3-23-2294/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.04.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2294

Haldusasi

X kaebus Sotsiaalkindlustusameti 27.07.2023 otsuse nr

K33542-1 ja 14.09.2023 vaideotsuse nr 5.2-3/31906-2

tühistamiseks

ning

Sotsiaalkindlustusameti

27.07.2023

otsuse nr 1 tühistamiseks ja Sotsiaalkindlustusameti

kohustamiseks vaadata kaebaja avaldus uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Merle

Magnus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 06.05.2024 a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas 16.01.2023 Sotsiaalkindlustusametile enda pensioniõigusliku staaži

tõendamiseks tööraamatu ja kolhoosiliikme tööraamatu ning soovis päringu tegemist FIE X

talupidamise kohta alates 1990. Äriregistri andmetel on X Mäe talu registreeritud Hiiumaa

maakonna ettevõtteregistris 22.06.1990 ja antud registreerimisnumber 73000226. Füüsilisest isikust

ettevõtja X Mäe talu registreerimisnumbriga 10100576 on äriregistris registreeritud 18.11.1996

2. Sotsiaalfondi ja Sotsiaalkindlustusameti Hiiumaa Pensioniameti poolt 19.01.2023 kogutud

1991–1998 arhiiviandmete alusel ei ole FIE X või X Mäe talu maksnud perioodil 1992–1998

sotsiaalmaksu.

3. Sotsiaalkindlustusamet (SKA) tegi 16.03.2023 päringu Hiiumaa Vallavalitsusele palvega, et

nad esitaks tõendi Hiiumaal Mäe talu moodustamise kohta ja X taluperemehena töötamise kohta

selles talus perioodil 1990 – 1998.

4. Kaebaja esitas 17.03.2023 Hiiumaa Rajooni RSN TK 07.06.1989 otsuse nr 127, mille alusel

otsustati ära võtta Kõrgessaare kolhoosi maast 19,1 ha suurune maa-ala ning anda Xle (ÜVT 1989,

39, 611. Kehtiv 25.12.1989 -17.06.2013) 10,3 ha põllumaad ja 1,9 ha looduslikku rohumaad

3-23-2294

2(9)

tähtajatuks kasutamiseks ja Mäe talu rajamiseks ning vabastada X põllumajandusmaksust viieks

aastaks.

5. Hiiumaa Vallavalitsuse 13.04.2023 vastusega nr 17-5/75-1 esitatud tõendi kohaselt anti Xle

Hiiumaa Rajooni Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee (Hiiumaa Rajooni RSN TK) 01.06.1989

otsuse nr 127 alusel 12,6 ha maad Reigi külas Mäe talu rajamiseks. X töötas ajavahemikul 1990 -

1998 Hiiumaal Reigi külas Mäe talus taluperemehena. Talu oli vabastatud Eesti NSV taluseaduse

(taluseadus) alusel põllumajandusmaksust viieks aastaks ja kogu perioodi vältel tegeleti talus

tootmisega.

6. Kaebaja esitas 17.04.2023 Sotsiaalkindlustusametile avalduse paindliku vanaduspensioni

määramiseks alates 17.04.2023.

7. SKA tegi 25.04.2023 täpsustava päringu Hiiumaa Vallavalitsusele, milles paluti tõendit koos

otsustega Hiiumaal Mäe talu moodustamise kohta taluseaduse alusel, talu tegutsemise viieaastase

maksuvabastuse perioodi, X taluperemehena töötamise kohta.

8. Hiiumaa Vallavalitsus esitas 26.04.2023 vastuskirjas nr 17-5/108-1, mille kohaselt anti Xle

Hiiumaa Rajooni Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee 01.06.1989 otsuse nr 127 alusel 12,6 ha

maad Reigi (Rootsi) külas Mäe talu rajamiseks. X töötas talus taluperemehena ja tegeles talus

tootmisega. Taluseaduse § 30 lg 2 alusel oli Reigi (Rootsi) küla Mäe talu maksude maksmisest

vabastatud viie talu aasta jooksul, alates talu loomisest järgneva kuu esimesest kuupäevast, mis on

01.07.1989. Samuti märgiti tõendis, et eelpool nimetatud täitevkomitee otsuse alusel oli talu

vabastatud põllumajandusmaksust viieks aastaks, kuid siis veel mitte taluseaduse alusel, nagu oli

ekslikult märgitud Hiiumaa Vallavalitsuse 13.04.2023 kirjas nr 17-5/75-1.

9. SKA tegi 27.04.2023 päringu Maa-ametile palvega väljastada tõend Hiiumaal Mäe talu

moodustamise kohta ja X taluperemehena töötamise kohta selles talus perioodil 1990 - 1998.

10. Maa-amet kinnitas oma 08.05.2023 arhiiviteatises nr 11-9/23/7446-2, et Xle anti Hiiumaa

Rajooni RSN TK 07.06.1989 otsusega nr 127 maa tähtajatuks kasutamiseks ja Mäe talu rajamiseks

ning, et X vabastati põllumajandusmaksust viieks aastaks. Andmeid talu registreerimise kohta

omavalitsuses, tootmistegevuse ja selle ajalise perioodi kohta Maa-ametil ei ole.

11. SKA tegi 12.06.2023 täpsustava päringu Hiiumaa Vallavalitsusele, milles paluti

informatsiooni, milliste dokumentide alusel Hiiumaa Vallavalitsus kinnitas, et Mäe talu moodustati

taluseaduse alusel. Sotsiaalkindlustusamet palus esitada edastatud vastuse aluseks olevad

dokumendid. Samuti märgiti, et Hiiumaa Vallavalitsuse poolt viidatud Hiiumaa Rajooni

Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee 01.06.1989 otsusest nr 127 ei nähtu talu moodustamine ja

maksudest vabastamine taluseaduse alusel.

12. Hiiumaa Vallavalitsus teatas oma 20.07.2023 vastuskirjas nr 17-5/171, et neil puuduvad

dokumendid X Reigi (Rootsi) küla Mäe talu moodustamise ja maksudest vabastamise kohta

taluseaduse alusel.

13. SKA 27.07.2023 otsusega nr K33542-1 otsustati mitte arvestada X pensioniõigusliku staaži

hulka töötamise aega talus alates 01.07.1989 kuni 31.12.1998. Otsuse põhjenduses märgiti, et

haldusmenetluses kogutud dokumentidest ei nähtu, et Mäe talu oleks kohalikus omavalitsuses

moodustatud ja maksudest vabastatud taluseaduse alusel. FIE X või X Mäe talu ei ole maksnud

perioodil 1992-1998 sotsiaalmaksu. Eeltoodust tulenevalt puudub õiguslik alus X pensioniõigusliku

staaži hulka arvata töötamise aeg talus perioodil 01.07.1989 - 31.12.1998.

14. SKA 27.07.2023 otsusega nr 1 (pensioniotsus) otsustati kaebajale määrata paindlik

vanaduspension alates 17.04.2023 eluaegselt ning pensioni suuruseks määrati 437,94 eurot kuus.

Otsuse tegemisel võeti arvesse kaebaja pensionistaaži (RPKS § 27) andmed ning arvesse võeti

pensionistaaži kokku 36,323 aastat, millest pensioniõiguslikku staaži arvestati kuni 31.12.1998 ning

pensionikindlustusstaaži arvestati alates 01.01.1999. Täpsem pensioniõigusliku staaži arvestus on

otsusele lisatud pensionistaaži õiendist.

3-23-2294

3(9)

15. Kaebaja esitas 13.08.2023 vaide SKA 27.07.2023 otsuse nr K33542-1 peale.

16. SKA jättis 14.09.2023 vaideotsusega nr 5.2-3/31906-2 kaebaja vaide rahuldamata.

Haldusmenetluses kogutud tõendite kohaselt ei ole FIE X või X Mäe talu maksnud perioodil 1992

- 1998 sotsiaalmaksu. Hiiumaa Vallavalitsuse 20.07.2023 kirja nr 17-5/171 kohaselt puuduvad neil

dokumendid X Reigi (Rootsi) küla Mäe talu moodustamise ja maksudest vabastamise kohta

taluseaduse alusel. Seega ei ole tõendatud Mäe talu moodustamine kohalikus omavalitsusorganis ja

talu maksudest vabastamine taluseaduse alusel. Hiiumaa Rajooni RSN TK otsusega Xle maa

tähtajatuks kasutamiseks andmine toimus Eesti NSV Maakoodeksi § 17 ja Eesti NSV Ministrite

Nõukogu 22.03.1988 määruse nr 144 alusel, mitte taluseaduse alusel. Samuti ei ole tõendatud talu

moodustamine taluseaduse alusel, sest sellised tõendid puuduvad Hiiumaa Vallavalitsusel.

Kohalikus omavalitsusorganis taluseaduse alusel registreeritud talud on eristatud selgesõnaliselt

teistel alustel moodustatud taludest. Sotsiaalkindlustusamet ei saa õigusakte tõlgendada antud ajal

kehtivat õiguslikku olukorda arvestavalt, vaid peab talus töötamise aja pensioniõigusliku staaži

hulka arvestamisel lähtuma RPKS § 28 lg 2 p-s 11 ja määruse § 14 lg-s 2 sätestatust, mis ütlevad

selgesõnaliselt, millise seaduse alusel ja millistel tõendite olemasolul saab talus töötamise aega

pensioniõigusliku staaži hulka arvestada.

17. Kaebaja esitas 14.10.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse ja 05.01.2024 kaebuse muutmise

avalduse, millest tulenevalt on kohtu menetluses kaebus nõudes SKA 27.07.2023 otsuse nr K33542-

1 ja 14.09.2023 vaideotsuse nr 5.2-3/31906-2 tühistamiseks ning Sotsiaalkindlustusameti

27.07.2023 otsuse nr 1 tühistamiseks ja Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks vaadata kaebaja

avaldus uuesti läbi.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukoht

18. Kaebaja leiab, et SKA 27.07.2023 otsus nr K33542-1 on õigusvastane, põhjendades enda

seisukohti järgmiselt.

18.1. Vaidlusaluse otsusega otsustati kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka mitte arvata talus

töötamise aeg alates 01.07.1989 kuni 31 12.1998 põhjusel, et haldusasjas kogutud tõenditest ei

nähtu, et Mäe talu oleks kohalikus omavalitsuses moodustatud ja maksudest vabastatud taluseaduse

alusel. Kaebaja sellise käsitlusega ei nõustu.

18.2. Vastustaja käsitluse kohaselt ja viidetega RPKS §-le 27, 27.12.2012 määrusega nr 59

kinnitatud korra § 14 lg 2 p-le 2 saab sätete sõnastuse kohaselt nõuda kohalikult omavalitsuselt

otsustust talu maksudest vabastamise kohta taluseaduse alusel ajavahemikul 1990-1998 a. Kaebaja

leiab, et taluseadusest ei tulenenud nimetatud ajavahemikul kohaliku omavalitsuse õigust või

kohustust talu sotsiaalmaksust vabastamiseks. Seetõttu on igati põhjendatud, et Hiiumaa

Vallavalitsusel puudusid dokumendid talu moodustamise ja maksudest vabastamise kohta

taluseaduse alusel. Taluseaduse kohaselt oli oluline üksnes talu registreerimine kohalikus

omavalitsuses (taluseadus § 8 lg 2). Kaebaja märgib, et talu oli taluna registreeritud Hiiumaa

ettevõtteregistris 22.06.1990 ning siis juba kehtis taluseadus.

18.3. Vastustaja on rikkunud kaebajale põhiseadusest ja taluseadusest tulenevat õiguspärase ootuse

põhimõtet penisoniõigusliku staaži arvutamisel.

Vastustaja seisukoht

19. Vastustaja jääb vaidlustatud otsuses ja vaideotsuses esitatud seisukohtade juurde. Vastustaja

kaebusega ei nõustu ning vaidleb sellele vastu, leides kokkuvõtlikult järgmist.

19.1. 27.07.2023 otsusega nr K33542-1 ei arvestanud SKA kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka

tema töötamist talus 01.07.1989 – 31.12.1998. Haldusmenetluses kogutud dokumentides nähtub, et

1) kaebaja kolhoosiliikmelisus on 25.05.1991 lõpetatud seoses kolhoosi reorganiseerimisega

aktsiaseltsiks

„Hiiu

Kalur“,

12.09.1988

on

kaebaja

viidud

üle

5. kategooria

3-23-2294

4(9)

eksperimentaallukksepaks, 01.02.1990 on kaebaja viidud üle 4. kategooria katsetootjaks

eksperimentaaltehasesse „Himifil“ ja 25.05.1991 on ta vabastatud töölt üleviimise korras AS-i „Hiiu

Kalur“; 2) kaebaja võeti 25.05.1991 tööle 4. kategooria katsetootjana ületoomise korras

kalurikolhoosist „Hiiu Kalur“ ja 01.10.1992 on tööleping lõpetatud; 3) kaebaja esitas 28.08.1996

avalduse enda äriregistrisse kandmiseks füüsilisest isikust ettevõtjana; 4) puuduvad andmed

sotsiaalmaksu tasumise kohta 1992 – 1998; 5) Hiiumaa rajooni Rahvasaadikute Nõukogu

Täitevkomitee 07.06.1989 otsusega nr 127 „Maa kasutamiseks andmine“ otsustati kooskõlas Eesti

NSV Maakoodeksi § 17 ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu 22.03.1988 määrusega nr 144 võtta ära

mahaarvamisega Kõrgessaare kolhoosi maast ja anda tähtajata kasutamiseks kodanikele talude

rajamiseks, sh anti kaebajale Mäe talu rajamiseks 12,6 ha (p-d 1 ja 1.2). Otsuse p 6 kohaselt vabastati

kaebaja põllumajandusmaksust viieks aastaks alates maa looduses eraldamise akti väljaandmise

kuupäevast;

19.2. Riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 28 lg 2 p 11 alusel arvatakse

pensioniõigusliku staaži hulka töötamise aeg talus, kui kooskõlas Eesti NSV taluseadusega oli talu

maksude maksmisest vabastatud. Eesti NSV taluseaduse (taluseadus, jõustus 25.12.1989) kohaselt

on talu põllumajandusliku ettevõtluse vorm, mis baseerub riigi poolt antud või rendilepingu alusel

saadud maal, taluperele omandiõiguse alusel kuuluval või rendilepingu alusel saadud

tootmisvahenditel, mille põhieesmärgiks on põllumajanduslik kaubatootmine ja traditsioonilise

eesti maaelu kujundamine ning mis on taluna registreeritud kohalikus omavalitsusorganis (§ 2 lg 1),

kusjuures talu loetakse tekkinuks tema ettenähtud korras registreerimise momendist kohalikus

omavalitsusorganis (§ 10 lg 3). Taluseaduse § 30 lg 1 kohaselt maksab talu makse kehtestatud üldise

seadusandluse alusel ja lg 2 kohaselt on talu maksude maksmisest vabastatud viie aasta jooksul

alates talu loomisest (taluseaduse § 10 lg 3) järgneva kuu esimesest kuupäevast.

19.3. Kaebaja tööraamatus puuduvad kanded töötamise kohta talus, kuigi lähtuvalt taluseaduse §-st

34 tuli kohaliku omavalitsuse organil pidada talupere liikmete töötamise arvestust ning kanda ka

nende töötamine tööraamatusse. Eesti Vabariigi Sotsiaalministeeriumi 19.09.1990 määrusega nr 22

kinnitatud „Selgitus talupere liikmete ja talus töötavate kodanike töötamise arvestamise kohta“ p 1

kohaselt antakse talusse tööle asumisel talupere liikme või talus töötava kodaniku tööraamat

kohaliku omavalitsuse organisse, kus tehakse tööraamatusse märge töövahekorra alustamise kohta

vastava tegevusala, kutse või ametikoha (näiteks „taluperemees“, „talupere liige“, „traktorist“ jne.)

äranäitamisega. Sissekande aluseks tuli märkida taluniku puhul talu registreerimise otsuse number

ja kuupäev, talus töötava kodaniku puhul töölepingu sõlmimise kuupäev. Eesti Vabariigi

põllumajandusministri 28.01.1991 kinnitatud „Juhendi taluperemeestele esitatavate nõuete kohta“

p 8 kohaselt annab kohalik omavalitsusorgan samal ajal talu registreerimisega taluperemehele välja

taluperemehe tunnistuse.

19.4. Vabariigi Valitsuse 29.12.1990 määrusega nr 269 kinnitatud „Eesti NSV taluseaduse

rakendamise ajutise juhendi“ p 3 kohaselt ei laiene vastavalt taluseaduse §-le 4 seadusega ja Eesti

Vabariigi Valitsuse määrusega talude arendamiseks ettenähtud soodustused nendele taludele, kus

talu ei ole taluperemehe põhitöökohaks, va juhud, kui taluperemees töötab valitaval ametikohal

kohaliku omavalitsuse või kõrgema riigivõimu organites. Sotsiaalministri 27.12.2012 määruse nr

59 „Pensioniõigusliku staaži tõendamise ja arvestamise kord“ § 14 lg 2 kohaselt tõendatakse

töötamise aega talus, kui kooskõlas Eesti NSV taluseadusega oli talu maksude maksmisest

vabastatud, valla- või linnavalitsuse tõendiga või muu dokumendiga, millest nähtub talu

moodustamine ja tegutsemine viieaastase maksuvabastuse perioodil (p 1), talu maksudest

vabastamine Taluseaduse alusel (p 2) ja isiku talus töötamise periood (p 3).

19.5. Nähtuvalt Hiiumaa rajooni Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee 07.06.1989 otsusest nr

127 anti kaebajale maa kasutada kooskõlas Eesti NSV Maakoodeksi §-ga 17 ning see toimus enne

taluseaduse jõustumist. Haldusmenetluses ei ole tõendamist leidnud kaebaja töötamine talus, mis

oli moodustatud taluseaduse alusel ja selle seaduse alusel viieks aastaks maksude tasumisest

vabastamise kohta. Puuduvad andmed, et FIE X või ka X Mäe talu oleks aastatel 1992 – 1998

3-23-2294

5(9)

tasunud sotsiaalmaksu. Sealjuures ei ole sotsiaalmaksu tasutud mitte oletusliku viieaastase

maksuvabastuse perioodil, vaid kogu seitsmeaastase perioodi kestel.

KOHTU PÕHJENDUSED

20. Kaebaja vaidlustab käesolevas haldusasjas Sotsiaalkindlustusameti 27.07.2023 otsust nr

K33542-1 (digitaalse kohtutoimiku leheküljed (dtl 12-14), millega jäeti arvestamata kaebaja

pensioniõigusliku staaži hulka töötamise aeg talus ajavahemikul 01.07.1989–31.12.1998, ning

14.09.2023 vaideotsust nr 5.2-3/31906-2 (dtl 5-11), millega jäeti kaebaja 13.08.2023 esitatud vaie

27.07.2023 otsuse nr K33542-1 peale rahuldamata. Kuivõrd kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt

koostas vastustaja 27.07.2023 otsuse nr 1, millega määras kaebajale paindliku vanaduspensioni

alates 17.04.2023 eluaegselt, tegi kohus kaebajale ettepaneku kaebuse muutmiseks, täiendades

kaebust 27.07.2023 otsuse nr 1 tühistamisnõudega ja kohustamisnõudega kohustada vastustajat

kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama.

21. Riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 7 lg 1 kohaselt on õigus vanaduspensionile

isikul, kellel on täitunud vanaduspensioniiga ja kellel on 15 aastat Eestis omandatud RPKS §-s 27

sätestatud pensionistaaži. RPKS § 91 lg 1 sätestab, et isikul on õigus vanaduspensionile kuni viis

aastat enne ja mistahes ajal pärast RPKS §-s 7 sätestatud või § 71 lg 6 alusel kehtestatud

vanaduspensioniikka jõudmist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on isikul õigus paindlikule

vanaduspensionile enne vanaduspensioniikka jõudmist 1) vähemalt 20-aastase pensionistaaži korral

kuni üks aasta; 2) vähemalt 25-aastase pensionistaaži korral kuni kaks aastat; 3) vähemalt 30-aastase

pensionistaaži korral kuni kolm aastat; 4) vähemalt 35-aastase pensionistaaži korral kuni neli aastat;

5) vähemalt 40-aastase pensionistaaži korral kuni viis aastat.

22. Vaidlust ei ole käesolevas asjas selles, et kaebaja on sündinud xx xx xxxx, seega tekib kaebajal

õigus vanaduspensionile 65-aastaseks saamisel, st xx xx xxxx. Paindlik vanaduspension määrati

kaebajale, arvestades tema pensionistaažiks 36 aastat, 3 kuud ja 26 päeva, alates 17.04.2023 ehk 3

aastat, 4 kuud ja 21 päeva enne kaebaja vanaduspensioniea saabumist. Juhul, kui kohus asja sisulise

läbivaatamise käigus jõuab järeldusele, et kaebus kuulub rahuldamisele, tuleks vastustajal kaebajale

määratud paindliku vanaduspensioni määramine uuesti otsustada, kuivõrd kaebajal tekiks täiendav

pensioniõigusliku staaž seni staaži hulka arvestamata jäetud perioodi ulatuses. Käesoleva kaebuse

sisuline vaidlus ongi suunatud esskätt sellele, kas kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka tuleb

arvata töötamine talus 01.07.1989–31.12.1998.

23. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses

seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

24. RPKS § 27 lg 1 kohaselt on pensionistaaž aeg, mil pensionikindlustatu oli hõivatud riiklikule

pensionile õigust andva tegevusega, sama § 27 lg 2 kohaselt jaguneb pensionistaaž

pensioniõiguslikuks staažiks, mida arvestatakse kuni 31.12.1998 ning pensionikindlustusstaažiks,

mida arvestatakse alates 01.01.1999.

25. RPKS § 28 lg 1 järgi arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka tegevuse aeg, kui tööandja oli

kohustatud maksma sotsiaalmaksu. Lisaks RPKS § 28 lg 1 sätestatud tegevuse ajale arvatakse

pensioniõigusliku staaži hulka ka lg-s 2 loetletud tegevuste ajad. Osundatud sättesse on koondatud

erinevad tegevused ja nende loetletud tegevuste pensioniõigusliku staaži hulka arvamiseks seatud

erinevad tingimused. RPKS § 28 lg 2 p 11 sätestab, et pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse ka

töötamise aeg talus, kui kooskõlas Eesti NSV taluseadusega oli talu maksude maksmisest

vabastatud.

26. Sotsiaalministri 27.12.2012 määruse nr 59 „Pensioniõigusliku staaži tõendamiseks vajalike

dokumentide loetelu, nõuded dokumentidele ja pensioniõigusliku staaži arvestamise erisused“

(määrus nr 59)1 § 14 lg 2 kohaselt tõendatakse töötamise aega talus, kui kooskõlas taluseadusega

oli talu maksude maksmisest vabastatud, valla- või linnavalitsuse tõendiga või muu dokumendiga,

1 Kättesaadav veebilehel - https://www.riigiteataja.ee/akt/130122022008

3-23-2294

6(9)

millest nähtub talu moodustamine ja tegutsemine viieaastase maksuvabastuse perioodil (p 1), talu

maksudest vabastamine taluseaduse alusel (p 2) ja isiku talus töötamise periood (p 3).

27. Eesti NSV taluseaduse2 (taluseadus), mis võeti vastu 06.12.1989 ja mis jõustus 25.12.1989,

§ 2 lg 1 kohaselt on talu põllumajandusliku ettevõtluse vorm, mis baseerub riigi poolt antud või

rendilepingu alusel saadud maal, taluperele omandiõiguse alusel kuuluval või rendilepingu alusel

saadud tootmisvahenditel, mille põhieesmärgiks on põllumajanduslik kaubatootmine ja

traditsioonilise eesti maaelu kujundamine ning mis on taluna registreeritud kohalikus

omavalitsusorganis. Talu loetakse tekkinuks tema ettenähtud korras registreerimise momendist

kohalikus omavalitsusorganis (§ 10 lg 3). Taluseaduse § 30 lg 2 kohaselt maksab talu makse

kehtestatud üldise seadusandluse alusel ja lg 2 kohaselt on talu maksude maksmisest vabastatud viie

aasta jooksul, alates talu loomisest (taluseaduse § 10 lg 3) järgneva kuu esimesest kuupäevast.

Talupere liikmete ja talus töötavate kodanike töötamise arvestust peavad kohaliku omavalitsuse

organid, kes kannavad nimetatud töötamise tööraamatusse (taluseaduse § 34 lg 3).

28. Käesolevas asjas on esitatud järgmised tõendid.

28.1. Hiiumaa rajooni Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee 07.06.1989 otsusega nr 127 „Maa

kasutamiseks andmine“ (dtl 60-61) otsustati kooskõlas Eesti NSV Maakoodeksi § 17 ja Eesti NSV

Ministrite Nõukogu 22.03.1988 määrusega nr 144 võtta ära mahaarvamisega Kõrgessaare kolhoosi

maast 19,1 ha suurune maa-ala ja anda tähtajata kasutamiseks kodanikele talude rajamiseks.

Kaebajale anti Mäe talu rajamiseks 12,6 ha maad (p-d 1 ja 1.2). Otsuse p 6 kohaselt vabastati kaebaja

põllumajandusmaksust viieks aastaks alates maa looduses eraldamise akti väljaandmise kuupäevast.

28.2. Kaebaja kolhoosiliikme tööraamat (dtl 39-46), mille kohaselt võeti kaebaja 04.11.1984

kalurikolhoosi

„Hiiu

Kalur“

liikmeks.

12.09.1988

viidi

kaebaja

üle

5. kategooria

eksperimentaallukksepaks (kolhoosiliikme tööraamatus kanne nr 10), 01.02.1990 viidi kaebaja üle

4. kategooria katsetootjaks eksperimentaaltehasesse „Himifil“ (kolhoosiliikme tööraamatus kanne

nr 11). Kaebaja kolhoosiliikmelisus on 25.05.1991 lõpetatud seoses kolhoosi reorganiseerimisega

aktsiaseltsiks „Hiiu Kalur“ (kolhoosiliikme tööraamatus kanne nr 12).

28.3. Kaebaja tööraamat (dtl 47-56), mille kohaselt võeti kaebaja 25.05.1991 tööle 4. kategooria

katsetootjana ületoomise korras kalurikolhoosist „Hiiu Kalur“ (tööraamatu kanne nr 11) ja tööleping

lõpetati 01.10.1992 (tööraamatu kanne nr 12).

28.4. Kaebaja esitas Eesti Vabariikliku ettevõtete, asutuste, organisatsioonide registri

registrikaardi, millega registreeriti Mäe Talu registreerimisnumbriga 73000226 juriidilise isikuna

registrisse 22.06.1990 (dtl 15-16). Kaebaja esitas 28.08.1996 avalduse enda äriregistrisse

kandmiseks füüsilisest isikust ettevõtjana Mäe Talu õigusjärglasena (dtl 66).

28.5. Kõrgessaare Vallavalitsuse 14.09.2000 korralduse nr 363 „Õigusvastaselt võõrandatud maa

tagastamine“ (korraldus nr 363, dtl 62) kohaselt on kaebaja õigusvastaselt võõrandatud maa

tagastamise ja kompenseerimise Hiiu maakonna komisjoni 18.12.1992 otsuse nr 19 alusel

Kõrgessaare vallas Rootsi ja Reigi külas asuva 13,61 ha suuruse Mäe A-14 kinnistu nr 14545

õigustatud subjektiks. Korraldusega nr 363 tagastati kaebajale maa Rootsi ja Reigi külas 8,22 ha

Mäe ja Reigi külas 1,50 ha Mäepõllu maaomandi taastamiseks (kokku 9,72 ha) ning tagastamata

jäävas osas 3,89 ha maa eest määrati kaebajale kompensatsioon.

28.6. Maa-ameti 08.05.2023 arhiiviteatise nr 11-9/23/7446-2 (dtl 69) kohaselt puuduvad andmed

Mäe talu registreerimise kohta omavalitsuses ning talu tootmistegevuse ja selle ajalise perioodi

kohta. Hiiumaa Vallavalitsus on 20.07.2023 selgitanud, et neil puuduvad andmed dokumendid Mäe

talu moodustamise ja maksudest vabastamise kohta Eesti NSV taluseaduse alusel (dtl 88).

29. Kohtupraktika kohaselt ei saa RPKS § 28 lg 2 p-i 11 kohaldada igasugusele talus töötamisele

või põllumajandusega tegelemisele. Seadusandja on nimetatud sättega lugenud pensioniõigusliku

staaži hulka üksnes töötamise teatud tingimustele vastavas, s.o Eesti NSV taluseaduse alusel

2 Kättesaadav veebilehel - https://www.riigiteataja.ee/akt/30680

3-23-2294

7(9)

asutatud

talus,

millele

kehtis

seaduse

alusel

viieaastane

maksuvabastus

(Tallinna

Ringkonnakonnakohtu 08.04.2022 otsus nr 3-20-2078, p 13). Asjas esitatud tõenditest ei nähtu

kohtule, et kaebaja talu oleks taluseaduse alusel tagastatud ning et see oleks taluseaduse alusel

kohalikus omavalitsuses registreeritud. Kohtule nähtub, et kaebajale anti Mäe talu rajamiseks

tähtajatuks kasutamiseks 12,6 ha maad, mis võeti ära mahaarvamisega Kõrgessaare kolhoosi maast.

Seejuures maa anti kaebaja kasutusse Eesti NSV Maakoodeksi (maakoodeksi) § 17 ja Eesti NSV

Ministrite Nõukogu 22.03.1988 määrusega nr 144 (määrus nr 144). See tähendab, et kaebajale anti

talu rajamiseks maa tähtajatuks kasutamiseks enne taluseaduse jõustumist. Samuti nähtub kohtule

õigusvastaselt võõrandatud talumaade tagastamise korraldusest (korraldus nr 363), et kaebaja talu

koosseisu kuuluv maa tagastati kaebajale 14.09.2000 maareformi seaduse alusel.

30. Samuti ei kinnita asjas esitatud asjaolud ja tõendid, et kaebaja oleks vastavalt taluseaduse § 30

lg-le 2 olnud vabastatud maksude tasumisest 5 aasta jooksul alates talu loomisest järgneva kuu

esimesest kuupäevast, kuivõrd kaebajale anti talu tähtajata kasutamiseks maakoodeksi ja määruse

nr 144 alusel ehk enne taluseaduse jõustumist. Ehkki Hiiumaa rajooni Rahvasaadikute Nõukogu

Täitevkomitee 07.06.1989 otsuse nr 127 kohaselt vabastati kaebaja põllumajandusmaksu tasumisest

viieks aastaks, ei kinnita see seda, et kaebaja talu oleks viieaastase perioodi jooksul maksude

tasumisest vabastatud olnud taluseaduse alusel. Kaebaja on seisukohal, et kuna kaebaja registreeris

enda talu Hiiumaa ettevõtteregistris 22.06.1990, mil taluseadus kehtis, siis on tõendatud talu

registreerimine ja maksudest vabastamine viieks aastaks taluseaduse alusel. Ehkki kohus nõustub

kaebajaga selles, et kohaliku omavalitsuse organil ei olnud kohustust teha eraldiseisvat otsustust

maksudest vabastamise kohta, siis ei saanudki Hiiumaa Vallavalitsusel olla olemas maksuvabastust

tõendavaid dokumente. Kuigi maksuvabastus kehtis taluseaduse § 30 lg 2 kohaselt automaatselt, ei

pea kohus kaebaja talu ettevõtteregistris registreerimist siiski piisavaks, et tõendada kaebaja

töötamist talus.

31. Haldusmenetluses on vastustaja Hiiumaa Vallavalitsuselt küsinud mitmeid kordi tõendeid

kaebaja talu moodustamise kohta ja kaebaja taluperemehena töötamise kohta perioodil 1990-1998.

Kuigi Hiiumaa Vallavalitsuse erinevates vastustes seisukoht kaebaja talus töötamise osas on

muutuv, on Hiiumaa Vallavalitsus siiski jõudnud lõplikule järeldusele, et kaebaja ei olnud mitte

taluseaduse alusel maksude tasumisest vabastatud, vaid 07.06.1989 otsuse nr 127 alusel kooskõlas

maakoodeksiga ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu 22.03.1988 a määrusega nr 144 (vt 26.04.2023

vastuskiri nr 17-5/108-1, dtl 75). Samuti on Hiiumaa Vallavalitsus kinnitanud, et puuduvad

dokumendid nii talu moodustamise kui ka maksudest vabastamise kohta taluseaduse alusel (vt

20.07.2023 vastuskiri nr 17-5/171, dtl 88). Kohaliku omavalitsuse seisukohtadest järeldab kohus, et

talu registreerimist ettevõtteregistris ei ole võrdväärne talu registreerimisega kohalikus

omavalitsuses taluseaduse alusel. Ka Maa-amet on kinnitanud andmete puudumist talu

registreerimise kohta omavalitsuses, talu tootmistegevuse ja selle ajalise perioodi kohta (08.05.2023

arhiiviteatis nr 11-9/23/7446-2, dtl 69).

32. Vastavalt taluseaduse § 4 lg-le 1 on taluperemees talupere liige, kellele talu on põhitöökohaks,

kelle nimele on vormistatud talu maakasutusdokumendid, kes organiseerib talu majandamist ja

juhib tööd talus ning kes esindab talu suhetes riigi ja teiste isikutega ja kellele antakse

taluperemehele tunnistus. Eesti Vabariigi põllumajandusministri 28.01.1991 kinnitatud „Juhendi

taluperemeestele esitatavate nõuete kohta“ (dtl 94-95) p 8 kohaselt annab kohalik omavalitsusorgan

samal ajal talu registreerimisega taluperemehele välja taluperemehe tunnistuse. Kohtule esitatud

asjaoludest ei nähtu kaebajale ka taluperemehe tunnistuse väljastamist.

33. Taluseaduse § 34 lg-st 3, et talupere liikmete ja talus töötavate kodanike töötamise arvestust

peavad kohaliku omavalitsuse organid, kes kannavad nimetatud töötamise ka tööraamatusse.

Vastustaja on kohtule esitanud Eesti Vabariigi Sotsiaalministeeriumi 19.09.1990 määrusega nr 22

(dtl 92) kinnitatud „Selgitus talupere liikmete ja talus töötavate kodanike töötamise arvestamise

kohta“, mille p 1 kohaselt antakse talusse tööle asumisel talupere liikme või talus töötava kodaniku

tööraamat kohaliku omavalitsuse organisse, kus tehakse tööraamatusse märge töövahekorra

alustamise kohta vastava tegevusala, kutse või ametikoha (näiteks „taluperemees“, „talupere liige“,

3-23-2294

8(9)

„traktorist“ jne.) äranäitamisega. Sissekande aluseks tuli märkida taluniku puhul talu registreerimise

otsuse number ja kuupäev, talus töötava kodaniku puhul töölepingu sõlmimise kuupäev. Kohtule ei

nähtu kaebaja tööraamatust, et kaebaja talus taluperemehena töötamise üle oleks kohaliku

omavalitsuse organ arvestust pidanud ning vastava sissekande kaebaja tööraamatusse teinud.

Kusjuures puuduvad kaebaja tööraamatus mistahes kanded kaebaja töötamisest talus, sh puuduvad

viited talus töötamisest põhi- või kõrvaltööna või nt töösuhete lõppemise põhjustest talusse tööle

siirdumise kohta.

34. Seega eeltoodut arvestades on kohtu hinnangul vastustaja järeldanud õigesti, et kaebaja talus

töötamine taluseaduse alusel ei ole tõendamist leidnud.

35. Kohus selgitab, et teiste põllumajanduses töötanud inimeste puhul on pensioniõigusliku staaži

arvestamise eelduseks RPKS § 28 lg 1 kohaselt sotsiaalmaksu tasumine (Tallinna

Ringkonnakonnakohtu 08.04.2022 otsus nr 3-20-2078, p 13). RPKS § 28 p 2 lg 14 alusel arvatakse

pensioniõigusliku staaži hulka töötamise aeg füüsilisest isikust ettevõtjana, kui maksti

sotsiaalmaksu.

36. 12.09.1990 võeti vastu Eesti Vabariigi sotsiaalmaksu seadus3 (jõustus 01.01.1991), mille § 1 lg

2 kohaselt pereettevõtete ja taluperede liikmed ning individuaaltöötajad, sealhulgas tegevusloa

alusel töötavad üksikisikud, maksavad sotsiaalmaksu, kui nad soovivad, et nendele laieneks riik- lik

sotsiaalkindlustus. Eesti Vabariigi rahandusministri 02.01.1991 määrusega nr 1 kinnitatud „Eesti

Vabariigi sotsiaalmaksu seaduse rakendamise juhend“ p 3 sätestab, et sotsiaalmaksu maks- jate

kohta koostab iga vabariikliku linna ja maakonna sotsiaalhooldusosakond (SKA eelkäija) vas- tava

registri, registri koostamise aluseks on ettevõtete ja muude organisatsioonide ning talude re- gistrid,

üksikisikute tegevusload ning vastavasisulised avaldused. Perioodil 1991 kuni 1998 tasutud

sotsiaalmaksu andmete valdajaks SKA. Määruse nr 59 § 17 kohaselt töötamise aega füüsilisest

isikust ettevõtjana, kui maksti sotsiaalmaksu, tõendatakse Sotsiaalkindlustusameti teatisega

sotsiaalmaksu maksmise kohta.

37. Vaidlusaluse talus töötamise perioodi osas (01.07.1989–31.12.1998) on vastustaja kohtule

selgitanud, et kuna kaebaja tööraamatu andmetel töötas kaebaja kuni 01.10.1992 mujal kui talus

(aktsiaseltsis Hiiu Kalur 4. kategooria katsetootjana), on periood 07.01.1989 – 01.10.1992 kaebaja

pensioniõigusliku staaži hulka arvestatud. Vastustaja on kohtule esitanud kaebaja Sotsiaalfondi ja

Sotsiaalkindlustusameti Hiiumaa Pensioniameti 1991-1998. aasta sotsiaalmaksu andmed seisuga

19.01.2023 (dtl 59), millelt kohaselt puuduvad andmed FIE X ja X talu sotsiaalmaksu tasumise

kohta 1992-1998 aastal.

38. Kohus leiab, et vastustaja on õigesti leidnud, et kaebaja talus töötamise perioodide 02.10.1992

kuni 31.12.1998 kohta puuduvad talus töötamist tõendavad dokumendid. Seega on vastustaja

nimetatud talus töötamise perioodi jätnud õiguspäraselt kaebaja pensioniõigusliku staažina arvesse

võtmata ning vaidlustatud otsused on õiguspärased.

39. Kuivõrd kohus asus seisukohale, et vaidlustatud otsused on õiguspärased ja vaidemenetluses ei

ole rikutud kaebaja õigusi vaide esemest sõltumata, siis puudub alus ka vaideotsuse tühistamiseks.

Samal põhjendusel jääb rahuldamata ka tühistamisnõudega olemuslikult seotud kohustamisnõue.

40. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse tervikuna rahuldamata.

41. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtuotsus

on tehtud kaebaja kahjuks, mis tähendab, et menetluskulud tuleb jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei

ole taotlenud kaebajalt menetluskulude väljamõistmist ega esitanud menetluskulusid tõendavaid

dokumente. Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja

§ 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

3 Kättesaadav veebilehel - https://www.riigiteataja.ee/akt/30464

3-23-2294

9(9)

Tiia Nurm