3-22-1811/53 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Villem Lapimaa ja

Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.04.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1811

Haldusasi

X kaebus Maa-ameti 26.05.2022 korralduse nr 1-

17/22/1133

ja

01.08.2022

korralduse

nr

1-17/22/1626

tühistamiseks

ning

Maa-ameti

kohustamiseks

Menetlusosalised ja esindajad

Kaebaja X, esindaja ASE

Vastustaja Maa-amet, esindaja TK

Kolmandad isikud C ja Y, esindaja vandeadvokaat

Aivar Pilv

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 10.03.2023 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Kõrvaldada

menetlusest

kolmanda

isikuna

kaasatud

Eesti

Vabariik

(Transpordiameti kaudu).

2. Võtta asja juurde X 20.03.2024 seisukohale lisatud tõend.

3. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10.03.2023 otsus

muutmata.

4. Mõista Xlt välja 1902,60 eurot (koos käibemaksuga) C apellatsioonimenetluse kulude

katteks. Muud menetluskulud jätta iga menetlusosalise enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse

peale

võib

Riigikohtule

esitada

kassatsioonkaebuse

hiljemalt

06.05.2024

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215

lg 3).

3-22-1811

2(15)

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks

esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas Maa-ametile 01.10.2020 taotluse temale kuuluva Möldre kinnisasja (katastritunnus

63602:001:0512) ning sellega külgnevate Poti (katastritunnus 63602:001:1292) ja Metsatu

kinnisasjade (katastritunnus 63602:001:0622) vahelise piiri kindlakstegemiseks piiripunktides

nr 12 ja nr 13 (numeratsioon vastavalt 1997. a-l koostatud Möldre katastriüksuse plaanile). Piiri

kindlakstegemist taotlesid ka Poti kinnisasja omanik C ja Metsatu kinnisasja omanik Y. Möldre

ja Metsatu kinnisasjad külgnevad Eesti Vabariigile kuuluva 46 Tatra-Otepää-Sangaste tee

kinnisasjaga (katastritunnus 63602:001:1361).

2. Maakorralduse läbiviija tegi maastikul 06.10.2020 piiride kindlaksmääramise toimingud,

millest võtsid osa Möldre, Metsatu ja Poti kinnisasjade omanikud, ning koostas piiriprotokolli

nr LY2011256105, milles sisaldus järgmine selgitav skeem:

3. Metsatu ja Poti kinnisasjade omanikud allkirjastasid piiriprotokolli nr LY2011256105, kuid

X keeldus sellest ja esitas 22.04.2021 kirjaga vastuväited. Maakorralduse läbiviija esitas

31.05.2021 katastrimõõdistamise dokumendid registreerimiseks katastripidajale. X esitas

11.10.2021 katastripidajale vastuväited.

4. Maa-amet tegi 26.05.2022 korraldusega nr 1-17/22/1133 kindlaks ja määras vastavalt

31.05.2021 esitatud mõõdistusandmetele Möldre, Poti, Metsatu ja 46 Tatra-Otepää-Sangaste

tee kinnisasjade vahelise piiri selliselt, et Poti ja Möldre katastriüksuste ühiseks piirimärgiks

piiripunktis nr 1 määrati looduses leitud ja koordineeritud piirikivi (ristikivi) (p 3.1); Poti,

Metsatu ja Möldre katastriüksuste ühiseks piirimärgiks piiripunktis nr 2 määrati looduses leitud

3-22-1811

3(15)

ja koordineeritud metalltoru (p 3.2); Metsatu ja Möldre katastriüksuste ühiseks piirimärgiks

piiripunktis nr 3 määrati looduses paigaldatud ja koordineeritud piirikivi (ristikivi) (p 3.3); 46

Tatra-Otepää-Sangaste tee, Metsatu ja Möldre katastriüksuste ühiseks piirimärgiks piiripunktis

nr 4 määrati looduses paigaldatud ja koordineeritud metalltoru (p 3.4). Korraldusega muudeti

Poti katastriüksuse andmeid ja kanti maakatastrisse Poti katastriüksus pindalaga 38,07 ha (p

3.5), samuti muudeti Metsatu katastriüksuse andmeid ja kanti maakatastrisse Metsatu

katastriüksus pindalaga 8,05 ha (p 3.6).

1) Piiride kindlaksmääramise põhjus on see, et menetlusosalistel on erinev arusaam piiri

asukohast piiriprotokolli nr LY2011256105 skeemil märgitud piiripunktide nr 1–4 vahel (vt

maakorraldusseaduse (MaaKS) § 15 lg 1). Kuna Möldre kinnisasja omanik ei nõustunud piiride

kindlakstegemise tulemusega, otsustab piiri asukoha katastripidaja maakorralduse läbiviija

esitatud dokumentide alusel (MaaKS § 15 lg 5). Maamõõtjal tuleb piiri asukoha

kindlakstegemisel lähtuda esmajoones kinnistusraamatus, maakatastris, arhiivis või

asjakohases registris leiduvatest andmetest ja piirimärkidest. Kui nende andmete alusel ei ole

võimalik piiri asukohta kindlaks teha, määrab maakorralduse läbiviija selle asjaõigusseaduse

(AÕS) § 129 lg-te 2 ja 3 kohaselt (MaaKS § 15 lg 3). Katastripidaja hinnangul saab otsustada

piiri asukoha MaaKS § 15 lg 1 esimese lause alusel. Katastripidajal on maakatastriseaduse

(MaaKatS) § 16 lg-st 8 tulenevalt katastriüksuse moodustamisel õigus otsustada uute

mõõdistusandmete alusel ka kõikide puudutatud katastriüksuste piiripunktide andmete

muutmine, määrata piiripunktide andmete alusel puudutatud katastriüksuste pindala ja

kõlvikukaardi andmete alusel kõlvikud.

2) Maakorralduse läbiviija võttis piiride kindlakstegemisel aluseks 46 Tatra-Otepää-Sangaste

tee, Möldre, Metsatu ja Poti katastriüksuste maakatastris registreerimise dokumendid

(katastriüksuste plaanid, piiriprotokollid, välimõõdistuse abrissid, õigusvastaselt võõrandatud

maa tagastamise dokumendid jmt). Möldre, Metsatu ja Poti katastriüksuste õigusvastaselt

võõrandatud maa tagastamisel koostatud asendiplaanide kohaselt on siinses menetluses

kindlaks tehtavate piiripunktide vahel määratud piir kulgema mööda endist talupiiri.

Maakorralduse läbiviija peab piiri kindlakstegemisel arvestama kõigi MaaKS § 15 lg-s 3

nimetatud asjaolude ja dokumentidega kogumis ega saa piirduda ainult katastriüksuse plaanidel

ja abrissidel märgitud joonepikkustega, kui maastikult leitud piiritähised on kooskõlas nii

maaüksuste esmamoodustamise asendiplaanidega, loodusliku olukorra kui ka väljakujunenud

maakasutusega. Maaüksuste esmamoodustamisel määrati piir asendiplaanide alusel ja tähistati

piirimärkidega looduses, mis seejärel näidati maaomanikele maastikul kätte.

3) Mõõdistustööde ja varem maakatastris registreeritud mõõdistusandmete analüüsi tulemusel

selgus, et Poti ja Metsatu katastriüksuse piiri lõunapoolseimat ühist piiripunkti tähistavad

looduses kaks olemasolevat piirimärki: piirikivi piiripunktis nr 1 ja sellest 8,4 m kaugusel

metalltoru piiripunktis nr 2. Tegelik piir Poti ja Metsatu kinnisasja vahel peab olema

alusandmete järgi ühine. Möldre kinnisasja omanik soovib, et piir kulgeks Möldre

katastriüksuse piiripunktide nr 12–13 (numeratsioon vastavalt Möldre katastriüksuse plaanile)

vahel sirgjooneliselt piirimärgist piirimärgini ja piirimärk piiripunktis nr 4 asuks Möldre

katastriüksuse abrissil näidatud asukohas – truubi otsast 160 m kaugusel. Poti ja Metsatu

kinnisasjade omanike arvates tuleb piiri määramisel võtta aluseks maastikul olemasolevad

piirimärgid. Lisaks leiab Metsatu kinnisasja omanik, et ühine piir peab kulgema piiripunktide

nr 2–4 vahel mööda maastikul tuvastatavat looduslikku perve. Möldre kinnisasja omaniku

ettepanekut järgides tekiks Möldre katastriüksusel piiripunktide nr 1 (piirikivi) ja nr 2

(metalltoru) asukohtade järgi määratud piiriga nimetatud piiripunktides ca 28 m kattumine ning

piiripunkti nr 4 määratud asukohas tekiks ca 25 m kattumine. Piirimärk piiripunktis nr 4 ei

olnud maastikult leitav. Metsatu ja Möldre katastriüksuste piiriprotokollide kohaselt peab

3-22-1811

4(15)

piiritähis asuma tee teljest 20 m kaugusel, kuid 46 Tatra-Otepää-Sangaste tee katastriüksuse

plaani kohaselt kulgeb kinnisasja piir tee teljest 14 m kaugusel.

4) Möldre katastriüksus registreeriti maakatastris 04.06.1997. Selle mõõdistas 1997. a märtsis

maamõõtja RL, kasutades aerofotogeodeetilist mõõdistusviisi. Katastriüksuse moodustamise

õiguslikuks aluseks on Pühajärve Vallavalitsuse 24.03.1997 korraldus nr 82 „Õigusvastaselt

võõrandatud maa tagastamine“. Omandisse antava maa piiride skeemi (Möldre asendiplaan)

koostas RL ning selle kooskõlastasid õigustatud subjekt PM, piirinaaber ja kohaliku

omavalitsuse esindaja. Möldre asendiplaani järgi on siinse korraldusega kindlaks tehtavate

piiripunktide vahelisel piirilõigul endise talu piir ja omandisse antava maa piir ühine.

Mõõdistusandmete alusel koostati Möldre katastriüksuse plaan mõõtkavas 1:10 000. Möldre

asendiplaanil, abrissil ja katastriüksuse plaanil on piiripunktide nr 9–12 (numeratsioon vastavalt

Möldre katastriüksuse plaanile) vahel näidatud piirinaabrina varem moodustatud Veske

(katastritunnus 63602:001:0421) katastriüksust. Möldre katastriüksuse plaani graafilisel osal on

kujutatud piiripunktis nr 12 piirikivi, kuid piiriandmete tabelis on nimetatud piirimärgi vormiks

märgitud metalltoru. Möldre katastriüksuse 20.03.1997 piiriprotokolli kohaselt on piiritähiseks

piiripunktis nr 12 ristikivi ja piiripunktis nr 13 metalltoru ning piir kulgeb piiripunktide vahel

sirgjooneliselt. Piiripunktist nr 13 kulgeb piir piiripunkti nr 9 mööda maantee eraldusriba, 8 m

ulatuses tee teljest 20 m kaugusel ja sealt edasi kuni 14 m kaugusel. Möldre piiriprotokolli

kohaselt on katastriüksuse piir ja piirimärgid õigustatud subjektidele kätte näidatud, nad on

piiriprotokolli allkirjastanud.

5) Metsatu katastriüksus registreeriti maakatastris 25.11.1997. Ka selle mõõdistas 1997. a

juunis RL, kasutades aerofotogeodeetilist mõõdistusviisi. Katastriüksuse moodustamise

õiguslikuks aluseks on Pühajärve Vallavalitsuse 21.10.1997 korraldus nr 344 „Õigusvastaselt

võõrandatud maa tagastamine“. Omandisse antava maa piiride skeemi (Metsatu asendiplaan)

koostas RL ning selle kooskõlastasid õigustatud subjekt ja kohaliku omavalitsuse esindaja.

Asendiplaanil on lõunapiiril piirinaabriks märgitud Möldre katastriüksus, sealjuures ühtib

omandisse antava maa piir endise talu piiri ja senise maakasutuse piiriga. Mõõdistusandmete

alusel koostati Metsatu katastriüksuse plaan mõõtkavas 1:10 000, mille kohaselt on

piiripunktide nr 13–14 (numeratsioon vastavalt Metsatu katastriüksuse plaanile) vahelisel 140

m pikkusel piirilõigul piirinaabriks märgitud Möldre katastriüksus. Metsatu katastriüksuse

06.06.1997 piiriprotokollis on piir maastikul tähistatud piiripunktides nr 13 ja nr 14

metalltorudega. Piiri ja piirimärkide kirjelduse kohaselt kulgeb piir piiripunktist nr 12 (tähis:

metalltoru) mööda maantee eraldusriba, tee teljest 12 m kauguselt 403 meetrit, sealt mööda

maantee eraldusriba tee teljest 20 m kauguselt 265 meetrit kuni piiripunktini nr 13. Piiripunktist

nr 13 kulgeb piir sirgjooneliselt piiripunkti nr 14. Metsatu piiriprotokolli kohaselt on

katastriüksuse piir ja piirimärgid õigustatud subjektidele kätte näidatud, nad on piiriprotokolli

allkirjastanud.

6) Poti katastriüksuse (katastritunnus 63602:001:1292) eellase Poti katastriüksuse

(katastritunnus 63602:001:1290) moodustas Pühajärve valla maakorraldaja VV plaani-ja

kaardimaterjali alusel ning see registreeriti maakatastris 28.01.2000. Katastriüksuse

moodustamise õiguslikuks aluseks on Pühajärve Vallavalitsuse 06.10.1999 korraldus nr 273

„Õigusvastaselt

võõrandatud

maa

tagastamine“.

Poti

maaüksuse

(katastritunnus

63602:001:1290) asukoha plaani (Poti asendiplaan) koostas VV ja selle kooskõlastas õigustatud

subjekt. Poti asendiplaani kohaselt on moodustatava maaüksuse piir ühine õigusvastaselt

võõrandatud maa piiri, senise maakasutuse ja varem maakatastris registreeritud katastriüksuste

piiridega. Poti katastriüksuse plaan on koostatud mõõtkavas 1:10 000 ning sellel on näidatud

varem moodustatud Möldre katastriüksusega ühised piiripunktid nr 8 ja nr 9 (numeratsioon

vastavalt Poti (katastritunnus 63602:001:1290) katastriüksuse plaanile) ning Metsatu

katastriüksusega ühised piiripunktid nr 7 ja nr 8. Poti katastriüksuse (katastritunnus

3-22-1811

5(15)

63602:001:1290) 11.09.1999 piiriprotokolli kohaselt on katastriüksuse piir ja piirimärgid

õigustatud subjektile kätte näidatud ja ta on piiriprotokolli allkirjastanud. Poti piiriprotokolli

kohaselt ei ole maastikule paigaldatud uusi piirimärke. Piiripunkt nr 7 on tähistatud raudtoruga

ning piiripunktides nr 8 ja nr 9 on maastikul ristikivid. Piiri ja piirimärkide kirjelduse kohaselt

kulgeb piir piiripunktide nr 7 ja nr 8 vahel sirgjooneliselt, ühtides Metsatu katastriüksuse

piiriga, ning piiripunktide nr 8 ja nr 9 vahel kulgeb piir sirgjooneliselt, ühtides Möldre

katastriüksuse piiriga.

7) Poti katastriüksuse (katastritunnus 63602:001:1290) jagamise tulemusel moodustunud Poti

katastriüksus (katastritunnus 63602:001:1292) registreeriti maakatastris 24.11.2004. Selle

mõõdistas 2004. a-l L-EST97 ristkoordinaatide süsteemis maamõõtja TR. Katastriüksuse

moodustamise õiguslikuks aluseks on kinnisasja omaniku 02.08.2004 avaldus ja Otepää

Vallavalitsuse

11.08.2004

korraldus

nr

2-4-474

„Poti

katastriüksuse

jagamine“.

Mõõdistustööde tulemusel

on

koostatud

katastriüksuse plaan mõõtkavas

1:5000.

Katastriüksuse plaanil on piiripunktide nr 24–25 (numeratsioon vastavalt Poti katastriüksuse

(katastritunnus 63602:001:1292) plaanile) vahelisel piirilõigul piirinaabriks näidatud Metsatu

katastriüksus ning piiripunktide nr 25–26 vahelisel piirilõigul Möldre katastriüksus. Vastavalt

16.08.2004 piiriprotokolli piirimärkide ja piiri kirjeldusele on piiripunkt nr 24 maastikul

tähistatud metalltoruga ning piiripunktides nr 25 ja nr 26 on maastikul piirikivid. Piir kulgeb

nende piiripunktide vahel sirgjooneliselt. Piiriprotokolli kohaselt on katastriüksuse piir ja

piirimärgid õigustatud subjektile ja piirinaabritele (Uue-Kaarna ja Veske katastriüksuste

omanikud) kätte näidatud, nad on piiriprotokolli allkirjastanud. Poti katastriüksuse 23.04.2004

seletuskirja järgi on Metsatu ja Möldre kinnisasjadega ühised piirimärgid maastikul säilinud.

8) Möldre ja Metsatu katastriüksused on mõõdistatud aerofotogeodeetilisel meetodil. See on

maareformi käigus kasutatud mõõdistusviisidest kõige ebatäpsem, sest piirilõikude

joonepikkused mõõdeti mõõdulindiga ning piiripunktide koordinaate ja sisenurki ei mõõdetud.

Lindiga mõõtmise puhul on reeglina maastikul mõõdetud joonepikkus tegelikust pikem, sest

lindiga saab looduses mõõta ainult kaldkaugusi, kuid plaanidel ja kaartidel kasutatakse

horisontaalkaugusi. Joonepikkust ei saanud mõõta otse mööda sirgjoont ühest punktist teise.

Sirgjoont sai määrata ainult silma järgi ning tihti olid maastikul objektid, mis segasid

otsenähtavust. Pikemate joonepikkuste puhul ei olnud üks otspunkt teisest nähtav. Tavaliselt

kasutati 50 m pikkust mõõdulinti, mis ei ulatunud sellest pikema joonepikkuse puhul ühe

mõõtmisega ühest punktist teise. Mõnel juhul ei mõõtnud maamõõtja joonepikkust looduses,

vaid võttis selle aluskaardilt. Katastriüksuse plaani koostamiseks kasutati aerofotoplaane,

millele kanti piiripunktid situatsioonielementide abil. Katastriüksuse plaani graafilist osa

mõjutavad mh alusplaani (aerofotoplaani) ja piiripunktide plaanile kandmise ebatäpsus. Neil

põhjustel on aerofotogeodeetiliste mõõdistuste puhul mõõdistusandmed ning sellest tulenevalt

ka plaanidel ja abrissidel olevad joonepikkused ja pindalad ebatäpsed. Katastriüksuste piir

määrati looduses olevate piirimärkidega, mitte plaanidega. Plaan koostati katastriüksuse

andmete maakatastrisse kandmiseks ning see oli aerofotogeodeetilise mõõdistusviisi puhul

ebatäpne. Seetõttu omavad piiri kindlakstegemisel suuremat tähtsust maastikul säilinud

esialgsed piirimärgid, mitte katastriüksuste plaanidel ja abrissidel kujutatud joonepikkused.

9) Maastikul olevate piirimärkide kohaselt Möldre, Poti ja Metsatu katastriüksuste piirid ei

kattu. Kattuvad mõnel dokumendil kujutatud piirid, kuid dokumendid on koostatud ebatäpse

mõõtmise tulemusel. Möldre, Poti ja Metsatu katastriüksuste puhul on tegemist õigusvastaselt

võõrandatud maa tagastamisega. Moodustatavate katastriüksuste piiride skeemide kohaselt tuli

kõigi kolme puhul piiripunktide nr 1–4 vahelises piirilõigus maa tagastada mööda endist

talupiiri. Piirimärgid nr 1 (tähis: ristikivi) ja nr 2 (tähis: metalltoru) ning siinse

katastrimõõdistuse käigus leitud vana ristikivi piiripunktis nr 3 näitavad, et maamõõtja RL

arvestas piiri määramisel piirilõigus 1-2-3-4 vana talupiiri. Maamõõtja mõõdistas Möldre

3-22-1811

6(15)

katastriüksuse 1997. a märtsis ja Metsatu 1997. a juunis. Möldre katastriüksuse plaanil on

piiripunktide nr 12 ja nr 13 vaheline piir kujutatud sirgena, kuid ei ole näidatud piiril asuvat

piiripunkti nr 2, mis tähistab Poti ja Metsatu vahelist piiri. Möldre abrissil on piiripunkti nr 2

tõenäoline asukoht näidatud, kuna piiripunktist nr 13 on piiripunkti nr 12 suunas antud kaks

joonepikkust – esimene joonepikkus 76 m näitab kaugust kõlviku piirini ja sealt edasi on teine

joonepikkus 68 m, s.o kokku 144 m. Metsatu katastriüksuse sama piirilõik piiripunktide nr 13–

14 vahel on maakatastris registreeritud andmete kohaselt 140 m. Joonepikkuste ligilähedane

sobivus ei ole juhuslik ja tähistab tõenäoliselt Möldre abrissil Möldre, Metsatu ja Poti

katastriüksuse ühise piirimärgi asukohta. Seetõttu võib järeldada, et maamõõtja paigaldas

metalltoru piiripunkti nr 2 juba Möldre katastriüksuse mõõdistamise käigus. Metalltoru asub

piiripunktis nr 1 paiknevast vanast ristikivist 8,4 m ida pool, asudes praktiliselt piiripunktidest

nr 1 ja nr 3 leitud ristikivide vahelisel sirgjoonel. Seega arvestas maamõõtja maastikul Möldre

katastriüksust mõõdistades vana talupiiriga. Kuna nähtavus piiripunktide nr 12 ja nr 13 vahel

puudus (see on reljeefne metsaga kaetud ala, joonepikkus üle 600 m) ning katastriüksuse

sisenurki ei mõõdetud, ei tuvastanud maamõõtja, et piirimärk nr 2 ei asunud täpselt

piiripunktide nr 12 ja nr 13 vahelisel sirgel ning märkis Möldre katastriüksuse plaanile piiri

sirgjooneliselt. Seetõttu puudus maamõõtjal vajadus kanda piiripunkti nr 2 Möldre

katastriüksuse plaanile. Möldre abrissil on kujutatud, et kindlakstehtav piiripunkt nr 4 asub

Möldre katastriüksuse piiripunktist nr 1 (numeratsioon vastavalt Möldre katastriüksuse

plaanile) 21 m põhja pool, kuid Möldre katastriüksuse plaani graafilise osa järgi on nende kahe

piiripunkti vahe 5 m. Abrissile kantud joonepikkus 160 m Möldre idapoolse naabri

(katastritunnus 63602:001:0511) kraavi otsast piiripunktini nr 4 (Möldre katastriüksuse plaanil

piiripunkt nr 12) on vastuoluline, kuna ei ole üheselt arusaadav, kuidas on maamõõtja selle

joonepikkuse saanud ja abrissile kandnud, sh kas ta on seda looduses üldse mõõdistanud.

Maakorralduse läbiviija on piiride kindlakstegemisel hinnanud, et nimetatud joonepikkuse

mõõdistamisel oleks maamõõtja tuvastanud, et truup asub ka lääne pool 46 Tatra-Otepää-

Sangaste teed, mistõttu saanuks joonepikkuse mõõdistada piirimärgiga samal pool teed asuva

truubi otsast. Lisaks oleks maamõõtja mõõdistustööde läbiviimise käigus näinud, et truubi

otsast 160 m on Möldre ja Metsatu katastriüksuse ühisest maakasutuspiirist ca 20 m põhja

poole. Seetõttu on maakorralduse läbiviija piiride kindlakstegemisel hinnanud Möldre

katastriüksuse piiripunkti nr 13 mõõdistusandmeid ebausaldusväärseks ning on jätnud

nimetatud piiripunkti maakatastris registreeritud ebatäpsete andmete alusel taastamata.

10) Piiripunktide nr 1 ja nr 4 vahel on selgesti eristatav looduslik järsak ja maakasutust näitav

vana okastraataed, mis määravad maakasutuse piiri. Endine talupiir, mille määravad ristikivid

piiripunktides nr 1 ja nr 3, kulgeb samuti mööda järsakut. Kuna järsaku ülemisele osale puudub

Möldre maaüksuselt juurdepääs, ei saa Möldre katastriüksuse omanik seda otstarbekalt

kasutada. Metsatu katastriüksuse omaniku soovitud piiri asukohale vastav looduslik perv sobib

Metsatu piiriprotokollis kirjeldatud piiripunktide nr 12 ja nr 13 (numeratsioon vastavalt Metsatu

katastriüksuse plaanile) vahelise kaugusega 668 m mööda tee serva, mis kinnitab samuti, et RL

pidas Metsatu katastriüksuse mõõdistamisel Poti ja Metsatu katastriüksuste ühiseks piiriks

looduslikku järsakut. Piiride kindlakstegemiseks mõõdistas maakorralduse läbiviija ka Möldre

katastriüksuse piirimärke piiripunktides nr 1 ja nr 2 ning tuvastas, et nende vaheline

joonepikkus on katastriüksuse plaani alusel 140 m, kuid maastikul 154,09 m (erinevus on 14,09

m). Möldre katastriüksuse plaanil on piiripunktide nr 12 ja nr 13 vaheline joonepikkus 642 m.

Võttes aluseks Möldre katastriüksuse mõõdistusandmetele vastava joonepikkuse piiripunktide

nr 12–13 vahelisel piirijoonel, tuleb piiripunkti nr 13 asukoht piiripunktist nr 12 määratud

joonepikkusega 46 Tatra-Otepää-Sangaste tee teljest ca 11 m kaugusele, kuid Möldre

katastriüksuse piiriprotokolli kohaselt on piiripunktis nr 13 piiri asukoht tee teljest 20 m

kaugusel. Metsatu katastriüksuse plaanil on piiripunktide nr 14 ja nr 15 vaheline joonepikkus

592 m, kuid maastikul on nende piiripunktide vaheline joonepikkus 581,04 m (erinevus on

3-22-1811

7(15)

10,96 m). Sellest võib järeldada, et RL ei ole Möldre katastriüksuse plaanile piiripunktide nr 12

ja nr 13 vahelist (numeratsioon vastavalt Möldre katastriüksuse plaanile) piirilõiku õigesti

märkinud ning see on vastuolus maastikult leitud piirimärkide, endise talupiiri, Metsatu

katastriüksuse alusandmete ja Möldre katastriüksuse asendiplaaniga.

11) Maastikul on kindlaks tehtavas piirilõigus säilinud kaks vana ristikivi – piiripunktides nr 1

ja nr 3. Maastikul leitud ristikive saab arvestada piiri kindlakstegemisel, sest Möldre ja Metsatu

katastriüksuste maamõõtja on nende katastriüksuste ühiseks piiriks arvestanud vana talupiiri.

Seda näitavad Möldre asendiplaan, maastikult leitud metalltoru ja selle tõenäoline kujutamine

Möldre abrissil, Metsatu katastriüksuse alusdokumendid ning maastiku reljeefist tulenev

väljakujunenud maakasutus. Piiripunktis nr 3 paiknev ristikivi ei olnud menetlusosalistele

varem teada, see leiti maastikult 2020. a detsembris toimunud kontrollmõõdistamise käigus.

Kuna see piirikivi on endist talupiiri näitav tähis, tuleb maakorralduse läbiviijal endist talupiiri

tähistav punkt lugeda piirimärgiks. Metsatu katastriüksuse alusandmete kohaselt on Metsatu,

Möldre ja Poti katastriüksuste ühises piiripunktis piirimärgi vormiks metalltoru, kuid Poti

katastriüksuse alusandmete kohaselt on sama piiripunkti piiritähise vormiks piirikivi. Piiride

kindlakstegemise toimingul leppisid Poti ja Metsatu kinnisasjade omanikud kokku, et nende

ühiseks piirimärgiks jääb maastikult leitud metalltoru piiripunktis nr 2.

12) Möldre ja Metsatu piiriprotokollide kohaselt asub kinnisasjade piir piiripunktis nr 4 tee

teljest 20 m kaugusel. 46 Tatra-Otepää-Sangaste tee katastriüksuse plaanil on tee laiuseks

piiripunkti nr 4 juures määratud 28 m (s.o 14 m tee teljest). Transpordiameti 30.11.2020

seisukoha kohaselt võib ühine piirimärk piiripunktis nr 4 asuda tee teljest 14 m kaugusel.

Transpordiameti ettepanekuga nõustus Metsatu kinnisasja omanik, kuid Möldre kinnisasja

omanik ei avaldanud arvamust piiripunkti nr 4 asukoha kohta. Maakorralduse läbiviija määras

piiripunkti nr 4 asukoha tee teljest 14 m kaugusele, arvestades Transpordiameti ja Metsatu

kinnisasja omaniku nõusolekuid. Metalltoru piiripunkti nr 4 paigaldati piiripunktide nr 2 ja nr

3 pikendusele 46 Tatra-Otepää-Sangaste tee teljest 14 m kaugusele. Piiripunkti nr 4 määramine

14 m kaugusele tee teljest ei kahjusta Möldre kinnisasja omaniku huve.

13) Käimas on Möldre katastriüksusega piirneva Veske katastriüksuse jagamise

maakorraldustoimingud, mille käigus tehakse kindlaks mh Veske, Möldre ja Poti

katastriüksusega ühine piirpunkt nr 12 (numeratsioon vastavalt Möldre katastriüksuse plaanile).

Seega ei teinud Maa-amet siinses asjas maakorraldustoiminguid Möldre katastriüksuse

piiripunktis nr 12.

5. X esitas vaide, mille Maa-amet jättis 01.08.2022 korraldusega nr 1-17/22/1626

rahuldamata. Maa-amet jäi 26.05.2022 korralduse põhjenduste juurde, lisades järgmist.

1) MaaKatS § 211 kohaselt vastutab katastripidaja selle eest, et enne 01.07.2018 tehtud kanne

vastab algdokumendile. Alates 01.07.2018 vastutab katastripidaja tema poolt alates 01.07.2018

moodustatud katastriüksuse andmete õigsuse eest. Kui maakatastrisse on sattunud vastuolulised

andmed, tuleb välja selgitada, kus on eksitud, ja hinnata piiri määramisel nii maaüksuste

moodustamise alusandmeid kui ka looduslikku olukorda. Maa-amet selgitas 26.05.2022

korralduses, millistele andmetele tuginedes on piir määratud.

2) Piiri asukoht tehakse kindlaks kinnistusraamatus, maakatastris, arhiivis või muus

asjakohases registris leiduvate andmete ja piirimärkide alusel, samuti analüüsitakse varasemaid

mõõdistamisandmeid ja omanike seisukohti. Vaidemenetluses esitatud Möldre katastriüksuse

metsamajandamiskaval ei ole piiri määramisel tähtsust.

3) Piiripunkti tähistamiseks võib piirimärkidena kasutada ainult õigusaktidele vastavaid

objekte. Piirimärk ei saa olla traataed või igasugune ristikivi, küll võib piirimärgiks olla nt

3-22-1811

8(15)

traataia kandepost, kui see vastab õigusaktides toodud miinimumnõuetele. Samuti võib traataed

omada tähtsust piirilõigu paiknemise määramisel. Piiri määramisel arvestatakse nii

katastriüksuse moodustamise aluseks olnud alusandmeid kui ka looduslikku situatsiooni, sh

erinevaid looduses paiknevaid objekte. Maakorralduse läbiviija ei saa kinnisasjade vahelise

piiri asukoha kindlakstegemisel arvestada ainult katastriüksuse plaanidel ja abrissidel märgitud

joonepikkustega,

kui

maastikult

leitud

piiritähised

on

kooskõlas

maaüksuste

esmamoodustamise asendiplaanide, loodusliku situatsiooni ja väljakujunenud maakasutusega.

Maaüksuste esmamoodustamisel määrati piir asendiplaanide alusel ja tähistati piirimärkidega

looduses, mis näidati maaomanikele maastikul kätte.

4) Veske katastriüksuse jagamise maakorraldustoimingutega tehakse kindlaks ka Veske,

Möldre ja Poti katastriüksusega ühine piirpunkt nr 12 (numeratsioon vastavalt Möldre

katastriüksuse plaanile). Selle järel saab otsustada, milline on Möldre katastriüksuse piiri

asukoht terves piiripunktide nr 12 ja nr 13 vahelises lõigus. X on 08.10.2021 kirjas nõustunud

piiriprotokolli nr LY2009184752/1 märgitud ühises piiripunktis nr 12 asuva piirimärgi

asukohaga.

6. X esitas Tallinna Halduskohtule 26.08.2022 kaebuse (hiljem täiendatud), mille

halduskohus võttis menetlusse nõuetes tühistada Maa-ameti 26.05.2022 ja 01.08.2022

korraldused ning kohustada Maa-ametit lahendama kaebaja taotlus uuesti. Vaidlustatud

korraldused on nõuetekohaselt motiveerimata, kaalutlusvigadega ja ebaproportsionaalsed.

Vastustaja rikkus uurimispõhimõtet. Vastustaja on sisuliselt hakanud uuesti maareformi läbi

viima, sest on muutnud Möldre piiriprotokolli järgseid piirimärke, leidnud uued piirimärgid ja

vähendanud seeläbi 1997. a-l tagastatud Möldre kinnistu pindala. Vastustaja on tõendeid valesti

hinnanud. Piirivaidlus on lahendatud Möldre kinnisasja arvelt.

7. Maa-amet palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes vaidlustatud haldusaktide põhjenduste

juurde.

8. C ja Y palusid jätta kaebus rahuldamata.

9. Transpordiamet ei esitanud seisukohta.

10. Tallinna Halduskohus jättis 10.03.2023 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetlusosaliste

menetluskulud nende endi kanda. Halduskohus nõustus vaidlustatud haldusaktide

põhjendustega ega korranud neid kõiki (HKMS § 165 lg 2).

1) Põhiline vaidlus käib selle üle, kas piirilõigus, kus asuvad piiriprotokollis nr LY2011256105

määratud piiripunktid nr 1–4, oli maa tagastamisel muudetud Möldre, Poti ja Metsatu

katastriüksuste vahelist endist talupiiri või tagastati maa selles lõigus endistes piirides ja piir oli

seega määratud kulgema mööda endist talupiiri. Kaebaja hinnangul ei ole vastustaja piiride

määramisel õigesti arvesse võtnud 1997. a-l paigaldatud piirimärke. Kaebaja on seisukohal, et

RL, kes mõõdistas 1997. a märtsis Möldre ja juunis Metsatu katastriüksuse, määras maa

tagastamisel katastriüksuste moodustamisel looduses uued piirimärgid, mida on kirjeldatud

piiriprotokollides ning millest nähtuvalt muudeti maa tagastamise käigus piiri. Kaebaja toob

välja, et Möldre maaüksuse suuruseks määrati esialgu 47,34 ha, kuid PMle tagastati 50,4 ha.

2) Möldre ja Metsatu katastriüksused on mõõdistatud aerofotogeodeetilisel meetodil.

Vastustaja on põhjendatud selle toimimist ja täpsuse astet, millest tulenevalt on plaanidel ja

abrissidel olevad joonepikkused ja pindalad ebatäpsed. Katastriüksute piir määrati

piirimärkidega looduses, mitte plaanidega. Plaan koostati katastriüksuste andmete kandmiseks

maakatastrisse ning see oli aerofotogeodeetilise mõõdistusviisi puhul ebatäpne.

3-22-1811

9(15)

3) Kaebaja on välja toonud, et piiriprotokolli nr LY2011256105 selgitaval skeemil toodud

piiripunkte arvestades tekiks Möldre katastriüksusel piiripunktide nr 1 (piirikivi) ja nr 2

(metalltoru) asukohtade järgi määratud piiriga nimetatud piiripunktides ca 28 m kattumine ning

piiripunkti nr 4 määratud asukohas ca 25 m kattumine. Vaidlustatud korraldustes on

asjakohaselt põhjendatud, et Möldre, Metsatu ja Poti katastriüksuste piirid ei ole kattumises

maastikul olevate piirimärkide kohaselt, vaid kattumine esineb dokumentidel kujutatud piiride

vahel. Kõigi kolme katastriüksuse puhul oli piiriprotokollis nr LY2011256105 toodud skeemi

piiripunktide nr 1–4 vahelises piirilõigus maa tagastatud mööda endist talupiiri ning seda

sõltumata sellest, et mõnes muus piirilõigus võib-olla ei tagastatud maad endistes piirides.

Kuigi Möldre katastriüksuse plaanile (piirilõigule punktides nr 12–13) ei ole kantud piiripunkti

nr 2, on vastustaja põhjendanud, et RL paigaldas piiripunkti nr 2 metalltoru siiski juba

katastriüksuste mõõdistamise käigus ning selle piiripunkti tõenäoline asukoht nähtub ka Möldre

abrissilt, arvestades sellele märgitud kaugusi. Kuna maamõõtja ei tuvastanud, et piirimärk nr 2

ei asunud täpselt piiripunktide nr 12–13 vahelisel sirgjoonel, puudus tal vajadus kanda

piiripunkti nr 2 Möldre katastriüksuse plaanile. Metsatu piiriprotokollis on kõnealuse osa kohta

kirjas, et piir kulgeb sirgjooneliselt punktist punkti 13-14-15-12 (Metsatu katastriüksuse plaani

kohaselt paikneb piiripunkt nr 14 Möldre ja Metsatu kinnistute vahelisel piiril, ent seda ei ole

Möldre katastriüksuse plaanil piiripunktina lõigul 12–13 märgitud; piiriprotokolli nr

LY2011256105 kohaselt ühtib see piiripunktiga nr 2 (metalltoru)). Samuti sisaldub Metsatu

piiriprotokollis lause „piirimärkideks on metalltorud“. Ka sellest nähtuvalt on RL hiljemalt

Metsatu katastriüksuse moodustamisel arvestanud piiripunktis nr 14 tähisena metalltoru, mis

kinnitab järeldust, et maakorralduse läbiviija määras piiri asukoha õigusvastaselt võõrandatud

maa piirile, kuhu RL oli selle 1997. a-l määranud.

4) Ehkki Metsatu katastriüksuse plaani järgne piirimärk nr 14 paigutati 1997. a katastriüksuse

moodustamise käigus Möldre ja Metsatu katastriüksuse ühisele piirilõigule, ei muudetud selle

käigus Möldre katastriüksuse piiri. Puudub mistahes alus järeldada, et 1997. a-l paigaldati

piirimärk nr 14 Möldre katastriüksuse sisse. Seega on põhjendatud vastustaja järeldus, et RL

on Möldre ja Metsatu katastriüksuste ühiseks piiriks kõnealuses osas arvestanud vana talupiiri.

Vastupidist ei tõenda kaebaja esitatud skeem, mida saab pidada kaebaja koostatud

illustreerivaks materjaliks ning mis ei arvesta, et katastrikaardil olevad andmed on ebatäpsed;

31.03.1997 kuupäevaga faks, mis on töödokumendiks olev ettepanek, millest ei nähtu piiri

tegelik määramine; samuti metsamajandamiskava, mis ei ole piiri asukoha kindlaksmääramise

alusdokument. Asjaolul, kas Möldre katastriüksuse omanik oli kutsutud Metsatu ja Poti

katastriüksuste piiride kättenäitamisele looduses, ei ole puutumust sellega, kas Metsatu ja Poti

katastriüksuste moodustamise kanded vastavad kande aluseks olevatele algdokumentidele.

5) Vastustaja on asjakohaselt põhjendanud, miks ei ole piiripunktide nr 12–13 vahele tõmmatud

pikk sirglõik Möldre katastriüksuse plaanile tõenäoliselt õigesti märgitud ja kuidas see on

vastuolus maastikult leitud piirimärkide, endise talupiiri ja Metsatu katastriüksuse

alusandmetega. Samuti on selgitatud piiripunkti nr 4 paigaldamist piiripunktide nr 2 ja nr 3

(leitud ristikivi) pikendusele, 14 m kaugusele 46 Tatra-Otepää-Sangaste tee teljest, st seda, miks

ei taastatud/paigaldatud piiripunkti nr 4 kaebaja taotletud asukohta ehk truubist 160 m

kaugusele, nagu on märgistatud Möldre abrissil. Vastustaja on põhjendanud, et Möldre abrissil

olevat joonepikkust ei olnud looduses võimalik aerofotogeodeetilist mõõdistusviisi kasutades

täpselt mõõta. Seega ei ole alust väitel, justkui oleks vastustaja piiride kindlakstegemisel

alusetult

hinnanud

Möldre

katastriüksuse

piiripunkti

nr

mõõdistusandmeid

ebausaldusväärseks ning valesti jätnud selle maakatastris registreeritud ebatäpsete andmete

alusel taastamata.

6) Siinses haldusasjas ei hinda kohus kõnealuste maaüksuste tagastamise menetluse käigus

antud haldusaktide õiguspärasust. Vastustaja ei ole uuesti otsustanud õigusvastaselt

3-22-1811

10(15)

võõrandatud maa tagastamist, vaid on kontrollinud maakatastri andmete õigsust. Kui mistahes

põhjusel on maakatastrisse sattunud vastuolulised andmed, tuleb eksimus välja selgitada ning

hinnata piiri määramisel nii maaüksuste moodustamise alusandmeid kui ka looduslikku

situatsiooni. Vaidlustatud korraldustega on katastripidaja MaaKS § 15 lg-st 5 tulenevat

pädevust teostades teinud kindlaks kinnistute vahelise piiri asukoha, võttes aluseks

maakorralduse läbiviija esitatud piiride kindlakstegemise dokumendid ja katastrimõõdistamise

andmed. Vastustaja on otsuse tegemisel juhindunud MaaKS § 15 lg-st 3, millest tuleneb, et

esimese võimalusena tuleb piiri asukoht kindlaks teha kinnisasja ulatust kirjeldavate andmete

alusel ning AÕS § 129 lg 2 ja 3 kohaldamise vajadus tekib alles siis, kui nende andmete alusel

ei ole piiri kindlaks tegemine võimalik. Praegusel juhul on vastustaja õigesti leidnud, et piiri

asukoha kindlakstegemine oli võimalik olemasolevate registriandmete ja piirimärkide alusel,

mistõttu puudus vajadus määrata piiri asukoht AÕS § 129 lg-te 2 ja 3 kohaselt, sh jagada

kattuvat osa pooleks.

7) Vastustaja ei jätnud arvestamata 1997. a-l loodusesse paigaldatud piirimärkidega. Vastustaja

pidi tegema kindlaks eelnevalt asjaomaste katastriüksuste moodustamisel kindlaks määratud

piiri asukoha. Möldre ja Metsatu kinnistud moodustati 1997. a-l katastrimõõdistamise teel.

Vastustaja on vaidlustatud haldusaktides õigesti selgitanud, et kinnisasjade vahelise piiri

kindlakstegemisel ei saanud praegusel juhul arvestada ainult katastriüksuse plaanidel ja

abrissidel märgitud joonepikkustega, vaid arvesse tuli võtta ka maastikult leitud piiritähiseid,

mis olid kooskõlas loodusliku situatsiooni ja varasema maakasutusega. Asjakohane oli

arvestada nii maastikult leitud ristikive, sh varem maaomanikele teadmata ristikivi piiripunktis

nr 3, kui ka maastikul eristuvat looduslikku järsakut ning piiripunkti nr 2 juures puu sees

säilinud vana okastraataia jäänuseid, mis kinnitas varasemat tegelikku maakasutust ja oli seega

abiks piirilõigu paiknemise määramisel. Maastikult leitud piiritähised näitavad, et kõnealusel

piirilõigul on piiripunktide nr 1 ja nr 4 vahel selgesti eristatav looduslik järsak, mis omakorda

kinnitab kinnisasjade vahelise piiri väljakujunenud tegelikku maakasutust. Puudub alus arvata,

et nõukogude aeg oleks vaidlusaluses piirilõigus senist maastikupilti muutnud, vastasel korral

ei oleks vanad ristikivid olnud maastikul lihtsalt leitavad, vaid need oleks tõenäoliselt kokku

kuhjatud. Pigem on alust arvata, et kui nõukogude aja eelsed ja maa sees õigesti paiknevad

ristikivid ning hiljem paigaldatud okastraataed langevad kokku, arvestati ka ENSV ajal

looduses endisaegseid piire. Seoses piiripunktis nr 3 leitud ristikiviga on vastustaja

põhjendanud, et selle paigalduse infona on märkust „paigaldatud“ kasutatud seetõttu, et varem

maakatastris registreeritud andmete kohaselt ei ole antud asukohas piiritähist fikseeritud, ent

see on siiski maastikul olemasolev ja endist õigusvastaselt võõrandatud talumaa piiripunkti

näitav tähis.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

11. X palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha asjas uus otsus, millega

kaebus rahuldada.

1) Maa-amet ja halduskohus ei võtnud arvesse 1997. a-l loodusesse paigaldatud piirimärke.

Möldre katastriüksuse moodustamisel koostati 20.03.1997 piiriprotokoll, milles on täpselt

kirjeldatud Möldre talu piir ja paigaldatud piirimärgid. Selle piiriprotokolli kohaselt on

piiripunktis nr 13 piirimärgiks metalltoru. Metalltoru oli paigaldatud ja maamõõtja näitas selle

asukohta Möldre katastriüksuse õigustatud subjektile PMle. Metalltoru asus teetruubist 160 m

Tartu suunas. Piiripunktide nr 12 ja nr 13 vahel kulges piir sirgjooneliselt. Vastustaja ei ole

teinud kindlaks teinud 1997. a-l piiripunkti nr 13 paigaldatud metalltoru asukohta.

2) Kaebaja on tõendanud, et vaieldavas piirilõigus ei toimunud õigusvastaselt võõrandatud maa

tagastamine endistes piirides, vaid piiri on muudetud. Ka maakasutus ei ole toimunud endistes

3-22-1811

11(15)

talu piirides. Metsatu ja Poti kinnistud moodustati pärast Möldre kinnistu moodustamist ning

nende piiride kindlakstegemisel tuli lähtuda Möldre kinnistu piiridest ja paigaldatud

piirimärkidest. Möldre kinnistu omanikku ei kutsutud Metsatu ja Poti kinnistu moodustamise

ajal piiride looduses kättenäitamise juurde, kuigi seadus selleks kohustas.

3) Kuna Möldre ja Metsatu kinnistud moodustati katastrimõõdistamise teel, on oluline

piiriprotokollides kirjeldatud piiritähiste tuvastamine maastikul. Vastupidine seisukoht

muudaks piiriprotokollide koostamise mõttetuks. Tänu täpsematele mõõtmisvahenditele võib

katastriüksuse pindala aja jooksul muutuda, kuid see peab mahtuma piiriprotokollis

kokkulepitud piiritähistega tähistatud maaüksuse sisse. Pindala muutmisega ei saa

täppismõõdistamisel väljuda piiriprotokollis fikseeritud piiritähistest. Aerofotogeodeetilisel

meetodil mõõdistatud pindala täppismõõdistamisel tuleb arvestada loodusesse paigaldatud

piiritähistega, mis on fikseeritud piiriprotokollides. Ebaselgus piiritähistes on tekkinud

katastripidaja tegevuse tõttu, sest katastriüksuste registreerimisel ei ole kontrollitud, kas kõik

piirinaabrid olid kutsutud piiriprotokolli juurde. Uute välja kaevatud ristikivide korral ei

moodustu Möldre piiritähiste nr 12 ja nr 13 vahel pikka sirget. Seetõttu on oluline vaadata kogu

piirilõiku kui tervikut, mitte jagada seda erinevate menetluste vahel. Uute piirimärkide

paigaldamisel ei ole arvestatud Möldre katastriüksuse kujuga piirilõigul 12–13.

4) Kohus ei ole piisava põhjalikkusega tutvunud Möldre ja Metsatu 1997. a piiriprotokollidega

ning maa tagastamise toimikus olevate materjalidega ning on seetõttu teinud ebaõige järelduse,

et MaaKS § 15 lg 3 alusel määras maakorralduse läbiviija piiri sinna, kuhu Metsatu ja Möldre

katastriüksuse mõõtja RL oli selle määranud maade mõõdistamisel. RL ei ole 1997. a-l Möldre

katastriüksuse mõõdistamisel määranud piiri sinna, kuhu vastustaja piiri kindlaks tegi. Kohus

on leidnud, et tervel piirilõigul piiritähiste nr 12–13 vahel on vastustaja leidnud kattuvusi, kuid

pole välja selgitanud, milles need kattuvused seisnesid ning kelle tegevuse tulemusel need on

tekkinud. Väär on seisukoht, et Möldre, Metsatu ja Poti katastriüksuste piirid ei kattu maastikul

olevate piirimärkide kohaselt, vaid kattumine esineb dokumentidel kujutatud piiride vahel.

Maastikul piiride kattuvuse pärast taotleski kaebaja piiride kindlakstegemist.

5) Möldre kinnistu omanik ei olnud teadlik 1997. a-l Metsatu katastriüksuse moodustamisel

Möldre kinnistu piirile paigaldatud metalltorust, sest teda ei kutsutud piiride kätte näitamise

juurde. Kohus on tuginenud üksnes vastustaja oletusele, et metalltoru paigaldati Metsatu

kinnistu piirile. Sellisel juhul oleks uus piiritähis kajastatud ka Möldre piiriprotokollis ning

piiritähis oleks kätte näidatud maaomanikule. Seda ei tehtud, sest Möldre kinnistu tagastamisel

ei paigaldatud piiritähiste nr 12 ja nr 13 vahele teisi piirimärke.

6) Otepää-Tartu maantee on sirge ja sellel ei asu visuaalselt takistavaid elemente, mis

takistaksid mõõta sirgelt 160 m truubist. Truup asub mõlemal pool teed ja on siiani selgelt

tuvastatav. Maantee äärsed piiripunktid ei asu kohakuti, vaid on nihkes nii, et piiritähis nr 13

on sammuga Tartu suunas. Piiritähisega nr 12 seotud Veske katastriüksuse mõõdistustöid tehti

pärast Maa-ametile piiritähiste nr 12 ja nr 13 kindlakstegemise taotluse esitamist, mistõttu on

asjakohatu viidata, et piiripunkti nr 12 asukoht tehakse kindlaks Veske katastrimõõdistamise

käigus. Hetkel on Veske katastrimõõdistustööd peatunud, sest Poti katastriüksuse omanik ei ole

nõus piiripunktis nr 12 olemasoleva metalltoru asukohaga. Metalltoru asukohaga on nõus olnud

Möldre ja Veske katastriüksuste omanikud. Punktide nr 12 ja nr 13 vaheline piir hõlmab nelja

erinevat katastriüksust ja see tuleb kindlaks teha ühekorraga.

7) Kaebaja esitab uue tõendina maamõõtja RLe 19.03.2024 selgituse, mis kinnitab kaebaja

väidete õigsust.

12. Maa-amet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes varasemate seisukohtade

juurde ja nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega.

3-22-1811

12(15)

1) Piir on kindlaks määratud kooskõlas MaaKS § 15 lg-ga 3. Arvestatud on varem loodusesse

paigaldatud piirimärkidega. Õige pole kaebaja seisukoht, et vastustaja ei teinud kindlaks endise

piirimärgi nr 13 asukohta, mis asub truubist 160 m Tartu pool. Maastikul ei olnud see piirimärk

leitav ja puuduvad tõendid, et selles asukohas oleks kunagi olnud piirimärk. Kaebaja väide

tugineb vaid abrissil olevale joonepikkusele, kuid vastustaja põhjendas, miks maamõõtja eksis

joonepikkuse määramisel.

2) Kaebaja ei mõista õigesti, kuidas toimus õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise ja

tagastatavast maast katastriüksuste moodustamise protsess. Kohalik omavalitsus ei määranud

esmalt kindlaks tagastatava maa pindala, mille järgi moodustati katastriüksus, vaid esmalt

väljastati tagastatava maa asendiplaan, mille järgi maamõõtja määras maastikul tagastatava maa

piirid ja mõõdistas need. Seejärel koostati mõõdistusandmete põhjal tagastatava katastriüksuse

plaan, millel määrati tagastatava maa üldpindala ja kõlvikute pindalad. Linna- või vallavalitsuse

korralduses määrati tagastatava maa pindala vastavalt katastriüksuse plaanil olevale pindalale.

Pindalaühiku järgi ei saa otsustada, kas maa tagastati endises piiri või mitte, see tuleb tuvastada

mh asendiplaanilt. Möldre maaüksuse asendiplaanil on vaidlusaluses piirilõigus tuvastatav, et

maa tagastati endistes piirides. Põhjendatud pole etteheide, et Metsatu ja Poti katastriüksuse

moodustamisel rikuti katastrimõõdistamise korda (vt MaaKatS § 211).

3) Vastustaja tegi piiri kindlaks vastuoluliste andmete tõttu ja kuna teeääres piiripunktis ei olnud

piirimärk säilinud, ei saa vastustajalt nõuda sellega arvestamist. Vastustaja arvestas kõiki

asjaolusid kogumis ja mh taastati teeäärne piirimärk. Piiriprotokoll on vaid üks tõend kogumist.

Kaebaja ei ole välja toonud, milliste piiritähistega ei ole pindala arvutamisel arvestatud. Pindala

arvutatakse alles pärast piiri kindlakstegemist.

4) Piiripunkt nr 12 tehakse kindlaks Veske katastriüksuse jagamise katastrimõõdistamise

käigus. Kaebaja õigusi ei riku see, et piiripunkt nr 12 määratakse kindlaks teises

haldusmenetluses.

5) RL 19.03.2024 selgitus ei ole usaldusväärne tõend.

13. C ja Y paluvad jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes varasemate seisukohtade

juurde ja nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega.

14. Transpordiamet ei esitanud seisukohta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

15. Ringkonnakohus kõrvaldab HKMS § 21 lg 5 alusel menetlusest Eesti Vabariigi kui

kolmanda isiku (Transpordiameti kaudu), sest riik osaleb juba kohtumenetluses Maa-ameti

kaudu. Pole tähtsust, milline riigiasutus teostab riigi õigusi kinnisasja omanikuna. Kui

vastustaja (Maa-amet) ja riiki omandiõiguse teostamisel esindava riigiasutuse (Transpordiamet)

seisukohad peaks kohtuasjas lahknema, tuleb erimeelsus lahendada alluvuskorras (vrd

Riigikohtu 31.01.2024 määrus nr 3-22-1389, p 18 ja seal viidatud lahendid). Senises

kohtumenetluses ei ole Transpordiamet sisulisi seisukohti esitanud, tema haldusmenetluses

esitatud seisukohtadega on vaidlustatud haldusaktides arvestatud.

16. Asja

õigemaks

lahendamiseks

tuleb

võtta

asja

juurde

kaebaja

20.03.2024

menetlusdokumendi lisa – RLe 19.03.2024 selgitus (HKMS § 62 lg 2, § 198 lg 3). RL mõõdistas

1997. a-l Möldre ja Metsatu katastriüksused ning tema 19.03.2024 selgitus puudutab asjaolusid,

mille üle on apellatsioonimenetluses vaidlus. Seda, milliseid järeldusi tõendist teha, hindab

ringkonnakohus allpool.

3-22-1811

13(15)

II

17. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

18. Halduskohus leidis, et piiri asukoht oli võimalik kindlaks teha MaaKS § 15 lg 3 esimese

lause alusel ning vastustaja ei teinud selliseid vigu, mille tõttu tuleks vaidlustatud haldusaktid

tühistada. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid kõiki

(HKMS § 201 lg 4).

19. Kaebaja on korranud kohtumenetluses väiteid, mille ta esitas juba haldusmenetluses ning

millele vastustaja on 26.05.2022 ja 01.08.2022 korraldustes vastanud. Halduskohus ei pidanud

kordama vaidlustatud haldusaktide põhjendusi, mis olid piisavad ja asjakohased ning millega

halduskohus nõustus (HKMS § 165 lg 2).

20. Halduskohus ei jätnud tähelepanuta 1997. a-l koostatud Möldre piiriprotokolli (dtl 72) ja

selles kirjeldatud piirimärke, vaid nõustus vaidlustatud haldusaktide põhjendustega, miks

MaaKS § 15 lg-s 3 loetletud dokumente ja asjaolusid kogumis hinnates ei saanud piiri asukohta

kindlaks teha üksnes Möldre piiriprotokolli kantud andmete alusel (vt eeskätt 22.05.2022

korralduse lk 11, teine lõik ja 01.08.2022 korralduse lk 8, kolmas lõik). Ringkonnakohus leiab

samamoodi kui halduskohus, et vastustaja ei eksinud tõendite hindamisel. Möldre

piiriprotokolli kohaselt on piiripunktis nr 13 piirimärgiks metalltoru, kuid kaebaja 01.10.2020

taotluse alusel alanud haldusmenetluses ei leitud maastikul kõnealust piirimärki ja puuduvad

veenvad tõendid, et see on seal kunagi asunud. Kaebaja viidatud piirimärgi asukohale viitab

Möldre abrissil (dtl 34) kajastatud joonepikkus, mille järgi asus metalltoru truubist 160 m Tartu

suunas, kuid vastustaja on asjakohaselt põhjendanud, miks Möldre abrissile kantud andmed on

selles osas ebausaldusväärsed (vt ka piiriprotokolli nr LY2011256105 lk 4, dtl 25 jj).

21. Halduskohus on hinnanud kaebaja väidet, mis puudutab vaidlusaluses piirilõigus Möldre,

Metsatu ja Poti õigusvastaselt võõrandatud maade tagastamist endistes piirides. Möldre ja

Metsatu katastriüksuste esialgsel moodustamisel määrati piir asendiplaanide alusel ja seejärel

tähistati piirimärkidega looduses. Möldre ja Metsatu asendiplaanide (dtl 32 ja 35) järgi ühtib

mõlema katastriüksuse omandisse antava maa piir vaidlusaluses lõigus endise talu piiriga.

Kuigi neil asendiplaanidel on katastriüksuste ühise piiri asukoht märgitud erinevalt, on

vastustaja selgitanud, et piiriprotokollis nr LY2011256105 (dtl 25) toodud skeemil märgitud

piiripunktide nr 1 ja nr 4 vahel on maastikul selgelt eristatav looduslik järsak, mis määrab

maakasutuse piiri. Endiste talude vaheline piir, mille määravad maastikult leitud piiritähised

(ristikivid) piiripunktides nr 1 ja nr 3, kulgevad samuti mööda järsakut. Piiripunktis nr 3 asuv

ristikivi leiti alles siinses menetluses tehtud mõõdistustööde käigus ja see ei olnud

menetlusosalistele varem teada. Vastustajal puudus alus jätta piiripunktis nr 3 leitud ristikivi

tähelepanuta, see on õigesti loetud piirimärgiks. Vastustaja seisukohta, et vaidlusaluses

piirilõigus tagastati õigusvastaselt võõrandatud maad endistes talude piirides, ei lükka ümber

asjaolu, et Möldre katastriüksuse puhul tunnistati PM õigustatud subjektiks 47,34 ha ulatuses,

kuid maad tagastati talle kokkuvõttes 50,40 ha. Vaidlustatud haldusaktidega on Möldre kinnistu

piirid kindlaks tehtud ainult ühes lõigus ja erinevus pindalas võis tekkida muus asukohas, kuid

neid asjaolusid ei pidanud vastustaja kaebaja taotluse lahendamisel kontrollima.

22. Vastustaja on võtnud arvesse, et varasemal maamõõtmisel koostatud dokumentide järgi on

vaidlusalusel piirilõigul Möldre ja Metsatu katastriüksuse andmete vahel kattuvusi. Selle tõttu

tuligi teha kontrollmõõdistamine, hinnata kõiki asjaolusid ja tõendeid kogumis ning nende

põhjal määrata piiri asukoht. Maakorraldustoimingute käigus selgus, et looduses ei ole Möldre,

Poti ja Metsatu katastriüksuse piirid kattuvuses, arvestades mh maastikult leitud piiritähiseid ja

selgelt eristatavat looduslikku järsakut.

3-22-1811

14(15)

23. Vaidlustatud haldusaktides on põhjendatud järeldust, et piiripunkti nr 2 paigaldatud

metalltoru oli piiripunktina märgitud juba 1997. a-l, ning antud loogiline selgitus, miks RL võis

jätta selle piirimärgi Möldre katastriüksuse plaanile märkimata. Möldre katastriüksus mõõdeti

1997. a märtsis ja Metsatu katastriüksus juunis. Möldre katastriüksuse plaanil on piiripunktide

nr 12 ja nr 13 vaheline piir kujutatud sirgena, kuid ei ole näidatud piiripunkti nr 2, mis tähistab

Metsatu ja Poti katastriüksuste vahelist piiri. Möldre abrissil (dtl 34) on piiripunkti nr 2 asukoht

tuletatav piiripunktide nr 12–13 vahelistest joonepikkustest (76 + 68 = 144 m), mis ühtib

üldjoontes Metsatu katastriüksuse sama piirilõigu pikkusega piiripunktide nr 13–14 vahel (140

m). Mõningast erinevust selgitab 1997. a-l kasutatud mõõtmistulemuste ebatäpsus, mis on

tingitud tol ajal kasutatud mõõtmismeetodist. Piiripunkti nr 2 paigaldatud metalltoru asub

piiripunktis nr 1 asuvast vanast ristikivist ligikaudu 8,4 m ida pool, asudes praktiliselt

piiripunktidest nr 1 ja nr 3 leitud ristikivide sirgjoonel. Asjaolu, et piiripunktis nr 2 paiknev

piirimärk ei asu täpselt Möldre katastriüksuse piiripunktide nr 12 ja nr 13 vahelisel sirgjoonel,

on selgitatav piisava nähtavuse puudumisega ja sellega, et toona ei mõõdetud katastriüksuse

sisenurki. Kuna Möldre katastriüksuse plaanil on piiripunktide nr 12 ja nr 13 vaheline piir

kajastatud sirgjooneliselt, ei olnud vaja sinna märkida sellele sirgjoonele jääva piiripunkti nr 2

asukohta.

24. Kokkuvõttes on halduskohus õigesti järeldanud, et piiriprotokollis nr LY2011256105

määras maakorralduse läbiviija piiri sinna, kuhu ka RL oli 1997. a-l määranud Metsatu ja

Möldre katastriüksuste vahelise piiri. Seejuures selgitas halduskohus otsuse p-s 21 asjakohaselt,

miks kaebaja enda koostatud skeem, 31.03.1997 faksi koopia ja metsamajandamisekava ei

lükka vastustaja järeldusi ümber.

25. Kaebaja esitas apellatsioonimenetluses maamõõtja RLe 19.04.2023 selgituse (dtl 766),

mille kohaselt ei lähtunud ta Möldre katastriüksuse maantee äärse piirimärgi nr 13

paigaldamisel endisest Möldre talu piirist, vaid paigaldas uue piirimärgi uude asukohta,

arvestades teetruupi ja olemasolevat Veske katastriüksuse piirimärki. RL märgib, et Metsatu

katastriüksuse piirimärki ei paigaldanud ta Möldre kinnistu sisse, vaid juba mõõdistatud Möldre

katastriüksuse piirile piiripunktide nr 12 ja nr 13 vahele. RL märgib ka, et õigusvastaselt

võõrandatud maa tagastamise dokumentides märgiti sageli, et maa tagastatakse endisele

omanikele varasemates piirides, kuid tegelikult ei olnud see alati nii. Ringkonnakohtu

hinnangul ei muuda RLe selgitus eespool toodud järeldusi. Esiteks tekib küsimus tema selgituse

usaldusväärsusest, sest on kaheldav, et RL mäletab ligikaudu 27 aastat hiljem detailselt Möldre

katastriüksuse mõõdistamise asjaolud. Isegi kui nõustuda RLe selgituses märgituga, et Möldre

katastriüksuse mõõdistamise asjaolud on tal paremini meeles, sest omanik elas Soomes, on

ikkagi ebausutav, et täpselt on jäänud meelde see, milliseid ristikive ta maastikul avastas ja

kuhu ta täpselt paigaldas piirimärgid. Pealegi on RL andnud selgitusi ka Veske ja Metsatu

maaüksuste mõõdistamise ja tagastamise kohta, kuid pole põhjendanud, mille poolest need tööd

on talle aastaid hiljem nii hästi meelde jäänud. Lisaks on vastustaja 25.03.2024 seisukohas (p-

d 7–9) õigesti välja toonud, et RLe selgitused ei ole kooskõlas muude vastustaja tuvastatud

asjaolude ja tõenditega (sh maastikult leitud piirimärgid, Metsatu katastriüksuse moodustamisel

aluseks olnud dokumendid, Möldre asendiplaan, vt ka 26.05.2022 korralduse lk 10). Selgituses

ei ole mingeid tõendeid täpsemalt analüüsitud. Seega on võimalik, et RL on andnud kaebajale

soodsaid selgitusi põhjusel, et vaidlustatud haldusaktides on osaliselt kahtluse alla seatud RLe

1997. a-l tehtud mõõdistuste täpsus.

26. Asja materjalidest saab järeldada, et kaebaja 01.10.2020 taotlust ei ole veel täies ulatuses

lahendatud, kuid see ei anna alust vaidlustatud haldusaktide tühistamiseks. Möldre

katastriüksuse plaanile märgitud piiripunkt nr 12 on ühtlasi piiripunktiks Poti ja Veske

katastriüksustele. Siinse menetlusega paralleelselt on tehtud Veske katastriüksuse jagamiseks

vajalikke maakorraldustoiminguid, millega tehakse kindlaks ka Möldre, Poti ja Veske

3-22-1811

15(15)

katastriüksuste ühine piiripunkt nr 12. Kõnealuses menetluses osaleb ka kaebaja. Seega

lahendatakse kaebaja 01.10.2020 taotlus kahes erinevas haldusmenetluses, millest üks on veel

pooleli. Siinses haldusasjas ei ole kaebaja esitanud kohustamisnõuet sellel alusel, et vastustaja

on piiripunkti nr 12 osas menetlusega õigusvastaselt viivitanud.

27. Kaebaja ja vastustaja menetluskulud ringkonnakohtus jäävad nende endi kanda ning

kaebajalt tuleb välja mõista kolmandate isikute vajalikud ja põhjendatud menetluskulud, mille

kandmise kohustus on nõuetekohaselt tõendatud (HKMS § 108 lg 1, § 109 lg-d 1, 11 ja 6).

28. Kolmandad isikud paluvad kaebajalt välja mõista õigusabikulud 3805,20 eurot (koos

käibemaksuga), mille kohta on võrdses suuruses esitatud arved koos spetsifikatsioonidega Cle

ja OÜ-le Kotkamägi (15.03.2023 taotlus, dtl 740 jj; 27.03.2024 taotlus, dtl 787 jj). Kolmandate

isikute 15.03.2024 seisukoha järgi ei saa kolmandad isikud menetluskuludelt sisendkäibemaksu

maha arvata, mistõttu paluvad nad mõista õigusabikulud välja koos käibemaksuga.

Ringkonnakohus leiab, et C õigusabikulud (1902,60 eurot koos käibemaksuga) on asja mahtu

ja keerukust ning apellatsioonimenetluse käiku arvestades vajalikud ja põhjendatud ning need

tuleb kaebajalt välja mõista. Y õigusabikulud jäävad aga tema enda kanda. Menetluskulude

hüvitamist menetlusosalisele ei välista iseenesest see, kui tema eest kandis need muu isik

(HKMS § 109 lg 5). Arved on aga esitatud OÜ-le Kotkamägi, s.o menetluskulude kandmise

kohustus on tekkinud OÜ-l Kotkamägi, mitte Yl ning ringkonnakohtule ei nähtu asja

materjalidest, et Yl oleks tekkinud kohustus hüvitada õigusabikulud OÜ-le Kotkamägi (HKMS

§ 109 lg 11, vrd Riigikohtu 09.06.2023 otsus nr 3-20-2247, p 27 ja 15.12.2022 otsus nr 3-20-

1310, p 37.1; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 14.12.2023 otsus nr 3-22-892, p 31).

(allkirjastatud digitaalselt)