2-23-5560/31 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

5. aprill 2024, Tartu

Tsiviilasja number

2-23-5560

Tsiviilasi

ARF OÜ (pankrotis) pankrotimenetlus

Pankroti väljakuulutamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 30. jaanuari 2024 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

ARF OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (võlgnik): ARF OÜ (registrikood

16175581), juhatuse liige Ago Kalmer ja lepinguline esindaja

vandeadvokaat Ljudmila Tamar

Puudutatud isikud:

1) Pankrotihaldur Anne Tammer

2) ARF OÜ juhatuse liige Ene Ahas

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 30. jaanuari 2024 määrus muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosaline võib menetluskulude jaotuse osas esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva

jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Ülejäänud osas ei ole määrus edasikaevatav.

ASJAOLUD

1. ARF OÜ (võlgnik) juhatuse liige Ene Ahas esitas 12. aprillil 2023 Tartu Maakohtule ARF OÜ

pankrotiavalduse.

Avalduse kohaselt on võlgnikul kaks juhatuse liiget: Ene Ahas ja Ago Kalmer. E. Ahas asus

23. novembril 2021 juhatuse liikmeks, et tagada A. Kalmeri eemalviibimise ajaks ettevõtte

majandustegevuse jätkamine. Võlgniku tegevusalaks on olnud raamatupidamise teenuse osutamine

osanikele ja osanikega seotud äriühingutele, lisaks osanikelt ja osanikega seotud äriühingutelt

laenatud raha arvelt finantsinvesteeringute tegemine (aktsiad, võlakirjad).

A. Kalmer korraldab kogu ARF OÜ tegevust (sealhulgas lepingute, ka töölepingu sõlmimist

raamatupidajaga ja kõigi lepingute täitmist, raamatupidamist, makseid jmt). Alates 1. jaanuarist 2023

on võlgniku ainsaks püsivaks müügituluks 3500 eurot osutatava raamatupidamise teenuse eest.

Seevastu igakuised püsikulud on ruumide kasutamise eest 277,78 eurot, juhatuse liikme A. Kalmeri

tasu koos maksudega 1995 eurot, raamatupidaja E. Tomsoni tasu koos maksudega 4014 eurot.

Ainuüksi nimetatud kulud kokku on 6286,78 eurot. Lisanduvad kontoritarbed ja muud jooksvad

vajaduspõhised kulud, nt IT-kulud.

A. Kalmer on keeldunud võlgniku nimel üüri tasumisest ja kontoritarvete eest maksmisest. A. Kalmer

on võlgniku nimel sõlminud sideteenuste lepinguid, mida on tarbinud lähikondsed. Selgus, et võlgnik

ei osuta lepingujärgset raamatupidamisteenust, milleks oleks pidanud osanikest klientidele osutama

raamatupidamisteenust koos finantsjuhtimise teenusega, kuid faktiliselt on osutanud üksnes

raamatupidamisteenust, kuid küsinud teenuse eest oluliselt kõrgemat tasu.

A. Kalmer juhatuse liikmena ütles võlgniku nimel üles lepingu Tehnilise Ülevaatuse Osaühinguga ja

Autobaas OÜ-ga. Kujunenud olukorras ja lisaks erimeelsustele raamatupidamises tehingute

kajastamise osas ning igasuguse usalduse kaotuse tõttu, ütles AGAL Kinnisvarad OÜ omakorda

lepingu üles võlgnikuga. Lisaks pidas A. Kalmer juhatuse liikme rollis kohaseks mitte maksta tagasi

osanikeks ja klientideks olnud AGAL Kinnisvarad OÜ-le, Tehnilise Ülevaatuse Osaühingule laenuna

võetud raha ka isegi mitte osaliselt tasaarvestuse korras raamatupidamise teenuse arvetega. Selle

asemel loovutas A. Kalmer võlgniku nimel raamatupidamise teenuse eest esitatud arvetest tulenevad

nõuded.

2. Tartu Maakohus võttis 19. aprillil 2023 avalduse menetlusse ja nimetas võlgniku ajutiseks

pankrotihalduriks Anne Tammeri.

3. Võlgniku juhatuse liige A. Kalmer esitas vastuse pankrotiavaldusele, milles märkis, et võlgniku

majandustegevus on kasumlik, ettevõttel on piisavalt vara ning ettevõte suudab täita võlausaldajate

nõudeid. Võlgnik ei ole juhatuse liikme A. Kalmeri arvates maksejõuetu. Võlgnikul on kohustusi

võlausaldajate ees 524 976 eurot ja vara 609 326 euro väärtuses. Pankrotiavalduses on ettevõtte

varalist olukorda moonutatud ja kajastatud varasid tegelikust 103 557 euro võrra madalamas

väärtuses. Pankrotiavalduses on arvestamata 65 480 euro ulatuses nõudeid kolmandate isikute vastu,

lisaks on hinnatud krüptokaevandamise seadmeid oluliselt väiksemas ulatuses. Võlgniku

prognoositav igakuine tulu on 3500 eurot ning kulud 2273 eurot. Tulud ületavad kulusid ja tegevus

on kasumlik.

4. Võlgniku juhatuse liige A. Kalmer esitas 12. juunil 2023 taotluse pankrotiavalduse tagasivõtmiseks

ja menetluse lõpetamiseks. Võlgniku osanikud kutsusid juhatusest tagasi E. Ahase ning tema

volitused sellega lõppesid.

5. Ajutine pankrotihaldur esitas 23. augustil 2023 aruande, mida täpsustas 11. detsembril 2023.

Aruande kohaselt on võlgnikul seisuga 11. detsember 2023 vara kokku 546 177,80 eurot ja kohustusi

665 822,98 eurot, millest sissenõutavaks on muutunud 632 931,38 eurot.

Võlgnikul on pangakontol 357 108,55 eurot, millest 220 000 eurot on arestitud kriminaalasjas

nr 21750000011. Ülejäänud võlgniku varad koosnevad 20-st krüptokaevandamise seadmest

väärtusega 8340 eurot, nõudest Tehnilise Ülevaate Osaühingu vastu 12 480 eurot, nõudest AGAL

Kinnisvarad OÜ vastu 10 080 eurot, EMTA ettemaksukontol olevast rahast 348,83 eurot, aktsiatest

väärtusega 135 689,38 eurot, võlakirjadest väärtusega 21 131,04 eurot ja sülearvutitest väärtusega

1000 eurot.

Võlgnik on sõlminud laenulepingud Mintralt Grupp OÜ-ga, Tehnilise Ülevaatuse Osaühinguga ja

AGAL Kinnisvara OÜ-ga, mis on ajutise halduri hinnangul TsÜS § 129 lg 1 järgi A. Kalmeril

esindusõiguse puudumise tõttu tühised.

Ajutise halduri hinnangul ei suuda võlgnik rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud

nõudeid, sest selleks ei jätku võlgnikul varasid ning majandustegevusest saadav tulu puudub. Kui

asuda seisukohale, et laenulepingud kehtivad, siis on võlgniku kõik kohustused, sh kohustused, mis

ei ole muutunud sissenõutavaks, kokku vähemalt 574 417 eurot. Ka sellisel juhul ei kata võlgniku

vara tema kohustusi. Sõltumata sellest, kas laenulepingud on kehtivad või tühised, suurenevad

võlgniku kohustused igapäevaselt intresside või viiviste arvel.

Ajutise halduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine, sest võlgniku majandustegevus on lõppenud. Olukorras, kus Ago

Kalmeri ja Aleksandr Sorokini (tegelikud kasusaajad) suhted on konfliktsed ja seetõttu ei suudeta

seotud äriühinguid ühelgi tasandil juhtida ja vajalikke otsuseid vastu võtta, mh valida juhatust, kohus

on pidanud seetõttu aastaid ja korduvalt määrama juhatuse asendusliikmeid, võlgniku

majandustegevus lõppes eelkõige lahkhelide tõttu võlgniku ja võlgniku osanikeks olevate

osaühingute juhatuse liikmete vahel, puudub ajutise halduri hinnangul tõenäosus, et võlgnik suudab

majandustegevuse taastada ja teha seda edukalt. Ajutine haldur leidis, et võlgniku majandustegevuse

jätkamine ja tervendamine ei ole võimalik. Võlgniku 2021.-2022. a majandusaasta aruannete ja

30. aprilli 2023 seisuga koostatud bilansi alusel oli aastal 2021 kasum 52 056 eurot, aastal 2022

28 694 eurot ning aastal 2023 kahjum 7892 eurot.

MAAKOHTU LAHEND

6. Maakohus rahuldas 30. jaanuari 2024 määrusega võlgniku pankrotiavalduse, kuulutas välja

võlgniku pankroti, nimetas pankrotihalduriks Anne Tammeri ja määras võlausaldajate esimese

üldkoosoleku toimumise ajaks 15. veebruar 2024. Maakohus määras ajutise halduri tasuks 6690 eurot

55,75 töötunni eest ning mõistis selle välja võlgniku pankrotivarast.

Maakohus refereeris määruses ajutise halduri aruandes märgitut. 21. augusti 2023 seisuga on

võlgnikul raha ja finantsinvesteeringuid kokku 515 857,51 eurot. 30. aprilli 2023 bilansi kohaselt on

nõudeid ja ettemakseid kokku 72 564,24 eurot. Kuivõrd võlgnik tõstis ühepoolselt OÜ-lt Autobaas

töökojad nõutavat tasu raamatupidamisteenuse eest ning kokkulepet tasu suurendamise osas ei

sõlmitud, siis ajutise halduri seisukohalt on nõue alusetu. Ka bilansis kajastuv nõue 540 eurot

Osaühingu AGAL Invest vastu on alusetu, kuna Osaühingu AGAL Invest juhatuse liige E. Ahas tegi

selles osas tasaarvelduse. Osaühingu AGAL Invest ja võlgnik olid 7. aprillil 2021 sõlminud

raamatupidamis- ja finantsjuhtimisalase teeninduslepingu, millega võlgnik oli kohustatud osutama

raamatupidamis- ja finantsjuhtimisalaseid teenuseid ning tasuma teenuse eest 3500 eurot, sh lisandub

käibemaks. Bilansist tulenevalt on AGAL Kinnisvarad OÜ-l maksmata teenuse eest kokku 13 980

eurot, millega E. Ahas ei nõustu. E. Ahas on esitanud kõikidele arvetele vastuväited ning peab teenuse

tasu nimetatud ulatuses alusetuks, kuna teenust pole kokkuleppe kohaselt saadud. Lisaks ei ole alust

nõuda teenuse tasumist alates 1. jaanuari 2023, kuivõrd AGAL Kinnisvarad OÜ ütles lepingu

30. novembri 2022 erakorraliselt üles. Ajutise halduri seisukohalt on võlgniku ja Saare Hostel OÜ

vaheline nõude loovutamise kokkulepe tühine, seega võlgnikul puudub nõue Saare Hosteli OÜ vastu,

millest tulenevalt on samuti raamatupidamises kajastatud andmed valed. Ajutise halduri hinnangul

on bilansis põhivara jääk 37 577,79, kuid tegelik põhivara väärtus 9340 eurot.

Võlgnikul on kokku vara (raha pangakontol 345 112,99 eurot, aktsiaid 148 882,80 eurot, võlakirjad

21 861,72 eurot, kaks sülearvutit 1000 eurot, 20 miner-arvutit 8340) 525 197,51 eurot. Kohustusi on

kokku 515 000 eurot, lisandub viivis. Võla kogusumma on 584 769,66 eurot. Ajutise halduri

hinnangul on laenulepingud tühised. Võlgnik omandas tühiste laenulepingute alusel saadud raha eest

aktsiaid ja võlakirju ning on teeninud aktsiatelt dividenditulu ja võlakirjadelt intressi kokku 20 508

eurot, ajutise halduri hinnangul on võlgniku teenitud intressi- ja dividenditulu käsitletav õigusviljana,

mille võlgnik on kohustatud välja maksma. Võlad hankijatele on summas 2863,82 eurot, kuid ajutise

halduri hinnangul on vaidluse all 2193,02 eurot. Võlgnik viivitas 2023 mai TSD-deklaratsiooni alusel

12. juunil 2023 tasumisele kuulunud maksude tasumisega, mistõttu on Maksu- ja Tolliameti andmetel

tasumata arvestuslik intress 13,84 eurot.

Kokkuvõtvalt leiab ajutine haldur, et kui võlausaldajate ja võlgniku vahel sõlmitud laenulepingud on

tühised, siis on võlgniku kohustused 21. augusti 2023 seisuga kokku vähemalt 635 046,92 eurot,

millest sissenõutavaks muutunud nõudeid on 608 155,32 eurot. Kui laenulepingud on kehtivad, siis

on võlgniku kohustused 21. augusti 2023 seisuga 554 088,64 eurot. Mõlemal juhul on võlgnik

maksejõuetu, kuivõrd võlgniku vara ei kata tema kohustusi. Ajutise halduri 11. detsembri 2023

täpsustatud aruande kohaselt ei ole võlgniku varaline olukord muutunud.

Maakohus nõustus ajutise halduri hinnanguga võlgniku varalise olukorra osas. Maakohus möönis, et

äriühingute puhul on äririskid, sh laenud, tavapärased ning majandusaastate näitajad võivad olla

aastate lõikes erinevad ning ka negatiivsed. Kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt on võlgniku

maksejõuetus püsiva iseloomuga (PankrS § 1 lg 2). Võlgniku püsiv maksejõuetus on ilmne, kui tema

majanduslikku olukorda iseloomustavad andmed on sellised, mis annavad objektiivsele ja

asjatundlikule kõrvalseisjale alust pidada võlgnikku püsivalt maksejõuetuks. Võlgniku suutlikkus

oma kohustusi teenindada on sisuliselt olematu, kuna majandustegevus puudub alates 2023. a maist.

Võlgnikul ei ole töötajaid. Võlgniku maksejõuetus esineb sõltumata laenulepingute kehtivusest.

Võlgniku juhatuse liige E. Ahas on esitanud pankrotiavalduse tulenevalt ÄS § 180 lg 51. Teine

juhatuse liige A.Kalmer on menetluse kestel läbivalt pankroti situatsioonile vastu vaielnud.

Olukorras, kus juhatuse liikmed on niivõrd suurte erimeelsustega ning kohtule ei ole näha, et äriühing

oleks majandusolukorra halvenedes astunud samme majanduslike raskuste ületamiseks, on juhatuse

liige E. Ahas avalduse esitamisel käitunud korraliku ettevõtja hoolsusega. Avaldus on esitatud

õiguspäraselt, kuivõrd võlgnik on maksejõuetu.

Maakohus ei nõustunud A. Kalmeri seisukohtadega, eelkõige sellega, et vaidlused laenulepingute üle

väljuvad pankrotimenetluse piiridest. Kohtule on ajutine haldur esitanud aruande, millest tulenevalt

on näha, et kohustused ületavad varad. Kohtul ei ole alust ajutise halduri esitatud andmetes kahelda.

Asjaolu, et võlgniku tavapärane ja eesmärgipärane majandustegevus on katkenud, võlgnikul puudub

pikema perioodi jooksul mõistlik juhtimine ning juhatuse liikmed ei saa vastu võtta juhtimisalaseid

otsuseid, kinnitab võlgniku püsivat maksejõutust. Kohtule ei ole esitatud mõistlikku kava võlgniku

majandustegevuse taastamiseks või muul viisil võlgniku maksevõime taastamiseks. Seetõttu leidis

maakohus, et välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot (PankrS § 31 lg 1 ja lg 4).

Ajutise halduri tasutaotluse kohaselt kuulus ajutisel halduril ülesannete täitmiseks kokku 55,75 tundi.

Arvestades ülesannete mahtu ja keerukust ja halduri kutseoskusi, on ajakulu põhjendatud ja vajalik.

Kohus määras tasuks 6690 eurot.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA SEISUKOHAD

7. Võlgnik esitas juhatuse liikme A. Kalmeri kaudu maakohtu määruse peale 13. veebruaril 2024

(täiendatud 16. veebruaril 2024) määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha

uus määrus, millega jätta pankrotiavaldus läbi vaatamata või jätta pankrotiavaldus rahuldamata

(pankrot välja kuulutamata).

Võlgniku juhatuse liige A. Kalmer ei nõustu pankrotimäärusega ning leiab, et maakohus on oluliselt

rikkunud menetlusõigust. Maakohus on menetlenud avaldust, mis võeti tagasi. Maakohus pidi jätma

pankrotiavalduse läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel. Kohus võib menetleda ÄS § 180 lg 51

alusel esitatud pankrotiavaldust üksnes siis, kui selles on väljendatud juhatuse liikmete üksmeelne

tahe algatada pankrotimenetlus. Pankrotiavalduse menetlemise üle otsustamisel ei ole määrav, kas

äriühing on maksejõuetu, sest see küsimus lahendatakse alles siis, kui on otsustatud menetluse

algatamine.

Võlgnik ei ole püsivalt maksejõuetu (PankrS § 31 lg 1). Maakohus ei ole määrust põhjendanud, vaid

on pelgalt nõustunud ajutise halduri seisukohtadega neid sisuliselt kontrollimata. Maksejõuetuse

tuvastamine eeldas sisulise hinnangu andmist vähemalt üheksale erinevale õigussuhtele. Seega ei saa

pankrotiavalduse aluseks olevaid nõudeid lugeda selgeks. Ajutine haldur leidis, et majandustegevuses

on sõlmitud tühised lepingud, kuid A. Kalmer vaidles nende tühisusele vastu. Ajutine haldur ei saa

kajastada võlanimekirjas kohustusi, millele ei ole pankrotiavalduses tuginetud. Viivistega (kokku

88 364,72 eurot) ei saanud arvestada, sest võlgnikule ei ole ühtegi viivisenõuet esitatud.

Ebaõige on järeldus, et laenulepingutes tulenevad nõuded (Mintralt Grupp OÜ-ga, Tehnilise

Ülevaatuse Osaühinguga, AGAL Kinnisvarad OÜ-ga) tähtajaga 2026, on muutunud sissenõutavaks

nagu nende lepingute alusel saadud raha eest soetatud väärtpaberitega teenitud intressi- ja

dividenditulu (26 689 eurot).

Maakohus leidis, et võlgnik oleks maksejõuetu ka juhul, kui lepingud on kehtivad, kuid ei selgitanud

välja, kas selle järelduse aluseks olevad arvutused on õiged ja kuidas need mõjutavad ühingu

majanduslikku seisundit. Kuigi ajutine haldur on oma esialgset aruannet täpsustanud, ei ole ajutine

haldur võtnud arvesse kõiki vaieldavaid summasid.

Ajutine haldur jättis ebaõigesti kajastamata võlgnikule loovutatud kogunõude Saare Hostel OÜ vastu

ning on jätnud võlgniku varana tunnustamata 45 411,60 eurot (57 891,60 – 12 480). Sisuline vaidlus

tulnuks pidada hagimenetluses.

Nõuded AGAL Kinnisvarad OÜ vastu, mis koosnevad kolmest raamatupidamisteenuse eest tasumata

arvest (15 342,75 eurot), on ajutise halduri poolt tervikuna arvestamata.

Samuti ei kajastu ajutise halduri aruandes õigesti võlgniku nõue AGAL Kinnisvarad OÜ vastu

7. aprilli 2021 lepingust. Seni on tasumata 3300 eurot.

Ajutine haldur jättis võlgniku Urban Estate OÜ-ga sõlmitud nõude loovutamise lepinguga omandatud

nõude AGAL Kinnisvarad OÜ vastu osaliselt põhjendamatult arvestamata. Kogu loovutatud summa

on 34 378,30 eurot (mitte üksnes 10 080 eurot). Ajutine haldur jättis arvestamata seega

24 298,30 eurot.

Krüptokaevandamise seadmete väärtus on ekslikult hinnatud 8340 eurole. A. Kalmer esitas kohtule

seadmete ostupakkumise 29 000 eurot. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta sellega ei arvestanud.

Eeltoodust tulenevalt on halduri poolt jäetud arvestamata võlgniku vara 90 369 eurot.

Lisaks on võlgniku kohustused ajutise halduri aruandes ebaõigesti näidatud. Arusaamatu ja alusetu

on AGAL Kinnisvarad OÜ nõue 2863,82 eurot. Kui A. Kalmeri suhtes läbiviidavas

kriminaalmenetluses konfiskeerimise tagamiseks arestitud 220 000 eurot ei konfiskeerita, siis ei esine

võlgniku pankroti ohtu.

Ajutise halduri 11. detsembri 2023 aruande täpsustuse järgi ületasid võlgniku kohustused võlgniku

vara kehtivate lepingute puhul ulatuses 28 239 eurot (574 417- 546 178). Maakohus ei põhjendanud,

miks see on piisav, et kuulutada välja pankrot.

Maakohtu järeldused maksejõuetuse püsiva iseloomu kohta ei tugine tõenditel. Ajutine haldur on

ekslikult leidnud, et võlgniku majandustegevust ei toimu. On laekumised investeerimistoimingutelt.

Ka pangakontol oleva raha suurenemine menetluse ajal kinnitab, et äriühingule tuleb raha juurde. Ene

Ahas ei ole avalduses nimetanud ühtegi sissenõutavaks muutunud ja võlgnikule esitatud võlausaldaja

nõuet.

Maakohtu määrusest ei nähtu, millal võlgniku maksejõuetus tekkis ja mis on selle põhjuseks.

Maakohus on rikkunud määruse põhjendamise kohustust ka ajutise halduri tasu suuruse määramisel.

Töömaht 55,75 tundi ei ole usutavalt põhjendatud ning see ei vasta senisele kohtupraktikale.

8. Võlgniku

juhatuse

liige

E. Ahas

palub

jätta

määruskaebuse

rahuldamata

ja

määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud A. Kalmeri kanda.

Maakohtul puudus alus jätta pankrotiavaldust läbi vaatamata, sest juhatuse liige E. Ahas jäi avalduse

juurde. Võlgniku viiest osanikust neli olid pankrotiavalduse esitamise poolt. Pankrotiavalduse

menetlemise otsustas kohus 19. aprilli 2023 määrusega, mitte vaidlustatud pankrotimääruses.

Maakohus hindas võlgniku maksejõulisust ja PankrS § 1 lg-te 2 ja 3 eelduste täidetust. Maakohus ei

ole rikkunud põhjendamiskohustust. Ebaõige on võlgniku väide, et juhatuse liikmete vahelised

erimeelsused tuleb lahendada hagimenetluses. Tegemist on võlgniku sisesuhtest tulenevate

erimeelsustega võlgniku maksevõimes.

Võlausaldajate nõuete suurus ja põhjendatus tehakse kindlaks pankrotimenetluse käigus. Võlgniku

juhatuse liikme Ago Kalmeri seisukohtadest mittelähtumine ei tähenda, et kohus ei ole hinnanud

võlgniku maksevõimet. Seadusest ei tule kohtule kohustust arvestada pankrotimääruse tegemisel

üksikasjalikult võlgniku vastuväiteid ajutise halduri aruandele. Võlgnikul puudub jätkusuutlik

majandustegevus.

Vastuväited ajutise halduri tasule on alusetud. Tunnitasu on mõistlik ja töömaht põhjendatud.

9. Pankrotihaldur palub jätta määruskaebuse rahuldamata.

Ajutise halduri ajakulu 55,75 tundi on põhjendatud. Tegemist on mahuka ja keeruka pankrotiasjaga,

mille käigus tuli hinnata A. Kalmeri ja E. Ahase vastandlikke väiteid ja seisukohti ning läbi töötada

hulgaliselt dokumente.

10. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks

puudub alus. Määruskaebuse väited ei anna alust võlgniku pankrot väljakuulutamise tühistamiseks.

Ringkonnakohus täiendab maakohtu määruse põhjendusi (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 21). Võlgniku

(esindaja A. Kalmer) määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda.

12. Määruskaebemenetluses vaidlustab üks võlgniku juhatuse liige A. Kalmer võlgniku nimel

võlgniku pankroti välja kuulutamise. Maakohus leidis, et ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnik on

püsivalt maksejõuetu ja tema pankrot tuleb välja kuulutada.

13. Asja materjalide kohaselt on võlgnikul 5 osanikku: AGAL Kinnisvarad OÜ, Osaühing Autobaas,

Osaühing Kalbro, OÜ Autobaas töökojad ja Tehnilise Ülevaatuse Osaühing. Kõigi osanike osa

nimiväärtus on 500 eurot.

Võlgnikuga seotud isikuteks (sh võlgniku tegelike kasusaajate A. Sorokini ja A. Kahari kaudu) on

osaühing Aleksi Vara (ainuosanik A. Sorokin), osaühing Kalbro (ainuosanik Anteil OÜ, mille

ainuosanik on A. Kalmeri poeg Hans Markus Kalmer), osaühing AGAL Invest (osanikud OÜ Aleksi

Vara ja OÜ Kalbro), mis on ainuosanik äriühingutes Tehnilise Ülevaatuse Osaühing, OÜ Autobaas

töökojad ja osaühing Autobaas (viimased kolm on võlgniku osanikud). Osaühing AGAL Invest on

AGAL Kinnisvarad OÜ osanik. AGAL Kinnisvarad OÜ on Mintralt Grupp OÜ ainuosanik.

Võlgniku põhitegevusalaks on registriandmetel raamatupidamine ja maksualane nõustamine.

14. Ajutine haldur selgitas vastuseks määruskaebusele mh järgmist.

Osaühingu AGAL Invest osanikud on võrdsetes osades osaühing Aleksi Vara, mille ainuosanik on

A. Sorokin, ja Osaühing Kalbro, mille ainuosanik kuni 17. augustini 2023 oli A. Kalmer. A. Kalmeri

ja A. Sorokini suhted on konfliktsed, mistõttu ei suudeta vastu võtta vajalike otsuseid osaühingu

AGAL Invest, Tehnilise Ülevaatuse Osaühingu, AGAL Kinnisvarad OÜ, Mintralt Grupp OÜ jt

seotud äriühingute juhtimiseks ja esindamiseks.

Tehnilise Ülevaatuse Osaühingu juhatuse liikmete A. Sorokini ja A. Kalmeri ametiaeg lõppes

10. juunil 2013. Tehnilise Ülevaatuse OÜ ainuosanik AGAL Invest OÜ ei ole juhatuse liikme(te)

ametiaega pikendanud ega uut juhatust valinud.

AGAL Kinnisvarad OÜ juhatuse liikmete A. Kalmeri ja A. Sorokini ametiaeg lõppes 1. juulil 2013.

Pärnu Maakohtu 17. märtsi 2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-3988 rahuldati hagi tagamise taotlus.

Kohus määras lugeda AGAL Kinnisvarad OÜ juhatuse liikmete A. Sorokini ja A. Kalmeri ühine

volitus äriühingu esindamisel kehtivaks kuni selles tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni.

Mintralt Grupp OÜ juhatuse liikmed on A. Kalmer ja A. Sorokin, kes valiti osaühingu juhatuse

liikmeteks osanike 30. juuni 1999.a. otsusega. Äriregistri andmetest ei nähtu, et juhatus liikmete

ametiaega oleks pikendatud.

Sellises olukorras otsustas A. Kalmer anda võlgnikule pikaajalist ja turutingimustele mittevastavat

laenu Tehnilise Ülevaatuse Osaühingu nimel 355 000 eurot, AGAL Kinnisvarad OÜ nimel

150 000 eurot ja Mintralt Grupp OÜ nimel 10 000 eurot. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et

võlgnik on saanud laenulepingute alusel kokku laenu 515 000 eurot.

Tehnilise Ülevaatuse Osaühing, AGAL Kinnisvarad OÜ ja Mintralt Grupp OÜ ei ole laenu andmist

võlgnikule heaks kiitnud.

Määruskaebuse esitaja ei ole neid ajutise halduri seisukohti menetluses kummutanud ega esitanud

tõendeid laenulepingute kehtivuse kohta.

15. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid

ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorras tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 täiendab

eeltoodud üldpõhimõtet, sätestades, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui

võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse selle sätte kohaselt ka nõudeid, mis ei ole muutunud

sissenõutavaks. PankrS § 1 lõikes 2 sisaldub seega n-ö likviidsustest, mille kohaselt on isik

maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid, ning lõige 3 sätestab n-ö bilansitesti,

mis loeb maksejõuetuks juriidilise isiku, kelle varad ei kata tema kohustusi. Mõlema lõike puhul on

oluliseks kriteeriumiks see, et maksejõuetus ei oleks võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine. Püsiva maksejõuetuse mõiste PankrS § 1 lõike 3 järgi ei rajane ainuüksi raamatupidamislikel

näitajatel, vaid arvestada tuleb ka majandusliku prognoosiga, mille raames on võimalus arvestada

konkreetse äritegevuse eripäraga.

Kui on ilmne, et juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu, peavad juhatuse liikmed esitama võlgniku

pankrotiavalduse (TsÜS § 36). Käesoleval juhul on võlgniku juhatuse liige E. Ahas esitanud võlgniku

pankrotiavalduse arvestades TsÜS §-s 36 ja ÄS § 180 lg-s 51 sätestatut. Püsiva maksejõuetuse

olukorras iga juhatuse liikme pankrotiavalduse esitamise kohustust rõhutab ka PankrS § 13 lg-s 4

sätestatu, mille kohaselt võib juriidilisest isikust võlgniku nimel pankrotiavalduse esitada juhatuse

iga liige ka siis, kui tal ei ole õigust juriidilist isikut üksinda esindada. Selle kohustuse eesmärk on

tagada juriidilise isiku vara võimalikult suures ulatuses säilimine ja seeläbi võlausaldajate nõuete

võimalikult suures ulatuses rahuldamine, samuti see, et püsivalt maksejõuetu juriidiline isik ei jätkaks

oma tegevust. Tegemist ei ole üksnes sisesuhtest tuleneva juhatuse liikme kohustusega, vaid

seadusest tuleneva kohustusega ühingu võlausaldajate ees.

Kui juriidilisest isikust võlgnik esitab pankrotiavalduse, siis eeldatakse, et juriidiline isik on

maksejõuetu (PankrS § 31 lg 4). Ajutine haldur ja kohus peavad neid eeldusi kontrollima, seda eriti

siis, kui mõni võlgniku juhatuse liige vaidleb võlgniku püsiva maksejõuetuse olukorrale vastu.

Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas on nii ajutine haldur kui ka kohus võlgniku maksejõuetuse

eeldusi piisava põhjalikkusega kontrollinud. Pankrotiavalduse menetlus kestis maakohtus ca 8 kuud.

Maakohus on oma seisukohta, miks ta leiab, et võlgnik on maksejõuetu ja tema pankrot tuleb välja

kuulutada piisavalt põhjendanud. Maakohus on seejuures õigesti märkinud, et võlgnikul puudub

pikema aja jooksul toimiv juhtimine ja olukord, kus juhatuse liikmed ei saa vastu võtta juhtimisalaseid

otsuseid, kinnitab võlgniku püsivat maksejõuetust.

16. Ringkonnakohus märgib, et ajutise halduri ülesandeks on selgitada välja võlgniku kohustused

(PankrS § 22 lg 2 p 1), milleks peab ajutine haldur andma hinnangu ka võlgniku tehingutele, sh nende

kehtivusele, samuti võimalikele viivise nõuetele ja seda sõltumata sellest, kas tehingu teine pool on

sellise nõude esitanud või mitte. Ajutine haldur asus seisukohale, et laenulepingud on TsÜS § 129 lg

1 järgi tühised, sest A. Kalmer sõlmis need eelnimetatud äriühingute nimel esindusõiguseta (dtl 170–

175). Maakohus nõustus ajutise halduri hinnanguga. Kuivõrd Tehnilise Ülevaatuse Osaühingu,

AGAL Kinnisvarad OÜ ja Minstralt Grupp OÜ-ga sõlmitud laenulepingud kokku 515 000 euro

laenamiseks on tühised, tuleb võlgnikul saadu tagastada alusetu rikastumise sätete alusel (VÕS §

1028 lg 1 jj) ja nõuded on muutunud sissenõutavaks. Ajutine haldur on käsitlenud seda küsimust

aruande lk-del 15-16. Ringkonnakohus tuvastab ajutise halduri aruande alusel, et 11. detsembri

2023.a. seisuga olid võlgniku kohustused kokku vähemalt 665 823 eurot, millest sissenõutavaks olid

muutunud nõuded kokku 632 931 eurot (dtl 558-560). Ajutise halduri aruande kohaselt seisuga

11. detsember 2023 oli võlgnikul vara 546 178 euro väärtuses, millest 220 000 eurot on arestitud

A. Kalmeri kriminaalmenetluses. Määruskaebuse väited ei anna ringkonnakohtule alust asuda

sissenõutavaks muutunud kohustuste ja varade väärtuse osas teistsugusele seisukohale.

Ringkonnakohus nõustub ajutise halduriga, et olukorras, kus laenulepingud, mille alusel võlgnik sai

laenu on tühised, võlgniku majandustegevusest saadav tulu ei kata kulusid, võlgniku juhatuse liige

A. Kalmer loovutab võlgniku väidetavaid nõudeid endale kuuluvale äriühingule, juhatuse liikmete

koostöö ühingu esindamisel ja juhtimisel ei laabu, esitas võlgniku juhatuse liige E. Ahas õigeaegselt

pankrotiavalduse, et tagada võlgniku vara võimalikult suures ulatuses säilimine ja võlausaldajate

nõuete rahuldamine ning vältida maksejõuetu võlgniku osalemist majandustegevuses.

Määruskaebuse esitaja ei ole PankrS § 31 lg-s 4 sätestatud eeldust võlgniku maksejõuetuse osas

ümber lükanud. Seega on maakohus õigesti leidnud, et võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja võlgnik

on maksejõuetu. Võlgnik tegeles ja tegeleb üksnes oma osanikele raamatupidamisteenuse osutamise

ja neiltsaadud rahaliste vahendite investeerimisega. Võlgnikul positiivne tulevikulootus puudub,

seega ei saa sellele asjaolule tuginedes püsivat maksejõuetust eitada. Objektiivsel kõrvaltvaatajal

puudub alus pidada võlgniku finantsseisundit normaliseeriva tulevikustsenaariumi realiseerumist

tõenäoliseks (vt RKTKm 3-2-1-74-13 p 22; RKTKm 3-1-1-49-11 p 19). Positiivse

tulevikustsenaariumi tõendamiskoormus on määruskaebuse esitajal, kes ei ole seda teinud.

17. Ka määruskaebuse ülejäänud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.

Maakohus ei pidanud jätma pankrotiavaldust läbi vaatamata. Põhjendatud ei ole määruskaebuse

esitaja seisukoht, et kohus võib võlgniku pankrotiavaldust menetleda üksnes siis, kui juhatusel on

ühine tahe esitada pankrotiavaldus. Maakohus jättis küll määruses A. Kohari vastava taotluse

lahendamata, kuid ringkonnakohus saab selle maakohtu minetuse kõrvaldada. A. Kohari taotluse osas

seisukoha võtmata jätmine ei mõjuta võlgniku pankroti välja kuulutamise otsustuse õigsust.

Maakohus on võlgniku maksevõime hindamiseks vajalikus määras võlgniku õigussuhteid hinnanud.

Kuivõrd pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, mitte võlausaldaja, siis ei kuulu asjas kohaldamisele

PankrS § 15 lg 3 p 1 sätted. Kohus ei saa jätta võlgniku pankrotiavaldust menetlemata seetõttu, et

võlgniku juhatuse liikmed vaidlevad võlgniku nimel sõlmitud lepingute kehtivuse ja ettevõtte

tulevikuprognoosi üle. Ajutine haldur on hinnanud võlgniku sõlmitud lepinguid sisuliselt ning

maakohus on ajutise halduri hinnanguga nõustunud. Seega ei ole maakohus jätnud andmata hinnangut

võlgniku õigussuhetele, mis mõjutavad võlgniku varalist olukorda. Tegemist ei ole vaidlusega, mida

peab enne pankrotiavalduse rahuldamist selgeks vaidlema hagimenetluses. Võlgniku sõlmitud

laenulepingutest tulenevate võlausaldajate nõuete täpse suuruse osas võtab kohus seisukoha

pankrotimenetluses nõuete kaitsmisel PankrS §-des 1001-1003 sätestatud korras.

Määruskaebuse esitaja väide, et maakohus on määruse tegemisel tuginenud eelkõige ajutise halduri

arvamusele, on õige. Ringkonnakohus selgitab, et ajutise halduri määramise eesmärgiks on arvamuse

saamine võlgniku maksevõime kohta (PankrS § 22 lg 2 p 2). Ajutise halduri peamised ülesanded on

sätestatud PankrS § 22 lg-s 2. Sama paragrahvi lõige 5 kohaselt esitab ajutine haldur oma ülesannete

täitmise kohta kohtule kirjaliku aruande ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste

kohta. Aruandes peab ajutine haldur andma ka hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja

maksejõulisusele, samuti võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku

tervendamise väljavaadetele. Ajutine haldur on sõltumatu asjatundja, kelle hinnang ongi aluseks

maakohtule võlgniku maksevõime hindamisel. Kui kohus ajutise halduri seisukohtade ja järeldustega

nõustub, märgib kohus seda lahendis. Maakohtule ei saa olla etteheidetav see, et kohus ajutise halduri

seisukohtadega nõustus. See ei tähenda, et kohus ei ole ajutise halduri seisukohti kontrollinud ning

asus seetõttu ebaõigele järeldusele võlgniku maksevõime osas.

Määruskaebuse esitaja väidab, et ajutine haldur on jätnud aruandes arvestamata võlgniku vara kokku

90 369 eurot. Määruskaebuse esitaja leiab, et krüptokaevandamise seadmete väärtuseks tuleb hinnata

20 660 eurot rohkem. Võlgniku varaks on ka 45411, 60 eurot Saare Hostel OÜ-le loovutatud nõue

Tehnilise Ülevaatuse OÜ-le ja 24 298, 30 eurot Urban Estate OÜ-le loovutatud nõue AGAL

Kinnisvarad OÜ vastu. Haldur selgitas vastuses määruskaebusele, et loovutus Saare Hostel OÜ-le on

tühine, kuivõrd võlgnik ei ole Tehnilise Ülevaatuse Osaühingule lepingus kokkulepitud ulatuses

teenust osutanud. A. Kalmer ei ole kunagi varem ka avaldanud, et võlgnikul on nõue Urban Estate

OÜ vastu.

Ringkonnakohus märgib, et ajutine haldur peab vara väärtuse hindamisel lähtuma konservatiivsuse

põhimõttest. Ajutisele haldurile ei ole etteheidetav, et ta hindab kriitiliselt seotud isikute vahelisi

tehinguid ja nendest tulenevaid nõudeid võlgniku varana. Määruskaebuse esitaja ei ole tõendanud, et

A. Kalmer on taotletud nõusolekut krüptokaevandamise seadmete müügiks osaühingule Kalbro

ajutise halduri aruandes märgitud hinnast oluliselt kõrgema hinnaga. Ajutine haldur väidab, et ta ei

ole vastavat taotlust saanud. Kokkuvõtvalt ei lükka määruskaebuse väited ümber ajutise halduri

hinnangut võlgniku vara koguväärtusele detsembris 2023.

Määruskaebuse esitaja viitab A. Kalmeri seletusele maakohtu istungil, mille kohaselt osutab võlgnik

raamatupidamisteenust, on laekumised, maksmised, müügiarved. Lisaks toimub laekumisi

investeerimistegevusest, dividendidest. A. Kalmeri seletusest ei nähtu, millises rahalises mahus

võlgniku väidetav majandustegevus toimub ja milline on võlgniku äriplaan. Asja materjalide kohaselt

takistab võlgniku majandustegevuse jätkumist eelkõige osanike ja juhatuse liikmete omavahelise

koostöö puudumine, mis ongi olnud võlgniku tegevuse seiskumise peamiseks põhjuseks.

Investeerimistulu saamist ei ole ajutine haldur eitanud. Tegemist on aga eelkõige passiivse

sissetulekuga, mida ei saa käsitleda ettevõtte majandustegevuse jätkumise positiivse prognoosina,

mis välistaks võlgniku maksejõuetuse.

Pankrotimääruses ei pidanud kohus tuvastama võlgniku maksejõuetuse põhjust ega tekkimise täpset

aega. Sellist nõuet kohtule PankrS §-st 31, mis käsitleb pankroti välja kuulutamist, ei tulene. Võlgniku

maksejõuetuse põhjused selgitatakse välja pankrotimenetluse käigus (PankrS § 2). Kohtul on

kohustus märkida võlgniku maksejõuetuse põhjus pankrotimenetluse lõpetamise määruses

(PankrS § 163 lg 5). Kohus võib võlgniku maksejõuetuse põhjuse märkida ka muus lahendis

PankrS § 28 lg 2 alusel, kui kohtule on võlgniku maksejõuetuse põhjustanud asjaolud selged, kuid

kohus ei ole selleks enne pankrotimenetluse lõpetamist kohustatud.

18. Võlgnik on vaidlustanud maakohtu määruse ka ajutisele haldurile määratud tasu suuruse osas.

Maakohus määras ajutise halduri tasu suuruseks vastavalt tema taotlusele 55,75 h eest 6690 eurot

(koos käibemaksuga). Ajutisele haldurile tasu määramise alused on sätestatud PankrS §-s 23. Tasu

suuruse määramisel peab kohus arvestama ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise

halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmiseks kuluv aeg. Kohus

kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ja

põhjendatud kulutuste suuruse.

Ajutine haldur peab esitama kohtule tööaja arvestuse (PankrS § 23 lg 2). Ajutise halduri

11. detsembril 2023 esitatud taotlusest ei nähtu selgelt, millise töö eest ajutine haldur tasu küsib.

Ajutine haldur esitas ringkonnakohtule 28. märtsil 2023 tasutaotluse täpsustuse ning selgitas ajutise

halduri tehtud toimingute sisu ja erinevatele toimingutele kulunud aega. Maakohus nimetas ajutise

halduri 19. aprilli 2023 määrusega. Tasutaotluse täpsustusest nähtub, et ajutine haldur on teinud

toiminguid, mille eest ta küsib tasu perioodil 24. aprill - 11. detsember 2023.

Ringkonnakohus märgib, et võlgniku pankrotiavalduse menetlus kestis maakohtus tavapärasest

pikema aja (8 kuud) ja selle aja jooksul pidi haldur ka oma seisukohti täpsustama, mis mõjutaski

halduri töömahtu ja sellest tulenevalt tema tasutaotluse suurust. Tasutaotluse täpsustusest nähtub, et

oluline osa ajutise halduri tööajast on kulunud suhtlusele võlgniku juhatuse mõlema liikmega ning

nendelt saadud teabe analüüsimisele. Arvestades aruande ja selle täienduse sisu ja mahtu (kokku

20 lk) on selle koostamisele kulunud aeg 14 h põhjendatud. Kuivõrd juhatuse liikmed on olnud

võlgniku majandusliku olukorra, tegevusperspektiivide, varade ja kohustuste osas erinevatel

seisukohtadel, siis ka see asjaolu suurendas võrreldes tavapärasega ajutise halduri töö mahtu. Asja

materjalidest nähtub, et ajutine haldur pidi kujundama seisukohad ka A. Kalmeri erinevate

ettepanekute osas võlgniku vara võõrandada. Ajutise halduri taotletav tunnitasu määr 100 eurot/h on

kooskõlas PankrS § 23 lg-s 3 sätestatuga. Kokkuvõtvalt ringkonnakohus leiab, et maakohtu määratud

ajutise halduri tasu on kooskõlas ajutise halduri ülesannete mahu ja keerukusega ning halduri

kutseoskustega. Määruskaebuses ja 2. aprilli 2024 menetlusdokumendis esitatud A. Kalmeri

vastupidised väited ja ajahinnangud ei anna alust maakohtu määrust ka ajutise halduri tasu suuruse

osas muuta.

19. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse läbivaatamisega seotud menetluskulud TsMS § 172 lg 1

alusel menetlusosaliste endi kanda.

20. Võlgnik võib pankrotimääruse peale esitada määruskaebuse. PankrS § 5 lg 1 ja § 32 lg 1

koosmõjus ringkonnakohtu määrusele määruskaebuse rahuldamata jätmise peale ei saa võlgnik

määruskaebust esitada.

Võlgnik võib vaidlustada ajutise halduri tasu kohta tehtud määruse. PankrS § 5 lg 1 ja § 23 lg 7

koosmõjus ringkonnakohtu määrusele määruskaebuse rahuldamata jätmise peale ei saa võlgnik

määruskaebust esitada.

Menetlusosalised saavad vaidlustada ringkonnakohtu määrust osas, milles ringkonnakohus jättis

määruskaebuse läbivaatamisega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (TsMS § 178

lg 1; vt ka RKTKm 10.04.2013, 3-2-1-23-13 p 11).

(allkirjastatud digitaalselt)