2-19-5347/102 · 2-19-5347/102 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Legislator summary

AI generated

Välja mõista Osaühingult Laanekuru RV OÜ kasuks menetluskuluna 20 859,50 Osaühingul Laanekuru tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda RV OÜ-le

Legislator headnote

AI generated

2-19-5347/102 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista Osaühingult Laanekuru RV OÜ kasuks menetluskuluna 20 859,50 Osaühingul Laanekuru tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda RV OÜ-le

Full text

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Moonika Tähtväli

Otsuse tegemise aeg ja koht

04. aprill 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-5347

Tsiviilasi

Osaühingu Laanekuru hagi RV OÜ vastu 196 676 euro

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

196 676 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Osaühing Laanekuru (registrikood 10657095),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Heidi Rajamäe-Parik

Kostja: RV OÜ (registrikood 12108671), lepingulised

esindajad vandeadvokaadid Janne-Liisa Ottis ja Kalle-

Kaspar Sepper

Kohtuistung

06.02.2024

Istungil osalenud isikud

hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Heidi Rajamäe-

Parik ja kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Janne-

Liisa Ottis

RESOLUTSIOON:

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta kõik menetluskulud hageja kanda.

3. Välja mõista Osaühingult Laanekuru RV OÜ kasuks menetluskuluna 20 859,50

eurot.

4. Osaühingul Laanekuru tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda RV OÜ-le

viivist VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni

täitmiseni.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluse senine käik

1. Osaühing Laanekuru (hageja) esitas 05.04.2019 hagi RV OÜ (kostja) vastu 196 676 euro

nõudes (I kd lk 1-26; dtl 18-43).

2. Harju Maakohus jättis 18.05.2020 otsusega hagi rahuldamata (I kd lk 125-127 pöördel;

dtl 407-412).

3. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 11.09.2020 otsusega maakohtu 18.05.2020 otsuse ja

saatis asja maakohtule uueks arutamiseks eelmenetluse staadiumis (I kd lk 169-174; dtl

493-501).

Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

4. Hageja esitas hagi 05.04.2019 (I kd lk 1-26; dtl 18-43) ja täpsustas/täiendas seda.

5. Hagi kohaselt tugines hageja järgmistele asjaoludele:

5.1. kostja ja ostja (AS SEB Liising) sõlmisid 08.02.2016 teraviljakuivati siseosa

seadmete ja lisatööde müügilepingu; seadmed andis kostja hagejale akti alusel üle

05.09.2016;

5.2. samad pooled sõlmisid 13.04.2016 teraviljakuivati välisosa seadmete ja lisatööde

müügilepingu;

5.3. kostja projekteeris, paigaldas ja seadistas seadmed;

5.4. kostja andis hagejale seadmed akti alusel üle 28.09.2016;

5.5. müügilepingute p-s 6.1 kohaselt andis kostja seadmetele 12 kuu pikkuse garantii

alates seadmete üleandmise päevast, tegelikult oli garantiiperiood töödele 2 aastat;

5.6. lepingute p 6.2 järgi kohustus kostja seadme puudused tasuta kõrvaldama

viivitamatult;

5.7. hageja pöördus kostja poole 12 k jooksul (nt suuliselt 14.02.2017) pärast seadme

üleandmist seoses sellel esinevate probleemidega: katuseplekk lasi neelukohtadest

vett läbi, automaatika oli puudulik, seade ei olnud tootlik/efektiivne, asi ei töötanud;

5.8. 2-aastase garantiiaja jooksul on hageja esitanud kolm puuduste nõudeavaldust

(28.02.2018, 20.04.2018 ja 31.08.2018);

5.9. kostja teatas 11.09.2018, et ta ei tunnista puuduste olemasolu ega ole nõus neid

parandama või enam ei ole nõus neid parandama, v.a osad kostja poolt 25.09.2018 ja

03.10.2018 tehtud parandused.

6. Kuivati siseosa seadmetel ilmnesid kokkuvõtlikult järgmised puudused:

6.1. kuivati automaatika oli ebaõigesti seadistatud;

6.2. seadme täitekraabi siibrite reguleerimisvõimalused olid ebamõistlikult lahendatud;

6.3. seadme väljundpuhvris puudus kaitserüü;

6.4. puuduvad piisavad puhversektsioonid ja reservosa suurus on ebapiisav;

6.5. puuduvad pakkumises olevad sagedusmuundurid (2 tk);

6.6. kuivati mahutavus erineb hinnapakkumises toodust;

6.7. seadmel puudub paigaldusjuhend ja tehniline dokumentatsioon;

6.8. puudub kilbi seadmete dokumentatsiooni kogumik paigaldatud seadmete ja

komponentide kohta;

6.9. kuivati kilbi teostusjoonised ja juhtahela skeem ei vasta esitatud joonistele;

6.10.puudub elektripaigaldiste projektdokumentatsioon, s.o projekt ja selle ekspertiis,

auditit on tehtud valedest eeldustest lähtuvalt;

6.11.kuivatustemperatuuri ei saa seadistada +40º peale.

7. Kuivati välisosa seadmetel ilmnesid kokkuvõtlikult järgmised puudused:

7.1. paigaldatud maakaablite laskevõime polnud müügilepingus kokkulepitud 400

amprit;

7.2. kraapide ülevoolutorustikud on tehtud liiga laugete nurkadega;

7.3. torustikel olevad viljapidurid pole ligipääsetavad;

7.4. tehase punkri konstruktsiooni on muudetud mittevastavaks tootja nõuetele;

7.5. ventileeritavad koonuspõhjad on liialt väheste tuulutuspiludega;

7.6. väli-viljapunkritel puudub CE-vastavusmärgis ja –deklaratsioon, puudub teave

tootja kohta;

7.7. osade punkrite sisekoonuste jalad roostetavad ja kõik sisekoonuste jalad on põranda

külge kinnitamata;

7.8. ülemise korruse valgustus ja välivalgustus on taastamata;

7.9. seadme pneumosüsteemil puuduvad niiskuse eemaldamise sisend- ja väljundfiltrid,

kuivati suruõhusüsteemil puudub jahutuskuivati;

7.10.konveierite väljalasetest veab teravilja üle edasi sinna, kuhu pole vaja;

7.11.uute säilituspunkrite kõrval olev elevaator on piisavalt toestamata ja vastavalt tootja

nõuetele kinnitamata.

8. Hageja kirjeldab hagis seadmete ja tehtud tööde puudusi ja toob ära iga puuduse

parandamise hinna, kokku 196 676 eurot.

9. Hoolimata hageja korduvatest pöördumistest, tähtaegade andmisest, poolte pikaajalistest

läbirääkimistest, on kostjal garantii ajal käesolevas avalduses nimetatud puudused

likvideerimata. Kostja on avaldanud, et ta ei paranda antud puudusi. Kui hageja on

mittevastavusest teatanud ebamõistliku tähtaja jooksul ja pole neid piisavalt täpselt

kirjeldanud, on see vabandatav. Kuivõrd hageja lähtus 2-aastasest seadmele antud

garantiist, ei pidanud hageja vajalikuks jäädvustada oma pöördumisi kirjalikult

taasesitatavas vormis ega neist viivitamatult teatama. Kostja ei esitanud hagejale

dokumente, mille alusel saanuks tuvastada, kas seade vastab G T 8-30 omadustele.

Eeltoodu raskendas asjatundjatelt arvamuse küsimist. Hageja ei tooda kuivateid ja ei ole

vastava eriala spetsialist. Asja välisel ülevaatusel tavalist hoolsust rakendades ei saanud

antud puudusi avastada ja puudustest sai hageja teda alles eriteadmistega isikute poolt

antud arvamustest. Tulenevalt teraviljakuivatamise hooajalisusest (2016. aastal 08.08.-

14.09.2016), ei olnud võimalik seadet 2016. aastal täisvõimsusel kasutada. Kostja alles

õpetas hageja töötajat seadet käsitlema ja kuivatil puudus kasutusluba (saadi detsembris

2016). Esimesel ja teisel kuivati kasutamise aastal hageja alles õppis seadet kasutama.

Kostja veenis hagejat, et probleem pole mitte seadmes, vaid hageja oskuses seadet

kasutada. Hageja uskus kostjat ja kallite ekspertiiside tellimise asemel püüdis asja endale

selgeks teha. Puudusi ei olnud võimalik 2016 avastada ka seetõttu, et sel aastal oli

kuivatamist vajava vilja niiskus suhteliselt madal. Probleemid tekkisid 2017, kui vili oli

märg. Hageja pöördus kevadel ja oktoobris-novembris asjatundjate poole. Kuna

probleemide tuvastamiseks pidi masin töötama ja kevadel ei olnud saada märga vilja, tuli

oodata kuivati hooaja algust.

10. Asjatundja A L tegi seadme ülevaatuse 2017 sügisel (viljakuivatushooajal) ning andis

jooksvalt suulise arvamuse, millest hageja sai teada enamuse puudustest. Kirjaliku

arvamuse andis asjatundja 14.02.2018. Asjatundja on avaldanud 01.10.2019, et hageja ei

saanud puudusi avastada tavapärase ülevaatuse käigus.

11. Hagejal tekkis 2017 kahtlus kuivati mahutavuse osas, misjärel tellis hageja Mertosertilt

vastava mõõtmise. 24.11.2017 selgus, et kuivati mahutab 14 t vähem kui müügilepingus

kokku lepitud.

12. Dokumentatsiooni osas ei ole hageja asjatundja ja sai teada puudustest asja tundvalt

isikult K Vult kevadel 2018. Asjatundja R P on kinnitanud, et hageja kui mitteasjatundja

ei saanud vastavaid puudusi avastada asja üleandmisel. Kostjale edastati vastav teave

23.04.2018 või 28.05.2018 koosolekul asjatundja poolt.

13. Elektripaigaldise projektdokumentatsiooni puudustest sai hageja teada, kui soovis

sõlmida käidulepingut. Et audit on tehtud valedest eeldustest lähtudes, sai hageja teada

25.03.2018 asjatundja arvamusest. Hageja edastas kostjale vastava auditi 23.04.2018.

Asjatundja I T on avaldanud, et hageja ei pidanud talle üleantud Elektripaigaldiste

kasutuselevõtule eelnenud auditi (välja antud 02.11.2016) puhul eeldama, et see oli

puudustega.

14. Asjaolust, et kostja on vahetanud kaablid ebaõige laskevõimega maakaablite vastu, sai

hageja teada 25.03.2018 eriteadmistega isiku arvamusest. Asjaolu ei ilmnenud varem,

kuna hageja ei kasutanud 400-amprist voolu. Hageja teavitas kostjat vastavast puudusest

auditi edastamisega 20.04.2018.

15. Kostja kinnitas 14.02.2017 erinevate seadmel tekkinud probleemidega tegelemist. Kostja

14.02.2017 hagejale saadetud kirjast on näha, et hagejal oli probleeme seadme ja selle

programmi töötamisega ning kostja oli sellest teadlik. Hagejal puudus sellel ajal

teadmine, miks süsteem selliselt töötab ja kas see on puudus, kuna ta ise alles õppis

seadme käsitlemist tundma. Kostja oli teadlik, et hagejal on pretensioone kuivati

mahutavuse osas. Nimetatud asjaolu nähtub kostja 15.11.2017 kirjast. 28.02.2018

pöördus hageja juristi vahendusel kostja poole, pooled pidasid läbirääkimisi puuduste

kõrvaldamiseks, millele eelnes asjatundjate osavõtul objekti ülevaatus 28.05.2018. Osad

puudused parandas kostja mais-septembris 2018.

16. Kui vabandatavust ei esine, vastutab kostja, kuna puudused on tekkinud kostja raske

hooletuse tõttu. Samuti teadis kostja või pidi teadma seadmete mittevastavusest

lepingutingimustele, kuid ei avaldanud seda hagejale. Seadme mahutavuse osas on kostja

möönnud 15.11.2017 kirjas hagejale, et seadme mahutavus erineb hinnapakkumisest

toodust. Hageja oletab, et ülejäänud puudused võivad olla tekkinud seadme

ümberkohandamisest. Hagejal ei ole võimalik seda kontrollida, kuna kostja ei ole

esitanud nõutud paigaldusjuhendit.

17. Hageja palub kostjalt välja mõista puuduste parandamiseks vajalikud kulutused 196 676

eurot.

Kostja vastuväited

18. Kostja hagi ei tunnista. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

19. Hagejal puudub kulutuste hüvitamise nõue, väidetavaid puudusi ei esine ja hageja on

minetanud õiguse tugineda väidetavatele puudustele isegi, kui need peaksid esinema.

Hageja ei ole esile toonud, millisele lepingu tingimusele iga konkreetne väidetav puudus

ei vasta.

20. Hagejal kui müügilepingu oma majandus- või kutsetegevuses sõlminud ostjal tuli seade

viivitamata üle vaadata või üle vaadata lasta ja lepingule mittevastavust sellest teatamisel

piisavalt täpselt kirjeldada.

21. Kostja garantiikohustus oli seotud tähtajaga 12 kuud, mis sai läbi vastavalt 05.09.2017 ja

28.09.2017. Kuivõrd hageja ei teavitanud selle aja jooksul kuivatil esinenud puudustest,

ei ole kostja kohustatud puudusi likvideerima. 12 kuu jooksul teatas hageja vaid asjaolust,

et vihm sajab seadme katusest läbi oma 27.11.2016 e-kirjas. Hagis hageja nimetatud

puudusele ei tugine.

22. Esimest korda väitis hageja puuduste olemasolu 28.02.2018, s.o 1,5 aastat peale

üleandmise-vastuvõtmise aktide koostamist ning pool aastat pärast garantiiperioodi lõppu.

Hagis märgitud puudused pidid olema hagejale teada juba asja esmasel ülevaatusel, kõige

hiljem alates seadme kasutuselevõtmisest. Tegemist ei ole varjatud puudustega.

23. Paljud puudused on hageja enda poolt tekitatud ning neil puudub müügilepingutega

mistahes seos. Hageja on kasutanud kuivatit sihtotstarbeliselt praeguseks juba kolm

hooaega ega ole väitnud, et ta ei ole saanud kuivatit kasutada või et temale on seoses

sellega tekkinud mingisugune kahju.

24. Kostja esitas kõigi loetletud väidetavate puuduste osas hagejale sisulise seisukoha oma

11.09.2018 kirjalikus vastuses. Kostja jääb nende vastuväidete juurde.

25. Kostja viis läbi koolituse seadme kasutamiseks ja hageja kinnitas juhendamise läbiviimist

ning täieliku ülevaate ja teabe omamist seadme sihtotstarbelise kasutamise kohta.

26. Hagejal oli pädevus puuduste äratundmiseks, tema juures töötas eriteadmistega isik K R

ja ta oli palganud omanikujärelevalve. Hageja ei ole selgitanud, miks ta ei tellinud

asjatundjate arvamusi varem.

Kohtuotsuse põhjendused

27. Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid

tõendeid ja kuulanud pooled ära, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

28. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et:

28.1.kostja müüjana, AS SEB Liising ostjana ja hageja liisinguvõtjana sõlmisid

08.02.2016 teraviljakuivati siseosa seadmete ja lisatööde müügilepingu (II kd lk 15-

22; dtl 1-8), mille kostja andis hagejale akti alusel üle 05.09.2016 (I kd lk 27-27

pöördel; dtl 45-46);

28.2.samad pooled sõlmisid 13.04.2016 teraviljakuivati välisosa seadmete ja lisatööde

müügilepingu (II kd lk 23-29; dtl 10-16), mille kostja andis hagejale üle 28.09.2016

(I kd lk 28-28 pöördel; dtl 47-48);

28.3.hageja põhitegevuseks on põllumajandus

s.o teravilja-, kaunvilja- ja

õlitaimeseemnete kasvatus (II kd lk 60-109, 133; dtl 1037) ja kostja on

põllumajandusseadmetega tegelev ettevõte (I kd lk 120, dtl 146).

29. Pooled vaidlevad selle üle, kas:

29.1.poolte vahel on sõlmitud müügi- või töövõtuleping;

29.2.kostja on lepingut rikkunud ja müünud/paigaldanud hagejale lepingutingimustele

mittevastava seadme;

29.3.hageja on kostjale puudustest teavitanud ja teinud seda õigeaegselt;

29.4.poolte vahel on kokku lepitud 12- või 24-kuuline garantiiperiood;

29.5.kostja on kohustatud hagejale hüvitama lepingu rikkumisega tekitatud kahju.

30. Pooltevahelisest õigussuhtest

30.1.Pooled on menetluse kestel olnud poolte vahelise õigussuhte määratlemisel

ebakindlad, asudes kord seisukohale, et tegemist on kindlasti müügilepinguga ja

hiljem leidnud, et osaliselt on tegemist töövõtulepinguga.

30.2.Hageja on kostjale vastu vaieldes leidnud, et poolte vahel sõlmiti müügileping (II kd

lk 116; dtl 396) ja hiljem leidnud (kohtukõne teesides), et pooled sõlmisid segatüüpi

lepingu s.o nii müügi- kui töövõtulepingu. Mõlema lepingu näol on tegemist

tulemuse saavutamisele suunatud lepingutega: nii müüja kui ka töövõtja võlgnevad

oma lepingupartnerile lepingutingimustele vastava lepinguobjekti õigeaegse

üleandmise, seetõttu on ka müügi- ja töövõtulepingu alusel tekkivad kohustused

ning müüja ja töövõtja vastutuse regulatsioon suures osas identsed.

30.3.Õigussuhte määratlemisel on ebaselgelt väljendunud ka AS-i SEB Liisingu esindaja,

pealkirjastades lepingu müügilepinguna, on ta aktide edastamisel viidanud siiski

kostjale kui töövõtjale.

30.4.Kostja selgitab 11.10.2019 seisukohas (II kd lk 105 pöördel; dtl 377), et hageja ja

kostja vahel sõlmitud lepingu näol on tegemist komplekslepinguga, millest ühe osa

moodustab müügileping ning teise osa töövõtuleping (ehitustööd). Müügilepinguga

müüdi hagejale seadmed ning töövõtulepingu alusel paigaldati seadmed hageja

olemasolevasse kuivatihoonesse. Hiljem on kostja leidnud, et ehitustööd puudutasid

vaid kuivati ees oleva platsi asfalteerimist (IV kd lk 176 pöördel; dtl 1449).

30.5.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 järgi kohustub asja müügilepinguga müüja

andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava

asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale

tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Vastavalt lõikele 2 kohaldatakse

11. peatükis sätestatut ka lepingutele, mis on sõlmitud valmistatava asja tellimiseks,

välja arvatud juhul, kui tellija andis teisele lepingupoolele olulise osa asjade

valmistamiseks vajalikust materjalist. Peatükis sätestatut ei kohaldata lepingutele,

mille puhul suurem osa lepingupoole kohustustest, kes asja muretseb, seisneb töö

tegemises või muu teenuse osutamises.

30.6.VÕS kommenteeritud väljaande § 208 p 3.3.1.5 järgi ei ole praktilise tulemi poolest

üldjuhul olulist vahet, kas liigitamisprobleemi (müügileping või töövõtt) puhul

otsustada ühe või teise variandi kasuks. Seda eelkõige põhjusel, et nii pooltele

vastavatest lepingutest tulenevad kohustused kui ka eeldused, mille esinemisel on

tegemist vastavalt kas müügi- või töövõtulepingu rikkumisega, on müügi ja töövõtu

puhul sisuliselt samad. Eelkõige on mõlema lepingu puhul tegemist tulemuse

saavutamisele suunatud lepingutega § 24 lg 1 esimese juhtumi tähenduses, st nii

müügi kui töövõtu puhul hinnatakse lepingu täitmist ning täitmise nõuetekohasust

samadest kriteeriumidest lähtuvalt. Tulemus on vastavalt omandi saamine

kokkulepitud asjale või kokkulepitud töö valmimine. Nii müüja kui ka töövõtja

rikuvad lepingut alati, kui sellega silmas peetavat tulemust (omandi ja valduse

saamine kokkulepitud asjale, kokkulepitud töö valmimine, üleandmine ja

võõrandamise võimaldamine) ei saavutata või kui tulemus ei vasta lepingu

tingimustele ja sellel esineb puudusi. Täitmise nõuetekohasust hinnatakse nii müügi

kui töövõtu puhul selle järgi, kas üleantud lepinguese vastab lepingu tingimustele

(vastavad §-d 217 ja 641 on sisu poolest suures osas kattuvad). Samad on ka müügi-

või töövõtulepingu täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise tagajärjed.

30.7.Osundatust tulenevalt leiab maakohus, et poolte vahel sõlmiti kuivati müügileping,

kuid nõustub hagejaga, et kuivõrd müügi- ja töövõtulepingu alusel tekkivad

kohustused ning müüja ja töövõtja vastutuse regulatsioon on suures osas identsed

ning seetõttu ei mõjuta lepingu liigitus käeoleva vaidluse tulemust. Kohus viitab

lepingu liigi üle vaidluse vältimiseks allpool lisaks müügilepingu sätetele ka töövõtu

regulatsioonile.

30.8.Pooled ei vaidle selle üle, et hagejal on liisinguvõtjana VÕS § 365 lg 1 alusel kõik

ostja õigused müüja vastu nõude esitamiseks.

31. Seadmete üleandmisest

31.1.Vaidlus puudub selles, et nii hageja kui ka kostja sõlmisid müügilepingud oma

majandustegevuses.

31.2.VÕS § 219 lg 1 kohaselt peab ostja, kui ta on müügilepingu sõlminud oma

majandus- või kutsetegevuses, ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata

laskma. Sama põhimõtte sätestab töövõtulepingu regulatsioon (VÕS § 643).

31.3.Pooled ei vaidle ka selle üle, et lepingute ese anti hagejale üle siseosa seadmed

05.09.2016 (I kd lk 27-27 pöördel; dtl 45) ja välisosa seadmed 28.09.2016 (I kd lk

28-28 pöördel; dtl 47). Üleandmise-vastuvõtmise aktide järgi on ese täielikult

kompleksne, kasutuskõlblik ja vastab AS-i SEB Liising ja üleandja vahel sõlmitud

müügilepingu tingimustele. Hageja kinnitas aktides, et ta on eseme seisukorraga

tutvunud, ese vastab ülaltoodud kirjeldusele ja funktsioneerib laitmatult. Seega

kinnitas hageja seadmeid vastu võttes, et seadmed töötavad ja puudusi ei esine.

Osundatust tulenevalt saab eeldada, et hageja vaatas ise või lasi hoolsa

majandustegevuses tegutseva isikuna kostja müüdud eseme üle vaadata. Pooled ei

ole menetluses väitnud, et hageja oleks müügieseme vastuvõtmisel andnud

ebaõigeid kinnitusi.

31.4.Kohus leiab, et hageja viited, justkui tähendaks kostja poolt peale üleandmise-

vastuvõtmise aktide allkirjastamist täiendavate dokumentide üleandmine eseme

hilisemat üleandmist, ei ole asjakohased.

32. Puudustest teatamisest

32.1.Hageja leiab, et on puudustest teavitanud enne 14.02.2017 (nähtub hageja

14.02.2017 e-kirjast) ja seejärel 28.02.2018, 20.04.2018, 28.05.2018 ning

31.08.2018.

32.2.Kostja leiab, et hageja ei ole müügigarantii jooksul puudustest teatanud ja peale

garantiiperioodi lõppu hageja poolt tehtud etteheited ei olnud kostja vastutusalas, v.a

need, mida kostja oli nõus kõrvaldama.

32.3.VÕS § 220 lg 1 esimese lause kohaselt peab ostja teatama asja lepingutingimustele

mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja

lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama (sama põhimõte

tuleneb VÕS § 644 lg 1 esimest lausest). VÕS § 220 lg 2 (§ 644 lg 2) kohaselt peab

oma majandus- või kutsetegevuses müügilepingu sõlminud ostja lepingule

mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama.

32.4.Kohus nõustub kostjaga, et tulenevalt seaduses tarbijale sätestatud tähtaegadest saab

üldjuhul majandustegevuses tegutseva isiku mõistlikuks puudustest teavitamise

tähtajaks pidada lühemat kui kahekuust tähtaega. Seega arvestades müügieseme

üleandmise aega ja seaduses sätestatut, pidi hageja puudustest teavitama hiljemalt

05.11.2016 ja 28.11.2016. Hageja ei ole menetluses väitnud, et oleks 05.09.2016-

28.11.2016 kostjale puudustest teatanud. Isegi kui eeldada, et hageja esindaja rääkis

sel perioodil kostjale puudustest suuliselt (mida hageja ei ole tõendanud), siis hageja

oleks müügilepingule mittevastavust piisavalt täpselt kirjeldanud s.t teavitama

puudustest kirjalikult (VÕS § 220 lg 2).

32.5.Riigikohus on lahendi nr 2-17-7157 punktis 13 leidnud, et VÕS § 220 lg 1 on seotud

VÕS §-ga 219 seeläbi, et majandus- või kutsetegevuses tegutseva ostja jaoks algab

mõistlik aeg asja lepingutingimustele mittevastavusest teada saamisest või teada

saama pidamisest sellest hetkest, kui ta täitis või pidi täitma asja ülevaatamise

kohustuse. Kui majandus- või kutsetegevuses tegutsev ostja rikub VÕS §-s 219

sätestatud asja ülevaatamise kohustust, võib ta kaotada õiguse tugineda

lepingutingimustele mittevastavusele, sest puudusest teatamise ajaks võib olla

möödunud mõistlik aeg hetkest, kui ostja pidi asja lepingutingimustele

mittevastavusest teada saama. See tuleneb VÕS § 220 lg 3 esimesest lausest, mille

kohaselt ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, kui ostja ei

teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigel ajal. Mõistlik aeg puuduse

avastamise ja müüjale teatamise vahel sõltub puuduse iseloomust. Ilmsest puudusest

peab ostja müüjale üldjuhul teatama kohe pärast asja enda valdusse saamist, kuid

sellisest puudusest, mille avastamine eeldab asja kasutamist (varjatud puudus), peab

ostja teavitama müüjat siis, kui tal oli mõistlik võimalus puudus avastada (nt

sõidukiga proovisõit teha) (vt ka Riigikohtu 12. juuni 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-50-06, p 19; 10. oktoobri 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-37663/54, p-d 13-14).

32.6.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja kasutas kuivatit juba 2016 sügisel.

Hageja seadusliku esindaja Z.R K volitusel läbis hageja töötaja K R seadme

kasutamiseks ka koolituse, mida kinnitas 25.08.2016 koolitamis-juhendamis aktiga

(II kd lk 111-114; dtl 386-393). Akti punkti 2 järgi (II kd lk 111; dtl 386) kinnitab

juhendatav aktile alla kirjutamisega, et juhendaja poolt on teostatud juhendamine

juhendamise seadmete kohta ning juhendatav omab täielikku ülevaadet ja teavet

seadme sihtotstarbelise kasutamise kohta. Tunnistaja K R ütluste kohaselt (IV kd lk

175-176; dtl 1446-1447) ei mäleta ta täpselt, kas oli hageja juures tööl neli kuud või

kuni pool aastat, kuna hageja pakkus tunnistajale miinimumpalka. Tunnistaja

suunati tööle kuivatisse kuivati esimesel hooajal. Tunnistaja sõnul sai hageja

kuivatada 1-2 kuud. Kuivati kasutamisel esimesel hooajal takistusi ei esinenud.

Kuivati automaatika kohta sai tunnistaja teada peale valmimist tehtud kasutamise

koolitusel, kus osales hageja töötajana vaid tunnistaja. Eelnevalt kuivatamise

tehnoloogiaga kokkupuudet tunnistajal ei olnud. Väljaõpe võis kesta nädala ja

telefoni teel sai esitada alati küsimusi. Hageja on samal aastal viidanud vaid

puuduste edastamisel kostjale edastatud 27.11.2016 e-kirjale (II kd lk 5; dtl 243).

Kirjas märgitu kohaselt saadab hageja seaduslik esindaja Z.R kostja seadusliku

esindajale M.M V pildid kuivati katusest, kust vihm läbi sajab. Käesolevas

menetluses ei ole hageja tuginenud viidatud puudusele ja muudele puudustele hageja

ei viita. Seetõttu ei saa hageja 27.11.2016 e-kirja lugeda hagis viidatud puudustest

kostja teavitamist.

32.7.Osundatust saab järeldada, et isegi, kui hageja poolt hagis viidatud puudused on

varjatud puudused (millele hageja viitas esmakordselt 01.10.2019 – II kd lk 67-73;

dtl 316), siis oleks pidanud kõik eseme puudused ilmnema kuivati esmasel

kasutamisel ning hageja oleks pidanud neist kohaselt (kirjalikult täpselt kirjeldades)

ka kostjat teavitama. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kostjale puudustest

kirjalikult teatanud peale esimese kuivatushooaja (2016 sügisel) lõppu.

33. Müügigarantiist

33.1.Vastavalt VÕS § 155 lõikele 1 võib majandus- või kutsetegevuses isik (garantii

andja) võtta lepinguga võlausaldaja suhtes kohustuse (garantii), et ta täidab

võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. Tulenevalt VÕS § 155 lg 4

punktist 2 lõpeb garantii andja garantiist tulenev kohustus, kui möödub tähtaeg,

milleks garantii on välja antud. VÕS § 230 lg 1 kohaselt on müügigarantii müüja,

varasema müüja või tootja (müügigarantii andja) lubadus müüdud asi garantiis või

reklaamis ettenähtud tingimustel tasuta või tasu eest asendada või parandada või

seda hooldada, et tagada selle vastavus garantiis või reklaamis ettenähtud

tingimustele, või maksta tagasi asja eest tasutud ostuhind. Müügigarantiiga antakse

ostjale seaduses sätestatust soodsam seisund. (Töövõtugarantiile kohaldatakse

müügigarantii sätteid.) Müügilepingute punktide 6.1 (II kd lk 25; dtl 16) järgi

garanteerib müüja eseme laitmatu funktsioneerimise 12 kuu jooksul alates eseme

üleandmise päevast. Seega tuleb tuvastada, kas hageja teavitas kostjat siseosa

seadmete puudustest hiljemalt 05.09.2017 ja välisosa seadmete puudustest hiljemalt

28.09.2017, mil möödus 12-kuuline lepingutes sätestatud garantiiperiood.

33.2.Hageja on ka väitnud, et teavitas kostjat puudustest ja see nähtub kostja 14.02.2017

e-kirjast, kus kostja kirjutab: „Väidad, et kõik on valesti, asjad ei tööta, programm

on vigane jne“ (I kd lk 156-157; dtl 184-185). Kohus leiab, et kostja poolt tsiteeritud

hageja üldsõnalisi väiteid ei saa lugeda hageja kui majandustegevuses tegutseva

isiku piisavalt kirjeldatud puudustest kostjale teavitamiseks. Kohus leiab, et kostja

on kirjas küll viidatud hageja poolt kolmandatele isikutele teada antud (kirjas

märgitud „teised isikud“ ja „külajutt“) väidetavatest puudustest, kuid hageja ei ole

menetluses tõendanud, et oleks puudustest müügigarantii perioodil kostjat kohaselt

teavitanud (v.a 27.11.2016 kirjas märgitu). Kostja on 14.02.2017 e-kirjas märkinud,

et 13.02.2017 tehtud parandustöödest, seadme süsteemi toimimise põhimõtete

õppimisest hageja seaduslik esindaja ei huvitunud. Kostja kirjast nähtuvalt, sellel

hetkel kui toimus seadme häälestus/testimine, oli hageja seaduslikul esindajal vaja

niita muru, viia naist poodi ja koeraga arsti juures olla. Kohus leiab, et kuivõrd nii

hageja kui ka kostja on juriidilised isikud, kes sõlmisid lepingu majandustegevuses,

siis peavad mõlemad pooled tegema lepingu täitmisel koostööd s.t kõik endast

oleneva, et leping saaks kohaselt täidetud ja garantiiperioodil tekkinud puudused

kõrvaldatud. Kohus loeb kostja 14.02.2017 e-kirjaga ja tunnistaja K R ütlustega

tõendatuks, et lepingu kohaseks täitmiseks ei ole hageja seaduslik esindaja seadme

valmimisel, häälestusel, testimisel ja sellele järgnenud aastal olnud ise piisavalt

hoolas ning koostööaldis.

33.3.Isegi, kui eeldada, et hageja teavitas kostjat puudustest suuliselt, siis on kostja e-

kirjas kinnitanud, et tuleb ilma soojenedes kontrollima kraabi sisseviike ja

paigaldama vaateakent, millega hageja nõustus. Kraape uuendada hageja ei

soovinud ja kinnitas, et saab võimalikest probleemidest aru. Eelsäilituspunkrite

kraabist ei kuku kogu vili punkrisse, vaid osaliselt ülevoolu. Hageja ei soovinud

uuendada sisselaadimistorustikku ja jagamispead, mistõttu jättis kostja

olemasolevad. Varasemalt vedas kraap samuti produkti üle. Hageja ei võtnud kuulda

kostja soovitust punkrite lehtritesse lisaaukude lõikamiseks. Kostja ei näe mõtet

paigaldada 350 mm läbimõõduga torusid. Kostja on märkinud selgelt, et juhul kui

hagejal on kostjale pretensioone teostatud tööde osas, siis annaks hageja neist teada

kirjalikult hiljemalt 15.02.2017 ja nendega tegeletakse. Seega on kostja 14.02.2017

e-kirjas on kirjeldanud peale seadme paigaldamist tehtud töid, ettepanekuid ja

seisukohti neile. Isegi, kui hageja teavitas müügigarantii jooksul suuliselt hagejat

puudustest, siis ei ole käesoleval hetkel võimalik enam tuvastada, milliseid

puuduseid hageja kostjale ette heitis. Hageja ei ole tõendanud, et oleks vaatamata

kostja 14.02.2017 kirjas esitatud palvele kirjalike pretensioone esitanud enne

28.02.2018 (I kd lk 159-165 pöördel; dtl 188-194), mille kättesaamist kinnitas kostja

05.03.2018 (I kd lk 166; dtl 195).

33.4.Kohtu hinnangul lõppes käesoleval juhul mõistlik aeg puudustest teatamisest igal

juhul hiljemalt 12-kuulise müügigarantii lõppedes. Kuivõrd poolte vahel sõlmitud

müügilepingu 6.1 (II kd lk 25; dtl 16) järgi garanteerib müüja eseme laitmatu

funktsioneerimise 12 kuu jooksul alates eseme üleandmise päevast, siis ei ole hageja

müügigarantii jooksul puudustest teatanud ja garantii lõppes siseosa seadmetel

05.09.2017 ja välisosa seadmetel 28.09.2017 (VÕS § 155 lg 4 p 2).

34. Garantiiperioodi pikenemisest

34.1.Ringkonnakohus leidis otsuse punktis 13 (II kd lk 173 pöördel-174; dtl 500-501), et

maakohus ei täitnud otsuse põhjendamiskohustust kui leidis, et hageja ei ole

tõendanud, et garantiiperiood oli kaks aastat. Müügigarantii kohustuse rikkumisest

tuleneva nõude põhjendatuse kindlakstegemiseks pidanuks maakohus tuvastama,

milles müüja ja ostja müügilepingutes kokku leppisid. Hageja on väitnud

maakohtus, et müügilepingus sätestatud 12-kuuline tähtaeg on ekslik. Selline väide

on niivõrd abstraktne, et vajaks täpsustamist, mida hageja sellega silmas peab.

Hageja on toonud esile erinevaid asjaolusid: ostja kinnitus pikema garantiitähtaja

kohta; kostja seadusliku esindaja antud kinnitus pikema aegumistähtaja kohta;

samuti kostja käitumine lepingu täitmisel peale 12-kuulise garantiiaja möödumist

(puuduste kõrvaldamisele asumise). Nimetatust tulenevalt tuleks hagejale anda

võimalus täpsustada, kas ta peab silmas, et kirjalikus lepingus sätestatud 12-kuuline

klausel lepingu p-s 6.1 ei kajastanud poolte tahet lepingu sõlmimisel või lepiti

hiljem suuliselt/konkludentselt kokku pikemas garantiiperioodis.

34.2.Hageja leiab 20.22.2020 hagi tervikteksti punktis 2.3.3 (II kd lk 177; dtl 742-744), et

Graintek Uk Ltd ja kostja on andnud müügilepingute L16100610 ja L16102131

esemetele garantii tähtajaga kaks aastat. Müügilepingutes on SEB Pank, kes vastava

müügilepingu koostas ja sõlmis kostjaga, teinud ilmse eksituse. Tegelikkuses oli

pooltel kokkuleppe algusest peale, et lepinguesemetel on garantii tähtaeg 2 aastat

asja üleandmisest. Kirjalikes müügilepingutes sätestatud 12-kuuline klausel lepingu

p-s 6.1 ei kajastanud poolte tahet lepingu sõlmimisel. Poolte vahel kaheaastase

müügigarantii sõlmimise tõendamiseks taotles hageja tunnistajate (A L ja K Vu)

ülekuulamist ja tootjalt tõendite väljanõudmist.

34.3.Kostja hagejaga ei nõustu (III kd lk 32; dtl 838) ja leiab, et müügilepingu punktis

6.1. on reguleeritud mõlema poole tahet müügilepingute sõlmimisel. Pooled ei ole

mitte kunagi arutanud 2-aastast garantiitähtaega. Peale garantiiperioodi lõppu soovis

kostja välja selgitada, milles seisnevad hageja etteheited ja need kõrvaldada, et hoida

kliendisuhet. Lisaks leiab kostja, et kostja antud garantii lõppes ka põhjusel, et

hageja tegi kostjat teavitamata muudatustöid.

34.4.15.06.2023 tunnistajana üle kuulatud K V selgitas (IV kd lk 174 pöördel; dtl 1445),

et osales 28.05.2018 hageja objektil toimunud kohtumisel, kus olid kohal hageja ja

kostja esindajad. Tunnistaja kinnitas, et ülevaatuse ajal kinnitas M.M, et nende

puuduste parandamisega on aega tegeleda, kuna on garantiiaeg 2 aastat. Tunnistaja

A L ütluste kohaselt (IV kd lk 175; dtl 1446) võttis Z.R temaga ühendust 2017.

aastal ja soovis saada nõu, kuidas kuivatiga toimetada ja soovis selle kohta saada

tunnistaja arvamust. 2018. a kevadel kutsuti probleemide lahendamiseks kokku

koosolek, kus osalesid peale tunnistaja veel Z.R, I T, K V ja veel inimesi, keda

tunnistaja ei tundnud. Koosolekul vaadati probleemkohad üle ja arutati, millised on

variandid nende lahendamiseks. Koosoleku eesmärk oli tuvastada või viia kurssi

kostja nende probleemidega, mis ilmnesid garantii ajal. Kostja võttis need

teadmiseks ja lubas enamik töid garantiiperioodil korrastada. Kostja avaldas

tunnistaja juuresolekul hagejale, et garantiiaeg kehtis ja lubas asjad ära teha. Oli jutt,

et garantiiaeg on 2.

34.5.AS-i SEB Liising esindaja on 29.09.2016 aktide edastamisel märkinud, et soetatud

masinate garantii on vastavalt lepingule 1 aasta ja töödele 2 aastat (II kd lk 7; dtl

245). Hageja leiab, et viidatu kinnitab 2-aastast garantiitähtaega. Kostja leiab, et

viidatust ei tulene kuivati 2-aastane tähtaeg, vaid tööde all on silmas peetud väliosa

ehitustöid.

34.6.Kohus leiab, et tunnistajate ütlustega, kes ei ole viibinud lepingu sõlmimise juures,

ei saa tõendada lepingus kokkulepitust pikemat müügigarantii tähtaega. Samuti ei

ole selgelt mõistetav, mida on AS SEB Liisingu esindaja, arvestades lepingutes

märgitut, 2 aastase tööde garantii all silmas pidanud. Arvestades seda, et kirjas on

märgitud nii üheaastast kui ka kaheaastast garantiitähtaega, siis tuleb e-kirjas

avaldatut vaadata koostoimes lepingus sätestatuga. Kohus leiab, et pooled

väljendasid oma tahet lepingu sõlmimisel ja selles märgitu järgi kohustus kostja

müüjana garanteerima eseme laitmatu funktsioneerimise 12 kuu jooksul alates

eseme üleandmise päevast. Leping ei erista seadme detaile ja ehitustöid, vaid viitab

eseme laitmatu funktsioneerimise tagamise ajale 12 kuu jooksul. Kohus loeb

30.01.2016 e-kirjaga tõendatuks (III kd lk 47a-r; dtl 869-881), et kostja edastas

hagejale liisingulepingu ülevaatamiseks. Lepingu punkti 22.11. järgi (III kd lk 47a;

dtl 869) garanteerib müüja eseme laitmatu funktsioneerimise 12 kuu jooksul alates

eseme üleandmise päevast. Hageja ei ole tõendanud, et pooled oleks arutanud

kaheaastast garantiitähtaega enne lepingu sõlmimist või hageja oleks soovinud

lepingus märgitud 12-kuulist tähtaega muuta. Hageja on viidanud A L arvamusele (I

kd lk 76; dtl 331), et puuduste tuvastamiseks on mõistlik garantiiperiood 2 hooaega.

Kohus leiab, et garantiiperioodi leppisid lepingus kokku lepingu pooled ning

kolmandate isikute hilisem arvamus mõistlikust ajast on asjakohatu. Lisaks ei ole

hageja teise hooaja lõppedes, 2017. aasta lõpus, kostjat kirjalikult puudustest

teavitanud ning ka sel põhjusel on hageja tuginemine A L arvamusele arusaamatu.

Lepingu allkirjastanud isikud ei saa ühepoolselt muuta kostja kui müüja ja SEB

Liising AS-i kui ostja ja hageja kui liisinguvõtja vahel sõlmitud müügilepingute

tingimusi. Kohus leiab, et kostja poolt peale garantiiperioodi lõppu hageja poole

pöördumist ei saa tõlgendada soovina garantiiperioodi pikendada. Kostja selline

käitumine võib viidata kostja soovile teha koostööd, hoida kliendisuhet või ennetada

peale garantiiperioodi lõppu ilmnenud puuduste kõrvaldamisega müügilepingu

rikkumisest tulenevat kahjunõuet. Sellisena tuleb käsitleda ka kostja hilisemaid

parandustöid ja dokumentide edastamist (I kd lk 83, dtl 105, II kd lk 8-11; dtl 246-

249).

34.7.Kohus leiab, et garantiitähtaja kulg ei ole ka VÕS § 230 lg 2 alusel peatunud.

Hageja ei ole tõendanud, et ei saanud kuivatit kasutada, kuna see ei vastanud

lepingutingimustele. Viidatut ei tõenda ka kostja 14.02.2017 e-kiri. Seega ei saanud

veebruaris kirjeldatud võimalikud parandustööd takistada hagejal vilja kuivatamast.

Samuti ei ole hageja esile toonud, et ta ei oleks saanud mõnel hooajal vilja

kuivatada. Kohus tuvastas punktis 31.3., et lepingueset vastu võttes kinnitas hageja,

et seadmed töötasid laitmatult ja puuduseid ei esinenud. Tunnistaja K R kinnitas (IV

kd lk 175; dtl 1446), et ta töötas vaidlusaluse kuivatiga esimesel hooajal ja takistusi

ei esinenud. Samuti on peale 12-kuulise müügigarantii möödumist teatanud hageja

esindaja 20.08.2018 (II kd lk 6; dtl 244) kostja esindajale, et on viljakuivatuse

hooaeg ja tühje punkreid tagada ei ole võimalik.

34.8.Juhul, kui siiski eeldada, et müügigarantii oleks võinud olla pikem kui 12 kuud,

lõppes hagejale müüdud toote garantii hageja poolt sellele muudatuste tegemisega.

Kostja teavitas hagejat müügigarantii lõppemisest 13.08.2017 e-kirjas (III kd lk 48;

dtl 886). Kostja viitas 29.05.2018 ülevaatusel hageja poolt elektri- ja seadmete

tehtud muudatustele ja lõhkumisele, osaliselt ehitamisele, mistõttu ei ole puhasti ja

konveierite juhtpaneelid juhitavad ja ekraanil olev informatsioon on vale (I kd lk 51;

dtl 71).

34.9.Kohus leiab, et hageja väide, et ta ei tooda kuivateid ja ei ole eriala spetsialist

(asjatundja), et saaks välisel vaatlusel tuvastada asjal esinevaid puuduseid, ei ole

asjakohane. Kostja on väitnud (II kd lk 105, dtl 376), et hageja on professionaalset

vilja kuivatamisteenust pakkuv äriühing, mis on tegutsenud antud valdkonnas (sh

teraviljakasvatus, õliseemnete kasvatus, rapsi ja rüpsi kasvatus ning kuivatusteenuse

pakkumine) juba alates 2000. aastast (III kd lk 133; dtl 1037). Nimetatu nähtub ka

hageja 2016. majandusaasta aruandest (III kd lk 61; dtl 907). Hageja ei ole

nimetatule vastu vaielnud. Kohus nõustub kostjaga, et hageja oli piisavate

teadmistega isik VÕS § 220 lg 1 (VÕS § 644 lg 1) mõttes, kelle puhul tuleb eeldada,

et ta pidi väidetavatest puudustest teada saama asja vastuvõtmisel või suutma need

spetsialisti abiga lühikese aja jooksul alates asja kasutusele võtmisest tuvastada.

Hageja on seda ka teinud – kontrollinud müügieset ise ja lasknud seda teha

spetsialistil. Objekti rajamist kontrollis hageja poolt palgatud ehitusjärelevalve, kelle

ülesandeks oli tuvastada mistahes puudused nii ehitustegevuse ajal kui ka vahetult

enne asja vastuvõtmist. Hageja on väitnud, et ehitusjärelevalvel olid teadmised vaid

hoone ehituse osas (II kd lk 119-120; dtl 399-401). Kohus leiab, et piisavate

teadmiste puudumisel on omanikujärelevalvel õigus kaasata teisi vastava

pädevusega spetsialiste (II kd lk 82; dtl 339). Vaatamata hageja väidetule, kinnitas

ehitusjärelevalve P.P. Ehitusjärelevalve OÜ (lisaks Viljandi Vallavaltisuse

ehitusspetsialist, Päästeameti Lõuna päästekeskus ja hageja), et kuivati (mitte hoone)

vastab ehitusprojektile, heale ehitustavale, ehitise nõuetele ja normidele (II kd lk

109-109 pöördel; dtl 383-384). Hageja on väitnud, et kostja oli majandus- ja

kutsetegevuses tegutsenud isik, kes oli raskelt hooletu. Kohus ei ole eelnevalt

tuvastanud kostja rasket hooletust. Küll saab aga hageja kui majandustegevuses

tegutseva isiku passiivsust lepingueseme valmimisel, seadme tundmaõppimisel,

käivitamisel ja vastuvõtmisel ning väidetavalt piisava kontrolli teostamata jätmisel

(üleandmis-, vastuvõtmis- ja koolitusaktide allkirjastamisel), vajadusel täiendava

kontrolli teostamata jätmisel ja puudustele koheselt piisavalt täpselt kirjeldades

kirjalikult esitamata jätmisel lugeda raskeks hooletuseks. Hageja ei ole tarbija, vaid

majandustegevuses tegutsev juriidiline isik, kellel peavad olema piisavad teadmised

vajadusel õigeaegselt professionaalse abi kaasamisel. Asjaoludest nähtuvalt on

hageja seda õigust ka kasutanud – tellinud omanikujärelevalve ja erinevate

asjatundjate teenust.

34.10. Osundatust tulenevalt tuleb hageja nõue tulenevalt müügigarantiist jätta

rahuldamata.

35. Tulenevalt VÕS § 220 lg 3 (§ 644 lg 3) esimesest lausest ei või ostja asja

lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, kui ostja ei teata müüjale

lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või

kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt

täpselt. Kohus leiab, et eelpool tulenevast on hageja minetanud õiguse tugineda

puudustele, kuna ei ole teavitanud väidetavatest puudustest seaduses ega lepingus

sätestatud tähtajal. Isegi kui möönda, et hageja on teatanud väidetavatest puudustest

suuliselt, siis ei ole hageja teatamist tõendanud või kirjeldanud neid teavitamise

tuvastamiseks piisavalt täpselt.

36. Müügilepingu rikkumisega tekitatud kahjust

36.1.Ringkonnakohus leidis otsuse punktis 12, et teiseks esitab hageja nõude

müügilepingu rikkumisest (II kd lk 173 pöördel).

36.2.Vastavalt VÕS § 230 lg 3 (§ 644 lg 3) teisele lausele kui teatamata jätmine on

mõistlikult vabandatav, võib ostja siiski lepingutingimustele mittevastavusele

tuginedes alandada ostuhinda või nõuda, et müüja hüvitaks tekitatud kahju, välja

arvatud saamata jäänud tulu. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust,

võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult

kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik

kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul

põhjusel hüvitamisele.

36.3.Seega tuleb kohtul tuvastada, kas hagejal on tekkinud kahju ja hageja poolt sellest

kostjale teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav või on kahju tekkinud kostja

raske hooletuse tõttu (VÕS § 221 lg 1, VÕS § 645 lg 1) ning hagejal on õigus nõuda

kahju hüvitamist (VÕS § 220 lg 3 ja § 644 lg 3 teine lause).

36.4.Hageja kinnitas (V kd lk 3; dtl 1503), et puuduste puhul tuleb lähtuda terviktekstist

(II kd lk 176-199; dtl 740-778). Hageja leiab, et kostja on lepingut rikkunud ja

tekitanud hagejale kahju. Hageja esindaja selgitas, et enamjaolt on puudused

likvideeritud ja osaliselt kulud kantud (IV kd lk 177; 02:54:35; dtl 1450). Kostja

leiab, et puudused pidid hagejale teada olema juba asja üle vaatamisel, kõige hiljem

alates lepingueseme kasutuselevõtmisest. Kostja leiab, et paljud väidetavad

puudused on hageja poolt tekitatud ja välja mõeldud ning neil puudub

müügilepinguga mistahes seos. Kostja hinnangul pidid kõik hagis loetletud

väidetavad puudused olema hagejale teada olema juba ülevaatusel, kõige hiljem aga

lepingueseme kasutuselevõtmisest.

36.5.Hageja on leidnud, et lepinguesemel esinevad järgmised puudused:

36.5.1. Kuivati automaatika on seadistatud selliselt, et see ei võimalda teekondasid

põletitest sõltumata käivitada. Iga liini käivitamiseks seiskab tarkvara kogu

süsteemi, sh ka põletid ning operaator peab tegevuse füüsiliselt uuesti

käivitama. Sellest tulenevalt suureneb kuivatamise kütusekulu ning väheneb

põletite eluiga, samuti kannatab kuivatatava vilja kvaliteet (I kd lk 29-41, dtl

49-52). Kostja leiab, et seadmete programmeerimisel ei olnud hageja andnud

kostjale puuduses nimetatud lähteülesannet, mistõttu ei olnud kostjal võimalik

programmeerimisel hageja soovidega kohtumenetluses esitatud kuju

arvestada. Erinevate tootjate seadmeid on võimalik programmeerida erinevalt.

Puudub üks kindel programmeerimissüsteem. Seega ei ole võimalik

kolmandatel isikutel avaldada, et kostja poolt programmeeritud süsteem on

puudulik/vigane. Kuivati automaatika seadistusest sai hageja teada kostja

esindaja M.M-i 13.08.2016 e-kirjast (III kd lk 50; dtl 888), kuivati ülevaatusel

ja esimesel kasutamisel ehk hiljemalt augustis 2016. Samuti on hageja

esindaja kinnitanud 25.08.2016, et ta omab täielikku ülevaadet ja teavet

seadme sihtotstarbelise kasutamise kohta (III kd lk 51-52; dtl 889-890). Seega

tegemist ei olnud varjatud puudusega, mille kõrvaldamist hageja saaks nõuda

peale garantiiaja lõppu või mis oleks puudus, mille eest kostja vastutaks.

Kohus leiab, et K Vul puudub pädevus asjatundja arvamuse esitamiseks (III

kd lk 49; dtl 887) ja seetõttu ei arvesta kohus tema antud arvamusega. K Vul

puudub auditi (arvamuse) koostamise pädevus (III kd lk 174; dtl 1095) ja

seetõttu puudub vajadus hinnata muid tema pädevuse tõendamiseks esitatud

tõendeid (III kd lk 172, 175-177; dtl 1093, 1095-1099). Kohus nõustub

hagejaga, et hageja ei ole tõendanud, et tegemist oleks üldse lepingueseme

puudusega. Lisaks, kui tegemist oli tõesti puudusega, siis oleks hagejal olnud

võimalik viidatud puudus tuvastada juba vastuvõtmisel või seadme koolitusel

2016, hiljemalt garantiiaja lõpuks (kuivatamise teisel hooajal, 2017 suve

lõpus). Seega ei ole isegi puuduse möönmisel sellest peale 12-kuulise

garantiiaja lõppu teatamine vabandatav. Samuti ei ole hageja tõendanud, et

kahju oleks tekkinud kostja raske hooletuse tõttu, vastupidiselt on kostja

küsinud hagejalt seadistamise kohta küsimusi 2016 augustis. Osundatu tõttu ei

analüüsi hageja kahju tõendamiseks esitatud tõendit (I kd lk 42; dtl 62-63).

36.5.2. Läbivoolu režiimil kuivatamisel toimub automaatika ainult kolmanda ehk

viimase šahti anduri järgi. Kui keskmine šaht enne teisi šahte tühjaks saab, siis

automaatika enam ei tööta ja põletid jäävad seisma (I kd lk 29, dtl 49-52).

Kostja palub K Vu arvamuse jätta arvestamata ja leiab, et seadmete

programmeerimisel ei olnud hageja andnud kostjale puuduses nimetatud

lähteülesannet, mistõttu tegemist ei ole kostja poolse lepingulise kohustuse

rikkumisega. Kuivati automaatika seadistusest sai hageja teada kuivati

ülevaatusel ja esimesel kasutamisel, ehk hiljemalt augustis 2016. Hooajal, mil

hageja alluvuses töötas K R, puudusid pretensioonid, kuivõrd K R mõistis,

kuidas kostja poolt müüdud seadme lahendused toimivad. Tegemist ei olnud

varjatud puudusega. Kohus leiab, et K Vul puudub pädevus asjatundja

arvamuse esitamiseks (III kd lk 49; dtl 887) ja seetõttu ei arvesta kohus tema

antud arvamusega. Hageja ei ole tõendanud, et tegemist oleks üldse

lepingueseme puudusega, veel enam, varjatud puudusega, mida hagejal polnud

võimalik tuvastada juba vastuvõtmisel või seadme koolitusel 2016, hiljemalt

garantiiaja lõpuks (kuivatamise teisel hooajal, 2017 suve lõpus). Seega ei ole

isegi puuduse möönmisel sellest peale 12-kuulise garantiiaja lõppu teatamine

vabandatav. Samuti ei ole hageja tõendanud, et kahju oleks tekkinud kostja

raske hooletuse tõttu, vastupidiselt on kostja hagejalt küsinud automaatika ja

seadistamise kohta küsimusi 2016 augustis. Osundatu tõttu ei analüüsi hageja

kahju tõendamiseks esitatud tõendit (I kd lk 42; dtl 62-63).

36.5.3. Vastuvõtu punkrite siibrite automaatika ei tööta, kui vili on vaja juhtida

kuivatist mööda otse hoiustamispunkritesse (I kd lk 29, dtl 49-52). Kostja

palub K Vu arvamuse jätta arvestamata ja leiab, et seadmete

programmeerimisel ei olnud hageja andnud kostjale puuduses nimetatud

lähteülesannet, mistõttu tegemist ei ole kostja poolse lepingulise kohustuse

rikkumisega. Kuivati automaatika seadistusest sai hageja teada kuivati

ülevaatusel ja esimesel kasutamisel, ehk hiljemalt augustis 2016. Tegemist ei

olnud varjatud puudusega. Kohus leiab, et K Vul puudub pädevus asjatundja