3-23-2729/24 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. aprill 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2729

Haldusasi

Z.U kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 20.11.2023 otsuse nr

12305260002-1 tühistamiseks ja Politsei- ja Piirivalveameti

kohustamiseks vaadata uuesti sisuliselt läbi kaebaja

rahvusvahelise kaitse taotlus

Menetlusosalised

Kaebaja – Z.U , esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Andrei

Krassilnikov

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

Kohtuistung 13.03.2024

1. Jätta Z.U kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3. Avaldada otsus kaebaja identifitseerimist välistavalt.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on

06.05.2024. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS §

52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib

apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral

eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui

menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada

ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS §

116 lg 6).

ASJAOLUD

1. Z.U saabus aa.aa.aaaa Eestisse, ületades piiri ebaseaduslikult, ja esitas bb.bb.bbbb

rahvusvahelise kaitse taotluse.

2. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) luges 20.11.2023 otsusega nr 12305260002-1 kaebaja

rahvusvahelise kaitse taotluse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20

lg 1 kohaselt põhjendamatuks ning tegi VRKS § 20 lg 2 alusel otsuse taotluse tagasilükkamise

kohta (p 1); taotlus on põhjendamatu VRKS § 201 p 2 järgi (p 2); tegi kaebajale

väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 72 lg 2 p 1, 2, 3 alusel sundtäidetav

ettekirjutuse lahkumiseks Venemaa Föderatsiooni (Venemaa). Lahkumisettekirjutus kuulub

täitmisele isiku seadusliku viibimisaluse lõppemise korral (p 3); kohaldas kaebajale VSS 74 lg 2

alusel sissesõidukeelu 5-ks aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest (p 4).

Kaebaja antud selgitustest tulenevalt on tema suhtes algatatud kriminaalmenetluse põhjuseks

eelkõige tema senine tegevus ettevõtjana (endiste äripartnerite esitatud kuriteoteade). PPA ei ole

kaebaja selgitustest või muudest tõenditest tuvastanud, et kaebaja suhtes algatatud

kriminaalmenetlus oleks seotud tema usu, rahvuse, rassi või poliitilise veendumusega. Ettevõtjana

tegutsemist ei saa lugeda sotsiaalseks grupiks VRKS § 4 lg 1 või Direktiivi 2011/95/EL art 10 (1) d

mõttes, sest tegemist ei ole sünnipärase tunnusega, muutmatu taustaga või identiteedi

fundamentaalse osana, millest loobumist ei saa inimestelt nõuda.

Kaebaja ei vaja ka täiendavat kaitset. Kaebaja on Venemaa kodanik, kes oli seotud äriühinguga W.

Samuti nähtub kaebaja esitatud dokumentidest, et tema suhtes on algatatud kriminaalmenetlus ning

ta on kuulutatud Venemaal föderaalselt tagaotsitavaks. Kaebajat süüdistatakse selles, et ta pettis

OÜ W osanikuna välja ettevõtluse ettekäändel Xilt, Yilt ja Qilt 50 000 000 rubla. Venemaa politsei

uuris OÜ W arveldusarveid ning tuvastas, et OÜ W käive moodustas ligi 10 miljonit rubla, millest

5 miljonit kandis kaebaja oma isiklikule arveldusarvele. Samuti tuvastati kriminaalmenetluses, et

kaebaja äriühingu töötajateks olid tema sugulased ja lähedased tuttavad, kes ei tegelenud vaktsiini

väljatöötamisega ning kellel puudusid spetsiaalsed teadmised veterinaaria, meditsiini ja farmaatsia

valdkonnas. Seega tugineb süüdistus konkreetsele kriminaalmenetluse käigus tuvastatud

asjaoludele. PPA-1 puudub võimalus rahvusvahelise kaitse menetluses kontrollida, kas

süüdistusaktis esitatud asjaolud vastavad tõele või mitte.

PPA ei ole tuvastanud, et Venemaa oleks rikkunud mõnda EUUA poolt sätestatud õiglase

kohtupidamise põhimõtet. PPA ei ole tuvastanud, et Venemaa kohus oleks kohelnud kaebajat

ebavõrdselt. Kaebajalt ei võetud õigusvastaselt vabadust, vaid tema vahistamiseks küsiti kohtu

luba, mida Venemaa kohus ei andnud. Kaebajale selgitati tema vastu esitatud süüdistuse sisu ning

ta sai omale valida enda jaoks sobiva kaitsja, kes oli menetlustoimingute juures, sai taotlejat

nõustada ning esitada tema nimelt kaebusi. Kuivõrd kaebajale ja tema kaitsjale koostati graafik

kriminaalmenetluse toimikuga tutvumiseks ja võimaldati teha toimikust fotosid, siis võib eeldada,

et kaebajale anti piisavalt aega kaitsetaktika valimiseks ning kohtumenetluseks ettevalmistumiseks.

PPA ei ole tuvastanud, et kaebajal ei oleks võimaldatud end kohtus kaitsta. Venemaa kohus ei ole

ka jätkanud kaebaja asja läbivaatamist tagaselja. PPA ei ole tuvastanud, et kaebaja

kriminaalmenetlus või kohtumenetlus oleks olnud läbiviidud keeles, millest ta aru ei saa või et teda

oleks sunnitud enda vastu ütlusi andma. Nii näiteks on kaebaja esitatud helisalvestisest tuvastav, et

Venemaa uurimisosakonna juht viitas menetlustoimingu läbiviimisel kaebaja Venemaa

põhiseadusest tulenevale õigusele mitte anda enda vastu ütlusi. Käesolevaks ajaks ei ole leidnud

kinnitamist fakt, et kaebajat piinati end süüstavate ütluste andmiseks. Seega ei ole kaebajale

täiendava kaitse andmine tema suhtes algatatud kriminaalmenetluse tõttu põhjendatud.

Usutavad ei ole kaebaja viiteid, et X ja Q võivad kasutada oma mõjuvõimu tema saatmiseks

Ukraina sõtta. X kannab vanglakaristust ning Q on FSB uurimise all, mistõttu ei ole tõenäoline, et

nimetatud inimestel võiks olla niivõrd suur mõjuvõim, et saata kaebajat Ukrainasse sõdima.

Kaebajat ei ole süüdi mõistetud ning PPA ei saa anda hinnangut, kas kaebajale mõistetakse

karistuseks vanglakaristus.

Kaebaja on Venemaa kodanik, tal puuduvad tõsised tervisehädad ning Venemaale naastes ei oota

teda ees aluseta kriminaalkaristus. Hetkel ei toimu Venemaal sõjategevust. Samuti puudub alus

arvata, et kaebajat ohustaks Venemaale naasmisel surmanuhtlus või mõni muu inimväärikust

alandava kohtlemisviisi kasutamine.

Kaebaja suhtes esinevad vabatahtliku lahkumiskohustuse täitmistähtaja määramata jätmise alused

ning on põhjendatud koostada koheselt sundtäidetav ettekirjutus Eestist lahkumiseks, mis hõlmab

ka kohustust lahkuda Schengeni alalt.

2(10)

Kaebaja ei avaldanud 18.10.2023 toimunud vestlusel valmisolekut tagasi pöörduda oma

päritoluriiki vabatahtlikult. Kaebaja on kuulutatud oma koduriigis tagaotsitavaks, millest tulenevalt

on täiendavalt alust kahelda, et kaebaja asub vabatahtlikult täitma lahkumisettekirjutust ega liigu

teistesse Schengeni viisaruumi riikidesse. Kaebaja saabus Eestisse Venemaalt aa.aa.aaaa

ebaseadusliku piiriületuse käigus, mis on VSS §68 lg kohaselt samuti üheks põgenemisohu

esinemise aluseks. Seejuures oli kaebaja ebaseaduslikku piiriületust planeerinud koostöös

vahendajatega ning tal ei olnud kavatsust taotleda Eestis rahvusvahelist kaitset, vaid ta soovis

liikuda edasi teistesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse. Kaebaja väljasaatmine Venemaale ei ole

vastuolus VSS § 171 nimetatud põhimõtetega.

Kaebaja on Eestis viibinud lühiajaliselt alates aa.aa.aaaa ja tema lõimumine Eesti ühiskonda pole

olnud märkimisväärne, et jätta sissesõidukeeld kohaldamata. Kaebajal ei ole Eestis ega mujal

Euroopa Liidus lähisugulasi. Lisaks on kaebajal Venemaal kõik lähemad sugulased, sh tema

abikaasa ja laps. Kaebajal ei ole Eestis majanduslikke huve. Kaebaja ei ole Eestis ega teistes

Euroopa Liidu liikmesriikides töötanud.

3. Kaebaja esitas 30.11.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 20.11.2023 otsuse nr

12305260002-1 tühistamiseks ja PPA kohustamiseks vaadata uuesti sisuliselt läbi kaebaja

rahvusvahelise kaitse taotlus.

KAEBAJA SEISUKOHAD

4. Kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlemise põhjuseks on asjaolu, et tema vastu alustati alusetult

kriminaalasi. Kaebaja peeti 2019.a Venemaal kinni, tema vastu võltsiti tõendeid ning

menetlustoimingute käigus teda piinati. Kaebaja suhtes on Venemaal fabritseeritud kriminaalasi.

5. Kaebaja ei ole vastustajale teada andnud, et Venemaa politsei on avalikult üles tunnistanud, kui

palju neile maksti kaebaja suhtes kriminaalmenetluse algatamise eest. Seda kinnitavad vestluste

salvestused.

6. Kaebaja ei ole PPA-le avaldanud, et tal oli Venemaal äriühing F. Seda kinnitavad vestluste

salvestised. Kaebaja esitas artikli ajakirjast “Põllumajandus. Äripartner". Kaebaja selgitas, et tema

vastu kriminaalasja fabritseerimise motiiv oli äriühingu osanike Qi ja Xi soovimatus hüvitada talle

võlgu oleva raha.

7. Kaebaja kriminaalasi saadeti kohtusse, kus kohtunikuks määrati sama kohtunik, kes mõistis

süüdi endise Habarovski oblasti kuberneri Gi. Väär on PPA tõlgendus kaebaja ütlusest, et X oli

uurimise all. X mõisteti süüdi ja talle määrati karistuseks vangistus. Xi süüdimõistmise ja tema

korruptiivse tegevuse kohta on esitatud artikleid internetist.

8. Kaebaja on Venemaal tagaotsitav alates 08.02.2021. Ta põgenes kohtusaalist, kui kohus lahkus

nõu pidama tema tõkendi asendamise küsimuses. Kaebaja lahkus Venemaalt pärast Ukraina sõja

algust, kuna ta mõistis, et ta ei saa Venemaal oma süütust tõestada. Kaebaja on veendunud, et Q ja

Xi maksid Venemaa korrakaitseasutustele raha, et kaebaja suhtes algatatakse kriminaalmenetlus.

Venemaa kohus ignoreeris kaebaja selgitusi selle kohta, et teda menetluse käigus piinati. Kaebajal

on põhjust karta, et Venemaale tagasipöördumisel mõistetakse ta süüdi.

9. Kaebajale kui ettevõtjale peab andma rahvusvahelise kaitse. Asjaolu, et ettevõtjaks olemine ei

ole sotsiaalsesse gruppi kuulumine direktiivi 2011/95/EL art 10 (1) d tähenduses, ei välista tema

tagakiusamist Venemaa võimuorganite poolt.

10. Kaebaja sai 2016.a pakkumise liituda erakonnaga Ühtne Venemaa. Kaebaja keeldus sellest,

mis võis olla samuti üheks kriminaalvastutusele võtmise aluseks. Vastustaja oleks pidanud leidma,

et kaebaja Eestist tagasi- või väljasaatmine päritoluriiki võib talle Venemaal kaasa tuua riiki või

selle osa juhtiva võimu põhjustatud tõsise ohu, sh tema piinamise või tema suhtes ebainimlike või

3(10)

inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamise. Kaebajaga seotud asjaolud

kogumis tõendavad, et tema puhul esineb risk sattuda tõsisesse ohtu.

11. Vaidlustatud otsuse p-s 2.1 toodu ei ole tõene. Kaebaja ei väitnud, et patendivaidlus toimus P

Instituudiga. Hageja teatas patendivaidlustest ettevõttega N. P Instituut on hoopis teine juriidiline

isik, mis ei ole kaebaja juhtumiga seotud. Kaebaja ei ole väitnud, et kahju nõude summa oli vähem

kui 330 miljonit rubla. Kaebaja ei nõustu vastustaja väitega, et kaebajal ei olnud tõendeid raha

ülekandmise kohta Jinile. Kaebaja esitas protokolli vestlusest Hga, mis kinnitas asjaolu, et kaebaja

andis Jinile raha üle.

12. Kaebaja ei nõustu, et süüdistus põhineb konkreetsetel kriminaalmenetluse käigus tuvastatud

faktidel. Kaebaja esitas järgmised tõendid; Venemaa föderaalvõimude poolt kriminaalmenetluse

normide jämeda rikkumise kohta; dokumendid, mis tõendavad, et kaebaja ei viibinud kuriteokohas

nimetatud ajavahemikul; mobiiltelefoni arved; kannatanute poolt valeütluste andmine; internetist

pärit artiklid VF KrK § 159 lg 4 kohaldamise kohta Venemaa ärimeeste suhtes ja

kriminaalkoodeksi selle artikli alusel õigeksmõistvate otsuste puudumise kohta; artiklid Venemaal

KrK § 159 lg 4 kohaldamise kohta Aleksei Navalnõi suhtes, kui survevahend neile, kes ei nõustu

Venemaa praeguse režiimiga; artiklid VF KrK § 159 lg 4 kasutamise viiside kohta ettevõtjate

tagakiusamise elemendina Venemaal.

13. Kaebaja ei nõustu vastustaja hinnanguga, et Venemaa ametnike koostatud dokumentidel on

kronoloogiline ja usutav vorm. Vastustaja ei saa hinnata Venemaa juriidilisi dokumente. Kaebaja

on enda selgituste ja tõenditega tõendanud, et kriminaalmenetlus oli alusetu.

14. Kaebaja andis oma telefoni vabatahtlikult üle Venemaa uurijatele ja 16.06.2023 toimunud

vestlusel ütles kaebaja, kus tema telefonis asub kaebaja ema avaldus antud asjaolude kohta.

Kaebaja ei nõustu vastustaja väitega, et ta ei esitanud ühtegi avaldust piinamise kohta. Kaebaja

esitas 28.10.2019 FSB-le avalduse piinamise kohta.

15. Kaebaja ei nõustu vastustaja väitega, et ta ei esitanud dokumente, mis kinnitaksid Venemaa

kohtu keeldumist võimaldada juurdepääsu dokumentidele. Kaebaja teavitas vastustaja ametnikku

Venemaa kohtu tegevusest, vahetas advokaati Venemaal esitas kõik nõutud dokumendid.

16. Põhjendamatu on vastustaja seisukoht, et ei ole eluliselt usutav olukord, kus kaitsja nõuab

prokuratuurilt kontrolli teostamist näiteks seoses seletuste võtmise kuupäevade lisamisega, kuid ei

nõua kontrolli teostamist seoses oma kaitsealuse väidetava piinamisega, mis on ilmselgelt kõige

jämedam väidetav rikkumine taotleja kriminaalmenetluses. Kaitsja võib ju seda nõuda kuid on

selge, et nn ebaseaduslike tegevuste kohta menetluse käigus mingeid tõendeid hankida on raske.

Kaebaja esitas internetist pärit artiklid kaebaja vastu kriminaalasja algatanud isikute korruptiivsest

tegevusest ja seostest kaebaja vastu kriminaalasja algatamisega seotud Venemaa föderaalvõimude

ametnikega.

17. Kaebaja ei nõustu vastustaja seisukohaga, mida ta väljendas seonduvalt Venemaa kohtu poolt

kaebaja suhtes kohaldatava tõkendi muutmisega. Kaebaja esitas igakülgse selgituse tõkendi

ebaseadusliku muutmise põhjuste ja tagajärgede kohta ning 02.08.2021 kohtuistungi protokolli,

mis tõendab, et kaebaja ei hoidunud kohtupidamisest kõrvale.

18. Kaebaja esitas helisalvestised vestlustest uurija K ja Liga. Kaebaja selgitas 19.10.2023

toimunud vestlusel vastustajale üksikasjalikult nende vestluste olemust ja asjaolusid.

Politseiametnik tuli kaebaja elukohta Moskvasse eesmärgiga avaldada survet kaebaja abikaasale,

mitte kaebajat otsima.

Seda kinnitab kaebaja avaldus, mis on edastatud uurijale

kinnipidamiskeskuse töötaja kaudu. Kaebaja ei ole väitnud, et Q on FSB uurimise all Venemaal.

4(10)

19. Kaebaja tagasisaatmisel on suur tõenäosus, et kaebaja suhtes kasutatakse taas piinamist, mis

alandab kaebaja inimväärikust. Seda kinnitavad kaebaja esitatud artiklid internetist piinamise

juhtumite kohta Venemaa vanglates.

20. Väär on otsuse punktis 3.4 toodud väide, et kaebaja ei esitanud pöördumist FSB-sse. Kaebaja

esitas FSB-le avalduse kaebaja suhtes kasutatud piinamise kohta.

21. Otsuse punktis 3.11 on vastustaja märkinud, et ei saa välistada, et Venemaa võimud on

võltsinud kaebaja süüdistusakti. Kaebaja ei ole midagi sellist öelnud. Kaebaja ütles, et 110-

leheküljelisele süüdistusaktile kirjutas Venemaa prokurör alla 24 tunni jooksul.

22. Otsuse punktis 3.30 on märgitud, et kaebaja ei rääkinud varasemalt kohtus enda piinamisest.

Kaebaja märkis enda piinamise ära Venemaa kohtus tema ülekuulamise ajal kohtumenetluses.

23. Kaebaja esitas ekraanipildi Ljubertsõ linnakohtu kohtuistungite nimekirjast seoses endaga.

Kaebaja selgitas, miks 02.05.2021 kohtumenetluste loetelus andmed kohtusaali kohta puuduvad.

02.05.2021 teatas kaebaja, et Venemaa politsei piinas teda ning Venemaa föderaalvõimud on

huvitatud selle teabe varjamisest. Vastustaja oletustel Venemaa kohtu tõenäolise käitumise kohta

pole alust. Seda fakti kinnitab vastustaja märkega, et kuna tegemist on dokumendi fotoga, siis

Politsei- ja piirivalveametil puudub võimalus selle dokumendi ehtsust kontrollida. Samas ei ole

vastustaja toonud väiteid, et dokumendid ei oleks ehtsad. Kaebaja on teatud dokumendid esitanud

fotodena. Teiste kaebaja esitatud dokumentide ehtsuses vastustajal kahtlust ei ole.

24. Kord väidab vastustaja, et tal ei ole võimalik hinnata Venemaa dokumente, kord aga hindab

neid, kuid vastavat menetluslikku valikut teeb vastustaja enda kasuks. Kõik kaebaja esitatud

dokumendid on tõesed ja nende ehtsuses pole kahtlust. Venemaa kohtu kohtudokumentides on

kriminaalasja number, kohtuniku allkiri ja kohtuistungi sekretäri allkiri.

25. Kaebaja ei nõustu vastustaja poolt märgitud FSB-le esitatud avaldusel puuduva templi kohta.

Kaebaja on vestluse käigus vastustajale üksikasjalikult selgitanud, kuidas näeb välja dokumentide

vastuvõtmine FSB poolt. Kaebaja avaldus kannab kandenumbrit 21/7532, mis kinnitab asjaolu, et

käesolev dokument on FSB poolt vastu võetud. Kaebaja on enda tagakiusu põhjendanud ja

tõendanud piisava põhjalikkusega, millest tulenevalt on tema rahvusvahelise kaitse taotlus

põhjendatud.

26. Kaebaja ei nõustu, et ei vasta pagulasena tunnustamise ja täiendava kaitse andmise eeldustele.

Kaebaja on menetluse käigus välja toonud ja põhjendanud tema suhtes potentsiaalselt

toimepandavat tagakiusu seoses tema suhtes ebaseaduslikult alustatud kriminaalmenetlusega,

mistõttu leiab kaebaja, et seoses sellega on põhjendatud kaebaja tunnustamine täiendava kaitse

saajana VRKS § 4 lg 3 tähenduses.

27. Vastustaja ei ole piisavalt põhjendanud, millest täpsemalt tuleneb kaebaja suhtes määratud

põgenemisoht (VSS § 68 lg 6) ning mis alustel see määrati. Põgenemise ohu esinemise

kriteeriumid on küll kirjeldatud VSS § 68 aga kui esineb VSS § 68 nimetatud asjaolu, ei saa

põgenemise ohu olemasolu tuvastamisel lähtuda ainult selles sättes loetletud alustega. Seda tuleb

hinnata konkreetsest isikust ja olukorrast lähtudes. Vastustaja ei ole õigesti hinnanud kaebajaga

seotud asjaolusid lahkumisettekirjutuse tegemiseks. Kaebaja väljasaatmine Venemaale on

vastuolus VSS § 171 põhimõtetega. Kaebajat ootab Venemaal potentsiaalselt tagakius ning oht

tervisele ja elule. Kaebaja on vestluste käigus piisava põhjalikkusega selgitanud ja tõendanud

tagakiusamist ja selle tagajärgi, millega vastustaja ei ole arvestanud. Kaebajale oleks elukeskkond

Eestis turvaline.

28. Sissesõidukeelu määramiseks maksimaalses määras ei saa olla asjaolu, et kaebajal ei ole Eestis

majanduslikke huve ning kaebajal puudub majanduslik seotus Euroopa teiste riikidega. Kaebaja

on menetluse käigus selgitanud ja põhjendanud, et tema kui Venemaal tagakiusatud isiku puhul ei

5(10)

saa olla väljasaatmine ning sissesõidukeelu määramine põhjendatud. Vastustaja ei ole põhjendanud

ega tõendanud, et kaebaja ütlused Venemaalt lahkumise vajaduse ja eesmärgi kohta on ebaõiged.

Kaebajale polnud vajalik kohaldada sissesõidukeeldu. Kaebaja ei ohustanud Eesti Vabariigi

julgeolekut, kaebaja ei ole ohtlik ning pole rikkunud avalikku korda. Kaebajale sissesõidukeelu

määramine 5 aastaks ei ole proportsionaalne ega põhjendatud.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

29. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Kaebaja selgitas bb.bb.bbbb teises seletuskirjas

PPA-le, et Venemaa politsei on avalikult üles tunnistanud, kui palju neile maksti

kriminaalmenetluse algatamise eest. Antud väide nähtub nii venekeelsest seletuskirjast kui selle

tõlkest.

30. PPA otsuse p 3.2 osas leiab kaebaja, et ta ei ole PPA-le avaldanud, et temal oli Venemaal

ettevõte F. Antud väite esitas kaebaja temaga 16.06.2023 peetud vestlusel: „Ja tutvuse hetkel Qiga,

2016. a, sai minust Fi direktor.“ Sama nähtub ka 16.06.2023 vestluse helisalvestusest. Sama

kinnitab kaebaja oma bb.bb.bbbb teises seletuskirjas.

31. Kaebaja on 16.06.2023 vestlusel selgitanud, et pärast Xi kinnipidamist 2020. aasta novembris

ilmusid artiklid, X võeti kinni tegevuse käigus, kui ta andis altkäemaksu kohtunikule. Kuigi

kaebaja selgitustest ei nähtu, et X oli uurimise all just vestluse toimumise ajal, siis nähtub, et X

peeti kinni kohtunikule altkäemaksu andmise tõttu. On ilmselge, et isiku kinnipidamisega kaasneb

ka uurimine.

32. PPA otsuse p 2.1 osas leiab kaebaja, et ta ei ole väitnud, et patendivaidlus toimus P

Instituudiga, vaid vaidlus toimus hoopis äriühingu N. PPA otsuses ei ole sõna „instituut“ kordagi

mainitud. PPA otsuses on välja toodud, et toimus mitu patendivaidlust P ülikooliga. Vastustaja

nendib, et kaebaja selgitustest nähtuvalt oli ülikool kuulunud F struktuuri ning antud ülikoolil oli

patendivaidlus Niga. Vastustaja möönab, et antud osas esineb PPA otsuses ebatäpsus, kuid taoline

ebatäpsus ei saa olla aluseks PPA otsuse tühistamiseks.

33. Kaebajaga 13.07.2023 peetud vestlusel kaebaja kinnitas, et 330 miljonit rubla on nii see raha,

mida temalt vahetult nõuti kombinaadi poolt, kui saamata jäänud tulu kui ka mainekahju kokku.

Eeltoodust järeldub, et tegelik nõude summa oli väiksem.

34. Vastustaja ei nõustu kaebajaga, et tema kui ettevõtja tagakiusamine peaks olema põhjuseks

kaebajale varjupaiga andmiseks. Kuigi saab nõustuda, et isikut võidakse päritoluriigis taga kiusata

ka siis, kui tagakius ei ole seotud sotsiaalsesse gruppi kuulumisega, ei ole see aluseks isiku

pagulasena tunnustamiseks. VRKS § 4 lg-st 1 ja direktiivist 2011/95/EL tulenevalt peab tagakiusu

jaatamiseks esinema üks viiest tagakiusu alustest. Tagakiusamise põhjuseks võib olla rass, usk,

rahvus, poliitilised veendumused või sotsiaalsesse gruppi kuulumine. PPA on kaebaja

varjupaigataotluse menetluses leidnud, et ühtegi tagakiusu alust kaebaja puhul ei esine, mistõttu ei

saa teda pagulasena tunnustada.

35. Hüpoteetiline on kaebaja väide, et tema keeldumine liituda erakonnaga Ühtne Venemaa võis

olla üheks kriminaalvastutusele võtmise aluseks.

36. PPA on oma otsuses põhjalikult hinnanud kaebaja väiteid ning esitatud tõendeid ja põhjendatult

leidnud, et kaebaja väited tema piinamise kohta ei ole tõendamist leidnud. PPA-l puudub võimalus

rahvusvahelise kaitse menetluses anda hinnangut kaebaja süüle või hinnangut kaebaja suhtes

läbiviidud kriminaalmenetlusele Venemaa õigusaktide kontekstis. Eeltoodu aga ei tähenda, et PPA

ei vaataks üle kaebaja esitatud dokumente ega kõrvutaks neid kaebaja ütluste ja asjakohase

päritoluriigi informatsiooniga. PPA on oma otsuses toonud välja objektiivseid tunnuseid, mis

kogumis ei võimalda jaatada kriminaalasja fabritseerimist. Näiteks on PPA otsuses korduvalt

märgitud, et kaebaja asja arutamist ei ole jätkatud tagaselja (PPA otsuse lk 15, 18). Kaebaja väide,

et ta on tõendanud, et kriminaalmenetlus oli alusetu, on seega paljasõnaline.

6(10)

37. PPA on oma otsuse lk-l 22 välja toonud, et dokumendil puudub ametlik tempel või muu märge,

mis võimaldaks kinnitada selle vastuvõtmist FSB poolt. Kandenumber 21/7532 on avaldusele

kirjutatud käsitsi ning käekirjas, mis visuaalselt erineb kaebaja käekirjast. Käsitsi kirjutatud number

avalduse nurgale ei tõenda, et dokument on vastu võetud FSB poolt.

38. Kaebaja väide, et 08.09.2023 tema elukohta tulnud politseiametnik tuli eesmärgiga avaldada

survet kaebaja abikaasale on kaebaja subjektiivne arvamus. Asjaolu, et kaebaja PPA järeldusega ei

nõustu, ei tähenda, et PPA oleks jõudnud valele järeldusele.

39. Vaidlust ei ole, et Venemaa korrakaitseasutused on kasutanud kinnipeetud isikute suhtes

vägivalda. Antud asjaolu siiski ei võimalda üheselt järeldada, et kõik Venemaal süüdistuse saanud

inimesed kogevad piinamist. Kaebaja pole esitanud selliseid tõendeid, mis võimaldaksid pidada

tema piinamist eeluurimise käigus tõenäoliseks.

40. Kuigi kaebaja ei ütle 19.10.2023 vestlusel otsesõnu, et ei saa välistada tema süüdistusakti

võltsimist, nähtub siiski kaebaja ütlustest, et ta peab süüdistusakti võltsimist võimalikuks. Kaebaja

on selgitanud süüdistusakti kohta, et „Nad võivad süüdistusakti ükskõik mida kirja panna.“

Kaebaja etteheited PPA otsusele ja selle põhjendustele on alusetud. PPA otsuses on põhjalikult

selgitatud, kuidas PPA ühe või teise järelduseni jõudis. PPA otsuses on toodud hulgaliselt

vastuolusid, mis vähendavad kaebaja üldist usaldusväärsust. Kaebuses esitatud väited kaebaja

üldist usaldusväärsust ega kaebaja esitatud dokumentide usaldusväärsust ei tõsta.

41. Vastustaja nõustub, et pelgalt VSS § 68 nimetatud asjaolude esinemine ei võimalda veel

järeldada isiku põgenemisohtu ning ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid

välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid. PPA on oma otsuse lk-l 25 põhjendatult

leidnud, et kaebaja hoiakutest ja käitumisest nähtub, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita

tuginedes kaebaja ütlustele ning asjaolule, et kaebaja on oma koduriigis kuulutatud tagaotsitavaks.

42. PPA ei pea põhjendama või kaalutlema, miks isikule sissesõidukeeldu kohaldatakse, vaid

hindama, kas esineb humaanseid kaalutlusi ning kas sissesõidukeelu kohaldamise tähtaeg on kõiki

asjas tähtsust omavaid asjaolusid arvestades proportsionaalne. PPA on õigesti leidnud, et kaebaja

puhul ei esine selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse kohaldada sissesõidukeeldu seaduses

sätestatust lühemaks perioodiks või jätta sissesõidukeeld kohaldamata. Kaebaja väited, et PPA ei

ole kaebaja poolt toodud asjaoludega arvestanud, on paljasõnaline. Kaebaja ei ole välja toonud,

millise asjaoluga on PPA jätnud arvestamata, mis võimaldaks ümber hinnata PPA poolt kohaldatud

sissesõidukeelu pikkuse proportsionaalsust. Asjaolu, et kaebaja leiab, et ta ei ole ohtlik ega pole

rikkunud avalikku korda, ei ole mingisugune eriline tingimus, mille tõttu tuleks sissesõidukeelu

pikkust lühendada või jätta sissesõidukeeld kohaldamata, vaid kõikidelt Eesti Vabariigi

territooriumil viibivatelt isikutelt oodatav käitumine.

KOHTU PÕHJENDUSED

43. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2 sätestab, et kui kaebus jääb rahuldamata

ning kaebaja kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi

arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust,

ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele.

Kohus analüüsib kaebuses esitatud väiteid, kuid ei hakka üksikasjalikult üle kordama vaidlustatud

otsuste põhjendusi, kuna otsustes tehtud järeldused on seotud tõenditega, otsused on hästi

struktureeritud ja loetavavad ning otsuste järeldused tuvastatud asjaoludega seostatavad.

44. Välismaalast tunnustatakse pagulasena, kui tal on põhjendatud alus karta tagakiusamist,

tagakiusamiseks esineb vähemalt üks VRKS § 4 lg-s 1 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivis 2011/95/EL nimetatud viiest põhjusest – rass, usk, rahvus, poliitiline veendumus või

kuulumine sotsiaalsesse gruppi – ning tagakiusamise (või tagakiusamise vastu puuduva kaitse) ja

eespool nimetatud põhjuse vahel on põhjuslik seos. Samuti peavad puuduma pagulasena

7(10)

tunnustamist välistavad asjaolud (VRKS § 22 lg 1). Tagakiusamine (tegu või teod) võib seisneda

füüsilises või vaimses vägivallas, seadusandliku, täidesaatva või kohtuvõimu diskrimineerivates

meetmetes, ebaproportsionaalses või diskrimineerivas süüdimõistmises või karistamises jms (vt

VRKS § 19 lg-s 2 ja direktiivi 2011/95/EL art 9 lg-s 2 esitatud näitlikud loetelud). Selleks, et tegu

võiks pidada tagakiusamiseks, peab see olema: 1) olemuse või kordumise poolest piisavalt tõsine,

et kujutada endast põhiliste inimõiguste rasket rikkumist, või 2) kogum meetmetest (sh inimõiguste

rikkumine), mis on piisavalt raske, et mõjutada isikut samal viisil, nagu on nimetatud p-s 1 (VRKS

§ 19 lg 1, direktiivi 2011/95/EL art 9 lg 1). Põhilisteks inimõigusteks on eeskätt õigus elule,

piinamise ja väärkohtlemise keeld, orjuse keeld ja keeld kohaldada karistust tagasiulatuvalt.

Tagakiusamise tuvastamisel ei ole siiski alati vaja rangelt eristada, millist õigust või õiguse

elementi (nt n-ö õiguse tuuma) rikutakse, vaid eeskätt on määrav isiku suhtes rakendatud või

rakendada võidavate meetmete ja karistuste raskus (vt Riigikohtu 01.10.2018 otsus nr 3-17-1026, p

13). Tagakiusamise allikatena käsitatakse muu hulgas mitteriiklikke ühendusi, kui riik ei saa või ei

taha pakkuda kaitset tagakiusamise või tõsise ohu eest (VRKS § 19 lg 5).

45. VRKS § 4 lg-st 3 tulenevalt on täiendava kaitse saaja välismaalane, kes ei kvalifitseeru

pagulaseks ja kelle suhtes ei esine täiendava kaitse andmist välistavat asjaolu ja kelle suhtes on

alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine päritoluriiki võib talle nimetatud riigis kaasa

tuua tõsise ohu, sealhulgas surmanuhtluse kohaldamise või täideviimise (p 1), tema piinamise või

tema suhtes ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamise

(p 2) või konkreetselt tema või üldse tsiviilisikute elu ohtu sattumise või tema või tsiviilisikute

kallal vägivalla rakendamise rahvusvahelise või riigisisese relvakonflikti tõttu (p 3). Ka täiendava

kaitse andmiseks peab väärkohtlemine ületama teatava raskuse künnise, mis reeglina eeldab

tegelike kehavigastuste tekitamist või intensiivseid füüsilisi ja psüühilisi kannatusi (vrd nt Euroopa

Kohtu otsus C-353/16, p-d 38–43 ja sealsed viited). Euroopa Kohtu praktika järgi peab risk

tõsisesse ohtu sattuda olema reaalne (vt nt otsused C-465/07, C-285/12 ja C-542/13). Seega peavad

nii tagakius kui ka hirm selle ees ning tõsine oht või hirm selle ees, olema reaalsed, mitte

hüpoteetilised. Tagakiusu ja tõsise ohu tuvastamisel on kesksel kohal päritoluriigi info ning selle

alusel järelduste tegemine, arvestades konkreetse taotlejaga seotud asjaolusid.

46. Esmalt heidab kaebaja PPA-le ette, et vaidlustatud otsuses on edastatud väärat informatsiooni.

Kaebaja toob välja PPA otsuse p 2.8 osas, et ta ei ole PPA-le avaldanud, et Venemaa politsei on

avalikult üles tunnistanud, kui palju neile maksti kriminaalmenetluse algatamise eest. Kaebaja on

eelnevat väljendanud bb.bb.bbbb teises seletuskirjas (dtl 62).

47. Vaidlustatud otsuse p 3.2 osas leiab kaebaja, et ta ei ole PPA-le avaldanud, et tal oli Venemaal

äriühing nimega F. Nimetatud väite esitas kaebaja PPA 16.06.2023 peetud vestlusel: „Ja tutvuse

hetkel Qiga, 2016. a, sai minust Fi direktor.“ (p 10, dtl 64).

48. Kaebaja toob välja, et otsuse p-s 3.12 on PPA valesti märkinud, et kaebaja selgituste kohaselt

oli X uurimise all. Kaebaja on 16.06.2023 vestlusel selgitanud, et pärast Xi kinnipidamist 2020.

aasta novembris ilmusid artiklid, X võeti kinni tegevuse käigus, kui ta andis altkäemaksu

kohtunikule (p 34, dtl 69). Eelneva alusel on põhjendatud järeldus, et kinnipidamisega kaasneb

uurimine.

49. PPA otsuse p 2.1 osas heidab kaebaja ette, et ta ei ole väitnud, et patendivaidlus toimus P

Instituudiga, vaid vaidlus toimus hoopis äriühinguga N. Kohus nõustub vastustajaga, et otsuses ei

ole sõna „instituut“ kordagi mainitud ning otsuses on välja toodud, et toimus mitu patendivaidlust P

ülikooliga.

50. Sama punkti vaidlustamisel toob kaebaja täiendavalt välja, et ta ei ole väitnud, et kahjunõude

summa oli vähem kui 330 miljonit rubla. Kaebajaga 13.07.2023 peetud vestlusel tõi kaebaja välja,

et nõudis tagasi 16, 5 miljonit, mille kaebaja oli maksnud ette ning 330 miljonit, mida lubati

kohtuasja võidu puhul (p 20, dtl 66).

8(10)

51. Kaebaja toob kaebuses välja, et ta ei ole märkinud, et tema süüdistusakt võis olla võltsitud.

Vastustaja eelnevat ei eita. Samas on kaebaja on selgitanud süüdistusakti kohta, et „Nad võivad

süüdistusakti ükskõik mida kirja panna.“ (protokolli p 27, dtl 669). Eelnevaid punkte aluseks

võttes ei nähtu kohtule, et PPA oleks kaebaja seisukohti oluliselt valesti märkinud või

tõlgendanud. Samas ei oma eelnev ka rahvusvahelise kaitse asjas määrvat tähtsust, kuivõrd

nimetatud asjaolud ei too kaasa otsuse tühistamist.

52. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja kui ettevõtja tagakiusamine ei ole aluseks varjupaiga

andmisel. Tagakiusamise põhjuseks võib olla rass, usk, rahvus, poliitilised veendumused või

sotsiaalsesse gruppi kuulumine.

53. Kaebaja ei ole veenvalt põhistanud oma väidet, et tema keeldumine liituda erakonnaga Ühtne

Venemaa võis olla üheks kriminaalvastutusele võtmise aluseks, mistõttu on õige vastustaja

järeldus, et kaebaja väide on oletuslik ja hüpoteetiline.

54. Kaebaja leiab, et tal on õigus saada rahvusvahelist kaitset, kuna politsei on teda Venemaal

menetlustoimingute käigus piinanud. PPA on otsuses põhjendatult leidnud, et kaebaja väited tema

piinamise kohta ei ole tõendamist leidnud. Kohus nõustub PPA-ga, et kummastav on olukord, kus

kaebaja võttis Venemaalt kaasa kriminaalmenetlusega seotud dokumendid, kuid ei võtnud kaasa

tõendeid selle kohta, et teda Venemaal piinati, teades, et ta soovib esitada rahvusvahelise kaitse

taotluse. Lisaks on õige PPA otsuses toodud tähelepanek, kus kaebaja tänab väidetavat uurijat

inimliku käitumise ning suhtumise eest (dtl 575). PPA on otsuses välja toonud päritolumaa

informatsiooni, et Venemaa korrakaitseasutused võivad kasutada kinnipeetud isikute suhtes

vägivalda. Seega PPA ei ole vastavat asjaolu vaidlustanud. Samas ei saa eelnevast üheselt

järeldada, et kõiki süüdistuse saanud inimesi piinatakse.

55. Kaebaja väidete kohaselt ta esitas 28.10.2019 FSB-le avalduse oma piinamise kohta (dtl 697-

698) ning PPA pole antud asjaoluga arvestanud. Kohus nõustub vastustajaga, et nimetatud tõendist

ei ole võimalik üheselt järeldada, et kaebaja vastava avalduse esitas. PPA on õigesti otsuse lk-l 22

välja toonud, et dokumendil puudub ametlik tempel või muu märge, mis võimaldaks kinnitada selle

vastuvõtmist FSB poolt. Kandenumber 21/7532 on avaldusele kirjutatud käsitsi. Käsitsi kirjutatud

number avalduse nurgal ei tõenda, et FSB võttis dokumendi vastu.

56. Õige on PPA järeldus, et tal puudub õigus rahvusvahelise kaitse menetluses anda hinnangut

kaebaja süü olemasolule või kriminaalmenetlusele. Vaatamata eelnevale tuleb PPA-l hinnata

süüteo fabritseerimise võimalikkust arvestades, et kaebaja tugineb rahvusvahelise kaitse taotlemisel

nimetatud asjaolule. PPA on õigesti kõrvutanud kaebaja selgitusi, tõendeid ja päritoluriigi

informatsiooni. Kaebaja ei ole kohtumenetluses ümber lükanud väidete ega tõenditega PPA

järeldust, et Venemaal kaebaja suhtes algatatud kriminaalasi ei ole fabritseeritud.

57. Kohtul puudub alus asuda erinevale järeldusele PPA-st, kus leitakse, et kaebaja arvamus on

subjektiivne osas, et 08.09.2023 kaebaja elukohta tulnud politseiametnik tuli eesmärgiga avaldada

survet kaebaja abikaasale.

58. Kaebaja leiab, et PPA otsuses ei ole piisavalt põhjendatud, millest täpselt tuleneb kaebaja

põgenemisoht. Vastustaja ei eita, et VSS §-s 68 nimetatud asjaolude esinemisel ei tulene

automaatselt põgenemisohtu, vaid viitab põgenemisohu võimalikkusele. Kohus nõustub

vastustajaga, et kaebaja puhul antud asjaolud esinevad. PPA on oma otsuse lk-l 25 põhjendatult

leidnud, et kaebaja hoiakutest ja käitumisest nähtub, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita

tuginedes kaebaja ütlustele ning asjaolule, et kaebaja on oma koduriigis kuulutatud tagaotsitavaks.

Eelnevat kinnitab ka see, et kaebaja varjab Eestis olles oma asukohta. Kaebaja esindaja kinnitas

kohtule, et talle ei ole kaebaja asukoht teada ning kaebaja ei ilmunud kohtuistungile.

59. Tulenevalt VSS § 74 lg-st 2 kui välismaalasele ei anta vabatahtliku lahkumise tähtaega,

kohaldatakse lahkumisettekirjutuses välismaalase suhtes sissesõidukeeldu viieks aastaks.

9(10)

Vastustajal tuleb üksnes hinnata, kas esineb humaanseid kaalutlusi ning kas sissesõidukeelu

kohaldamise tähtaeg on kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid arvestades proportsionaalne. PPA

on õigesti leidnud, et kaebaja puhul ei esine selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse kohaldada

sissesõidukeeldu seaduses sätestatust lühemaks perioodiks või jätta sissesõidukeeld kohaldamata.

Kaebaja ei ole välja toonud põhjendusi, millest tulenevalt on sissesõidukeeld ebaproportsionaalne.

Kaebaja väljatoodud asjaolud enda õiguskuulekuse kohta ei ole selline alus, millest tulenevalt oleks

PPA pidanud sissesõidukeelu pikkust lühendama või jätma kohaldamata. Seega kaebajale

kohaldatud lahkumisettekirjutus ja sissesõidukeeld on õiguspärased.

60. Kohus avaldab otsuse kaebaja identifitseerimist välistavalt (HKMS § 175 lg 3).

61. Vastustaja ei ole taotlust menetluskulude hüvitamiseks esitanud, mistõttu kooskõlas HKMS §

108 lg-ga 1 ning § 109 lg-ga 1 jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Kohus

lahendab eraldi määrusega kaebaja esindaja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramise taotluse.

(allkirjastatud digitaalselt)

10(10)