3-23-1455/29 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.04.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1455

Haldusasi

X kaebused kliimaministri 05.06.2023 käskkirja nr 1-

2/23/226, 27.07.2023 käskkirja nr 1-2/23/312 ja 02.08.2023

käskkirja nr 1-2/23/319 tühistamiseks ning kliimaministri

kohustamiseks kaebaja taotlusi uuesti läbi vaatama

Menetlusosalised

Kaebaja – X, esindaja v.adv Urmas Kiik

Vastustaja – kliimaminister, esindaja Keskkonnaamet

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X kaebused rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 06.05.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel

korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X omandas 14.12.2011 Harju maakonnas, Viimsi vallas asuva Evaldi kinnistu (registriosa nr

9227702) koosseisu kuuluvad järgmised katastriüksused:

1) Idaotsa külas asuv Evaldi katastriüksus (katastritunnus 89001:002:0253, pindala 2,09 ha,

sihtotstarve kaitsealune maa 100%; katastriüksus I);

2) Idaotsa külas asuv Evaldi katastriüksus (katastritunnus 89001:002:0252, pindala 2,79 ha,

sihtotstarve kaitsealune maa 100%; katastriüksus II).

3) Lääneotsa külas asuv Evaldi katastriüksus (katastritunnus 89001:002:0255, pindala 3570,0

m2, sihtotstarve sihtotstarbeta maa 100%; katastriüksus III).

3-23-1455

2(9)

Katastriüksused I ja II asuvad tervikuna Prangli maastikukaitseala Prangli piiranguvööndis.

Prangli maastikukaitseala on moodustatud Harju Rajooni RSN Täitevkomitee 29.12.1981

otsusega nr 258 „Harju rajoonis asuvate riikliku kaitse alla kuuluvate kohaliku tähtsusega

objektide kinnitamisest“ kaitse alla võetud Prangli kaitsemetsa ning Vabariigi Valitsuse

10.02.1999 määrusega nr 57 „Parika looduskaitseala ning Kolga lahe ja Pirita jõeoru

maastikukaitsealade kaitse-eeskirjade ja välispiiride kirjelduste kinnitamine“ kaitse alla võetud

Aksi saare põhjal. Prangli maastikukaitseala kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse

30.12.1999 määrusega nr 441 „Prangli maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse

kinnitamine”. Hetkel kehtiv kaitsekord on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 04.10.2018

määrusega nr 89 „Prangli maastikukaitseala kaitse-eeskiri“. Katastriüksus III asub tervikuna

Prangli hoiualal, mis on moodustatud Vabariigi Valitsuse 16.06.2005 määrusega nr 144

„Hoiualade kaitse alla võtmine Harju maakonnas“ (määrus nr 144). Hoiualal kehtib

looduskaitseseaduse (LKS) 5. peatükis sätestatud kaitsekord.

X omandas Evaldi katastriüksused oma isalt (Y) 02.12.2011 kinkelepingu alusel ning lepingu

p 1.6 sisaldab informatsiooni kinnisasjade paiknemise kohta Prangli hoiualal ja Prangli

maastikukaitsealal. Y omandas Evaldi kinnistu kinnistusraamatu registriosa II jao andmetel

09.08.2004. Omandamine toimus õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise teel. Viimsi

Vallavalitsuse korraldus nr 757 maa tagastamise kohta anti 31.10.2003 (dtl 46-48).

2. X tegi 27.03.2023 Keskkonnaametile (KeA) ettepaneku omandada eelnimetatud Evaldi

katastriüksused riigile.

3. Kliimaminister keeldus 05.06.2023 käskkirjaga nr 1-2/23/226 Evaldi katastriüksus I riigile

omandamisest (dtl 7-10). Katastriüksus ei ole elamumaa, ärimaa, tootmismaa ega

mäetööstusmaa sihtotstarbega. Katastriüksus on valdavas ulatuses kaitsealuse maa

sihtotstarbega metsamaa, millel kasvava metsa vanuseline struktuur on valdavalt kategoorias

„valmiv“ või „küps“ ja kaitsekord keelab uuendusraie 79,9% kinnisasja pindalast. Kuna

katastriüksus on kaitsealuse maa sihtotstarbega ja see oli juba määratud enne vanema (Y) poolt

katastriüksuse omandamist, ei laiene sellele Vabariigi Valitsuse 08.07.2004 määruse nr 242

„Kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja riigi poolt omandamise ja ettepanekute

menetlemise kord ning kriteeriumid, mille alusel loetakse ala kaitsekord kinnisasja

sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piiravaks, ning kinnisasja väärtuse määramise kord ja

alused“ (määrus nr 242) § 31 lg 3 p-s 1 sätestatud erand. Katastriüksus vastab määruse nr 242

§ 31 lg-s 3 sätestatule, mille kohaselt ei piira piiranguvööndi kaitsekord kinnisasja

sihtotstarbelist kasutamist oluliselt ja sellele ei laiene punktides 1–4 sätestatud erandid.

Arvestades eeltoodut, ei ole katastriüksuse LKS § 20 lg 1 kohane omandamine lubatud.

4. Kliimaminister keeldus 27.07.2023 käskkirjaga nr 1-2/23/312 Evaldi katastriüksus III

riigile omandamisest (dtl 59-61). Katastriüksus ei ole elamumaa, ärimaa ega tootmismaa

sihtotstarbega. Katastriüksus on valdavas ulatuses sihtotstarbeta maa sihtotstarbega metsamaa,

millel on terves ulatuses inventeeritud poollooduslikud kooslused: rannaniidud (1630*) ja

kadastikud (5130). Prangli loodusala kaitsekorralduskava 2016–2025 kohaselt on

katastriüksusel, kadastike (5130) elupaigatüübi esinemisalal, mis moodustab 3498,0 m2 (98%

kinnisasja pindalast), nende ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik hooldamine. Seega annab

hoiuala valitseja nõusoleku katastriüksusel metsaraieks. Katastriüksus vastab määruse nr 242

§ 31 lg-s 4 sätestatule, mille kohaselt ei piira hoiuala kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist

kasutamist oluliselt ja sellele ei laiene punktides 1–2 sätestatud erandid. Arvestades eeltoodut,

ei ole katastriüksuse LKS § 20 lg 1 kohane omandamine lubatud

5. Kliimaminister keeldus 02.08.2023 käskkirjaga nr 1-2/23/319 Evaldi katastriüksus II

riigile omandamisest (dtl 68-70). Katastriüksus ei ole elamumaa, ärimaa, tootmismaa ega

mäetööstusmaa sihtotstarbega ning see on valdavalt (53,8% kinnisasja pindalast) kaitsealuse

3-23-1455

3(9)

maa sihtotstarbega muu maa. Katastriüksus ei vasta määruse nr 242 §-s 31 sätestatud

kriteeriumitele, kuna sellele ei laiene § 31 lg 3 p-des 1–4 sätestatud erandid, mille esinemisel

loetakse piiranguvööndi kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piiravaks.

Kriteeriumite järgi on piirangud olulised väiksemal kui 50% kinnisasja pindalast. Arvestades

eeltoodut, ei ole katastriüksuse LKS § 20 lg 1 kohane omandamine lubatud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6. X kaebuste põhjendused on kokkuvõtvalt alljärgnevad.

1) Kaebaja isa sai õigusvastaselt võõrandatud maa tagasi 31.10.2003. Kaebaja omandas Evaldi

kinnistu 14.12.2011. Prangli maastikukaitseala kehtiva kaitse-eeskirja jõustumisega 19.10.2018

muutus Evaldi katastriüksuste I ja II suhtes kohalduv kaitsekord oluliselt rangemaks.

Keskkonnaminister selgitas LKS § 20 lg 11 p 3 põhiseaduspärasuse kontrolli menetluses, et

selle sätte järgi on riigil omandamise õigus üksnes juhul, kui lähisugulasest võõrandaja sai

kinnisasja omanikuks faktiliselt enne kaitse alla võtmist või kaitsekorra rangemaks muutumist.

Antud juhul ongi tegemist eelviidatud olukorraga. Kaebaja sai kinnistu endale vanemalt ning

kaebaja isa oli kinnistu omanik enne kaitsekorra rangemaks muutumist. Täiendavalt on kinnistu

sihtotstarbeline kasutamine oluliselt piiratud. Riigil tuleb algatada kinnisasja riigile

omandamise menetlus LKS § 20 lg 1 alusel.

2) Vaidlustatud 05.06.2023 käskkirjas on märgitud, et Evaldi katastriüksusel I on uuendusraie

keelatud 79,9% ulatuses. Seega esineb katastriüksusel I määruse nr 242 § 31 lg 3 p-s 1 sätestatud

erand ja kinnisasja sihtotstarbeline kasutamine on oluliselt piiratud.

3) Kaebaja omandipõhiõigust kaitseb põhiseaduse (PS) § 32, mis kohaldub nii materiaalsele

sundvõõrandamisele kui ka olukordades, kus omandi kasutamisele seatakse ulatuslikud

piirangud. Katastriüksusele III seatud piirangud on niivõrd intensiivsed, et ei võimalda seda

sihtotstarbeliselt kasutada. Käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus kaebaja on vaatamata

formaalselt kinnisasja omanikuks olemisele kaotanud omandi majanduslikus mõttes ja

vaatamata õiguslikult kinnisasja omanikuks olemisele ei ole tal kinnisasja majanduslikus

mõttes võimalik sihtotstarbeliselt kasutada. Formaalselt on kaebaja kinnisasja omanik, kuid

sisuliselt on omand sundvõõrandatud.

LKS § 32 lg-d 1 ja 2 seavad otsesed piirangud igasugusele tegevusele, mis seab hoiualal ohtu

elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. Eluliselt võttes on hoiualal

keelatud igasugune ehitustegevus. Kaebajal oli plaan alustada kinnistutel turismindusega, sh

ehitada suvemaju. Kaebaja ei saa Evaldi katastriüksust III kasutada, kuna tegemist on

hoiualaga. Tegemist on otseste ja oluliste piirangutega. Ajalooliselt on tegu olnud põllumaaga.

Lisaks asjaolule, et kaebaja ei saa oma omandit vabalt kasutada, on talle pandud ka kohutus

kadastike hooldamiseks. Kaebaja ei soovi teha metsaraiet ning ainuüksi asjaolu, et riik on seda

lubanud, ei saa olla põhjuseks, miks võib kinnisasja omandamisest keelduda. Käskkiri on

ebaproportsionaalne ja õigusvastane. Riigi tegevus on korduvalt rikkunud kaebaja õigustatud

ootusi. Kaebaja on saanud kinnistu oma isalt ning kaebaja isa oli kinnistu omanik enne hoiuala

moodustamist. Riigil tuleb algatada kinnisasja riigile omandamise menetlus LKS § 20 lg 1

alusel.

7. Vastustaja palub jätta kaebused rahuldamata.

1) Evaldi katastriüksus I ei ole elamumaa, ärimaa, tootmismaa ega mäetööstusmaa

sihtotstarbega. Katastriüksus on valdavas ulatuses kaitsealuse maa sihtotstarbega metsamaa,

millel kasvava metsa vanuseline struktuur on valdavalt kategoorias „valmiv” või „küps” ja

kaitsekord keelab uuendusraie 79,9% kinnisasja pindalast. Seega on katastriüksus I kaitsealuse

maa sihtotstarbega ja see oli juba määratud enne vanema poolt katastriüksuse omandamist

3-23-1455

4(9)

(Viimsi Vallavalitsuse 31.10.2003 korralduse nr 757 punkt 2.6 sisaldab antud informatsiooni).

Evaldi katastriüksus I vastab tervikuna määruse nr 242 § 31 lg-s 3 sätestatule, mille kohaselt ei

piira piiranguvööndi kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt ja sellele ei laiene

p-des 1–4 sätestatud erandid.

2) Evaldi katastriüksus III ei ole elamumaa, ärimaa ega tootmismaa sihtotstarbega.

Katastriüksus on valdavas ulatuses sihtotstarbeta maa sihtotstarbega metsamaa, millel on terves

ulatuses inventeeritud poollooduslikud kooslused: rannaniidud (1630*) ja kadastikud (5130).

LKS § 17 lg 1 kohaselt on kaitstava loodusobjekti poollooduslike koosluste esinemisaladel

vajalik nende ilmet ja liigikoosseisu tagav tegevus, nagu niitmine, loomade karjatamine, puu-

ja põõsarinde kujundamine ja harvendamine või raadamine, mille ulatus määratakse hoiualadel

kaitsekorralduskavaga. Prangli loodusala kaitsekorralduskava 2016-2025 kohaselt on

katastriüksusel kadastike (5130) elupaigatüübi esinemisalal, mis moodustab 3498,0 m2 (98%

kinnisasja pindalast), ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik nende hooldamine. Seega annab

hoiuala valitseja nõusoleku katastriüksusel metsaraieks. Katastriüksus vastab tervikuna

määruse nr 242 § 31 lg-s 4 sätestatule, mille kohaselt ei piira hoiuala kaitsekord kinnisasja

sihtotstarbelist kasutamist oluliselt ja sellele ei laiene p-des 1–2 sätestatud erandid.

3) Evaldi katastriüksus II ei ole elamumaa, ärimaa ega tootmismaa sihtotstarbega. Katastriüksus

on valdavalt (53,8% kinnisasja pindalast) kaitsealuse maa sihtotstarbega muu maa.

Katastriüksus II ei vasta määruse nr 242 § 31 sätestatud kriteeriumitele, kuna sellele ei laiene

punktides 1–4 sätestatud erandid, mille esinemisel loetakse piiranguvööndi kaitsekord

kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piiravaks. Kaebus keskendub peamiselt LKS § 20

lg-le 11, kuid see ei ole omandamisest keeldumise põhjus (st kehtib punkti 1 erand ehk

kinnisasja suhtes kohaldatav kaitsekord on muutunud rangemaks). Kinnistu omandamisest

keeldumise põhjuseks on see, et kinnistu on valdavalt (53,8% kinnisasja pindalast) kaitsealuse

maa sihtotstarbega muu maa ning seega ei kehti määruse nr 242 § 31 lg 3 p-des 1–4 sätestatud

erandid.

4) Lähtudes looduskaitse eesmärkidest ja põhimõtetest, sätestab LKS ja selle alusel kehtestatud

kaitseala kaitsekord piirangud üksnes tegevustele, mis võivad kahjustada kaitstavaid

loodusväärtusi. Sihtotstarbelise kasutamise piirangute all LKS tähenduses tuleb mõista

piiranguid konkreetsete tegevuste suhtes, millele loob eelduse kinnisasjale määratud

sihtotstarve. LKS alusel piirangute seadmisel, samuti kaitsekorrast tulenevate piirangute

olulisuse hindamisel ei oma olulist tähendust näiteks kinnisasja sihtotstarbelise kasutamise

tulemusel saadav võimalik tulu või selle võimalik vähenemine. LKS § 20 lg-s 1 sätestatud

võimalus kaitstavat loodusobjekti sisaldava või tervikuna kaitstaval loodusobjektil paikneva

kinnisaja võõrandamiseks on ette nähtud juhtudeks, mil riik peab seda looduskaitselistel

eesmärkidel vajalikuks ja otstarbekaks. Riigikohus on mitmes lahendis asunud seisukohale, et

looduse kaitsmine kui PS-st tuleneva avalik-õigusliku kohustuse täitmine ei eelda looduskaitse

seisukohast väärtuslike alade riigi omandis olemist. LKS ei sätesta, et looduskaitseliste

piirangutega maa peaks kuuluma riigile, sest keskkonnakaitse nõuded kehtivad kõigile

(Riigikohtu otsused nr 3-3-1-79-05, p 13; 3-3-1-37-07, p-d 10 ja 12; 3-3-1-37-10; 3-3-1-37-14).

Seega on Riigikohus möönnud, et sõltumata looduskaitseliste piirangute ulatusest ei ole need

piirangud reeglina sedavõrd ulatuslikud, et oleksid käsitatavad sundvõõrandamisena.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus leiab, et kaebused ei ole põhjendatud ja need tuleb jätta rahuldamata.

9. Kaebaja vaidlustab kliimaministri käskkirjasid, millega keelduti riigile omandamast

kaebajale kuuluva Evaldi kinnistu (registriosa nr 9227702) koosseisu kuuluvat kolme

3-23-1455

5(9)

katastriüksust: katastriüksus I (kt 89001:002:0253), katastriüksus II (kt 89001:002:0252) ja

katastriüksus III (kt 89001:002:0255).

10. Vaidlust ei ole, et katastriüksus I (pindala 2,09 ha) ja katastriüksus II (pindala 2,79 ha) on

100% kaitsealuse maa sihtotstarbega ning selline sihtotstarve oli nimetatud katastriüksustele

määratud juba enne kaebaja isa (Y) poolt nende omandamist õigusvastaselt võõrandatud vara

tagastamise teel (vt Viimsi Vallavalitsuse 31.10.2003 korralduse nr 757 p-d 2.3 ja 2.6). Ka

puudub vaidlus, et nimetatud katastriüksused paiknevad tervikuna Prangli maastikukaitsealal

Prangli piiranguvööndis ning kaebaja isa omandas nimetatud maatükid pärast maastikukaitseala

moodustamist. Teavet katastriüksuste paiknemise kohta Prangli maastikukaitsealal sisaldas ka

02.12.2011 kinkeleping (p 1.6), millega Y kinkis maatükid kaebajale. Prangli piiranguvööndi

kaitse-eesmärgiks on rannikukoosluste, luitemetsade ja maastiku kaitse (Vabariigi Valitsuse

04.10.2018 määrusega nr 89 kehtestatud Prangli maastikukaitseala kaitse-eeskirja § 13).

Vaidlust ei ole ka selles, et katastriüksus III (pindala 3570,0 m2) on 100% sihtotstarbeta maa

(vt ka Viimsi Vallavalitsuse 31.10.2003 korraldus nr 757 p 2.12) ning see paikneb tervikuna

Prangli hoiualal. Nimetatud hoiuala võeti kaitse alla pärast kaebaja isa poolt selle maaüksuse

omandamist. Teavet katastriüksuse paiknemise kohta Prangli hoiualal sisaldas 02.12.2011

kinkeleping (p 1.6), millega Y kinkis selle maatüki kaebajale. Prangli hoiuala kaitse-

eesmärkideks on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide: karide

(1170), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), püsitaimestikuga liivarandade

(1640), metsastunud luidete (2180), kanarbiku ja kukemarjaga kuivade liivanõmmede (2320)

ning kadastike (5130) kaitse (vt määruse nr 144 § 1 lg 1 p 16). Hoiuala kaitsekord on sätestatud

LKS 5. peatükis.

11. Vaidlus seisneb käesolevas asjas selles, kas kaebaja kinnisasjade riigile omandamise

eeldused on täidetud ehk kas vastustaja on õiguspäraselt keeldunud looduskaitseliste

piirangutega kinnisasjade riigile omandamisest.

Evaldi katastriüksused I ja II

12. LKS § 20 lg 1 sätestab, et kaitstavat looduse üksikobjekti sisaldava või kogu ulatuses

kaitsealal, hoiualal või püsielupaigas asuva kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala

kaitsekord oluliselt piirab, omandab riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga kinnisasja

väärtusele vastava tasu eest. LKS § 20 lg 11 kohaselt ei omanda riik kinnisasja LKS §-s 20

sätestatud korras, kui isik on kinnisasja omandanud pärast selle kaitse alla võtmist ning

võõrandamistehing sisaldas informatsiooni kaitstava loodusobjekti kohta, v.a p-des 1–4

sätestatud juhul.

13. Pooled ei vaidle selle üle, et katastriüksustele I ja II kehtib LKS § 20 lg 11 p-s 3 sätestatud

erand – s.o kinnisasi omandati abikaasalt, registreeritud elukaaslaselt, alanejalt sugulaselt,

vanemalt või tema alanejalt sugulaselt või vanavanemalt või tema alanejalt sugulaselt ning isik,

kellelt kinnisasi omandati, oli selle omanik enne kaitse alla võtmist või kaitsekorra rangemaks

muutumist. Kaebaja isa omandas kõnealused katastriüksused enne alal kehtinud kaitsekorra

rangemaks muutumist. Kui kaebaja isa poolt nende katastriüksuse omandamise ajal kehtinud

Vabariigi Valitsuse 30.12.1999 määruse 441 kohaselt ei olnud katastriüksustel uuendusraie

täielikult keelatud (st lubatud oli turberaie perioodiga vähemalt 40 aastat), siis 19.10.2018

jõustunud kaitse-eeskirja § 14 lg 2 p 3 kohaselt on elupaigatüübile metsastunud luited

vastavates puistutes uuendusraie täielikult keelatud. Kuna asjas puudub vaidlus LKS § 20 lg 11

p-s 3 nimetatud eelduse täidetavuse osas, on asjakohatud kaebaja väited, mis puudutavad selle

erandi kohaldatavust katastriüksuste I ja II puhul.

14. Samas ei piisa ainuüksi LKS § 20 lg 11 p-s 3 sätestatud erandi kehtimisest (s.o

katastriüksustel I ja II kehtinud kaitsekorra rangemaks muutumisest) selleks, et riik peaks

3-23-1455

6(9)

kinnisasja tingimata kaebajalt omandama. Kinnisasja on lubatud LKS § 20 lg 1 alusel

võõrandada üksnes siis, kui ala kaitsekord piirab maa sihtotstarbelist kasutamist oluliselt.

Kriteeriumid, mille alusel loetakse ala kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt

piiravaks, on LKS § 20 lg-s 3 sisalduva konkreetse volitusnormi alusel kehtestatud määrusega

nr 242. See tähendab, et mitte igasugune kaitsekorra rangemaks muutumine ei too kaasa õigust

nõuda kinnisasja võõrandamist, vaid üksnes selline muutumine, mis toob kaasa olulise piirangu

LKS § 20 lg 1 ja määruse nr 242 tähenduses (vrd Tallinna Ringkonnakohtu 13.04.2023 otsus

nr 3-21-1174, p 24). Seega on vastustaja õigesti katastriüksuste I ja II puhul hinnanud ka seda,

kas loodusobjektist tulenev piiranguvööndi kaitsekord piirab kinnisasjade sihtotstarbelist

kasutamist oluliselt, lähtudes seejuures määrusest nr 242.

15. Määruse nr 242 § 31 lg 3 sätestab, et kaitseala, püsielupaiga või kaitstava looduse

üksikobjekti piiranguvööndis ei piira kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt,

välja arvatud juhul, kui kinnisasi on valdavas ulatuses maatulundusmaa sihtotstarbega

metsamaa, millel kasvava metsa vanuseline struktuur on valdavalt kategoorias „valmiv” või

„küps” ja kaitsekord keelab täielikult uuendusraie (p 1); hoonestamata kinnisasi on elamumaa,

ärimaa või tootmismaa sihtotstarbega ja kaitsekord keelab uute ehitiste püstitamise (p 2);

kinnisasjal paiknev kaitstav looduse üksikobjekt on eriti olulise looduskaitselise või

kultuuriloolise tähendusega, mistõttu üksikobjekti valitseja ei anna nõusolekut ehitamiseks või

loodusvarade kasutamiseks vastavalt kinnisasja sihtotstarbele (p 3) või mäetööstusmaa

sihtotstarbega kinnisasjal on maavarade registris aktiivse tarbevaruna registreeritud kinnisasja

oluliseks osaks olev maavara ja ala kaitsekord keelab maavara kaevandamise (p 4). Määruse nr

242 § 31 lg 7 kohaselt on kinnisasja sihtotstarbeline kasutamine oluliselt piiratud, kui piirangud

on olulised enamal kui 50% kinnisasja pindalast.

Kohtu hinnangul on vastustaja õigesti jõudnud järeldusele, et Prangli maastikukaitseala Prangli

piiranguvööndis ei piira kaitsekord katastriüksuste I ja II sihtotstarbelist kasutamist oluliselt.

15.1 Vaidlust ei ole, et katastriüksus I ei ole elamumaa, ärimaa, tootmismaa, mäetööstusmaa

ega ka maatulundusmaa sihtotstarbega. Tegemist on 100% kaitsealuse maa sihtotstarbega

kinnisasjaga. Järelikult ei kohaldu katastriüksuse I osas ükski määruse nr 242 § 31 lg 3 p-des 1–

4 sätestatud erand, mis võimaldaks lugeda kinnisasja sihtotstarbelise kasutamise oluliselt

piiratuks. Kuna tegemist ei ole valdavas ulatuses maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasjaga,

on alusetu kaebaja seisukoht määruse nr 242 § 31 lg 3 p-s 1 nimetatud erandi laienemise kohta

kaitsealuse maa sihtotstarbega kinnisasjale ning ka vastustaja ei pidanud eeltoodut arvestades

asuma täiendavalt välja selgitama, kas katastriüksusel on uuendusraie järgmise 20 aasta jooksul

välistatud või mitte. Katastriüksus I on kaitsealuse maa sihtotstarbega ning selline sihtotstarve

oli kinnisasjale määratud juba enne kaebaja isa poolt selle kinnisasja omandamist.

Maakatastriseaduse (MaaKatS) § 181 lg 8 kohaselt kaitsealune maa on riigi kaitse all olev ja

riigi kaitse all olevate objektide juurde kuuluv maa, millel on majandustegevus õigusaktidega

keelatud.

Eeltoodust tulenevalt ei vasta kaebajale kuuluv katastriüksus I määruse nr 242 § 31 lg 3 p-des

1–4 sätestatud eranditele ning vastustaja on õigesti leidnud, et piiranguvööndi kaitsekord ei

piira oluliselt katastriüksuse I sihtotstarbelist kasutamist.

15.2 Niisamuti ei ole kaebaja omandis oleva katastriüksuse II puhul tegemist elamumaa,

ärimaa, tootmismaa, mäetööstusmaa ega maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasjaga.

Kõnealune katastriüksus on 100% kaitsealuse maa sihtotstarbega (valdavalt muu maa) ning

vastustaja on vaidlusaluses 02.08.2023 käskkirjas seega õigesti asunud seisukohale, et sellele

ei laiene määruse nr 242 § 31 lg 3 p-des 1–4 nimetatud erandid ja piiranguvööndi kaitsekord ei

piira kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt.

3-23-1455

7(9)

16. Kohus märgib, et MaaKatS § 2 p-st 9 tulenevalt tähendab kinnistu sihtotstarve avaliku

võimu poolt antud luba kasutada kinnistut teatud otstarbel või eesmärgil. Isikul ei saa tekkida

õiguspärast ootust, et talle antakse luba kasutada kinnistut määratud sihtotstarbest erinevalt.

LKS § 20 lg-s 1 sätestatud eelduse – s.o ala kaitsekord piirab oluliselt kinnisasja sihtotstarbelist

kasutamist – täitmise hindamisel tuleb lähtuda kinnistu olemasolevast sihtotstarbest ehk

tähtsust ei oma see, kas isikul on takistatud oma kinnistu kasutamine talle meelepärasel

(kehtivast sihtotstarbest hälbival) viisil. Kaitsealuse maa sihtotstarbega kinnisasjade puhul ei

saa tuletada nende sihtotstarbelisele kasutamisele olulist piirangut asjaolust, et neid ei saa

hoonestada ja turisminduse eesmärgil kasutada. See saaks tähtsust omada elamumaa,

tootmismaa või ärimaa sihtotstarbega kinnisasja puhul.

17. Lisaks eeltoodule on oluline, et kaebaja isa omandas õigusvastaselt võõrandatud vara

tagastamise teel katastriüksused I ja II pärast Prangli maastikukaitseala moodustamist ning juba

nende

maatükkide

omandamise

ajal

oli

nende

sihtotstarbeks

kaitsealune

maa.

Looduskaitsepiirangutega kinnisasja omanikul ei saanud tekkida õiguspärast ootust kasutada

vastavat kinnisasja muul viisil ja tingimustel, kui neil, mis kehtisid selle kinnisasja suhtes

omandi ülemineku ajal. Praegusel juhul oli juba katastriüksuste I ja II omandamisel võimalik

arvestada maa sihtotstarbest ja LKS-st tulenevate kinnisasja kasutamise piirangutega ning

sellega, et nende kinnisasjade hoonestamine ja kasutamine turisminduse eesmärgil ei ole ilmselt

võimalik.

Looduskaitseliste piirangutega kinnisasjade omandamisel tekib kinnisasja omanikul nende

piirangute osas talumiskohustus, arvestades, et looduskaitse on üldistes huvides ning alal kehtiv

kaitsekord ei takista oluliselt kinnisasjade sihtotstarbelist kasutamist. LKS ei eelda, et kinnisasja

sihtotstarbelise kasutamise piirangute olulisust tuleks sisustada lähtudes sellest, millises

ulatuses vähendavad kehtestatud looduskaitselised piirangud kinnistu turuväärtust (välistavad

võimaliku tulu saamise). Looduskaitseliseks eesmärgiks ei ole kinnistuomanikule võimalikult

suure tulu tagamine (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 13.09.2011 otsus nr 3-10-1258, p 15).

Evaldi katastriüksus III

18. Vaidlust ei ole, et tervikuna Prangli hoiualal paiknev katastriüksus III (pindala 3570,0 m2)

on 100% sihtotstarbeta maa ning selle kõlvikuline koosseis on 2342 m2 ulatuses metsamaa ja

1228 m2 ulatuses muu maa. Katastriüksuse on terves ulatuses inventeeritud poollooduslikud

kooslused: rannaniidud (1630*) ja kadastikud (5130). Metsaressursi arvestuse riikliku registri

andmetel puuduvad katastriüksusel metsa inventeerimisandmed, kuid 25.04.2023 toimunud

paikvaatlusel tuvastas KeA metsahoiu vanemspetsialist, et katastriüksus vastab valdavalt

elupaiga kadastikud (5130) tunnustele ning ligikaudu 0,2 ha ulatuses (katastriüksust läbivast

teerajast lääne poole jäävas osas) on kadastikku kasvanud männid.

19. Kuna kaebaja isa omandas katastriüksuse III enne Prangli hoiuala kaitse alla võtmist, kehtib

ka sellele katastriüksusele LKS § 20 lg 11 p-s 3 toodud erand ning selle üle vaidlus puudub.

Vastustajal tuli aga LKS § 20 lg 1 alusel maa riigile omandamisel hinnata ka seda, kas hoiuala

kaitsekord piirab oluliselt kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist. Seejuures tuli vastustajal

lähtuda määruse nr 242 § 31 lg-st 4, mille kohaselt ei piira hoiuala kaitsekord kinnisasja

sihtotstarbelist kasutamist oluliselt, välja arvatud juhul, kui: kinnisasi on valdavas ulatuses

maatulundusmaa sihtotstarbega metsamaa, millel paikneb nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ

looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206,

22.07.1992, lk 7-50) lisas 1 nimetatud esmatähtis elupaigatüüp, kasvava metsa vanuseline

koosseis on valdavalt kategoorias „küps“ ning hoiuala valitseja ei anna nõusolekut metsaraieks

(p 1); või kui hoonestamata kinnisasi on elamumaa, ärimaa või tootmismaa sihtotstarbega ja

hoiuala valitseja ei anna nõusolekut ehitise püstitamiseks (p 2).

3-23-1455

8(9)

Vaidlus puudub, et katastriüksus III ei ole elamumaa, ärimaa, tootmismaa ega ka

maatulundusmaa sihtotstarbega. Katastriüksus on valdavas ulatuses sihtotstarbeta maa

sihtotstarbega metsamaa, millel on terves ulatuses inventeeritud poollooduslikud kooslused:

rannaniidud (1630*) ja kadastikud (5130). Vastustaja on 27.07.2023 käskkirjas viidanud LKS

§ 17 lg-le 1, mille kohaselt on kaitstava loodusobjekti poollooduslike koosluste esinemisaladel

vajalik nende ilmet ja liigikoosseisu tagav tegevus, nagu niitmine, loomade karjatamine, puu-

ja põõsarinde kujundamine ja harvendamine või raadamine, mille ulatus määratakse hoiualadel

kaitsekorralduskavaga. Vastustaja tõi välja, et Prangli loodusala kaitsekorralduskava 2016–

20251 kohaselt on katastriüksusel (kadastike elupaigatüübi esinemisalal, mis moodustab 98%

kinnisasja pindalast) vajalik kadastike ilme ja liigikoosseisu tagamiseks hooldamine, millest

lähtuvalt annab hoiuala valitseja nõusoleku katastriüksusel metsaraieks.

Eelnevat arvestades leidis vastustaja 27.07.2023 käskkirjas õigesti, et katastriüksusele III ei

laiene määruse nr 242 § 31 lg 4 p-des 1 ja 2 sätestatud erandid ning lähtuda tuleb üldreeglist, et

hoiuala kaitsekord ei piira kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt.

20. Nõustuda ei saa kaebajaga selles, et katastriüksusele III seatud piirangud on sedavõrd

intensiivsed, et tema omand on sisuliselt sundvõõrandatud. Seejuures on kaebaja ebaõigesti

leidnud, et kinnisasja sihtotstarbeline kasutamine on takistatud tulenevalt sellest, et tal pole

võimalik kinnistule ehitada.

20.1 Katastriüksus III on sihtotstarbeta maa sihtotstarbega kinnisasi. Sihtotstarbeta maa on

ehitusõiguseta maa, millele ei ole võimalik või otstarbekas sihtotstarvet määrata (vt MaaKatS

§ 181 lg 13). Sihtotstarbeta maal ehitamise keeld ei ole seega vaadeldav hoiuala kaitsekorrast

tingitud kinnistu sihtotstarbelise kasutamise piiramisena. Ehitamise keelamist saaks käsitleda

maa sihtotstarbelise kasutamise piiramisena elamumaa, ärimaa või tootmismaa sihtotstarbega

kinnistu puhul, millisel juhul saab kinnistu omanikul tulenevalt kinnistu sihtotstarbest olla

tekkinud põhjendatud ootus, et tal on võimalik kinnistu vastavalt selle sihtotstarbele

hoonestada. Praegusel juhul ei saanud kaebajal tekkida õiguspärast ootust sihtotstarbeta

(ehitusõiguseta) maale suvemajade ehitamiseks ning kaebaja väited riigi poolt tema õigustatud

ootuste rikkumise kohta on asjakohatud. Juba kaebaja isa poolt konkreetse maatüki

omandamise ajal oli selle sihtotstarbeks määratud sihtotstarbeta maa (vt Viimsi Vallavalitsuse

31.10.2003 korraldus nr 757 p 2.12) ning kaebaja ei saanud selle kinnisasja omandamisel

eeldada, et kinnistut on võimalik turisminduse eesmärgil kasutada, sh hoonestada.

20.2. Omandiõiguse teostamine (omandi vaba kasutamine) on demokraatlikus ühiskonnas, kus

tuleb tagada ka teiste ühiskonnaliikmete õiguste ja üldiste huvide kaitse, alati teatud määral

piiratud või kitsendatud. Muu hulgas võib omandi vaba kasutamine olla kitsendatud

looduskaitselistel eesmärkidel, kohustades kasutama vara ainult teatud moel või hoiduma vara

teatud moel kasutamisest. Looduskaitse tagamine on üldistes huvides (PS § 5) ja

looduskeskkonna säästmine on igaühe kohustus (PS § 53). Riigikohus on 11.10.2007 otsuses

nr 3-3-1-37-07 (p 10) asunud seisukohale, et üldjuhul ei takista maa eraomandis olemine

kehtestatud keskkonnakaitserežiimi täitmist ning LKS-st ei tulene, et kaitsealasse kuuluv maa

peaks olema tingimata riigi omandis. Ka LKS praegu kehtivast redaktsioonist ei tulene, et

looduskaitseliste piirangutega maa peaks kuuluma riigile. Kehtiv õigus ei näe ette

looduskaitseliste piirangute kehtestamisega samaaegselt kinnisasja omandamise küsimuse

otsustamist, kuna looduskaitselise piirangu seadmine ei ole samastatav kinnisasja

sundvõõrandamisega (vt ka Riigikohtu 12.11.2018 otsus nr 3-16-812, p 13).

Praegusel juhul ei ole kaebaja oma kinnisasjale seatud piirangute (hoiuala kaitsekorra) tõttu

jäänud ilma omandist. Tema omandi osas kehtivad küll teatud piirangud, kuid need ei välista

1 Kättesaadav arvutivõrgus: https://infoleht.keskkonnainfo.ee/GetFile.aspx?fail=-1941851408.

3-23-1455

9(9)

kinnisasja valdamist, kasutamist ja käsutamist täielikult. Seega pole antud juhul tegemist

olukorraga, kus seadusega on nähtud ette sedavõrd ulatuslikud avalik-õiguslikud kitsendused,

mis ei võimalda kinnisasja otstarbekohast kasutamist. Õigusaktidest tulenevad kitsendused küll

mõjutavad kinnistute kasutamist, kuid kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist need võimatuks ei

muuda. Kaebajal ei ole võimalik (sh tulenevalt maa sihtotstarbest) kinnistul ehitada, kuid samas

võimaldab hoiuala valitseja kaebajal poollooduslike koosluste esinemisalal teostada metsaraiet.

See, et kaebaja ei soovi oma kinnisasja kasutada hoiuala valitseja poolt lubatud viisil, ei

tähenda, et kinnisasja sihtotstarbeline kasutamine oleks võimatu. Kuna õigusaktidest tulenevad

kitsendused kaebaja kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist sisuliselt võimatuks ei muuda, tuleb

kaebajal kinnisasjal kehtivaid looduskaitselisi piiranguid üldistes huvides taluda (vt ka

Riigikohtu 15.06.2021 otsus nr 5-21-3, p 41). Kaebaja omandipõhiõigust ei ole riivatud rohkem,

kui seda õigustab talumiskohustus üldistes huvides. Kõik kaitsekorraga alad ei pea ega saagi

kuuluda riigi omandisse. Seejuures tuleb arvestada KAHOS § 4 lg-s 2 sätestatud põhimõttega,

mille kohaselt kinnisasja omandamine ei ole lubatud, kui avalik eesmärk on saavutatav ilma

teise isiku omandis oleva kinnisasja omandamiseta.

21. Kokkuvõttes leiab kohus, et vaidlustatud käskkirjad on õiguspärased ning puudub alus

nende tühistamiseks. Kuna tühistamisnõuded ei kuulu rahuldamisele, siis pole alust ka

kohustamisnõuete rahuldamiseks. Kaebused jäävad tervikuna rahuldamata.

22. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole

menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste

menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)