 järgi on maavara kaevandamine piiranguvööndis keelatud,

kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti.

5.11.

Keskkonnaamet ei ole rikkunud uurimispõhimõtet müra ega rohevõrgustiku

küsimuses.

5.12.

Keskkonnaamet ei ole rikkunud põhjendamiskohustust ning on kaalunud kõiki

põhjendatud huve ja arvestanud õiguse üldpõhimõtteid.

5.13.

MaaPS § 55 lg 2 p 12 kohaldamine ei eelda, et kaitstav loodusobjekt peab paiknema

karjääri alal, vaid eesmärgiks on vältida ebasoodsat mõju kaitstavale loodusobjektile.

7(11)

3-23-1539

Kavandatava tegevus mõju võib avalduda ka kaitstavale loodusobjektile, mis asub väljaspool

karjääriala (LKS § 4 lg 1 p 3). Metsis on II kaitsekategooria liik. Läbiviidud

telemeetriauuringute tulemuste põhjal kasutavad metsised vaidlusalust Ilvese liivakarjääri.

5.14.

Vaidlusalusel alal ei ole mõeldav kaevandamise lubamine, kuna raadatud ja

kaevandatud elupaiga taastumine metsisele mingilgi määral sobivaks võtaks aega

aastakümneid. Oluline tegur on ka karjääri rajamine loodusmaastikku, mis on vajalik RB

mõjude hüvitamiseks ja mille kaitse alla võtmise vajadus oli Keskkonnaameti jaoks selge juba

2019. a. Metsise elupaigas ei tohiks inimtekkelise müra tase olla kõrgem kui 45 dB ning

müratase on vähendatav müratõketega, mille võimalused on piiratud ning tuleb arvestada, et

ka kõrgete müratõkete rajamisel on tegu metsisele sobiva maastiku kahjustamisega

(barjääriefekt). Lisaks on oluliseks häiringuks kaevandatava materjali transport. Vaidlusaluse

karjääriga kaasneva, praegu metsise elupaigaks sobiva metsaala vähenemine tähendab ka

sobivate toitumisalade kahanemist ning territooriumite (tegelike elupaikade)

ümberpaiknemist, mis kokkuvõttes toob kaasa metsise asurkonna funktsionaalse elupaiga

(kuni 3 km mängukeskmest) mahtuvuse vähenemise piirkonnas.

5.15.

Kuigi Keskkonnaamet tegi vaidlusaluse ala kaitse alla võtmise ettepaneku juba 2019.

a, siis lükkas Keskkonnaministeerium mh Ilvese ala osas esialgu kaitse alla võtmise otsuse

edasi. Geoloogilise uuringu loa andmise keeldumise alused on sätestatud MaaPS § 35 lg-tes

1-2 ning keeldumise aluseid tol ajal ei esinenud. Uuringute ja kaevandamise mõjud on

erinevad.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

7. Esmalt lahendab kohus menetluslikud küsimused (I) ning seejärel kaebuse sisuliselt (II).

I

8. Vastustaja on taotlenud menetluse kinniseks kuulutamist vastustaja 27.02.2024

menetlusdokumendi ja selle lisade 1, 5 ja 8 osas ning märkinud õigusliku alusena avaliku

teabe seaduse (AvTS) § 35 lg 1 p 8.

9. Tulenevalt HKMS § 77 lg-st 1 kohaldatakse halduskohtumenetluse avalikkuse, haldusasja

menetluse kinniseks kuulutamise, kohtuistungi edastamise ja salvestamise suhtes

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 37-42. Vastavalt TsMS § 38 lg 1 punktile 6

kuulutab kohus menetluse või selle osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise

taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik ärisaladuse või muu sellesarnase saladuse

hoidmiseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole saladuse kaitse huvist suurem. LKS § 53

lg 1 kohaselt on I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine

massiteabevahendites keelatud. Eeltoodust lähtuvalt on käesoleval juhul menetluse osaliselt

kinniseks kuulutamise taotlus põhjendatud ning kohus kuulutab menetluse kinniseks

vastustaja 27.02.2024 menetlusdokumendi ja selle lisade 1, 5 ja 8 osas.

II

10. Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustaja on õiguspäraselt

keeldunud kaebajale Ilvese liivakarjääris kaevandamisluba andmisest.

11. Tulenevalt MaaPS § 55 lg 2 punktist 12 keeldutakse kaevandamisloa andmisest ka juhul,

kui taotletava kaevandamisloa alusel tehtavad tööd võivad oluliselt ebasoodsalt mõjutada

kaitstavat loodusobjekti ja seda ebasoodsat mõju ei saa muul viisil vältida kui loa andmisest

keeldumisega. Riigikohus on selgitanud, et loamenetluses tuleb vastustajal kontrollida, kas ei

8(11)

3-23-1539

esine MaaPS §-s 55 sätestatud kaevandamisloa andmisest keeldumise aluseid; MaaPS § 55 lg

1 kohaselt tuleb loa andmisest keelduda KeÜS § 52 lg 1 p-des 1 ja 3-10 sätestatud alustel;

lisaks tuleb loa andmisest keelduda MaaPS § 55 lg-s 2 sätestatud alustel (vt Riigikohtu

halduskolleegiumi 14.03.2024 otsus nr 3-20-1657, p 16).

12. Kohus nõustub vaidlusaluses korralduses toodud põhjendustega ega pea vajalikuks neid

korrata (HKMS § 165 lg 2). Kuivõrd kaebus jääb rahuldamata, siis puudub vajadus kõiki

argumente käsitleda, küll aga selgitab kohus vastuseks kaebusele järgmist.

13. MaaPS § 55 lg 2 p 12 eeldused on täidetud. Kaitstav loodusobjekt, mida kaevandamisega

ebasoodsalt võidakse mõjutada, on metsis kui II kaitsekategooria liik (vt LKS § 4 lg 1 p 3).

Vaidlusaluses korralduses on toodud põhjendused, et läbiviidud telemeetriauuringute

tulemuste põhjal kasutavad metsised vaidlusalust Ilvese liivakarjääri elupaigana (vt

Keskkonnaameti 07.06.2023 korraldus nr DM-120572-25, lk 13-14; digitaalse kohtutoimiku

lehed (dtl-d) 177-178). Samuti on ilmne, et kui pärast maavara ammendamist korrastatakse

Ilvese liivakarjäär 69% ulatuses veekoguks, siis metsise elupaik ei säili (vt kaebuse lisa 13, lk

14). See tähendab, et taotletava kaevandamisloa alusel tehtavad tööd mõjutavad oluliselt

ebasoodsalt kaitstavat loodusobjekti ning seda ebasoodsat mõju ei ole võimalik vältida.

Ajalise piirangu panemine või kaevandamisala vähendamine ei muuda fakti, et hiljem on

kavandatud Ilvese karjäär korrastada 69% ulatuses veekoguks ning metsise kaitse

tegevuskavast nähtub, et metsise elupaik veekogu ei ole. Seetõttu oli vastustaja diskretsioon

võimalike ebasoodsat mõju leevendavate meetmete osas redutseerunud nullini. Vastustajal

polnud alternatiive. Seetõttu ei nõustu kohus ka kaebajaga osas, et vastustaja on jätnud

hindamata MaaPS § 55 lg 2 p 12 teise eelduse Ilvese liivakarjääri kontekstis.

14. Kuigi kaebaja on välja toonud, et Ilvese liivakarjääri korrastamine (osaliselt) veekoguks

ei välista metsise liikumist karjääri alal, siis on vastustaja selgitanud, et raadatud ja

kaevandatud elupaiga taastumine metsisele mingilgi määral sobivaks võtaks aega

aastakümneid. Lisaks nähtub metsise kaitse tegevuskavast, et elupaigana eelistavad metsised

mängupaigana ainult mändidest koosnevaid puistuid, kus puude vanus on kõige sagedamini

80-130 aastat; pesakonnaga emaslinnud eelistavad toituda vanades niisketes loodusmetsades,

kus puhmarindes domineerib mustikas või ökotonis raba servaalal; suveperioodil eelistavad

metsisekuked vanu toitaineterikastel muldadel kasvavaid kuusemetsi, pesakonnata kanad

kasutavad sagedamini noor tihedamaid okasmetsi ning talveperioodil eelistavad vanad kuked

vanu männikuid ning metsisekanad eelistavad keskeas männikuid (vt lk 11-13)1. Eelnevast

nähtuvalt ei vasta veekogu metsise elupaiganõuetele.

15. Vaidlusaluses korralduses on toodud piisavad põhjendused, miks vastustaja hinnangul

kaevandamisloa väljastamisest keeldutakse. Seetõttu ei nõustu kohus kaebajaga, et

vaidlusalune korraldus oleks põhjendamispuudustega (HMS § 56). Samuti on vastustaja

viidanud mitmetele läbiviidud uuringutele ning põhjendatult selgitanud, et U. T

ekspertarvamuses ei ole viidatud aktuaalsetele hiljuti teostatud metsise uuringutele, mis võis

mõjutada eksperthinnangut. Esmalt ei nähtu 14.11.2022 ekspertarvamusest, millistele

teaduslikele allikatele on ekspert tuginenud (vt kaebuse lisa 4; dtl 117). Teiseks on ekspert

ebasoodsa mõjuna metsisele toonud välja üksnes müra, kuid pole analüüsinud küsimust, et kui

metsise elupaik kattub Ilvese liivakarjääriga ning peale kaevandamist luuakse alale veekogu,

mis ei ole sobiv elupaik metsisele, siis sellega on tegemist ebasoodsa mõjuga kaitstavale

loodusobjektile. Ka kaebaja poolt 27.02.2024 esitatud eksperthinnang keskendub üksnes

mürale (müramodelleerimine) (vt kaebaja 27.02.2024 menetlusdokumendi lisa 1). Samas on

eelnevalt välja toodud, et ebasoodne mõju kaasneb mitte üksnes müraga, vaid asjaoluga, et

kaevandamise tulemusel hävib metsise elupaik.

1 https://kliimaministeerium.ee/elurikkus-keskkonnakaitse/looduskaitse/liigikaitse

9(11)

3-23-1539

16. Nimelt nähtub 2021. a Eesti Ornitoloogiaühingu koostatud ekspertiisist, et metsise

mänguasurkonna jaoks kõige tähtsam ja aktiivseimalt kasutatav elupaik jääb mängukeskmest

reeglina 1 km raadiusesse ja aastaringselt vajalik elupaik ulatub mängukeskmest 3 km

raadiusesse (vt vastustaja 14.08.2023 menetlusdokumendi lisa 8, lk 8; dtl 983). Metsise

telemeetriauuringus on soovitatud metsise mängude kaitseks rakendada ranget kaitset 1 km

raadiuses ümber metsise mänguala ning metsise eluala kaitsel tuleb kindlasti rakendada 3 km

raadiusega tsoneerimise põhimõtet (vt vastustaja 14.08.2023 menetlusdokumendi lisa 6, lk 60;

dtl 963). Nähtuvalt vaidlusalusest korraldusest piirneb taotletav Ilvese liivakarjäär idast

Luitemaa looduskaitseala Kiviniidu sihtkaitsevööndiga, Ilvese sihtkaitsevöönd asub ligikaudu

300 m kaugusel lääne suunas ning lõunas ligikaudu 35 m kaugusel on Mõtuse sihtkaitsevöönd

ja metsise elupaik (KLO9102133) (dtl 176).

17. Kuigi kaebajale on 2021. a väljastatud uuringuluba, ei anna see kaebajale õiguspärast

ootust kaevandamisloa saamiseks. Tegemist on kahe erineva haldusmenetlusega ning

uuringuluba pole eelhaldusaktiks kaevandamisloale.

18. Kohus ei nõustu kaebajaga, et vastustaja oleks vastuoluliselt käitunud. Nagu eelnevalt on

selgitatud, siis uuringuloa väljastamine ei tähenda automaatselt, et ka kaevandamisluba tuleb

väljastada. Samuti ei tulene õiguslikku siduvust vastustajale kaevandamisloa väljastamiseks

asjaolust, et peale uuringuid on Maa-amet kandnud maavara registrisse aktiivse varu. MaaPS

§ 23 sätestab maavaravaru kategooriad ning selle lõikest 6 ei saa järeldada, et kui

maavaravaru on aktiivne, siis tuleb automaatselt ka kaevandamisluba väljastada.

Kaevandamisloa andmise otsustamine on eraldiseisvalt reguleeritud MaaPS §-s 55, mis on

erinorm MaaPS § 23 ees. Seega tuli vastustajal lahendada kaevandamisloa taotlus MaaPS §

55 alusel ning kontrollida ega ei esine selle sätte lõikes 2 nimetatud loa andmisest keeldumise

aluseid.

19. Ühtlasi on Keskkonnaamet asjakohaselt selgitanud, et juba 2019. a tegi Keskkonnaamet

vaidlusaluse ala kaitse alla võtmise ettepaneku (vt vastustaja 14.08.2023 menetlusdokumendi

lisa 2). Geoloogilise uuringu loa andmise keeldumise alused on sätestatud MaaPS § 35 lg-tes

1-2 ning keeldumise aluseks ei ole asjaolu, et kaitse alla võtmise ettepanek on tehtud, kuid see

on lükatud tagasi. Samuti on vastustaja tõendanud, et Keskkonnaamet on kaebajat teises

uuringuloa menetluses teavitanud uuringuloa andmise perspektiivitusest (Ilvese

liivakarjääriga samal põhjusel) (vt vastustaja 27.02.2024 menetlusdokumendi lisad 9-10).

20. Kohus nõustub vastustajaga, et kohaliku omavalitsuse nõusolek ja MKM seisukoht ei ole

õiguslikult siduvad vastustajale, vaid sõltumata haldusorganite seisukohtadest

kaevandamisloa menetlusest on Keskkonnaametil kohustus enne loa väljastamist kontrollida

ega ei esine MaaPS §-s 55 sätestatud aluseid loa andmisest keeldumiseks. MaaPS § 48

kohaselt on Keskkonnaameti pädevuses otsustada kaevandamisloa väljastamine või selle

andmisest keeldumine.

21. Vastustaja on õigesti märkinud, et kaebaja pakutud variant, et metsiste kaitse-eesmärgi

täitmiseks piisaks ka Ilvese karjääri alal piiranguvööndi korra kehtestamisest, mis ei välistaks

kaevandamist, ei ole vastuvõetav tulenevalt LKS § 31 lg 2 p-st 3. Nimelt sätestatakse LKS §

31 lg 2 p-s 3, et maavara kaevandamine on piiranguvööndis keelatud, kui kaitse-eeskirjaga ei

sätestata teisiti. Seejuures on elupaikade hävimine, degradeerumine ning killustumine üheks

olulisemaks ohuteguriks kanalistele kogu maailmas; reeglina on kanaliste arvukuse suurim

loodusliku taimkattega aladel, kus domineerivad looduslikud häiringud; inimtegevuse

tulemusel (asustus, põllumajandus, metsandus, maavarade kaevandamine) toimuvate maastiku

muutuste tulemusel killustuvad kanalistele sobivad elupaigad ning tihti ei ole väikesed

populatsioonid säilinud elupaigafragmentides enam isetaastootvad vaid tekib „mülgas“-

populatsioon, mille eksisteerimine hakkab sõltuma „lätte“-populatsioonidest

10(11)

3-23-1539

naaberpiirkondades2. Ka vastustaja on selgitanud vaidlusaluses korralduses, et uue karjääri

rajamisega kaasneb rohelise võrgustiku pindala ja sidususes vähenemine ja häiringud rohelise

võrgustiku looduslikule seisundile müra, tolmu, veerežiimi ja inimhäiringu muutuste kaudu,

mida on taotletava karjääri asukoha tõttu rohelise võrgustiku tuumala keskel keeruline

leevendada (vt kaebuse lisa 13, lk 11). Lisaks nähtub korraldusest, et karjääri rajamine

kahjustaks Luitemaa metsiseasurkonna ühendust ülejäänud Soomaa metsise tuumalaga

põhjapoolset ühenduskoridori killustades ning seega kaasneks liiva kaevandamisega

ebasoodsad mõjud Luitemaa metsiseasurkonnale nii kaevandamisega kui ka kaevandamise

järgselt (vt kaebuse lisa 13, lk 14).

22. Vastustaja on asjakohaselt võtnud arvesse ka kumulatiivset mõju RB raudteetrassiga (sh

kattumist RB hüvitusmeetmetega). „Nii ELi-i kui riigisisese õiguse eesmärgiks on tagada

kaitstavate liikide ja elupaigatüüpide soodne seisund (loodusdirektiivi art 2 lg 2, LKS § 1 lg 1

p 1 ja § 48). Seega on tegevuse mõju olulisuse hindamisel keskse tähtsusega, kuivõrd tegevus

takistab eraldi või muude tegevustega kumulatiivselt kaitstava loodusväärtuse soodsa seisundi

tagamist.“ (Riigikohtu halduskolleegiumi 14.03.2024 otsus nr 3-20-1657, p 28). Seejuures on

asjakohatud kaebaja väited, et ka Ilvese liivakarjääri puhul võiks kaaluda RB-ga sarnaseid

leevendusi nt müratunnelit või raudtee servas paiknevat piisava kõrgusega vertikaalset pidevat

barjääri. Vastustaja on asjakohaselt selgitanud, et ka kõrgete müratõkete rajamisel on tegu

metsisele sobiva maastiku kahjustamisega (barjääriefekt).

23. Vaidlusaluse korralduse õiguspärasuse hindamisel ei oma tähtsust asjaolu, kas varasemalt

on vastustaja nimetatud piirkonnas raieid lubanud või mitte. Varasem õigusvastane tegevus, ei

anna alust nõuda sellise õigusvastase halduspraktika jätkamist. Seda, et tegemist oli metsise

elupaika kahjustava tegevusega, on kinnitanud ka kaebaja oma kaebuses (vt kaebuse p 33).

24. Eeltoodust lähtuvalt jääb kaebus tervikuna rahuldamata.

25. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul on otsus tehtud kaebaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud kaebaja

kanda. Vastustaja menetluskulude väljamõistmiseks taotlust ega nimekirja esitanud ei ole,

mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

2 Metsise kaitse tegevuskava, lk 21. https://kliimaministeerium.ee/elurikkus-keskkonnakaitse/looduskaitse/

liigikaitse

11(11)