2-23-16926/16 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Kaija Kaijanen ja Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

05.04.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-16926

Tsiviilasi

Advokaadibüroo HansaLaw OÜ avaldus X pankroti

väljakuulutamiseks

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 15.01.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Advokaadibüroo HansaLaw OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (määruskaebuse esitaja): Advokaadibüroo

HansaLaw OÜ, seaduslik esindaja juhatuse liige VK

Võlgnik (vastustaja määruskaebemenetluses): X

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata avaldaja 30.01.2024 tõendite kogumise taotlus osas, mida ei ole

rahuldatud 16.02.2024 määrusega.

2. Harju Maakohtu 15.01.2024 määrus tühistada ja saata asi menetluse jätkamiseks

samale maakohtule.

3. Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise ja jõustumise kord

Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust ja see jõustub teatavaks tegemisel.

MENETLUSE KÄIK

1. Advokaadibüroo HansaLaw OÜ (avaldaja) esitas 29.11.2023 Harju Maakohtule avalduse

X (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. Avaldaja tõi esile oma nõude ja märkis võlgniku

elukohaks XXX.

2. Maakohus võttis avalduse 06.12.2023 menetlusse ja andis võlgnikule 7-päevase tähtaja

avalduse kohta seisukoha esitamiseks.

3. Võlgnik teatas 21.12.2023 vastuses maakohtule oma elukoha XXX, Leedu Vabariik. Lisaks

avaldas võlgnik, et on nõus kirjaliku menetlusega. Võlgnik ei esitanud avaldusele ega nõudele

sisulisi vastuväiteid.

MAAKOHTU MÄÄRUS

4. Maakohus jättis 15.01.2024 määrusega (vaidlustatud määrus) avalduse TsMS § 423 lg 1

p 13 alusel läbi vaatamata. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 172 lg 1 menetlusosaliste

endi kanda.

2 (4)

Maakohus tuvastas, et võlgniku teatatud elukoha aadress on kantud Rahvastikuregistrisse alates

30.11.2017. PankrS § 4 lg 2 näeb ette, et füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusavaldus

esitatakse kohtule FiMS §-s 5 sätestatu kohaselt. FiMS § 5 lg 2 kohaselt esitatakse

maksejõuetusavaldus võlgniku elukoha või füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte asukoha

järgsele maakohtule. Eeldatakse, et füüsilise isiku elukohaks on üks aasta enne

maksejõuetusavalduse esitamist rahvastikuregistris märgitud elukoht ja füüsilisest isikust

ettevõtja ettevõtte asukohaks on üks aasta enne maksejõuetusavalduse esitamist registris

märgitud asukoht, kui ei tõendata, et võlgniku elukoht või asukoht on mujal. Kuivõrd võlgnik

ei ela Eestis, puudub Eesti kohtul pädevus tema pankrotimenetluse läbiviimiseks.

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS

5. Avaldaja esitas 30.01.2024 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja

esimese võimalusena kuulutada välja võlgniku pankrot või teise võimalusena jätkata menetlust

maakohtus. Kaebuses sisaldus taotlus nõuda Põhja Ringkonnaprokuratuurilt ja Riigi-

prokuratuurilt kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXX tehtud määrus(d), millega kohaldati

võlgniku suhtes elukohast lahkumise tõkendit. Avaldaja leiab, et võlgniku tegelik elukoht on

Eestis ja Leedu aadress on esitatud üksnes eesmärgiga hoida kõrvale kohustuste täitmisest.

6. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis võlgnikule tähtaja sellele vastamiseks.

Võlgnik vaidles kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 15.02.2024.

7. Ringkonnakohus rahuldas 16.02.2024 määrusega osaliselt avaldaja tõendite kogumise

taotluse ja kohustas prokuratuure esitama kohtule andmed võlgniku suhtes kohaldatud

elukohast lahkumise keelu tõkendi ja võlgniku elukoha kohta. Riigiprokuratuur esitas nõutud

andmed 19.02.2024 ja avaldaja esitas nende kohta 01.03.2024 oma seisukoha. Võlgnik ei

vastanud samas määruses esitatud kohtu küsimusele oma elukohtade kohta.

8. Lisaks esitasid menetlusosalised 20.03.2024 kirjalikud seisukohad pärast seda, kui kohus

oli selgitanud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20.05.2015. a määruse (EL) 2015/848

maksejõuetusmenetluse kohta (uuesti sõnastatud, edaspidi: maksejõuetusmäärus) kohaldamise

võimalusi. Avaldaja leidis, et ka maksejõuetusmääruse järgi on Eesti kohus pädev asja

lahendama. Võlgnik selgitas mh, et ta tegutseb Leedus füüsilisest isikust ettevõtjana (FIE).

Võlgniku selgituse järgi avaldas ta kriminaalmenetluses oma abikaasa aadressi, kus ta viibis

tihti.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus tühistab vaidlustatud määruse ja saadab asja menetluse jätkamiseks tagasi

maakohtule (TsMS § 667 lg 2 ls 2). Määruskaebus rahuldatakse.

10. Avaldaja teatas vastuseks ringkonnakohtu küsimusele 16.02.2024 määruse resolutsiooni

p-s 3.2, et soovib endiselt määruskaebuses sisaldunud menetlusliku taotluse lahendamist ka

osas, mida kohus veel ei rahuldanud. Kohus tegi avaldajale ettepaneku täiendavalt põhjendada,

millise asjaolu kohta avaldaja tõendi kogumist taotleb praeguses olukorras, kus prokuratuuri

senisest vastusest nähtuvad prokuratuurile teada olevad ja elukohast lahkumise keeluga seotud

andmed võlgniku elukoha kohta. Avaldaja täiendavaid põhjendusi ei esitanud. Taotlus jääb seni

rahuldamata osas TsMS § 238 lg 1 ls 1 ja ls 2 p 2 alusel rahuldamata. Esiteks pole usutav, et

kriminaalasjas võlgniku elukohast lahkumise tõkendi rakendamise dokumentidest nähtuks

muud teavet võlgniku elukoha kohta peale selle, mille Riigiprokuratuur juba kohtule esitas,

mistõttu pole taotletud dokumentidel enam asjas tähtsust. Teiseks avaldas Riigiprokuratuur

kohtule vastates eeldatavasti kogu tal olemasoleva teabe võlgniku elukoha kohta ja kõnealuse

teabeallika osas on praeguseks kogutud piisavalt tõendeid. Eelnev ei välista, et kas omal

algatusel või menetlusosaliste taotlusel kogub maakohus täiendavaid tõendeid (vt järgnevas

p-d 11.3–12).

3 (4)

11. Maakohus hindas asja kohtualluvust Eesti õiguse järgi, mis ei ole kohane menetlusõiguslik

alus.

11.1. Füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine

on reguleeritud PankrS-s (FIMS § 1 lg 2). Pankrotimenetlusele kohaldatakse TsMS-s sätestatut,

kui samast seadusest ei tulene teisiti (PankrS § 3 lg 2 ls 1). Pankrotimenetlus on

maksejõuetusmääruse art 2 p 4 ja lisa A kohaselt maksejõuetusmenetlus sama määruse

tähenduses. Maksejõuetusmääruse art 1 lg 1 järgi tuleb seda kohaldada kõigis võlakohustusi

hõlmavates avalikes menetlustes, sh eelmenetlusele, mis põhinevad maksejõuetust

reguleerivatel õigusnormidel. Neil kaalutlustel kuulub ka Eestis esitatud füüsilise isiku

maksejõuetusavaldus maksejõuetusmääruse kohaldamisalasse.

11.2. Maksejõuetusmääruse art 3 lg 1 esimene lõik sätestab, et maksejõuetusmenetluse

algatamine kuulub selle liikmesriigi kohtu alluvusse, kus asub võlgniku põhihuvide kese, st

koht, kus võlgnik tegeleb regulaarselt oma huvide realiseerimisega ning mis on kolmandate

isikute poolt kontrollitav. Sama sätte kolmas lõik käsitleb iseseisva äri- või kutsetegevusega

tegeleva üksikisiku põhihuvide keset, milleks tuleb vastupidiste tõendite puudumise korral

pidada tema peamist tegevuskohta. Neljanda lõigu kohaselt peetakse muude üksikisikute (st kes

ei tegele iseseisva äri- või kutsetegevusega) puhul vastupidiste tõendite puudumise korral

põhihuvide keskmeks nende alalist elukohta. Kolmanda ja neljanda lõike eelduseid

kohaldatakse, kui vastavalt kolme või kuue kuu jooksul enne maksejõuetusmenetluse

algatamise avalduse esitamist ei ole tegevus- või elukohta üle viidud teise liikmesriiki.

11.3. Eelneva põhjal tuleb asja Eesti kohtule alluvuse kontrollimisel esmalt selgitada välja, kas

võlgnik tegeleb iseseisva äri- või kutsetegevusega, st kas tema suhtes kohaldub

maksejõuetusmääruse art 3 lg 1 kolmas lõik. Siinjuures ei ole üksi piisav võlgniku nimetatud

asjaolu, et ta on registreeritud Leedus FIE-na, sest registreeringust ei järeldu tegelikult iseseisva

äri- või kutsetegevuse viljelemine. Kui kohus tuvastab, et võlgnik tegeleb iseseisva äri- või

kutsetegevusega, siis tuleb järgmiselt tuvastada tema peamine tegevuskoht.

11.4. Kui kohus ei tuvasta võlgniku iseseisvat äri- ega kutsetegevust, siis kohaldub

maksejõuetusmääruse art 3 lg 1 neljas lõik. Sel juhul tuleb teha kindlaks võlgniku põhihuvide

kese, mis eeldatavasti on tema alaline elukoht. Seni asjas kogutud tõendite põhjal saab pigem

hinnata, et võlgniku alaline elukoht pankrotiavalduse esitamisele eelneval ajal oli Eestis.

11.5. Mõlemal eelnenud p-des 11.3 ja 11.4 kirjeldatud juhul saab kohus rakendada makse-

jõuetusmääruse art 3 lg 1 esimese lõigu kriteeriume, st hinnata, kus võlgnik tegeleb regulaarselt

oma huvide realiseerimisega ja kuidas on selle tegevuse asukoha aspekt kolmandate isikute

poolt kontrollitav. Nii kolmanda kui ka neljanda lõigu eelduse saab siiski ümber lükata.

Kokkuvõttes tuleb kohtul võlgniku põhihuvide kese kindlaks määrata kõikide objektiivsete ja

kolmandate isikute, eelkõige võlausaldajate poolt kontrollitavate kriteeriumide igakülgse

hindamise tulemusel, kuna võlausaldajad suudavad kindlaks määrata tegeliku koha, kus võlgnik

regulaarselt oma huvide realiseerimisega tegeleb (EKo, 16.07.2020, C-253/19, p 22).

12. Õige normi kohaldamise eelduste väljaselgitamiseks tuleb viia läbi eelmenetluse

toiminguid, selgitada välja asjaolusid, küsitleda menetlusosalisi ja koguda tõendeid ulatuses,

mis väljub olulisel määral kaebemenetluse piiridest. Ringkonnakohus ei saa maakohtu asemel

ka otsustada pankroti väljakuulutamist. Neil kaalutlustel rahuldatakse kaebuse alternatiivne

taotlus asja tagasisaatmiseks maakohtule.

13. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi

ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu

otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise

tulemusest. Kui määruskaebuse esitamise kulu ei jää ühegi teise menetlusosalise kanda, siis on

avaldajal õigus paluda TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel tagastada kaebuselt tasutud riigilõiv.

4 (4)

14. TsMS § 696 lg 1 ls 1 võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse

Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 427 ls 1 kohaselt võib

avalduse läbi vaatamata jätmise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Kuna

ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetluse jätkamiseks tagasi

maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata. Samuti puudub avaldajal kaebeõigus

tõendite kogumise taotluse osaliselt rahuldamata jätmise osas. Määrus jõustub teatavaks

tegemisel (TsMS § 466 lg 3 ls 2).

(allkirjastatud digitaalselt)