2-23-112133/35 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Imbi Sidok-Toomsalu

Määruse tegemise aeg ja koht 05.04.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-112133

Kohtuasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi X vastu põhivõla,

intressi, haldustasu, sissenõudmiskulu ja viivise

saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27.02.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Aktiva Finance Group OÜ apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Aktiva Finance Group OÜ, lepinguline esindaja

Sigrid Rahkema

Kostja X

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Aktiva Finance Group OÜ apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 27.02.2024

otsuse peale Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.

2. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda. Xl ei ole

apellatsioonimenetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-23-112133

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 20.03.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse Xlt (kostja) 7232,08 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 23.03.2023

kostjale makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kostjale kätte toimetada.

Pärnu Maakohus lõpetas 12.06.2023 maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 28.06.2023 Harju Maakohtule hagi, milles palus mõista kostjalt enda kasuks

välja põhivõla 6217,81 eurot, intressi 217,04 eurot, haldustasu 5,80 eurot, sissenõudmiskulu

50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 751,23 eurot ja viivise alates 29.06.2023 kuni

põhinõude (6217,81 eurot) tasumiseni määraga 20,9% aastas.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Inbank Finance (hagis ekslikult märgitud AS Inbank –

ringkonnakohtu märkus) (krediidiandja) ja kostja 04.07.2022 Auto24 laenu lepingu

nr L89009080291 (laenuleping), mille alusel andis krediidiandja kostjale 30 kuuks laenu

6404 eurot, intressimäär 20,90% aastas, krediidi kulukuse määr 26,46% aastas. Viimase

osamakse tähtpäev on laenulepingu kohaselt 10.01.2025. Kostja on laenulepingu alusel

krediidiandjale tasunud üksnes 186,19 eurot.

Krediidiandja edastas kostjale 08.11.2022 laenulepingu ülesütlemise kohta hoiatuse, milles

andis kostjale kohustuste täitmiseks täiendava tähtaja, kuid kostja ei tasunud võlgnevust. Kostja

rikkus ka teist krediidiandjaga sõlmitud lepingut (teenuseleping nr L89003764759).

Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles krediidiandja 29.11.2022

avaldusega laenu- ja teenuselepingud üles.

30.11.2022 loovutas krediidiandja nõuded kostja vastu hagejale.

Kostja vastuväited

3. Kostja ei vastanud hagile.

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Harju Maakohus jättis 27.02.2024 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

4.1. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei järginud krediidiandja vastutustundliku

laenamise põhimõtet võlaõigusseaduse (VÕS) § 403⁴ lg 6 tähenduses. Samuti ei ole

krediidiandja määranud uuesti tagasimakseid kooskõlas VÕS § 403⁴ lg-s 7 sätestatuga, mille

tasumisega oleks kostja viivituses. Seetõttu ei ole hagi õiguslikult põhjendatud ja tuleb jätta

rahuldamata.

4.2. Krediidiandja jättis nõudmata ja hindamata kostja pangakonto väljavõtte, rikkudes

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hagiavalduse kohaselt lähtus krediidiandja kostja

krediidivõimelisuse hindamisel kostja enda esitatud andmetest, kuigi krediidiandjal on

kohustus kontrollida tarbija esitatud andmeid. Maksehäireregistrist kogutud andmed sisaldavad

tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet üksnes siis, kui tarbijal on kehtivad

maksehäired. Maksehäirete puudumine ei anna krediidiandjale teavet selle kohta, kas ja

millised finantskohustused on tarbijal, sh milline on nende iga kuu sissenõutavaks muutuv

suurus ja koosseis, lõpptähtaeg ja põhiosa jäägi suurus. Maksehäirete registri andmed ei anna

2-23-112133

teavet tarbija vältimatute igakuiste püsikulutuste kohta. Seega jätab krediidiandja tarbija

esitatud andmed sisuliselt kontrollimata, kui ta kogub andmeid üksnes tarbijalt ning

maksehäireid kajastavast registrist.

4.3. Kuna krediidiandja rikkus VÕS § 403⁴ lg-s 6 sätestatud vastutustundliku laenamise

põhimõtet, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär,

kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning muid tasusid (lepingutasu,

igakuine haldustasu) kostja krediidiandjale ei võlgne.

4.4. VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva

summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata

jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Kostjale antud laenu suuruseks oli

6404 eurot, mis tuli tagastada osamaksetega ajavahemikus 10.08.2022–10.01.2025, millest

esimene tasumata osamakse on 10.10.2022 osamakse (osamaksete koosseisu kuuluvad ka

intress, lepingutasu ja haldustasu). Kostja on tasunud laenulepingu järgsed 10.08.2022 ja

10.09.2022 osamaksed – kokku 572,56 eurot. Krediidiandja ütles laenulepingu üles

põhjendusel, et kostja jättis tasumata lepingust tulenevad laenu, intressi ja haldustasu

osamaksed alates 10.10.2022. Kuna kostja ei saanud olla 08.11.2022 ülesütlemise hoiatuse ja

29.11.2022 ülesütlemisteate esitamise ajal laenusumma tagastamisega viivituses, ei olnud

krediidiandjal VÕS § 416 lg 1 järgi alust laenulepingut erakorraliselt makseviivituse tõttu üles

öelda. Pärast 10.10.2022 osamakse tegemist oleks laenujääk pidanud olema 6042,72 eurot.

Kostja tasus enne 10.10.2022 kokku 572,56 eurot, mis tuleb arvestada maha laenusummast

6404 eurot. Seega oli 10.10.2022 seisuga tagastamata laenujääk 5831,44 eurot (6404 – 572,56

= 4407,77). Kuna VÕS §-s 94 nimetatud intressimäär oli laenulepingu sõlmimise ajal

0% aastas, ei võlgnenud kostja krediidiandjale intressi.

4.5. Hageja ei ole hagis märkinud asjaolusid, millest nähtub krediidiandja õigus öelda

laenuleping üles seetõttu, et kostja on rikkunud muud krediidiandjaga sõlmitud

tarbijakrediidilepingut (s.o teenuseleping).

4.6. Kuna lepingupooled leppisid kokku laenu tagastamises ja intressi tasumises osamaksega,

peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude

vähendamist, ning need kostjale teatavaks tegema (VÕS § 4034 lg 7 kolmas lause). Hageja ei

ole hagis väitnud, et krediidiandja on määranud tagasimaksed uuesti ning teinud need kostjale

teatavaks. Samuti ei ole hageja esile toonud asjaolusid, millest nähtub tagastamata laenu ning

intressi uuesti määratud tagasimaksed VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause järgi, sh maksete

suurused ja tähtajad. Sealhulgas ei ole hageja väitnud, et kostja oleks krediidiandja poolt uuesti

määratud ja kostjale teatavakstehtud osamaksete tasumisega viivituses.

4.7. Kuivõrd krediidiandja ei öelnud laenulepingut kehtivalt üles, ei ole laenujäägi tagastamise

nõue kokkuvõttes sissenõutavaks muutunud. Ühtlasi ei ole võimalik hagis märgitud asjaoludel

kindlaks määrata laenulepingust tuleneva laenu tagastamise nõude suurust, sest krediidiandja

ei ole tagasimakseid uuesti määranud. Seetõttu jääb hagi tervikuna rahuldamata.

4.8. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostjal ei ole hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud.

2-23-112133

Apellatsioonkaebus

5. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asi

maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

5.1. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt, juhul kui maakohus leidis, et vastutustundliku

laenamise põhimõtet on rikutud, oleks maakohus pidanud hagejale andma võimaluse tõendada,

et vastutustundliku laenamise põhimõtet on järgitud, alternatiivselt andma hagejale võimaluse

esitada ümberarvestus. Maakohus on rikkunud selgitamiskohustust.

5.2. Kui krediidiandja ka rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis on hagi õiguslikult

põhjendatud sissenõutavaks muutunud põhinõude ja VÕS §-s 94 sätestatud intressi ulatuses.

5.3. Hageja selgitab, et pangad keelduvad tihti pangasaladusele viidates pangakonto väljavõtete

esitamisest, millisel juhul on hageja sunnitud taotlema tõendite kogumist kohtu kaudu.

Kuna maakohus ei andnud hagejale võimalust esitada täiendavaid selgitusi ja tõendeid, ei olnud

hagejal võimalik ka tõendeid kohtu kaudu koguda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata.

Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2

sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku

aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh seda, et menetlusosalistel ei tekiks

apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.

7. Ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse,

kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada.

Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda,

et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele

apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (RKTKm 24.04.2013, 3-2-1-35-13,

p 12). Kohus peab apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse aluseks

olevate faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile

vastav õigusnorm, mis võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks (RKTKm 03.04.2018,

2-16-18835/64, p 10.1). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes

apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid.

8. Hageja väidab apellatsioonkaebuses, et maakohus eksis menetlusõiguse normide vastu, kuid

ei ole apellatsioonkaebuses esile toonud, et tal jäid seetõttu maakohtule olulised asjaolud

esitamata või nõue täpsustamata, eelkõige et krediidiandja küsis ja kontrollis laenulepingu

sõlmimisel kostja pangakonto väljavõtet. Samuti ei ole hageja toonud apellatsioonkaebuses

esile, et krediidiandja oleks uuesti määranud ja teinud kostjale teatavaks osamaksed, mille

tasumisega on kostja viivituses. Ringkonnakohus ei saa maakohtu otsust tühistada igaks juhuks

– selleks, et hageja saaks hakata alles välja selgitama, kas ja kuidas krediidiandja kontrollis

laenulepingu sõlmimisel kostja krediidivõimelisust. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses seega

esitanud väiteid, millest saaks järeldada, et maakohus oleks vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimist ja kostja krediidivõimelisusele hinnangut andes eksinud tõendite hindamise

2-23-112133

reeglite vastu või jätnud arvestamata hageja esile toodud olulisi asjaolusid, mis võisid mõjutada

vaidluse lahendamise tulemust.

9. Kuna krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hageja ei ole

apellatsioonkaebuses väitnud, et krediidiandja oleks VÕS § 403⁴ lg 7 kohaselt määranud uuesti

tagasimaksed ja need kostjale teatavaks teinud, ei saanud maakohus hageja nõuet ja hagis esile

toodud asjaolusid arvestades hagi ka osaliselt rahuldada ning seda ei saaks teha ka

ringkonnakohus. Kuna hagis esitatud asjaolude kohaselt sõlmisid krediidiandja ja kostja

laenulepingu, mille kohaselt tuli laen tagastada 30 kuu jooksul (viimane osamakse on

maksegraafiku järgi 10.01.2025 – dtl 26), ei oleks tänaseks laenulepingust tulenev laenu

tagasimaksmise tähtaeg kõigi osamaksete osas veel möödunud ning laenu põhiosa ei oleks

muutunud kogu ulatuses sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 tähenduses. Seega ei saaks kohus võtta

hagi rahuldamisel aluseks hageja arvutust (kostjale välja makstud summa – kostja tehtud

tagasimakse). Ilma ümberarvutuseta ei ole kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi

rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh

selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks. Seda ei ole hageja

teinud.

10. Eeltoodut ei muudaks ka asjaolu, et krediidiandja tegi kostjale laenulepingu ülesütlemise

avalduse (dtl 40), kuna kostja oli kahe osamakse tasumisega viivituses (maakohus tuvastas, et

kostja jättis tasumata lepingust tulenevad laenu, intressi ja haldustasu osamaksed alates

10.10.2022, seega oli kostjal ülesütlemise avalduse esitamise ajal tasumata 10.10.2022 ja

10.11.2022 osamaksed). Kuna laenulepingu ülesütlemise aluseks oli algse tagasimaksegraafiku

järgsete maksetega viivitusse sattumine, kuid vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise

tõttu tuli krediidiandjal vastavalt VÕS § 403⁴ lg-le 7 määrata uus tagasimaksegraafik,

arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ei saanud kostja olla laenulepingu

ülesütlemise ajal veel viivituses kolme uue maksegraafikujärgse järjestikuse osamakse

tasumisega ning laenulepingu ülesütlemiseks ei oleks olnud alust. Põhivõla sissenõudmiseks

peab krediidiandja määrama VÕS § 403⁴ lg 7 kohaselt uuesti tagasimaksed ja tegema need

kostjale

teatavaks

ning

kasutama

vastavalt

uuele

maksegraafikule

kohaseid

õiguskaitsevahendeid.

11. Ringkonnakohus märgib, et vastavalt VÕS § 168 lg 1 esimesele lausele peab nõude

loovutanud võlausaldaja uuele võlausaldajale üle andma nõuet ja kõrvalkohustustest tulenevaid

õigusi tõendavad dokumendid, muu hulgas VÕS § 167 lõikes 4 nimetatud täitedokumendi, ja

andma talle nõude esitamiseks vajalikku teavet. Seega on hagejal uue võlausaldajana õigus

saada nõude loovutanud võlausaldajalt nõude loovutamise tõendid.

12. Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi

menetlusse võtmata. Apellatsioonkaebuse väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt

rahuldada.

13. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse

kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi (hageja) kanda. Kuna vastustajal (kostjal) ei ole

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid

tekkinud, ei tule kostjal hagejale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada. Lisaks on hagejal

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda määruse jõustumisel

TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv (700 eurot).

14. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust hagejale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle

2-23-112133

esitajale ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt

esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta.

Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele

menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

(allkirjastatud digitaalselt)