2-22-10132/12 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kairi Piirisild, Vallo Kariler ja Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht 05. aprill 2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-10132

Kohtuasi

PlasmaPro OÜ hagi TMK GROUP ESTONIA OÜ ja X

vastu võla ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 08. jaanuari 2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

TMK GROUP ESTONIA OÜ ja X apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

21 429,18 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja:

PlasmaPro

OÜ

(registrikood

12788418),

lepinguline esindaja Reet Rattur

Kostja I: TMK GROUP ESTONIA OÜ (registrikood

14374649)

Kostja II: X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostjate lepinguline esindaja Indrek Põder

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda TMK GROUP ESTONIA OÜ ja X apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmisest.

2. Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud TMK GROUP

ESTONIA OÜ ja X kanda.

3. Jätta menetluskulude rahaline suurus kulude puudumise tõttu kindlaks

määramata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

2-22-10132

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. PlasmaPro OÜ esitas 12.07.2022 Harju Maakohtule TMK GROUP ESTONIA OÜ (kostja I)

ja X (kostja II) vastu hagi, milles palus mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja

põhivõla 6000 eurot ja kostjalt I hageja kasuks põhivõla 11 772,56 eurot, viivise 2727,73 eurot

ning viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata

põhivõlalt iga tasumisega viivitatud päeva eest alates hagi esitamisest 11.07.2022 kuni

kohustuse täitmiseni. Samuti palus hageja mõista kostjalt I hageja kasuks välja kohtueelsed

õigusabikulud 275 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta solidaarselt kostjate kanda.

07.12.2023 kohtuistungil loobus hageja põhivõla nõudest 3377,06 euro ulatuses.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I 28.04.2021 kliendilepingu nr 27042021,

millega hageja kohustus osutama kostjale lehtmetalli lõikamise, painutamise ja keevitamise

teenust vastavalt kostja I tellimustele ning kostja I kohustus maksma selle eest hagejale tasu.

Samal päeval sõlmisid hageja ja kostja II tagatiskokkuleppe, millega kostja II võttis kohustuse

käendada kõiki kostja I ja hageja vahel kliendilepingust ja kliendilepingu tulevikus

sõlmitavatest lisadest tulenevaid kostja I kohustusi solidaarselt kostjaga I. Kostja II vastutuse

rahaliseks maksimumsummaks lepiti kokku 6000 eurot.

3. Hageja on esitanud kostjale I tema tellimuste alusel tehtud tööde eest järgmised arved:

31.01.2022 arve nr 220335 summas 1881,88 eurot; 28.02.2022 arve nr 220730 summas

11 573,34 eurot ja 10.03.2022 arve nr 220833 summas 4317,34 eurot. Arved on tasumata.

4. Lepingu p 5.5 järgi on hagejal arve tasumisega viivitamise korral õigus nõuda võlgnikult

viivist 0,15% tasumata summalt päevas. Hagi esitamise ajaks on kogunenud viivis

2727,83 eurot. Hageja palub mõista tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 nimetatud

viisil välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

5. Hageja kandis kohtueelseid õigusabikulusid 275 eurot seoses kostjale 05.07.2022 nõudekirja

koostamisega. Tegemist on varalise kahjuga, mis tuleb kostjal hagejale hüvitada.

Kostja vastuväited

6. Kostjad vaidlesid hagile vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

7. Hagiavaldus on raskesti jälgitav ning ebaselge. Hageja ei ole selgelt viidanud, millistele

asjaoludele ta tugineb ja milliste tõenditega ta neid asjaolusid tõendab. Hageja nõue on

tõendamata.

8. Arusaamatuks jääb nõude, sh viivisenõude kujunemine. Kostjad vaidlevad viivisenõudele

vastu. Pooled sõlmisid 11.08.2022 kirjaliku maksegraafiku, mida kostja I on täitnud.

2-22-10132

Maakohtu otsus ja põhjendused

9. Harju Maakohus jättis hagi 04.01.2024 määrusega 3377,06 euro ulatuses läbi vaatamata.

Maakohus rahuldas hagi 08.01.20241 otsusega osaliselt ja mõistis kostjatelt solidaarselt hageja

kasuks välja põhivõla 6000 eurot ning täiendavalt kostjalt I põhivõla 8395,50 eurot, viivise

6758,68 eurot ja edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras kogu

tasumata põhivõlalt 14 395,50 eurot iga tasumisega viivitatud päeva eest alates kohtuotsuse

tegemisest 08.01.2024 kuni võla tasumiseni. Samuti mõistis kohus kostjalt I hageja kasuks välja

kohtueelsed õigusabikulu 275 eurot. Maakohus jättis rahuldamata hageja nõude kostjalt I enne

hagi esitamist sissenõutavaks muutunud viivise 2727,73 euro väljamõistmiseks. Menetluskulud

jättis kohus 12% ulatuses hageja kanda ja 88% ulatuses kostja kanda, millest omakorda 31%

solidaarselt kostjate I ja II kanda ning 69% ainult kostja I kanda. Maakohus määras hagejale

hüvitatavate menetluskulude suuruseks 2285,54 eurot ja kostjatele hüvitatavate menetluskulude

suuruseks 86,40 eurot ning mõistis tasaarvestamise tulemusel kostjatelt solidaarselt hageja

kasuks välja menetluskulu 680,80 eurot ja kostjalt I hageja kasuks veel 1515,34 eurot. Kohus

määras, et kostjatel tuleb tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni neilt

välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

10. Kohus luges tuvastatuks järgmised asjaolud:

• Hageja ja kostja I sõlmisid 28.04.2021 kliendilepingu nr 27042021 (dateeritud

27.04.2021) (kostjate omaksvõtt), ühtlasi tõendatud lepinguga (tlk 5-8).

• Hageja ja kostja I sõlmisid 11.08.2022 kirjaliku maksegraafiku, milles kostja I

kohustused ajatati (tlk 33 ja 34).

• Kostja I on tasunud hagejale võlgnevusest käesolevaks ajaks 3377,06 eurot (millises

osas hageja nõudest kostja I vastu loobus). Ülejäänud osas on võlgnevus tasumata.

11. Hageja ja kostja I kliendileping oli töövõtulepingu raamleping. 11.08.2022 kirjalik

maksegraafik, mis kajastab raamlepingust tulenevat põhinõuet 17 772,56 eurot, on

deklaratiivne võlatunnistus, mis kujundas ümber poolte võlasuhte. Kostja I on graafiku alusel

tasunud 3377,06 eurot. 14 395,50 eurot on maksmata. Kostjad kinnitasid kohtuistungil, et neil

ei ole põhivõla osas sisulisi vastuväiteid. Kostjalt I väljamõistetav põhivõlg on seega

14 395,50 eurot. Kohtusse pöördumine või menetluse jätkamine pärast võlatunnistuse

sõlmimist ei ole vastuolus hea usu põhimõttega ega välista hagi rahuldamist.

Maksegraafikujärgsed tähtajad on otsuse tegemise ajaks saabunud. Kostja ei ole graafikut

täitnud.

12. Allkirjastatud kliendilepinguga samas konteineris asub ka tagatiskokkulepe, millega

kostja II käendas põhilepingust tulenevaid kohustusi 6000 euro ulatuses. Käendus hõlmab ka

algse võlasuhte sõlmimise järgselt kokku lepitud võlasuhte muudatusi. Kostjalt II kui käendajalt

tuleb kostjaga I solidaarselt välja mõista 6000 eurot.

13. Kuna võlatunnistuses leppisid pooled kokku ainult põhivõla tasumises, siis järelikult loobus

hageja sellega maksegraafiku sõlmimise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise nõudest. Küll

aga saab hageja nõuda viivist alates maksegraafiku sõlmimisest. Lähtuda tuleb esialgse lepingu

järgsest viivisest 0,15% päevas, kuna viivisemäära võlatunnistusega ümber ei kujundatud. Kuna

pooled leppisid võlatunnistuses kokku maksete ajatamises, on nad maksetähtaegu muutnud ja

viivist saab arvestada lähtudes võlatunnistuses märgitud nõude osade sissenõutavaks

muutumise tähtaegadest. Kohtuotsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis

6758,68 eurot. Vastavalt hageja taotlusele mõistab kohus kostjalt I välja ka viivise VÕS § 113

lg 1 sätestatud määras hageja põhinõudelt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni

kohustuse täitmiseni.

2-22-10132

14. Kohtueelsete õigusabikulude nõue 05.07.2022 nõudekirja koostamise eest on põhjendatud.

Apellatsioonkaebus

15. Kostjad paluvad maakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus rahuldas osaliselt hagi ja

teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Alternatiivselt palub hageja

saata asi tühistatud osas tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud paluvad

kostjad jätta hageja kanda.

16. Maakohus on rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme (TsMS § 277 lg 1; § 231 lg 2; § 232

lg 1; § 243 lg 1; § 436 lg 1; § 438 lg 1; § 442 lg 8), mis on viinud väära kohtuotsuse tegemiseni;

ning ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme (AÕS § 85 lg 1; VÕS § 1037 lg 1; TsÜS

§ 62 lg 1). Apellant jääb kõikide varem esitatud seisukohtade juurde ja palub lugeda need

kaebuse osaks.

17. Kohus saab langetada otsuse, kui on asja ammendavalt arutanud ja asi on lahendi

tegemiseks valmis. Kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud. Kohtul tuli välja selgitada

poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida

menetlusosalised esitavad oma väidete põhjendamiseks. Kohus ei ole seotud poolte esitatud

õiguslike väidetega. Kohus peab andma hinnangu kõigile poolte esitatud faktilistele väidetele

ja põhjendama, kui ta mõne väitega ei nõustu. Kohtuotsuse saab rajada asjas esitatud ja kogutud

tõenditele. Tõendeid tuleb hinnata igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Tõendi arvestamata

jätmist peab põhjendama.

18. Maakohtu otsus põhineb õigusnormide rikkumisel. Maakohus ei ole arvestanud otsust tehes

kõikide asjaoludega, tõenditega, ei ole võtnud seisukohta kõigi esitatud faktiliste väidete osas

ning jõudis valele järeldusele. Kohtu põhjendused peavad olema jälgitavad ja seostatud asjas

tuvastatud asjaoludega. Maakohus rikkus põhjendamiskohustust, jättes välja toomata, miks ta

ei nõustu apellandi esitatud väidetega ega neid kinnitavate tõenditega ning rahuldas hageja hagi,

samuti jättis rahuldamata kostja vastuhagi. Maakohus ei hinnanud poolte esitatud selgitusi,

tõendeid ja taotlusi ning pelgalt nõustus hageja esitatud seisukohtade ja käsitlusega.

19. Hageja ei ole tõendanud enda nõuet, st ei ole selgelt välja toonud asjaolusid, millele

tuginedes ta on asunud seisukohale, et tal on tekkinud nõudeõigus apellantide vastu. Maakohus

peab põhjalikult hindama kõiki menetlusosaliste poolt esitatud asjaolusid, väiteid ja tõendeid.

Menetlusosalisel peab olema võimalus aru saada, kuidas kujunes kohtuniku siseveendumus.

Vaidlustatud otsusest ei ole aru saada, kuidas kohus otsuseni jõudis. Maakohus eiras apellantide

poolt menetluses esitatud seisukohti ja tõendeid.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

20. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel

TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata.

21. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2

sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku

aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei

tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid. Ringkonnakohus ei

võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud

väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada.

2-22-10132

22. Kaebuses leiavad kostjad, et maakohus on rikkunud materiaal- ja menetlusõiguse norme

ning hagi ebaõigesti rahuldanud. Kostjad paluvad, et ringkonnakohus teeks uue otsuse, millega

jätaks hagi rahuldamata või saadaks asja tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Ringkonnakohus leiab, et kostjate apellatsioonkaebusel ei ole edulootust.

23. Kostjad viitavad küll tsiviilkohtumenetluse seadustiku menetlusnormidele, mis puudutavad

asja lahendamist maakohtus ja kohtuotsuse tegemist, sh asjaolude tuvastamist, tõendite

hindamist ja otsuse põhjendamist, kuid ei ole sisuliselt esile toonud, milles konkreetsel juhul

maakohtu eksimus seisnes ja kuidas see mõjutas asja lahendust.

24. Kostjad heidavad ette, et maakohus rikkus ka materiaalõiguse norme, kuid viitavad

seejuures normidele, millel ei ole käesoleva vaidlusega arusaadavat puutumust. Maakohus

lahendas vaidluse, käsitledes pooltevahelist 28.04.2021 lepingut töövõtu raamlepinguna ja

11.08.2022 maksegraafikut deklaratiivse võlatunnistusena. Samuti hindas maakohus käendaja

vastutust ja seadusest ning lepingust tulenevat viivisenõuet ja hageja kohtueelsete

õigusabikulude hüvitamise nõuet. Kostjad viitavad apellatsioonkaebuses asjaõigusseaduse

§-le 85, mis reguleerib valdaja vastutust asjast saadud kasu väljaandmisel, VÕS §-le 1037, mis

reguleerib väärtuse hüvitamise nõuet õiguse rikkumise korral ja TsÜS §-le 62, mis defineerib

kasu mõiste. Kostjate viited ei ole hageja nõude kontekstis asjakohased ja kostjad ei ole ka

selgitanud, milles nende asjakohasus võiks seisneda.

25. Kostjad heidavad maakohtule ette kostjate esitatud tõenditega mittearvestamist,

täpsustamata, milliseid tõendeid kostjad silmas peavad. Kostja on esitanud käesolevas

menetluses kolm tõendit – 11.08.2022 maksegraafiku ja kaks maksekorraldust maksegraafiku

alusel tehtud maksete tõendamiseks. Nimetatud tõendeid on maakohus põhjalikult analüüsinud.

26. Samuti heidavad kostjad apellatsioonkaebuses ette vastuhagi rahuldamata jätmist, kuid

kostjad ei ole käesolevas tsiviilasjas vastuhagi esitanud.

27. TsMS § 361 lg 1 ja 2 kohaselt võib apellatsioonkaebuses tugineda üksnes väitele, et esimese

astme kohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel või et apellatsioonimenetluses arvestamisele

kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt (TsMS § 652) tuleks apellatsioonimenetluses teha

esimese astme kohtu otsusest erinev otsus. Õigusnormi on rikutud, kui materiaalõiguse või

menetlusõiguse normi on ebaõigesti kohaldatud või kui õigusnorm on jäetud osaliselt või

täielikult kohaldamata, kuigi seda oleks pidanud asjaoludest tulenevalt kohaldama. TsMS § 633

lg 2 p 3 kohaselt tuleb apellatsioonkaebuses märkida muu hulgas apellatsioonkaebuse

põhjendus. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt tuleb apellatsioonkaebuse põhjenduses

märkida, millist õigusnormi on esimese astme kohus oma otsuses või otsuse tegemisel rikkunud

või missuguse asjaolu on esimese astme kohus ebaõigesti või ebapiisavalt tuvastanud; millest

tuleneb õigusnormi rikkumine või asjaolu ebaõige või ebapiisav tuvastamine ja viide tõenditele,

millega apellant soovib iga faktiväidet tõendada. Kostjate apellatsioonkaebus nendele nõuetele

ei vasta. Kostjad loetlevad üksnes kohtu kohustusi asja menetlemisel, kuid ei seosta neid

käesoleva tsiviilasjaga.

28. Kuigi igasugune kaebuse sisunõuete rikkumine ei anna alust jätta apellatsioonkaebust

menetlusse võtmata, on käesoleval juhul apellatsioonkaebus õiguslikult perspektiivitu ja seda

ei ole võimalik rahuldada. Kaebus tuleks jätta rahuldamata ka siis, kui faktilised asjaolud,

millele apellatsioonimenetluses tuginetakse, osutuksid tõendatuks. Praegusel juhul ei sisalda

apellatsioonkaebus mingisuguseid faktilisi asjaolusid tsiviilasjas menetluses oleva nõude kohta.

2-22-10132

29. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt materiaalõiguse normide ebaõiget

kohaldamist. Maakohus hindas pooltevahelise õigussuhte töövõtulepingust tulenevaks

õigussuhteks ja pooled nõustusid kohtuistungil kohtu kvalifikatsiooniga. Sellega nõustub ka

ringkonnakohus. Ringkonnakohus nõustub ka sellega, et 11.08.2022 maksegraafik on käsitatav

võlatunnistusena, millega pooled kujundasid tekkinud võlasuhte ümber. Sellega nõustusid

kohtuistungil ka kostjad. Kohtuistungil kinnitasid kostjad ka seda, et neil ei ole sisulisi

vastuväiteid hageja põhinõudele, samuti sellele, et võlatunnistuse alusel oli hagejal alus

kohtusse pöördumiseks ja hageja nõue muutub septembrist 2022 osamaksete kaupa

sissenõutavaks. Apellatsioonkaebuse väide, nagu ei oleks kostjatele olnud maakohtu

menetluses hageja nõude alus ja nõuet kinnitavad tõendid arusaadavad, ei ole õige. 11.08.2022

võlatunnistuse, mille alusel maakohus hagi rahuldas, esitasid tõendina asja materjali juurde

kostjad ise. Pooled vaidlesid menetluses selle üle, kas kostja I on andnud käenduse ja kas

hagejal on õigus nõuda viivist seadusjärgses või lepingujärgses määras. Maakohus on oma

otsuses poolte väiteid selles osas ammendavalt käsitlenud ja tõenditele tuginedes oma järeldusi

piisavalt ka põhjendanud. Ringkonnakohus ei tuvastanud materiaalõiguse normide rikkumist

ka osas, milles maakohus rahuldas hagi kostja I suhtes ja mõistis kostjalt II välja viivise osaliselt

seaduses sätestatud ja osaliselt lepingus kokku lepitud määras. Apellatsioonkaebusest ei ole

tuvastatav ühtegi sisulist etteheidet seoses kostjatelt välja mõistetud põhivõla, viivisenõude ja

kahju hüvitamise nõudega.

30. Ringkonnakohus ei tuvastanud, et maakohus oleks õigusnorme rikkunud ka menetluskulude

jaotamisel ja nende rahalise suuruse kindlaksmääramisel. Maakohus jagas menetluskulud

õigesti lähtudes kaebuse rahuldamise ulatusest ja kostjate vastu esitatud nõude solidaarsusest.

Apellatsioonkaebus ei sisalda etteheiteid ka kulude jaotamisele ega nende rahalise suuruse

kindlaksmääramisele.

31. Ringkonnakohus andis apellandile 16.02.2024 määrusega tähtaja apellatsioonkaebuse

esitamise eest riigilõivu tasumiseks ja apellatsioonkaebuse põhjenduste esitamiseks.

Ringkonnakohus selgitas apellandile TsMS § 633 lg 2 p 3 ja lg 3 sisu ning asjaolu, et

apellatsioonkaebuses õigusnormide üldsõnaline tsiteerimine ei ole kaebuse sisustamiseks

piisav. Ringkonnakohus selgitas ka, et apellandil tuleb selgelt märkida, milliste maakohtu

tuvastatud asjaolude, järelduste või põhjendustega apellandid ei nõustu, tuues konkreetselt välja

missuguse asjaolu on kohus ebaõigesti või ebapiisavalt tuvastanud ning millest tuleneb

õigusnormi rikkumine või asjaolu ebaõige või ebapiisav tuvastamine. Samuti palus kohus

apellandil viidata tõenditele, mida maakohus apellantide arvates ekslikult hindas.

Ringkonnakohus hoiatas, et kaebuse puuduste kõrvaldamata jätmise korral võib

ringkonnakohus keelduda apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Apellandid tasusid kohtu

määratud tähtajaks riigilõivu, kuid ei ole apellatsioonkaebuse sisulisi puudusi tänaseni

kõrvaldanud. Apellatsioonkaebus ei vasta seega endiselt seaduses sätestatud nõuetele. Kaebuse

sisu ei ole seostatav vaidluse asjaoludega ja selle etteheited maakohtu vaidlustatud otsusega.

32. Eeltoodut arvestades on apellatsioonkaebus perspektiivitu ja seda ei oleks võimalik

rahuldada. Kohus keeldub seetõttu kaebuse menetlusse võtmisest. TsMS § 638 lg 4 teise lause

kohaselt, kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta kaebust

vastustajale kätte ning tagastab selle apellandile koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest

keeldumise määrusega. Kuna apellant esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja

seda tagastada. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

2-22-10132

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

33. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega

seotud menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel, koosmõjus § 639 lg-ga 1, kaebuse esitaja s.o

kostjate kanda. Kuna kohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja ei edasta seda

hagejale seisukoha esitamiseks, ei saanud hagejal apellatsioonimenetluses vastaspoolelt välja

mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida. Seega puuduvad asjas kindlaksmääratavad

menetluskulud.

34. Ringkonnakohus selgitab, et kostjatel on pärast käesoleva määruse jõustumist õigus esitada

TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel taotlus kaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks. Taotluses tuleb

märkida, kellele ja millisele arveldusarvele tuleb lõiv tagastada.

(allkirjastatud digitaalselt)