2-23-7560/18 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht 05.04.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-7560

Kohtuasi

FLENTES

TRADING

s.r.o.

hagiavaldus

OÜ

Tehenergoimpex vastu raha tasumise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 03.01.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

OÜ Tehenergoimpex määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): FLENTES TRADING s.r.o. (välisriigi

kood 05918251, asukoht Krakovska 1392/7, Nove Mesto

PSC 110 00 Praha, Tšehhi Vabariik), lepinguline esindaja

Mart Kuusk (e-post:XXX)

Kostja (määruskaebuse esitaja): OÜ Tehenergoimpex

(registrikood 11086619, asukoht Aiandi tee 24, Viimsi

alevik, Viimsi vald, 74001 Harju maakond, e-post:XXX),

seaduslik esindaja TM

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 03.01.2024 määrus jätta muutmata.

2. OÜ Tehenergoimpex määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud ringkonnakohtus jätta

määruskaebuse esitaja kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

2-23-7560

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. FLENTES TRADING s.r.o. (hageja) esitas 23.05.2023 Harju Maakohtule OÜ

Tehenergoimpex (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt välja põhisumma võlgnevus

25 000 eurot, seadusest tulenev viivis perioodi 01.11.2022–23.05.2023 eest summas 1362,67

eurot, tasutud riigilõiv summas 1400 eurot, edasiulatuv viivis põhinõudelt (25 000 eurot) alates

24.05.2023 kuni põhinõude täitmiseni 10,5 % aastas, hageja menetluskulud, mis moodustavad

hagi esitamise seisuga summas 750 eurot, menetluskulusid väljamõistva otsuse jõustumisest

viivis menetluskuludelt 10,5% aastas kuni menetluskulude tasumiseni ning jätta kõik

menetluskulud kostja kanda.

2. Harju Maakohus võttis hagi 10.08.2023 määrusega menetlusse ning toimetas kostjale kätte.

Kostja hagile tähtaegselt ei vastanud.

3. Harju Maakohus rahuldas 20.09.2023 tagaseljaotsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja

kasuks välja 26 362,67 eurot ja viivis põhinõude 25 000 eurot tasumata osalt ulatuses 10,5%

aastas alates 24.05.2023 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 23 637,33 eurot.

Maakohus tunnistas tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks, jättis menetluskulud

kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud, so lepingulise esindaja kulu

750 eurot ja riigilõivu 1400 eurot ning viivise menetluskulude 2150 eurot tasumata osalt VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte suuremas ulatuses kui 10,5% aastas,

kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 2150 eurot. Maakohus

tegi tagaseljaotsuse TsMS § 444 lg 3 alusel.

4. Kostja esitas 26.10.2023 Harju Maakohtule kaja, milles palus tagaseljaotsuse tühistada ja

asja menetluse taastada, jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Kohus rikkus

hagimaterjalide kättetoimetamise reegleid. Kostjal oleks olnud võimalik esitada vastus

hagiavaldusele, arvestades hagimaterjalide kättetoimetamise aega 19.09.2023, kuid maakohus

tegi sel kuupäeval juba tagaseljaotsuse. Maakohtul puudus alus tagaseljaotsuse tegemiseks.

5. Hageja vaidles kajale vastu ning palus jätta tagaseljaotsuse muutmata. Kostja kaja rajaneb

valesti dokumenteeritud ja arvutatud tähtaegadele. Kohus on tegutsenud kooskõlas seadusega.

Kostja jättis hagile tähtaegselt vastamata ning alus tagaseljaotsuse tegemiseks oli olemas.

Maakohtu määrus ja põhjendused

6. Harju Maakohus jättis 03.01.2024 määrusega kostja 26.10.2023 esitatud kaja Harju

Maakohtu 20.09.2023 tagaseljaotsuse peale tsiviilasjas nr 2-23-7560 rahuldamata ning

menetluse tsiviilasjas taastamata, kaja esitamisega seotud menetluskulud kostja kanda ning

määras arvata pärast kohtumääruse jõustumist kaja esitamisel kostja poolt 08.11.2023 tasutud

riigilõiv 910 eurot riigituludesse.

7. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt sai kostja seaduslik esindaja juhatuse liige VK

kohtute infosüsteemi (KIS) andmetel Harju Maakohtu 20.09.2023 tagaseljaotsuse kätte

26.09.2023. Kostja esitas 26.10.2023 kaja tagaseljaotsuse peale TsMS § 415 tähenduses. Kaja

2-23-7560

on esitatud õigeaegselt, s.o 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kostjale kättetoimetamise

päevast (TsMS § 415 lg 2).

8. TsMS § 415 lg 1 sätestab, et kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi

kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.

9. Kostjale olid avalikus e-toimikus (AET) hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte

toimetavad alates 10.08.2023. Kohus saatis 14.08.2023 menetlusdokumendid kostja

registrikaardile kantud elektronpostiaadressil XXX. KIS-i andmetel sai kostja seaduslik

esindaja juhatuse liige TM hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kätte 30.08.2023.

Kostjale toimetati hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte elektrooniliselt selleks

ettenähtud infosüsteemi Käpo kaudu 30.08.2023 (TsMS § 3111 lg-d 1 ja 3). Hagiavalduse

menetlusse võtmise määruse kohaselt oli hagile kirjalikult vastamise tähtaeg 20 päeva alates

hagi ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Eeltoodust tulenevalt oli hagile

vastamise tähtpäev 19.09.2023. Kostja hagile õigeaegselt ei vastanud. Seetõttu tegi kohus

20.09.2023 tagaseljaotsuse, millega rahuldas hagiavalduse.

10. Kostja on kajas eksinud tagaseljaotsuse ja muude kohtudokumentide kuupäevade

märkimisel. Kostja väitis, et kohus tegi tagaseljaotsuse 19.09.2023, kui kostjal oleks olnud

võimalik esitada vastus hagiavaldusele. Kohus tegi tagaseljaotsuse 20.09.2023, mitte

19.09.2023. Seega on tagaseljaotsus tehtud peale kostjale hagile vastamiseks antud tähtaja

möödumist.

11. TsMS § 422 lg 1 sätestab, et mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks või

kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks on eelkõige liikluskatkestus,

poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud

hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat.

12. Kohus teavitas 10.08.2023 menetlusse võtmise määrusega kostjat tema suhtes

tagaseljaotsuse tegemise võimalusest. Vältimaks võimalust, et kostja suhtes võidakse teha

tagaseljaotsus, tuli kostjal ilmutada vajalikku huvi kohtuga suhtlemisel ja hagile vastamisel.

Kostja ei ole kajas välja toonud mõjuvat põhjust, mis takistas kostjal hagile vastamast (sh

liikluskatkestust, haigestumist või lähedase ootamatut rasket haigust). Kostja poolt avaldatud

hagile vastamata jätmise põhjendustest ei nähtu, et kostjal oli objektiivselt võimatu hagile

õigeaegselt vastata. Kostjal on jäänud hagile tähtaegselt vastamata tema enda tegevusetuse

tõttu. Kostjal ei ole objektiivse iseloomuga mõjuvat põhjust, mis annaks aluse kaja

rahuldamiseks ja menetluse taastamiseks. Eeltoodule tuginedes leidis kohus, et kostjal puudus

mõjuv põhjus hagile vastamata jätmiseks, mistõttu puudub TsMS § 415 lg-s 1 lauses 1

nimetatud kaja rahuldamise alus. Kohus on hagiavalduse kostjale kätte toimetanud

elektrooniliselt, mistõttu leidis kohus, et puudub ka TsMS § 415 lg 1 p 1 nimetatud kaja

rahuldamise alus.

13. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

2-23-7560

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

14. TsMS § 407 lg 1 kohaselt peab hagi olema õiguslikult põhjendatud, s.t hagis esitatud

asjaolude esinemist eeldades peab olema võimalik hagi rahuldamine. VÕS § 619 sätestab, et

käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule

(käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui

selles on kokku lepitud. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või

mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 9 lg

1 järgi sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul

viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on

saavutanud kokkuleppe. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks

kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

VÕS § 628 lg 1 järgi, kui käsundisaajale maksmisele kuuluv tasu on määratud ajavahemike

järgi, tuleb tasu maksta vastava ajavahemiku möödumisel. Käsundi puhul, mille esemeks on

tehingu tegemine, eeldatakse, et tasu kuulub maksmisele pärast käsundi täitmist. VÕS § 100

sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi

(viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks

loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti

aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude

võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise

ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid

täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist

nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi

protsendina põhinõudest.

15. Hageja hagiavaldusest nähtuvate asjaolude kohaselt koosneb FLENTES TRADING s.r.o.

nõue OÜ Tehenergoimpex vastu põhinõudest 25 000 eurot ja sissenõutavaks muutunud

viivisest 1362,67 eurot. Hageja nõuab kostjalt lisaks sissenõutavaks muutunud viivisele alates

24.05.2023 põhinõude 25 000 eurot tasumata osalt viivise tasumist määras 10,5% aastas kuni

põhinõude täitmiseni. Nõuete aluseks on 2022.a sügisel hageja ja kostja vahel sõlmitud suulises

vormis käsundusleping, mille kohaselt kohustus hageja leidma kostjale kliendid ja korraldama

kütuse veod leitud klientidele kostja nimel ja kostja kohustus tasuma hagejale kütuse müügist

saadud tuluosalt kokkulepitud summa. Hageja leidis kliendi ja korraldas veod marsruudil

Mažeikiai, Leedu – Štšõrets, Ukraina ja vastavalt teostatud vedudele ja kogustele koostas hageja

13.10.2022 kostjale arve nr 1310/1 summas 34861 eurot mille kostja tasus 17.10.2023. Hageja

leidis kliendi ja korraldas ka veod marsruudil Pilviškiai, Leedu – Kałuszyn, Poola ja vastavalt

veoselehtedele ja seal toodud kogustele koostas hageja kostjale 24.10.2022 korraldatud müügi

eest arve nr 2410/1 summas 25 000 eurot. Hageja ja kostja koostasid 31.10.2022 vastavalt

suuliselt kokkulepitud käsundi täitmise kohta akti, milles pooled kinnitasid, et osutatud käsund

on täies mahus täidetud ja käsundi andja kohustub käsundi täitmise eest tasuma hagejale summa

59 861 eurot, millest 34 861 eurot oli juba tasutud. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele on

kostja jätnud hagejale tasumata osutatud käsundi eest esitatud arve nr 2410/1 summas 25 000

eurot. Kohus eeldas hageja välja toodud asjaolude õigsust, sest kostja ei ole hagile õigeaegselt

vastanud. Asjaolude õigsust eeldades on hageja osutanud kostjale tasu eest teenust ja tasu on

muutunud sissenõutavaks, mistõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt tasu maksmist. Seetõttu on

hagi selles esitatud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning oli täidetud TsMS § 407 lg-s 1

2-23-7560

sätestatud tagaseljaotsuse tegemise eeldus. Kaja rahuldamise eeldus TsMS § 415 lg 1 p 3 järgi

ei ole täidetud.

16. TsMS § 407 lg 5 sätestab, et tagaseljaotsust ei või teha juhul, kui: 1) kostjale anti hagile

vastamiseks ilmselt liiga lühike tähtaeg; 2) kostjale ei teatatud hagile vastamata jätmise

tagajärgedest; 21) kostja on vastuse esitamise tähtaja jooksul taotlenud riigi õigusabi andmist

advokaadi vahendusel vastamiseks; 22) hagi on ebaõigesti menetlusse võetud, muu hulgas

juhul, kui asi ei allu sellele kohtule; 3) kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest hagile

vastamata jätmiseks ja on seda põhistanud. Tagaseljaotsuse tegemise piiranguid ei esinenud.

Arvestades hagiavalduse keerukust, siis on hagile vastamise tähtaeg 20 päeva

kättetoimetamisest alates hagile vastamiseks piisav. Kostjale on menetlusse võtmise määrusega

teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kostja ei ole taotlenud riigi õigusabi. Hagi on

õigesti menetlusse võetud, sest hagi vastab hagile esitatavatele nõuetele ning allub kostja

asukoha järgi Harju Maakohtule. Kostja ei ole kohtule teatanud hagile vastamise tähtaja kestel

mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. Toodut arvesse võttes (sh puudub TsMS § 415

lg 1 p 3 nimetatud kaja rahuldamise alus) ei ole kaja põhjendatud ning kohus jättis kaja

rahuldamata.

17. TsMS § 169 lg-st 2 tulenevalt jättis kohus kaja esitamisega seotud menetluskulud kostja

kanda. TsMS § 150 lg 1 p 7 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse kaja, menetluse taastamise

või menetlustähtaja ennistamise avalduse osalise või täieliku rahuldamise korral. Kuivõrd

kohus jättis kaja rahuldamata, ei esine alust riigilõivu tagastamiseks ning kajalt tasutud

riigilõivu arvas kohus riigituludesse.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

18. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja asja menetluse

taastada.

18.1. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt nähtub asjast, et hageja, kes on välismaine äriühing,

esitas kostja vastu hagiavalduse. Nõuete aluseks on 2022.a sügisel hageja ja kostja vahel

sõlmitud suusõnaline käsundusleping, mille kohaselt kohustus hageja leidma kostjale kliendid

ja korraldama kütuse veod leitud klientidele kostja nimel ja kostja tasuma hagejale kütuse

müügist saadud tuluosalt kokkulepitud summa. Hageja leidis kliendi ja korraldas veod

marsruudil Leedu – Ukraina ja vastavalt teostatud vedudele ja kogustele koostas hageja

13.10.2022 kostjale arve nr 1310/1.

18.2. TsMS § 407 lg 5 p 2² sätestab, et tagaseljaotsust ei või teha juhul, kui hagi on ebaõigesti

menetlusse võetud, muu hulgas juhul, kui asi ei allu sellele kohtule. Kuidas on antud juhul

kohus tuvastanud, et käesolev hagi allub Harju Maakohtule. Nähtuvalt hagiavalduses toodud

faktilistest asjaoludest ei osutanud hageja väidetavaid teenuseid (kostja ei ole siiski teenust

saanud) väljaspool Eesti Vabariiki. Kohus ei ole 20.09.2023 tagaseljaotsuses kohtu alluvuse

küsimusele üldse tähelepanu pööranud. Fakt on see, et poolte vahel puudus leping ning teenuse

osutamise koht ei olnud Eesti, mistõttu oleks vaja tugineda rahvusvahelise eraõiguse sätetes

toodule ning hinnata nendest sätetest tulenevalt kohtualluvust. Kostja leiab, et kohus on

rikkunud sellega menetlusõigusnormi, mis on omakorda toonud kaasa ebaõige kohtulahendi

tegemise kostja suhtes.

19. Hageja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ning maakohtu tagaseljaotsuse muutmata.

Kostja ei vastanud hagile tähtaegselt. 26.10.2023 kostja vastuse punktis 3.6. on märgitud:

“Kostjal ei ole vastuväiteid hagi menetlusse võtmise osas“. Seega on kostja mitte ainult

2-23-7560

kinnitanud ja nõustunud asja menetlemisega Eesti kohtus, vaid ka ühtlasi kaotanud võimaluse

kohtualluvuse vaidlustamiseks. Asjas ei esinenud TsMS § 415 lg-s 1 sätestatud menetluse

taastamise alused. Käesoleval juhul ei ole võimalik arutada muu kohtualluvuse üle kui Eestis,

kuna kostja on juba osaliselt täitnud oma kohustust hageja ees, tasunud osa võlgnevusest, ka on

võlgnik registrijärgne asukoht või tegevuskoht Eestis. Kohustus, mis seisneb kostja poolses

võlgnevuse tasumises, peab olema täidetud Eestis.

20. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

21. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Harju Maakohtu

kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse

tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus

maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub

TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud kõigi põhjendustega ning sellest tulenevalt

põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.

22. Ringkonnakohus saab määruskaebusest aru nõnda, et tuginedes TsMS § 407 lg 5 p-le 2² on

kostja arvamusel, et kuna hagi ei allu Eesti kohtule, on see ebaõigesti menetlusse võetud ja

maakohus ei oleks tohtinud asjas tagaseljaotsust teha. Ringkonnakohus eeltoodud seisukohaga

ei nõustu.

23. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt tõusetus kohtualluvuse küsimus esmakordselt

määruskaebemenetluses.

Maakohtu

menetlusest

nähtuvalt

on

kostja

esimeseks

menetlusdokumendiks olnud 26.10.2023 kaja, mis sisaldab ka vastust hagiavaldusele. Sellest

vastusest nähtuvalt on kostja maakohtule teada andnud järgmist: kostjal ei ole vastuväiteid hagi

menetlusse võtmise osas, kostja hagi ei tunnista ning palub jätta hagiavaldus rahuldamata,

kostja soovib asja läbivaatamist kohtuistungil ning kostja ei näe hetkel võimalust lahendada

asja kompromissiga.

24. Kohtupraktikas on seoses kohtualluvuse vastuväite esitamisega selgitatud, et TsMS § 329

lg 2 järgi peab menetlusosaline kohtualluvust puudutavad vastuväited esitama esimesel

võimalusel ja korraga. Vastasel juhul kaotab menetlusosaline õiguse sellistele vastuväidetele

tugineda (TsMS § 331 lg 1). Seega tuleks kostjal kohtualluvust puudutavad vastuväited Eesti

õiguse järgi üldjuhul välja tuua kohtule esitatavas esimeses menetlusdokumendis (vt RKTKm

29.03.2017, 3-2-1-4-17, p 14)

25. Võttes arvesse eeltoodut on kostja ringkonnakohtu hinnangul TsMS § 331 lg-st 1 tulenevalt

kaotanud õiguse tugineda kohtualluvuse vastuväitele. Sellele vastuväitele tuginemist ei saa

käsitleda ka hilinenult esitatuna TsMS § 331 lg 1 mõttes, arvestades, et maakoht menetluses on

kostja kajas sõnaselgelt teada andnud, et on nõus hagi menetlemisega Harju Maakohtus ning

määruskaebuses ei ole ka tuginetud väitele, et kaja esitanud seaduslikul esindajal puudunuks

vajalik esindusõigus.

26. Määruskaebuse esitaja heidab maakohtule ette ka menetlusõiguse normide rikkumist. Ka

see kaebuse väide ei ole edukas. Kuigi nõustuda võib, et tagaseljaotsusest ei nähtu tõepoolest,

kuidas maakohus kontrollis kohtualluvust, on kohus selle vea parandanud vaidlustatud

määruses, märkides, et hagi allub kostja asukoha järgi Harju Maakohtule. Ringkonnakohtul ei

ole selles osas võimalik maakohtust erinevale seisukohale asuda. TsMS § 79 lg 1 kohaselt võib

2-23-7560

üldise kohtualluvuse reeglite järgi esitada hagi juriidilise isiku vastu tema asukoha järgi. Võttes

arvesse kostja registrijärgset asukohta (Aiandi tee 24, Viimsi alevik, Viimsi vald, 74001 Harju

maakond), allub hagi Harju Maakohtule, olenemata sellest, et hagejaks on välismaal

registreeritud juriidiline isik. Seda ringkonnakohtu seisukohta ei väära ka määruskaebuse väide,

et poolte vahel puudus leping ning teenuse osutamise koht ei olnud Eesti, kuna hagile

tähtaegselt vastamata jätmisest tulnevalt tuleb hagis esitatud faktilised väited (sh väide suuliselt

sõlmitud käsunduslepingu olemasolu kohta) praegusel juhul lugeda TsMS § 407 lg 1 alusel

kostja poolt omaksvõetuks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus

27. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude jaotuse. Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega tuleb ringkonnakohtus

kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi jätta määruskaebuse esitaja kanda. Arvestades, et

maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, ei saa seda esimesena teha ka

ringkonnakohus. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 174 lg

4 alusel pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

28. Käesolev määrus on edasikaevatav tulenevalt TsMS § 417 lg-st 4 ja § 178 lg-st 1.

(allkirjastatud digitaalselt)

/kohtunik, kohtunik, kohtunik/