2-24-53/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-24-53

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 05.04.2024. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-53 Tsiviilasi A. P. hagi W. S. B. `i vastu abielu lahutamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: A. P. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxx; e-post:); Kostja: W. S. B. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; epost:) Kohtuistungi aeg 02.04.2024. a

RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada. 2. Lahutada A. P. ja W. S. B. `i abielu, mis sõlmiti 22.11.2023. a Tartu Linnavalitsuses. 3. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. 4. Toimetada käesolev kohtuotsus kätte pooltele ja pärast jõustumist edastada poolte perekonnaseisukannetes muudatuste tegemiseks rahvastikuregistripidajale.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2

1. A. P. esitas 02.01.2024. a kohtusse hagiavalduse W. S. B. `i vastu abielu lahutamise nõudes. Hagi asjaolude kohaselt sõlmiti poolte abielu 22.11.2023. a Tartu Linnavalitsuse perekonnaseisuametis. Pooled ei ole kunagi koos elanud. Kostja on xxxxxxxxxxxxxxxxxx kodanik ja pärast abiellumist Eestis läks kostja kohe tagasi oma elukohta USA-sse. Kuna kostja on otsustas jäädagi USA-sse, siis ei pea hageja abielu võimalikuks. Samuti tekitas konflikte kostja seksuaalne sättumus. Kuna kostja asub/elab välismaal, siis ei saa abielu lahutada perekonnaseisuasutuses ja seetõttu pöördus hageja abielu lahutamise nõudega kohtu poole. 2. Kohus võttis hagi 11.01.2024. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama. 3. Kostja, W. S. B. , esitas 19.01.2024. a kohtule kirjaliku vastuse, milles teatas, et tal ei ole hagile vastuväiteid ja ta soovib samuti abielu lahutust. Kostja väitel on ta segaduses oma seksuaalse sättumuse pärast ja ta ei tea kuna ja kas ta üldse Eestisse tagasi tuleb. 4. Kohus määras asja arutamiseks kohtuistungi, toimumisajaga 02.04.2024. a, ja kohustas pooli kohtusse ilmuma. Kohus saatis kostjale kohtukutse 28.02.2024. a elektrooniliselt eposti aadressile, mille kostja oli kohtule avaldanud. TsMS § 3141 lg 2 alusel luges kohus kohtukutse kostjale kättetoimetatuks saatmisest kolme tööpäeva möödumisel. 5. 02.04.2023. a toimus asja arutamiseks kohtuistung. Kostja istungile ei ilmunud. Kostja ei olnud eelnevalt ka teavitanud kohut kohtusse mitteilmumise mõjuvast põhjusest. Istungil osales hageja A. P. . Hageja jäi hagiavalduses esitatud nõude juurde ja taotles asja lahendamist sisuliselt ilma kostja osavõtuta.

KOHTU SEISUKOHT 6. Kohus leiab, et hagi aluseks olevad asjaolud on otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 414 lg 1 alusel on võimalik asi lahendada sisuliselt ilma kostja osavõtuta. Kohus leiab, et hagi abielu lahutamise nõudes on põhjendatud ja võimalik rahuldada. Vastavalt perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 67 lg-le 1 võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 3 näeb ette, et kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. Kohus tegi rahvastikuregistri andmete alusel kindlaks, et poolte abielu sõlmiti Tartu Linnavalitsuses 22.11.2023. a. Poolte esitatust nähtuvalt on kostja xxxxxxxxxxxxxxxxxx kodanik ja tema elukoht on seal. Pooled ei ole kunagi koos elanud ja pärast abielu sõlmimist Eestis läks kostja tagasi xxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kostja pidi Eestisse tagasi tulema, et siin hagejaga kooselu alustada, aga ei teinud seda. Hageja ei pea ilma kooseluta abielu võimalikuks ja soovib lahutust. Kostja ei ole esitanud abielu lahutamise nõudele vastuväiteid ja avaldas kirjalikus vastuses hagile, et soovib samuti lahutust. Kostja teatel on ta segaduses oma seksuaalsest sättumusest ja ei tea, kuna ja kas ta üldse Eestisse tulla saab. Kohus leiab, et esitatud asjaolude alusel saab lugeda, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Arvestades asjaolusid, puudub kohtu hinnangul vajadus võtta tarvitusele abinõusid poolte lepitamiseks.

3

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et abielu lahutamise eeldused on täidetud. Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte abielu. TsMS § 455 lg 2 alusel saadab kohus kohtuotsuse jõustumisel selle ärakirja poolte perekonnaseisukannetes muudatuste tegemiseks rahvastikuregistripidajale. Menetluskulude jaotus 7. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 näeb ette, et hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Antud juhul lahendas kohus abielu lahutamise hagi, seega TsMS § 164 lg 1 alusel tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Teadaolevaks menetluskuluks on hagilt tasutud riigilõiv summas 100 eurot, mis jääb hageja kanda ja seda ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik