2-23-4762/56 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Olev Mihkelson

Otsuse tegemise aeg ja koht

5.aprill 2024 Jõhvi

Kohtuasja number

2-23-4762

Kohtuasi

Hagihind

A. P. hagi Jõhvi kohtutäitur Natalja Malahhova, Kohtla-

Järve linn, Puru tee 23 korteriühistu, Valge Kuld OÜ

vastu korteriomandi enampakkumise kehtetuks

tunnistamiseks täiteasjas nr 042/2022/547 ja

kinnistusraamatu

kande

parandamiseks

ning

täitemenetluse nr 042/2023/364 lubamatuks tunnistamise

nõudes.

11 500 eurot.

Kohtuistung

11.10.2023 ja 28.02.2024

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: A. P. (isikukood XXX)

Hageja esindaja riigi õigusabi korras: vandeadvokaat

Andrei Matvejev (määratud korras, e-post: XXX )

Kostja I: Jõhvi kohtutäitur Natalja Malahhova (asukoht:

Rakvere 17, Jõhvi, e-post: XXX )

Kostja I lepinguline esindaja: vandeadvokaat Hillar Villers

(e-post XXX )

Kostja II: KÜ Kohtla-Järve linn, Puru tee 23 (registrikood

80008375, asukoht: Ida-Viru maakond, Kohtla-Järve linn,

Ahtme linnaosa, Puru tee 23)

Kostja II lepinguline esindaja: vandeadvokaat Roman

Golovenko (e-post XXX )

Kostja III: Valge Kuld OÜ (registrikood 16564093,

asukoht Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Jõhvi linn,

Keskväljak 9, 41535, e-post: XXX)

Kostja III lepinguline esindaja: jurist S.P., ik XXX (e-post

XXX )

RESOLUTSIOON

1. Jätta A. P. hagi Jõhvi kohtutäitur Natalja Malahhova, Kohtla-Järve linn, Puru tee 23

korteriühistu, Valge Kuld OÜ vastu korteriomandi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks

täiteasjas nr 042/2022/547 ja kinnistusraamatu kande parandamiseks läbi vaatamata.

2. Tühistada Viru Maakohtu 13.04.2023 hagi tagamise määrus käesoleva kohtumääruse

jõustumisest alates.

3. Jätta kostjate kohtutäitur Natalja Malahhova ja Kohtla-Järve linn, Puru tee 23

korteriühistu menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel nende põhjendatud ulatuses A. P. kanda.

4. Välja mõista hagejalt A. P.lt kostja, Jõhvi kohtutäitur Natalja Malahhova kasuks

menetluskulud (õigusabikulud) nende põhjendatud ulatuses, s.o summas 762 eurot (seitsesada

kuuskümmend kaks eurot) ning viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises

lauses sätestatud määras. Rahuldamata osas jäävad kulud kostja enda kanda.

5. Kohus selgitab, et tunnistajatasu, summas 97,20 eurot osas on kostjal, kohtutäitur Natalja

Malahhoval õigus esitada TsMS § 160 lg 2 märgitud tähtaja möödumisel taotlus

tunnistajatasu tagastamiseks.

6. Välja mõista hagejalt A. P.lt kostja, Kohtla-Järve linn, Puru tee 23 korteriühistu kasuks

menetluskulud summas 725 eurot (seitsesada kakskümmend viis eurot).

7. Hagejale antud riigi õigusabi ja riigi menetlusabi kulud jätta Eesti Vabariigi kanda.

8. Saata kohtumäärus menetlusosalistele teadmiseks.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalised võivad esitada käesoleva otsuse peale määruskaebuse. Määruskaebuse võib

esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates määruse menetlusosalisele

kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtusse saabus 27.03.2023 A. P. hagi Jõhvi kohtutäitur Natalja Malahhova, Kohtla-

Järve linn, Puru tee 23 korteriühistu, Valge Kuld OÜ vastu korteriomandi enampakkumise

kehtetuks tunnistamiseks täiteasjas nr 042/2022/547 ja kinnistusraamatu kande parandamiseks ning

täitemenetluse nr 042/2023/364 lubamatuks tunnistamise nõudes, koos hagi tagamise ja menetlusabi

taotlusega.

Hagi asjaolude kohaselt algatas Jõhvi kohtutäitur Natalja Malahhova (kostja 1) tsiviilasjas 2-21-

11840 01.03.2022 Viru Maakohtu tehtud määruse alusel täitemenetluse. Kohtulahendi sisuks KÜ

Kohtla-Järve linn, Puru tee 23 (kostja 2) nõue hageja vastu. 01.03.2022 Viru Maakohtu määrus ja

kostja 2 avaldus toimetati hagejale kätte Ametlike Teadeannete kaudu (lisa I, täitetoimiku koopia

lehed 7-12).

Täitemenetluses 21.12.2022.a koostatud enampakkumise akti (lisa I, täitetoimiku koopia lehed 33-

37) kohaselt on kohtutäitur müünud 8000 euro eest Valge Kuld OÜ-le (kostja 3) hageja omandis

oleva kinnisvara: kinnistusregistriossa nr XXX kantud korteriomandi.

Hageja sai teada täitemenetlusest ja korteri müügist OÜ Valge Kuld esindajate käest, kes tulid 2023.

a jaanuaris hageja elukohta ja palusid hagejal vabastada korteriomandi.

24.02.2023. a kohtutäitur toimetas hageja esindajale kätte täitmisteade asjas 042/2023/364.

13.04.2023 määrusega kohus rahudas hageja riigi menetlusabi ja hagi tagamise taotlused.

2. 11.10.2023 toimunud kohtuistungil esitas kostja III taotluse vaheotsuse tegemiseks, et selgitada,

kas hageja nõue kehtetuks tunnistamiseks on aegunud.

3. Kostja I ja kostja II pidasid taotlust põhjendatuks.

4. 05.12.2023 vaheotsusega jättis kohus kostja III Valge Kuld OÜ taotluse aegumise/õigust lõpetava

tähtaja kohaldamiseks (TMS § 223 lg.1) rahuldamata ja lõpetas menetlus sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks täitemenetluses 042/2023/364 hagis, seoses hagist loobumisega.

MÄÄRUSE PÕHJENDUSED

5. Maakohus leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata.

6. Hageja esitas hagis (hageja on esitanud asjas mitu avaldust/hagi täiendust):

11.10.2023 loobus hageja nõudest tunnistada sundtäitmine täitemenetluses 042/2023/364

lubamatuks. Kohus võttis loobumise vastu.

Hagi ese:

6.1 Tunnistada kehtetuks enampakkumine, mille käigus müüs Jõhvi kohtutäitur Natalja Malahhova

täitemenetlustes nr 042/2022/547 hageja kinnisvara: kinnistusregistriossa nr XXX kantud

korteriomand, mis moodustab 606/28104 mõttelist osa kinnistust katastritunnusega

32205:001:0021, asukohaga: Kohtla-Järve linn, Puru tee 23, maakasutuse sihtotstarbega elamumaa

ning reaalosana eluruum (korter) nr x, mille üldpind on 60,6 m2 OÜ-le Valge Kuld (registrikood

16564093) ja mille kohta on koostatud 12.12.2022 enampakkumise akt;

6.2. Kohustada kostjat 3 andma nõusolek kinnistusraamatu kinnistusregistriossa nr XXX kantud

korteriomandi, mis moodustab 606/28104 mõttelist osa kinnistust katastritunnusega xxx,

asukohaga: Kohtla-Järve linn, Puru tee 23, maakasutuse sihtotstarbega elamumaa ning reaalosana

eluruum (korter) nr x, omanikukande parandamiseks selliselt, et kustutada omanikukande OÜ Valge

Kuld (registrikood 16564093) ja kanda omanikuna sisse A. P.’i, isikukood XXX. Asendada

eelmises lauses sõnastatud nõusolekud kohtuotsusega.

7. Hageja väited:

1) Täitmisteade, kinnisvara arestimise akt ja enampakkumise akt ei ole hagejale kätte toimetatud

ning see on aluseks, miks tuleb enampakkumine tühiseks tunnistada;

2) täitemenetlusega seotud dokumentide kättetoimetamisel kolmanda isiku (kes ei ole büroo töötaja)

vahendusel ei ole lubatud juhul, kui dokumendid toimetatakse kätte muul kui allkirja vastu viisil;

8. Kostja I on seisukohal, et hagi on aegunud. Hagejale on täitmisteade kätte toimetatud hiljemalt

05.06.2022, mis on tõendatud hageja poolt esitatud tõenditega hagivastuses ja tunnistaja A. Y.

ütlustega 28.02.2024 kohtuistungil (28.02.2024.a. kohtuistungi protokoll lk 3-4, 00:16:59 ja lk 5

00:26:05).

Kinnisasja arestimise akt on koostatud 23.09.2022. Täituri vastuse kohaselt kinnisasja arestimise akt

toimetati hagejale kätte 04.11.2022 (postkasti panekuga). Kättetoimetamise aktist 03.10.2022

nähtub, et käskjalg on proovinud dokumenti isiklikult kätte toimetada lausa viiel korral: 07.10.2022,

10.10.2022 kell 11.05, 15.10.2022 kell 19.00, 25.10.2022 kell 10.00 ja 04.11.2022 ( Kostja I

hagivastuse lisa 2). Hagejale on kinnisasja arestimise akt kätte toimetatud kõige hiljemalt

04.11.2022. a. Nimetatut tõendavad ka tunnistaja A. Y. ütlused (28.02.2024. a. kohtuistungi

protokoll lk 3-4, 00:16:59 ja lk 5 00:26:05).

Enampakkumine toimus oksjonikeskkonnas 14.12.2022 09:00-20.12.2022 17:00 (hagivastuse lisa

9). Enampakkumisest teatati nii oksjonikeskkonnas kui ka Ametliku Teadaanded kaudu.

Täituril õnnestus 19.12.2022 saada võlgnikuga ühendust telefoni teel numbril +XXX. Vestluses

võlgnikuga teavitas kohtutäitur võlgnikku enampakkumise toimumisest. Võlgnik ütles

kohtutäiturile, et tema võlanõuet tasuma ei hakka, kuna leiab, et ta ei ole korteriühistule midagi

võlgu. Täitur tõendab oma väidet Telia kõneeristusega vastuse Lisa 6. Kõneeristusest nähtub, et

täituri ja võlgniku kõne telefoni numbril +372 XXX on kestnud 2,25 minutit.

Keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks kohtutäitur Natalja Malahhova kasuks on

kinnistusraamatusse kantud 31.05.2022.

Vara enampakkumise akt on koostatud 21.12.2022. 21.12.2022 vara enampakkumise akt oli kätte

toimetatud 04.01.2023 (postkasti panekuga) ( lisa 4).

04.01.2023 kättetoimetamise aktil on märge „jäetud postkasti, ei olnud kodus. Akti on

allkirjastanud kohtutäituri assistent O. L. .

Täituri vastuse kohaselt hagejale kuulunud korteriomandi müügiks enampakkumise

väljakuulutamise teade toimetati hagejale kätte postkasti panekuga 20.11.2022. Eelnevalt proovis

käskjalg seda hagejale isiklikult kätte toimetada neljal korral 11.11.2022, 12.11.2022 kell 10.00,

17.11.20.40 ja 20.11.2022.

9. Kostja II palus jätta hagi rahuldamata. Hageja nõue ei ole tõendatud ning esitatud kostjate vastu

alusetult.

10. Kostja III palus jätta hagi rahuldamata. Hageja väited, et tal puuduvad igasugused

täitemenetlusega seotud dokumendid on vale. 28.02.2024 toimunud kohtuistungil kuulati

tunnistajatena vande all üle O.L. ja A. Y., kes kirjeldasid detailselt korduvaid katseid hagejale

dokumente kätte toimetada. Samuti andis 28.02.2024 toimunud kohtuistungil vande all ütluseid

kostja III juhatuse liige J. P., kes kinnitas, et andis hagejale kohtumisel üle enampakkumise akti ja

kinnisturaamatu väljatrüki Kohtla-Järvel Puru tee 23-X asuva korteriomandi kohta. Kuigi ütluste

andmisel väitis J. P., et kohtumine toimus 7.12.2022, siis on ilmselge, et ütluste andmisel ajal J. P.

kuupäevad segamini. 7.12.2022 kohtusid nad hagejaga ja tegid talle ettepaneku sõlmida korteri

ostu-müügileping enne enampakkumist. Enampakkumine toimus 21.12.2022. Kostja III kanti

kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna 04.01.2023. Seega ei saanud 7.12.2022 toimuda

kohtumine, kus hagejale dokumendid üle anti. Nagu kostja III esindaja juba 11.10.2023 esitatud

taotluses kinnitas, toimus kohtumine maja juures 11.01.2023. Ülejäänud osas vastasid vande all

antud ütlused kostja III poolt 11.10.2023 taotluses kajastatule. Ka hageja kinnitab hagiavalduses

(hagi p. 1 Asjaolud 4. lõik), et kohtus kostja III esindajatega jaanuaris 2023.

11. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 223 lg.1 kohaselt enampakkumise akti kättetoimetamisest

alates 30 päeva jooksul võib täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks

tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui

enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi.

12. Vaidlust ei ole selle üle , et kostja II (korteriühistu) esitas kostjale I täitmisavalduse hageja

vastu. Vaidlust ei ole, et enampakkumise akt koostati täituri poolt 21.12.2022. Hageja on hagis

kinnitanud, et sai enampakkumisest teada 2023 jaanuarikuus.

Vaidlus toimub selle üle kohtutäituri poolt korraldatud enampakkumisel rikuti oluliselt

enampakkumise tingimusi.

13. TMS § 55 p-de 2 ja 4 kohaselt on arestimine tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi

eelkõige siis, kui võlgnikule ei ole kätte toimetatud täitmisteadet või võlgnikku ei ole olulises osas

teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise. Seetõttu on

praegusel juhul oluline, kas täitmisteade ja arestimisakt on hagejale I nõuetekohaselt kätte

toimetatud.

TMS § 10 lg 1 järgi tuleb nii täitmisteade kui ka vara arestimise akt võlgnikule kätte toimetada.

Dokumentide kättetoimetamisele täitemenetluses kohaldatakse TMS § 10 lg 2 esimese lause järgi

tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut.

Maakohus on seisukohal, et täitmisteate saab lugeda hagejale I kättetoimetatuks TsMS § 326 järgi

hageja I postkasti panekuga (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 06.05.2022 otsus ts. asjas 2-20-8668).

TsMS § 326 lg 1 kohaselt loetakse dokument adressaadile kättetoimetatuks dokumendi panemisega

tema elu- või äriruumi juurde kuuluvasse postkasti või muusse sellesarnasesse kohta, mida saaja või

tema esindaja kasutab posti kättesaamiseks ja mis harilikult tagab saadetise säilimise, kusjuures

kättetoimetamine lõikes 1 nimetatud viisil on sama paragrahvi lõike 2 (kättetoimetamise ajal

kehtinud redaktsioonis) kohaselt lubatud üksnes juhul, kui menetlusdokumenti on proovitud isikule

isiklikult üle anda vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase

vahega ja menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte anda elu- või äriruumis viibivale muule isikule

TsMS § 322 lg 1 või § 323 kohaselt.

Dokumendi saab lugeda kättetoimetatuks üksnes siis, kui kättetoimetamist ettenähtud viisil on

võimalik ka seaduses sätestatud vormis tõendada (Riigikohtu 16. septembri 2020. a määrus

tsiviilasjas nr 2-18-9218/40, p 12). Seega on TsMS § 326 lg 1 kohaldamise seisukohalt oluline

hinnata, kas täitmisteade pandi hageja eluruumi juurde kuuluvasse postkasti või muusse

sellesarnasesse kohta, mida saaja või tema esindaja kasutab posti kättesaamiseks ja mis harilikult

tagab saadetise säilimise.

Vaidlust ei ole selle üle, et hageja kasutab nimetatud korterit, mille juurde kuuluvasse postkasti

kohtutäituri kuller täitmisteate ja teised täitemenetlusega seotud dokumendid jättis, oma elukohana.

Täitetoimingu teate hagejale kättetoimetamine on tõendatud kohtutäituri käskjala A. Y. ütlustega

kohtuistungil ja täitetoimingust teatamise kättetoimetamise aktiga, mis jäeti hageja postkasti 20.

novembril 2022. Tõendatud on ka see, et kohtutäituri kuller püüdis enne täitmisteate postkasti

jätmist mitmel korral isiklikult täitedokumenti hagejale üle anda aga see ei õnnestunud.

Tunnistajana kohtuistungil ülekuulatud kohtutäituri kuller kinnitas, et tunneb hagejat, sest hageja

suhtes on ka varem täitemenetlus algatatud ja tal tuli ka varasemas täitemenetluses hagejale

dokumendid üle anda, seega ta teadis hageja isikut, hageja elukohta ja hageja postkasti. Tunnistaja

ütluste kohaselt ühel korral nendest kolmest korrast, mil ta püüdis täitmisteadet hagejale üle anda, ta

nägi hagejat läbi akna, tunnistaja koputas seejärel hageja korteri uksele, kuid keegi ei avanud ust.

Seejärel jättis ta täitmisteate postkasti. Kuna naabrid ütlesid milline auto hagejal on, siis tunnistaja

nägi korra, kuidas hageja autosse istus. Naabrid ütlesid, et kui auto seisab siin, siis ta on kindlasti

kodus. Tunnistaja koputas pikalt lootes, et hageja avab ukse. Kui hageja oli ukse taga, siis ta kuulis

hageja häält, ilmselt ta rääkis telefoniga. Ust keegi ei avanud ja sel juhul tuli tal reeglite järgi

dokumendid postkasti panna. Tunnistaja selgitas, et kättetoimetamise aktidel märgitud P/K

tähendab postkasti.

Kohtutäituri kuller püüdis ka arestimise akti ja enampakkumise mitmel korral hagejale isiklikult

kätte toimetada, kuid see ei õnnestunud ja seetõttu jättis ta täituri korraldusel arestimisakti ja

enampakkumise akti hageja postkasti. Arestimisakti postkasti panek on tõendatud tunnistaja A. Y.

ütlustega kohtuistungil ja arestimisakti kättetoimetamisaktiga (hagi lisa).

Vara enampakkumise akti kättetoimetamine hagejale on tõendatud kohtutäituri kulleri O. L.

ütlustega kohtuistungil ja vara enampakkumise akti kättetoimetamise aktiga, millest nähtub, et akt

jäeti 4.jaanuaril 2023 hageja postkasti, sest võlgnikku ei olnud kodus. Varasemalt püüdis kuller

enampakkumise akti hagejale kätte toimetada 27.12.2022, kuid see ei õnnestunud.

Vara enampakkumise akti kättetoimetamine hagejale on tõendatud ka kostja III seadusliku esindaja

kohtuistungil vande all antud ütlustega, mille kohaselt helistati talle ilmselt 7.detsembril politseist ja

kutsuti hageja korteri juurde. Hageja oli oma vennaga korteri juures. J. P.il oli kaasas väljaprinditud

enampakkumise akt, mille ta andis hagejale. Asjaolu, et J. P. väitis istungil enampakkumise

üleandmise ajana detsembrit 2022, tuleb lugeda vande all ülekuulatud menetlusosalise ilmse

eksimusena, sest 7.detsembril ei olnud enampakkumine veel toimunud (enampakkumise akt

koostati 21.12.2022). Eksimus võib olla põhjustatud sellest, et juhtunust on möödas ca 1,5 aastat.

14. Kokkuvõtvalt: täitetoimingu teade täiteasjas nr 042/2022/547 toimetati hagejale kätte postkasti

panekuga TsMS § 326 lg 1 alusel 5.juunil 2022. Vara arestimise akt toimetati hagejale kätte

postkasti panekuga TsMS § 326 lg 1 alusel 4.novembril 2022 ja vara enampakkumise akt toimetati

hagejale kätte postkasti panekuga TsMS § 326 lg 1 alusel 4.jaanuaril 2023.

15. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 223 lg.1 kohaselt enampakkumise akti kättetoimetamisest

alates 30 päeva jooksul võib täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks

tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui

enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi.

Arvestades seda, et hageja sai enampakkumise akti kätte 04.01.2023, tuli tal esitada hagi

enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks hiljemalt 3.veebruariks 2023. Hagi esitati kohtule

27.03.2023, seega lasi hageja mööda TMS § 223 lg.1 sätestatud enampakkumise vaidlustamise

tähtaja.

16. Maakohus ei nõustu ka hageja väitega, et täitmisteade, arestimisakt ja enampakkumise teade on

koostatud puudulikult. Maakohtu hinnangul on täitmisteade, arestimisakt ja enampakkumise akt

koostatud korrektselt. Arestimis aktis on võlgnikku teavitatud tema õigustest täitemenetluses.

17. Maakohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata perspektiivituse tõttu TsMS § 423

lg.2 p.2 alusel. Kuigi kostjad viitasid oma seisukohtades, et hageja on mööda lasknud

enampakkumise vaidlustamise tähtaja, siis hageja eitas seda ning oli hagi rajanud väitele, et ta ei ole

saanud kätte täitmisteadet, arestimisakti ja enampakkumisakti. Seega ei olnud koheselt võimalik

hagi läbi vaatamata jätta ilma, et kohus oleks kontrollinud hageja ja kostjate väidete õigsust.

Käesolevaks ajaks on kohus tuvastanud, et hagi on algusest peale perspektiivitu ja seda ei oleks

pidanud menetlusse võtma.

Iseenesest oleks üheks teoreetiliseks läbi vaatamata jätmise aluseks ka see, et hageja, kes taotlus

enda vande all ärakuulamist kohtuistungil (kohus rahuldas selle taotluse), jättis kohtuistungile

mõjuva põhjuseta ilmumata ja ka hageja esindaja ei suutnud anda kohtule mõistlikke selgitusi, miks

hageja kohtuistungilt puudus.

TsMS § 423 lg.2 kohaselt kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega

kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui

hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

25.04.2012 määrus ts. asjas 3-2-1-39-12).

18. Viru Maakohtu 13.04.2023 määrusega kohus rahuldas hagi tagamise taotluse. Kuna kohus

käesoleva lahendiga jätab hagi läbi vaatamata, kuulub hagi tagamise määrus tühistamisele alates

käesoleva kohtumääruse jõustumisest vastavalt TsMS § 386 lg 4.

TsMS § 386 lg 4 kohaselt, kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata,

ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab

hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud

teisiti.

Menetluskulud

19. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse

määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev

kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui

menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kuna kohus

jätab hagi läbi vaatamata, siis jäävad kostjate menetluskulud hageja kanda.

20. TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajakulud.

Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva

seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

21. Kostja, Jõhvi kohtutäitur Natalja Malahhova esindaja esitas 19.03.2024 menetluskulude

nimekirja ja taotluse hagejalt menetluskulude väljamõistmiseks summas 939,60 eurot, sh

tunnistajatasu summas 97,20 eurot ja õigusabikulud 842,40 eurot (7,02 tundi hinnaga 120 eurot

tund, ilma käibemaksuta).

Menetluskulude nimekirja kohaselt olid kostja õigusabikulud alljärgnevad:



13.07.2023 asja materjalid e-toimikust, väljatrükid, 30 minutit, 60 eurot;



22.09.2023 toimiku materjalidega tutvumine, 1,0 tundi, 120 eurot;



11.10.2023 taotlus tunnistajate ülekuulamiseks, istungiks ettevalmistumine, osalemine

11.10.2023 istungil 1 tund 25 minutit, 170,40 eurot;



06.11.2023 vastus kohtunõudele, 10 minutit, 20,40 eurot;



18.01.2024 tunnistajatasu tasumine ja maksekorralduse esitamine, 10 minutit, 20,40 eurot;



21.02.2024 vastus kohtunõudele, 20 minutit, 40,50 eurot;



28.02.2024 ettevalmistus 28.02.2024 istungiks ja istungil osalemine, 2 tundi 10 minutit,

260,40 eurot;



21.03.2024 tutvumine kohtuistungi protokolliga, lõppseisukohad kohtule, 1,0 tundi, 120

eurot;



21.03.2024 menetluskulude nimekiri, 15 minutit, 30 eurot.

Hageja esindaja seisukohta/vastuväiteid hageja menetluskulude osas ei esitanud.

22. TsMS § 175 lg 1 kohaselt peab kohus hindama menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulude põhjendatust ja vajalikkust.

Riigikohus on 12.05.2021 määruse nr. 2-20-114596 punktis 11 märkinud, et: „TsMS § 175 lg 1

järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Nimetatud sätte järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige

õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti

menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Lisaks eeltoodule tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku

hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (vt kokkuvõtvalt Riigikohtu 14. aprilli

2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324/42, p 17).“

23. Kohus, tutvudes kostja, kohtutäitur N. Malahhova esindaja poolt esitatud menetluskulude

nimekirjaga, leiab, et kostja esindaja menetluskulud on põhjendatud osaliselt.

Kohus ei pea osaliselt põhjendatuks ajakulu alljärgnevate toimingute eest:

13.07.2023 asja materjalid e-toimikust, väljatrükid, 30 minutit, 60 eurot – kohus ei pea antud kulu

põhjendatuks täies ulatuses, kohtu seisukohalt on antud kulu tehtud esindaja enda huvides

hõlmatud materjalidega tutvumise ajakulu. Kohus ei nõustu sellega, et nimetatud kulu puhul on

tegemist õigusabi osutamisega ning et antud kulu peab jääma vastaspoole kanda. Kohus jätab antud

kulu täies ulatuses rahuldamata.

18.01.2024 tunnistajatasu tasumine ja maksekorralduse esitamine, 10 minutit, 20,40 eurot - kohus

ei pea antud kulu põhjendatuks täies ulatuses, kohtu seisukohalt ei ole antud juhul tegemist

õigusabi osutamisega, tunnistajatasu oleks saanud maksta ka kostja ise. Kohus jätab antud kulu

täies ulatuses rahuldamata.

24. Ülaltoodust lähtuvalt leiab kohus, et kostja, kohtutäitur N. Malahhova põhjendatud

õigusabikulud moodustavad kokku 762 eurot (6,5 tundi x 120 eurot, käibemaksuta).

25. Kostja esitas taotluse ka tunnistajatasu, summas 97,20 eurot tagastamiseks. Tunnistajatasu

tagastamise osas märgib kohus, et kuna TsMS § 160 lg 2 tulenevalt on tunnistajatel õigus 3 kuu

jooksul istungi toimumisest alates esitada taotlus tunnistajatasu maksmiseks. Juhul, kui tunnistajad

nimetatud tähtaja jooksul taotlust ei esita, on kostjal õigus TsMS § 150 lg 4, 6, 7 alusel esitada

kohtule taotlus tunnistajatasu tagastamiseks.

26. Kohus leiab, et kostja, kohtutäitur N. Malahhova kantud menetluskulud on põhjendatud summas

762 eurot ning jätab need hageja kanda. Rahuldamata osas jäävad kostja menetluskulud kostja enda

kanda.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt, kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

27. Seega kuulub hagejalt kostja, kohtutäitur N. Malahhova kasuks väljamõistmisele menetluskulu

kogusummas 762 eurot, samuti kuulub väljamõistmisele viivis menetluskuludelt (762 eurot) alates

kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

28. Kostja, Kohtla-Järve linn, Puru tee 23 korteriühistu esindaja esitas 21.03.2024 menetluskulude

nimekirja ja taotluse hagejalt menetluskulude (õigusabikulu) väljamõistmiseks summas 725 eurot

(6,04 tundi hinnaga 120 eurot tund, sh käibemaks; alates 01.01.2024 tunnihind 122 eurot, sh

käibemaks).

Menetluskulude nimekirja kohaselt olid kostja õigusabikulud alljärgnevad:



kohtudokumentidega tutvumine, istungiks ettevalmistumine, osalemine 11.10.2023 istungil

2,5 tund, 300 eurot;



11.10.2023 protokolliga tutvumine, kaaskostjate taotlustega tutvumine, 20.10.2023

seisukoha esitamine 1,0 tundi, 120 eurot;



Menetlusosaliste dokumentidega tutvumine, ettevalmistus 28.02.2024 istungiks ja istungil

osalemine, 2,0 tundi, 244 eurot;



Tutvumine 28.02.2024 kohtuistungi protokolliga, tutvumine 03.03.2024 määrusega,

lõppseisukohad ja menetluskulude nimekiri, 0,5 tundi, 61 eurot.

Hageja esindaja seisukohta/vastuväiteid hageja menetluskulude osas ei esitanud.

29. Kohus, tutvudes kostja Kohtla-Järve linn, Puru tee 23 korteriühistu poolt esitatud

menetluskulude nimekirjaga, leiab, et kostja kantud menetluskulud on põhjendatud täies ulatuses, so

summas 725 eurot ning kohus jätab need kulud hageja kanda.

30. Kostja Valge Kuld OÜ esindaja kohtule menetluskulude nimekirja ei esitanud, seega teeb kohus

järelduse, et kostjal puuduvad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. Juhul, kui kulud olid

tekkinud, jätab kohus need kostja enda kanda.

31. Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 24.01.2023 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-23-564 määrati

A. P.´ile riigi õigusabi, riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamise kohustuseta.

Viru Maakohtu 13.04.2023 kohtumäärusega rahuldati hageja menetlusabi taotlus ja vabastati

hageja hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse esitamisel riigilõivu 910 euro tasumisest.

32. Ülaltoodust tulenevalt jätab kohus hageja riigi õigusabi ja menetlusabi osutamisega seotud

kulud Eesti Vabariigi kanda.

33. TsMS 178 lg 2 kohaselt, menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada

määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Olev Mihkelson

kohtunik