2-24-803/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-24-803

P A N K R O T I M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

4. aprill 2024, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-803

Tsiviilasi

O. L. maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja/võlgnik O. L. (isikukood xxxxxxxxxx; elukoht

xxxxxxxxx xx-xxxxxxxxxxxxxxx;

telefon

xxxx xxxx;

e-post

xxxxxxxxx@xxxxxxxxx);

usaldusisik Vladimir Kutšmei (Ülikooli 2, 51003 Tartu; telefon

782 8110; e-post vladimir.kuchmei@tartutaitur.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kuulutada välja O. L. (isikukood xxxxxxxxxx) pankrot kell 16.00 ja algatada O. L.

kohustustest vabastamise menetlus.

2. Määrata usaldusisiku Vladimir Kutšmei töötasu suuruseks 594 eurot, millele lisandub

käibemaks 130,68 eurot, kokku 724,68 eurot.

3. Välja mõista riigi vahenditest usaldusisiku tasu 594 eurot, millele lisandub käibemaks

130,68 eurot, kokku 724,68 eurot, FIE-le Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei (registrikood

12016414, KMKR EE100779451, arvelduskonto nr EE191010011596520222, saaja Tartu

kohtutäitur Oksana Kutshmei).

4. Nimetada pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Vladimir Kutšmei (Ülikooli 2, 51003

Tartu; telefon 782 8110; e-post vladimir.kuchmei@tartutaitur.ee).

5. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 22. aprillil 2024 kell 10.20 J. Liivi 4 Tartus Tartu

kohtumaja saalis nr 205.

6. Kohustada O. L. osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul.

7. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue

pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul

pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist

oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise

alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast

nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja.

Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 1002

lg-s 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta

üksnes haldur.

8. Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseks üldkoosolekuks võlgniku vara- ja

võlanimekiri.

9. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku

nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve

teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule

esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 4. aprillil 2025.

10. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja

usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti

andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara

kohta (FIMS § 47 lg-d 1 ja 2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab

kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta

määruse (FIMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille

möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada

mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49

lg 9).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need

pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku

varale.

11. Jätta menetluskulud O. L. kanda.

12. Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest.

Määrus toimetada kätte võlgnikule ja usaldusisikule ning punkt 3 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste

Keskusele. Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Usaldusisikule tasu määramise peale

võib usaldusisik või võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud

1. O. L. (avaldaja/võlgnik) esitas 16.01.2024 Tartu Maakohtule füüsilise isiku maksejõuetusavalduse

(tsiviilasi nr 2-24-803).

Avalduse kohaselt on võlgnik lesk. Abikaasa A. L. suri xxxxxxxxxx. Võlgnikul on kolm

ülalpeetavat: poeg K. P. (sünd xxxxxxxxxx), tütar J. L. (sünd xxxxxxxxxx) ja poeg xxxxxxxxxxxxx

(sünd xxxxxxxxxx), kes elavad koos võlgnikuga. Käesoleval ajal võlgnik ei tööta. Tema igakuiseks

sissetulekuks on töövõimetoetus 318 eurot, millele lisanduvad lapsetoetus 260 eurot, muud

peretoetused 568 eurot ning toitjakaotuspension 462 eurot, kokku 1608 eurot. Võlgniku igakuised

väljaminekud on 1794 eurot: eluasemekulud 816 eurot; kulutused toidule 400-500 eurot; kulutused

riietele ja jalanõudele 100 eurot; kulutused majatarvetele ja hügieenile 60 eurot; sidekulud 33 eurot;

kulutused laste koolikohustuse täitmisele ja/või lasteaiatasud 200 eurot; ravimid ja tervishoiukulud

15 eurot ning muud vältimatud kulutused 70 eurot (mööbli järelmaks). Realiseeritavat vara

võlgnikule ei kuulu.

Võlgniku selgituse kohaselt elas ta varasemalt väikese lapsega maal ning kuna raha ei olnud, võttis

ta laenu. Ka abikaasa võttis pere ülalpidamiseks laenu, kuid tema töötades oli võimalik laenu tagasi

maksta. Kui abikaasal vahepeal tööd ei olnud, tekkisid võlad, millele lisandusid viivised. Võlgnik on

püüdnud võlgnevusi vastavalt võimalustele tagasi maksta ja vähendada ning võttis seepärast välja ka

II samba pensioni. Siiski on võlgnevus liiga suur. Võlgnikul ei jätku raha ka kohtutäiturite pakutavate

maksegraafikujärgsete tingimuste täitmiseks. Võlgnik otsib jätkuvalt tööd, kuid kolme alaealise lapse

kõrvalt on raske sobivat tööd leida. Ka tervislikel põhjustel ei saa kõiki töid vastu võtta. Võlgniku

kohustuste suuruseks on vähemalt 5081,85 eurot. Võlgnikule teadaolevalt olid ka abikaasal võlad

summas 6319,89 eurot.

Võlgnik taotleb pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

2. Kohus võttis 15.02.2024 määrusega O. L. maksejõuetusavalduse menetlusse ning nimetas tema

usaldusisikuks Vladimir Kutšmei, keda kohustas hiljemalt 16.03.2024 kohtule esitama füüsilise isiku

maksejõuetuse seaduse (FIMS) §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja koos lisade ja hinnanguga

võlgniku varalisele seisundile ja makseraskuste ületamiseks sobivaimale menetluse liigi valikule.

Ühtlasi peatas kohus võlgniku vara suhtes läbiviidava täitemenetluse või muu sundtäitmise raha

sissenõudmiseks kuni pankroti väljakuulutamiseni või menetluse lõppemiseni.

3. Usaldusisik esitas 14.03.2024 kohtule FIMS §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja ning arvamuse

võlgniku maksevõime ja makseraskuste ületamiseks sobivaima menetluse liigi kohta.

Usaldusisiku hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate

nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku

suhtes on sobivaimaks menetluseks pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlus.

Kohtu põhjendused

4. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine.

Võlgniku maksejõuetus on tõendatud usaldusisiku esitatud andmetega võlgniku varade ja kohustuste

kohta ning hinnanguga võlgniku majanduslikule olukorrale.

Üldandmed

4.1. Võlgnik on perekonnaseisult lesk. Abikaasa A. L. suri xxxxxxxxxx. Abikaasa pärimismenetlust

algatatud ei ole. Võlgnikul on kolm ülalpeetavat: poeg K. P. (sünd xxxxxxxxxx), tütar J. L. (sünd

xxxxxxxxxx) ja poeg xxxxxxxxxxxxx (sünd xxxxxxxxxx). Viimase kolme aasta jooksul on võlgnik

töötanud vaid lühiajaliselt 2021. aasta veebruaris xxxxxxxxxxxx xx-s ja 2022. aasta juunis

xxxxxxxxxx x-s. Käesoleval ajal võlgnik ei tööta.

Vara

4.2. Võlgnikul puudub realiseeritav vara. Võlgniku ja tema pere sissetulekuks on töövõimetoetus

318,06 eurot (päevamäär 10,602 eurot), peretoetus 828,36 eurot (38,36 + 790) ning D. ja J. L.

makstav toitjakaotuspension 462,76 eurot (231,38 + 231,38), kokku 1609,18 eurot, mis ei ületa

mittearestitavat miinimumi 1640 eurot. Erandkorras võib olla arestitav võlgniku töövõimetoetus.

Sissetulek laekub K. P. Swedbank AS-i arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Võlgnikul on

konto AS-s SEB Pank (nr xxxxxxxxxxxxxxxxxx), mille jääk on 0 eurot. Kontol on võlgnevus

kuutasu eest 0,90 eurot. Lisaks on võlgnikul konto veel Swedbank AS-s (nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxx),

mille jääk on 4,51 eurot. Kontol on broneering kaardi kuutasudest 3,84 eurot. Mõlemad kontod on

arestitud võlgniku suhtes läbiviidavates täitemenetlustes.

Kohustused

4.3. Võlgniku vastu on võlausaldajatel tagamata nõudeid kokku 3413,91 euro ulatuses.

Täitemenetluses lisanduvad võlausaldajate nõuetele täitemenetluse kulud. Võlgnik koos laste D. ja

J. L. on abikaasa A. L. esimese järjekorra pärijad. Pärandist loobumise tähtaeg on möödas. A. L.

teadaolevad võlad on 3313,78 eurot, millele täitemenetlustes lisanduvad täitemenetluse kulud.

Maksejõuetus

5. Usaldusisik on seisukohal, et võlgnik on alaliselt maksejõuetu. Käesolevalt puudub võlgnikul

kohustuste täitmiseks vara ja sissetulek, mille arvel oleks võimalik vähegi arvestatavas ulatuses

kohustusi täita. Puudub ka alus arvata, et võlgniku sissetulek tulevikus märkimisväärselt kasvab.

Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on oma krediidivõimekust arvestamata ülejõukäivate kohustuste

võtmine, so muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Võlgniku selgituse kohaselt on laenud võetud

igapäevaste olmevajaduste rahuldamiseks. Usaldusisiku hinnangul ei ole võlgnik pikemat aega,

teadaolevalt vähemalt viimased 10 aastat, olnud võimeline juba sissenõutavaks muutunud

(sh kohtulahenditega väljamõistetud) kohustusi täitma.

Usaldusisiku arvates on alus välja kuulutada võlgniku pankrot ning algatada kohustustest vabastamise

menetlus. Võlgnikul puudub maksevõime võlgade ümberkujundamiseks. Käesolevalt puuduvad tal

rahalised vahendid ka pankrotimenetluse kulude katteks. Kohustustest vabastamise menetluse

algatamine on antud juhul eesmärgipärane ning annab võlgnikule võimaluse vabaneda

pankrotimenetluse kaudu aastate jooksul kuhjunud kohustustest. Kohustustest vabastamise menetluse

edukaks läbimiseks tuleb võlgnikul valmis olla vabatahtlikult panustada võlausaldajate nõuete

rahuldamisse.

6. Usaldusisiku aruande kohaselt on võlgniku teadaolevate kohustuste maht vähemalt 3413,91 eurot,

samas puudub võlgnikul vara ja sissetulek kohustuste täitmiseks. Arvestades, et võlgniku sissetulek

koosneb valdavas osas mittearestitavast sissetulekust, on vähetõenäoline, et võlgnik suudaks oma

kohustusi sissetuleku arvel märkimisväärses ulatuses täita. Võlgniku makseraskused ei ole ületatavad

võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimisega.

Kohus, vaadanud O. L. maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab tema püsiva maksejõuetuse tõttu välja

pankroti ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FIMS §-

s 45 sätestatule (FIMS § 18 lg 2 p 2). Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust

võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga (PankrS § 35 lg 1 p 3). Täitemenetluse

seadustiku (TMS) § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus.

7. Kohus nimetab PankrS § 31 lg 6 alusel O. L. pankrotihalduriks Vladimir Kutšmei, kes vastab

PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele ning on andnud kohtule nõusoleku haldurina

tegutsemiseks.

8. FIMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FIMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule

tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus

algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti

väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja

võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja

üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest

vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4).

FIMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata,

kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo,

rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku (KarS) §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud

kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või

pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma

majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse

üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul

enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase

kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu

takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide

kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud

võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma

kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses

sätestatud kohustusi.

9. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus

kontrollis, et antud juhul puuduvad FIMS § 45 lg-s 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamata jätmise alused. FIMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab

usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise

menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse

lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku

ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka

juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et Vladimir Kutšmei on

vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks.

FIMS § 46 lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta

kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta

tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku

pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku

aruanne esitada hiljemalt 04.04.2025.

Usaldusisiku tasu

10. FIMS § 54 lg 1 ja 2 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist,

mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu

ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete

kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise PankrS § 23 lg 4

alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja FIMS § 45 lg 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku

vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18

lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv

aeg. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo

pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Kohus määrab usaldusisikule tasu

usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku

kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FIMS § 54 lg 4).

Usaldusisik on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 9 tundi,

so 18 pooltundi. Usaldusisik on palunud määrata tasu suuruseks 594 eurot, millele lisandub

käibemaks

130,68 eurot,

kuivõrd

büroo,

mille

kaudu

usaldusisik

tegutseb,

on

käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses (PankrS § 65 lg 11).

PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus pankroti väljakuulutamisel ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamisel ning võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks, usaldusisiku tasu

hüvitamise määrata riigi vahenditest mitte suuremas summas, kui on tasu määramise ajal Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäär, so alates 01.01.2024 820 eurot (sealhulgas seaduses

ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi

vahenditest hüvitamise korra § 2 lg 1 ja § 1 lg 2 järgi on tasu 33 eurot poole tunni kohta, kusjuures

tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni.

Kohus on usaldusisiku ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust arvestades seisukohal, et tema

tööks kulunud aeg (18 pooltundi) on põhjendatud ning Vladimir Kutšmeile tuleb vastavalt taotletule

tasuks usaldusisiku ülesannete täitmise eest määrata 594 eurot, millele lisandub käibemaks

130,68 eurot, kokku 724,68 eurot. Kuna võlgnikul puudub vara vajalikeks väljamakseteks, tuleb

usaldusisiku tasu hüvitamine määrata riigi vahenditest. FIMS § 54 lg 9 alusel tuleb usaldusisiku tasu

määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, so FIE-le Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik