3-24-493/6 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja

Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

5. aprill 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-493

Haldusasi

Kaitseressursside

Ameti

taotlus

anda

luba

X

juhtimisõiguse peatamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 22. veebruari 2024. a määrus

Menetlusosalised

Taotleja – Kaitseressursside Amet, esindaja SP

Puudutatud isik – X

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 22. veebruari 2024. a

määruse peale haldusasjas nr 3-24-493.

2. Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 22. veebruari 2024. a

määrus haldusasjas nr 3-24-493 muutmata.

3. Määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaitseressursside Amet (KRA) esitas Tallinna Halduskohtule 20.02.2024 taotluse anda

kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 331 lg 5 p 2 alusel luba peatada X (puudutatud isik)

mootorsõiduki juhtimise õigus kuni KRA arstliku komisjoni terviseseisundi hindamisel

osalemise kohustuse täitmiseni.

KRA kohustas 30.08.2023 ettekirjutus-hoiatusega nr 11-12.1/2023/6186 KVTS § 40 lg 1 p-de

4 ja 5 ning § 226 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel puudutatud isikut ilmuma 30.11.2023 terviseseisundi

hindamisele ning hoiatas, et ilmumata jätmise korral rakendatakse sunniraha 600 eurot. KRA

edastas puudutatud isikule 13.09.2023 hoiatuse nr 5-10/2023/205, mille kohasele juhul, kui ta

jätab täitmata kohustuse ilmuda terviseseisundi hindamisele 30.11.2023, siis võib KRA taotleda

KVTS § 331 lg 5 alusel halduskohtult luba tema juhtimisõiguse kehtivuse peatamiseks. KRA

3-24-493

2(5)

30.08.2023 ettekirjutus on loetud puudutatud isikule kätte toimetatuks 30.09.2023 ja seda ei ole

vaidlustatud. Puudutatud isik ei ole ettekirjutust täitnud ning taotluse esitamise ajaks on temalt

sunniraha täies ulatuses sisse nõutud. Puudutatud isik ei ilmunud 30.11.2023 terviseseisundi

hindamisele ja ei ole mitteilmumist põhjendanud, millega on ta rikkunud KVTS § 40 lg 1 p-st

5 tulenevat kohustust. Puudutatud isikule on tehtud ka varasemalt 17.01.2023 ja 21.06.2023

ettekirjutused, millega kohustati teda ilmuma terviseseisundi hindamisele vastavalt 29.05.2023

ja 14.08.2023, kuid ta ei täitnud ettekirjutusi. Teisel korral rakendati tema suhtes ka sunniraha

400 eurot, mille isik on tasunud. Puudutatud isikul on B1, B mootorsõiduki juhtimise õigus.

Pidades silmas, et sunniraha korduv rakendamine ei ole andnud tulemust ja puudutatud isik on

mõjuva põhjuseta järjekindlalt eiranud KVTS-st tulenevat ja ettekirjutustega pandud kohustust,

siis on juhtimisõiguse piiramine vajalik ja proportsionaalne meede, et suunata puudutatud isikut

täitma KVTS § 40 lg 1 p-s 5 sätestatud kohustust. KRA terviseseisundi hindamise käigus

kontrollitakse kutsealuse vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. Selleta ei

ole kutsealust võimalik ajateenistusse kutsuda. Ajateenistus on üks Eesti riigikaitse alustala ja

väga tähtis kodanikukohustus. KRA 12.01.2024 ettekirjutus-hoiatusega nr 11-12.1/2024/114

on puudutatud isikut uuesti kohustatud ilmuma 29.04.2024 terviseseisundi hindamisele ning

hoiatatud 640 euro suuruse sunniraha rakendamise eest. Eelduslikult saab KRA kokkuleppel

pakkuda puudutatud isikule võimalust tulla terviseseisundi hindamisele ka varem, mõne nädala

jooksul. Kui puudutatud isik läbib terviseseisundi hindamise, siis teavitab KRA viivitamatult

Transpordiametit juhtimisõiguse peatamise aluseks olevate asjaolude äralangemisest.

2. X palus 21.02.2024 seisukohas jätta KRA taotlus rahuldamata, sest juhtimisõiguse

peatamine ei ole mõõdukas meede. Puudutatud isik elas pärast gümnaasiumi lõpetamist 2018.

a-l kuni 2022. a suveni õpingute ja töö tõttu Suurbritannias. Pärast Eestisse naasmist puudus tal

töökoht ja tervisekindlustus kuni 2024. a jaanuarini, mistõttu ei saanud ta käia eriarstide juures,

et koguda KRA arstliku komisjoni jaoks vajalikke värskeid hinnanguid ja dokumente oma

terviseseisundi kohta. Alates 2024. a jaanuarist on puudutatud isik saanud hakata oma

terviseseisundiga tegelema ning perearst on juba määranud saatekirjad uuringutele allergoloogi

(28.05.2024) ja ortopeedi (17.05.2024) juurde. Puudutatud isikul on probleemid seljaga aastast

2017 ning ta on sellega seoses vältinud füüsilist koormust, käinud füsioteraapias ja vajadusel

tarvitanud valuvaigistavaid retseptiravimeid. Vigastus ägenes uuesti 2023. a suve lõpus ning

puudutatud isik loodab uuringute abil saada aimu probleemi tõsidusest. Kokkuvõttes soovis

puudutatud isik ilmuda arstlikku komisjoni selliselt, et digiloos kajastuks tema aktuaalne

terviseseisund ja spetsialistide värsked hinnangud, kuid võimalus selleks tekkis alles 2024. a

jaanuaris. Juhtimisõiguse peatamine ei oleks mõõdukas sunnimeede, sest KRA ei ole arstlikku

komisjoni ilmumise aega temaga kunagi kooskõlastanud. Puudutatud isik on sõpradelt kuulnud,

et neile on enne kutse saatmist helistatud ja vajaduse korral ka vastu tuldud, kuid puudutatud

isikule ei ole sellist võimalust pakutud. Lisaks rakendati puudutatud isiku suhtes sunniraha juba

esimesel korral 400 eurot ja teisel korral maksimaalmääras koos juhtimisõiguse peatamisega.

Puudutatud isikule on teada näited, kus sunniraha on rakendatud alates 100 eurost ning summa

on kasvanud 100 euro kaupa. Juhtimisõiguse peatamisest on puudutatud isik varem kuulnud

vaid korra ja konkreetne isik oli selleks ajaks sunnirahasid tasunud juba enam kui 4000 eurot.

Seega on kahtlus, et isikuid ei kohelda ühetaoliselt.

3. Tallinna Halduskohus andis 22.02.2024 määrusega KRA-le loa peatada X

mootorsõiduki juhtimise õigus kuni KRA arstliku komisjoni terviseseisundi hindamisel

osalemise kohustuse täitmiseni. KRA taotlus vastab KVTS § 331 lg 6 nõuetele ning puudutatud

isiku puhul on täidetud KVTS § 331 lg 5 p 2 kohaldamise eeldused. Isik on kutsealune (KVTS

§ 2 lg 3) ja ta on kohustatud osalema terviseseisundi hindamisel (KVTS § 40 lg 1 p 5). KRA on

teinud kolm ettekirjutust (17.01.2023, 21.06.2023, 30.08.2023), millega puudutatud isikut on

kutsutud terviseseisundi hindamisele, kuid ta on jätnud kohustuse korduvalt täitmata. KRA on

3-24-493

3(5)

teinud puudutatud isikule KVTS § 331 lg 1 kohase hoiatuse juhtimisõiguse peatamise taotlemise

võimaluse kohta. KRA 30.08.2023 ettekirjutus ja 13.09.2023 hoiatus on isikule kätte toimetatud

Eesti teabevärava teenuse kaudu vastavalt 30.09.2023 ja 13.10.2023 (vt KVTS § 15 lg 3). Kuna

puudutatud isik ei ole KRA-le esitanud mõjuvaid põhjuseid, miks ta ei ole korduvalt ilmunud

terviseseisundi hindamisele, ning sunniraha rakendamine ei ole tõhus ega piisav, et mõjutada

puudutatud isikut oma kohustust täitma, siis on KRA valitud meede kohane ja proportsionaalne.

Puudutatud isikul on olnud võimalik ja on jätkuvalt võimalik juhtimisõiguse peatamist vältida,

ilmudes KRA arstlikku komisjoni ja täites temale seadusest tuleneva kohustuse. Kohus ei ole

pädev hindama puudutatud isiku selgitusi oma tervisliku seisundi kohta, vaid selleks tuleb tal

ilmuda terviseseisundi hindamisele. Kohus ei anna praeguses asjas samuti hinnangut sunniraha

proportsionaalsusele, sest sunniraha rakendamist oli puudutatud isikul võimalik eraldiseisvalt

vaidlustada, kuid ta ei ole seda tähtaegselt teinud. Puudutatud isiku mootorsõiduki juhtimise

õiguse peatamine on põhjendatud. Juhtimisõiguse piiramise eesmärk ei ole isiku karistamine,

vaid tegemist on täiendava haldusmeetmega, et suunata isikut täitma KVTS § 40 lg 1 p-s 5

sätestatud kohustust olukorras, kus varasemad sunnimeetmed ei ole eesmärki täitnud. KRA-le

antav luba puudutatud isiku juhtimisõiguse peatamiseks kehtib KVTS § 331 lg-st 9 tulenevalt

kuni kohustuse täitmiseni. Kui juhtimisõiguse peatamise alus langeb ära, on KRA kohustatud

sellest viivitamata teavitama Transpordiametit.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4. X palub 07.03.2024 määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ja jätta KRA taotlus

rahuldamata. Halduskohus ei ole piisavalt arvestanud puudutatud isiku argumente, miks ta ei

ole seni arstlikku komisjoni ilmunud. Määruskaebuse esitaja ei ole KRA kutseid ilma põhjuseta

korduvalt eiranud ja juhtimisõiguse peatamine ei ole põhjendatud meede tema täiendavaks

motiveerimiseks. Määruskaebuses on korratud esimese astme kohtus esitatud selgitusi

puudutatud isiku elukäigu ja tervisemurede kohta ning täiendavalt märgitud, et allergoloogi

uuringud on kavas utrikaariahoogude tõttu, mis tekivad ebatavaliselt sooja või külma

kehatemperatuuri või selle äkilise muutumise korral. Lööbehoogude esinemisel kattuvad käe-,

rinna- ja reiepiirkond sügelevate tähnide ja verevalumitega, mis vaibuvad paari päevaga.

Määruskaebuse esitaja ei ole tahtlikult eiranud kohustust ilmuda terviseseisundi hindamisele,

vaid soovis üksnes ilmuda pärast seda, kui digiloos on olemas värsked diagnoosid ja hinnangud,

sest isikule teadaolevalt ei pruugi arstlik komisjon dokumenteerimata tervisemuresid arvestada

või ei pea neid piisavalt tõsisteks. Määruskaebuse esitaja möönab, et pidanuks KRA kutsetele

paremini reageerima, kuid erinevalt mitmest tuttavast ei ole temale kordagi helistatud, et uurida

terviseseisundi kohta ning kooskõlastada terviseseisundi hindamise aega ja kohta. Seetõttu jäi

puudutatud isik oma murega üksi ning tal ei olnud võimalust enda olukorda selgitada. Samuti

ei olnud määruskaebuse esitajal võimalik ennustada, kui pikalt tööotsingud kestavad ja millal

tal avaneb võimalus uuringutega alustada ning seejärel arstlikku komisjoni ilmuda. Puudutatud

isik plaanib edaspidi oma käitumist muuta ja KRA-ga aktiivsemalt suhelda. Puudutatud isikul

on plaan ilmuda terviseseisundi hindamisele pärast 2024. a mais toimuma pidavate uuringute

tulemuste selgumist. Juhtimisõiguse peatamine ei muudaks puudutatud isiku tegevuskava, sest

tal ei ole kuidagi võimalik uuringuid kiiremini teha ning ka juhtimisõiguse peatamiseta on isikul

pärast uuringuid kavas täita oma kohustus ilmuda arstlikku komisjoni.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine

on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 265 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg

1) ning vastab HKMS §-de 52–54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba

3-24-493

4(5)

(HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Kuna määruskaebus ei sisalda uusi sisulisi

väiteid, mis oleksid KRA taotluse lahendamisel olulised, ei pea ringkonnakohus määruskaebuse

kiiremaks lahendamiseks vajalikuks küsida KRA-lt selle kohta täiendavat seisukohta, vaid

arvestab taotleja poolt varem avaldatuga.

6. Määruskaebuse esitaja ei väida, et ta ei oleks kätte saanud KRA 17.01.2023, 21.06.2023

ja 30.08.2023 ettekirjutusi, millega teda on kohustatud KVTS § 40 lg 1 p 5 alusel ilmuma

terviseseisundi hindamisele vastavalt 29.05.2023, 14.08.2023 ja 30.11.2023. Puudutatud isik ei

ole ettekirjutusi täitnud ega ka neid vaidlustanud ning tema suhtes on kahel korral rakendatud

sunniraha (kokku 1000 eurot). KRA on 13.09.2023 hoiatanud, et kui puudutatud isik ei ilmu

terviseseisundi hindamisele ka 30.11.2023, siis võib KRA esitada KVTS § 331 lg 5 alusel

halduskohtule taotluse anda luba tema juhtimisõiguse kehtivuse peatamiseks. KRA 12.01.2024

ettekirjutusega kohustati puudutatud isikut ilmuma terviseseisundi hindamisele 29.04.2024 ja

KRA esitas halduskohtule 20.02.2024 taotluse anda KVTS § 331 lg 5 p 2 alusel luba peatada

tema mootorsõiduki juhtimise õigus kuni terviseseisundi hindamisel osalemise kohustuse

täitmiseni. Määruskaebuses ei ole väidetud, et KRA 20.02.2024 taotlus ei vastanud nõuetele ja

ka ringkonnakohtu hinnangul oli taotlus KVTS § 331 lg 6 nõuete kohane.

7. KVTS § 331 lg 5 p 2 kohaldamise eeldused olid täidetud, sest isik on korduvalt eiranud

kohustust ilmuda terviseseisundi hindamisele ja teda oli sellise tagajärje eest hoiatatud (KVTS

§ 331 lg 1). Isik ei ole taotlenud KRA-lt terviseseisundi hindamise läbimiseks ajapikendust ega

esitanud enne siinset kohtumenetlust mingeid põhjendusi terviseseisundi hindamisele ilmumata

jätmise põhjuste kohta. Asjaolu, et isiku hinnangul olid tema dokumenteeritud terviseandmed

ebapiisavad või ebatäpsed, ei kujuta endast mõjuvat põhjust, mis õigustaks terviseseisundi

hindamisele mitteilmumist. Terviseseisundi hindamise eesmärgiks on KVTS § 261 lg 1 p 1

kohaselt tuvastada kaitseväekohustuslase terviseseisundi vastavus kehtestatud tervisenõuetele

(Vabariigi Valitsuse 24.03.2023 määrus nr 38 „Kaitseväeteenistuskohustuslase ja tegevväelase

teenistusülesande täitmiseks ettenähtud tervisenõuded“). KVTS § 261 lg 8 ja § 34 ning

kaitseministri 28.03.2023 määruse nr 14 „Kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta

sooviva isiku terviseseisundi kaitseväeteenistuskohustuslase või tegevväelase tervisenõuetele

vastavuse hindamise tingimused ja kord“ (määrus nr 14) § 4 lg 1 kohaselt hinnatakse

kaitseväekohustuslase terviseseisundit tervise infosüsteemi (TIS) andmete ja terviseseisundit

kajastavate dokumentide põhjal ning määruse nr 14 §-des 7–11 sätestatud arstliku läbivaatuse

ja terviseuuringute tegemisega. Seejuures saab ilma arstlikku läbivaatust (ja vajaduse korral

terviseuuringuid) tegemata hinnangu anda üksnes siis, kui olemasolevate terviseandmete põhjal

ei vasta isiku terviseseisund kehtestatud nõuetele (vt KVTS § 261 lg 9; määruse nr 14 § 4 lg 5).

Järelikult selleks, et lugeda kaitseväekohustuslane tervisenõuetele vastavaks (KVTS § 261 lg 2

p 1; määruse nr 14 § 3 lg 3 p 1), tuleb teha vähemalt arstlik läbivaatus (määruse nr 14 § 8 lg-s

3 toodud mahus) ja vajadusel ka täiendavad terviseuuringud (vt määruse nr 14 § 7 lg 1).

8. Kuivõrd terviseseisundi hindamisel ei lähtuta pelgalt TIS-i kantud terviseandmetest, siis

ei saa terviseseisundi hindamisele ilmumata jätmist põhjendada sooviga läbida eelnevalt isiku

enda või teda ravinud arsti poolt vajalikuks peetud täiendavad terviseuuringud. Pidades silmas,

et kaitseväeteenistuskohustuslase terviseseisundi hindamiseks tehtava arstliku läbivaatuse ja

terviseuuringute eest tasutakse Kaitseväe eelarvest (määruse nr 14 § 12 lg 2), ei ole asjakohane

ka põhjendus, et puudutatud isikul ei olnud Eestis tervisekindlustust kuni 2024. a jaanuarini.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust eeldada, terviseseisundi hindamisel jäetaks puudutatud

isiku välja toodud tervisemured (seljavalu, lööbehood) tähelepanuta ning terviseuuringud ilma

põhjuseta tegemata. Vastupidist ei saa järeldada üksnes teiste isikute väidetava kogemuse või

kuulujuttude põhjal.

3-24-493

5(5)

9. Isiku mootorsõiduki juhtimise õiguse peatamist ei ole alust pidada ebaproportsionaalseks.

KVTS § 331 lg 1 kohaselt eeldab õiguste ja lubade kehtivuse peatamise eest hoiatamine, et isik

on jätnud terviseseisundi hindamisele ilmumise kohustuse korduvalt täitmata, ning õiguste või

lubade peatamine KVTS § 331 lg 5 alusel on võimalik, kui sellekohasele hoiatusele vaatamata

ei ole kohustust täidetud. Seega eeldab õiguste ja lubade peatamine, et isik on eiranud KVTS

§ 40 lg 1 p-s 5 sätestatud kohustust vähemalt kolmel korral. Kuivõrd puudutatud isik ei ilmunud

30.11.2023 terviseseisundi hindamisele kolmandat korda, on see nõue täidetud. Määruskaebuse

esitaja suhtes varasemalt kahel korral sunniraha (400 eurot ja 600 eurot) rakendamine ei ole

kallutanud teda ettekirjutusi täitma, mistõttu ei ole ringkonnakohtule ka äratuntav, et esineks

leebemaid meetmeid, mis võiksid tõhusalt mõjutada teda ettekirjutust täitma. Määruskaebuse

esitaja väited, et KRA jättis ta oma tervisemuredega üksi, on selgelt otsitud. Õigusaktidest ei

tulene KRA-le kohustust kaitseväeteenistuskohustuslasele helistada, et temaga kooskõlastada

terviseseisundi hindamise aega ja kohta. Tuleb arvestada, et terviseseisundi hindamise ajad olid

määratud mitu kuud ette, mis jättis isikule piisava võimaluse oma muid tegevusi planeerida.

Samuti on mõistlik eeldada, et kui isikule ei sobi pakutud aeg või koht või on tal muid küsimusi,

siis võtab ta KRA-ga ise ühendust, mitte ei oota aasta aega, et mõni ametnik temale helistaks.

Kõigis KRA ettekirjutustes oli seejuures rõhutatult välja toodud konkreetse ametniku nimi,

telefoninumber ja e-posti aadress, kellega on võimalik võtta ühendust siis, kui isik soovib saada

lisainformatsiooni või tal tekib küsimusi. Isegi kui isik võis oma sõprade väidetavate kogemuste

põhjal oodata KRA telefonikõnet pärast esimese ettekirjutuse saamist, ei saanud olla mõistlikku

põhjust oodata seda hiljem (sh pärast sunniraha nõude esitamist). Praeguse menetluse esemeks

on üksnes juhtimisõiguse peatamiseks loa andmine, mistõttu ei ole sunniraha rakendamisega

seonduvad väited asjassepuutuvad. Sunniraha tasumine ei vabasta isikut ettekirjutuse täitmise

kohustusest (vt asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 2 lg-d 1 ja 2).

10. Puudutatud isik ei ole toonud välja ainsatki sisulist põhjust, miks mootorsõiduki juhtimise

õiguse peatamisega kaasnevad temale ülemäära rasked tagajärjed. Kohaldatud meedet ei muuda

eesmärgipäratuks või ebaproportsionaalseks pelgalt asjaolu, et määruskaebuse esitaja arvates

ei mõjutaks see tema n-ö tegevuskava ja tal ei oleks kavas ilmuda terviseseisundi hindamisele

enne 2024. a mais toimuma pidavate uuringute tulemuste selgumist. Asjaolu, et isik ei kavatse

enda sõnul sunnivahendi rakendamisele vaatamata kohustust täita, ei tähenda, et sunnivahendil

ei oleks tema käitumist suunavat eesmärki. Kui isik tõepoolest jätkuvalt kohustust ei täida, siis

võib olla vajalik rakendada tema suhtes täiendavat sunnivahendit. Nagu juba märgitud, ei anna

kavandatud eriarstide visiidid alust jätta terviseseisundi hindamisele ilmumata. Kokkuleppel

KRA-ga saab puudutatud isik terviseseisundi hindamise läbida ka varem kui 29.04.2024 ning

sellisel juhul taastatakse tema mootorsõiduki juhtimise õigus viivitamata (KVTS § 331 lg 9).

11. Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 22.02.2024

määrus muutmata.

12. Kuna määrus kajastab puudutatud isiku terviseandmeid, siis tuleb määruse avaldamisel

asendada puudutatud isiku nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)