2-23-18200/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-23-18200

P A N K R O T I M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse

avalikult

teatavaks-

tegemise aeg ja koht

4. aprill 2024, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-18200

Tsiviilasi

M. A. maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

avaldaja/võlgnik M. A. (isikukood xxxxxxxxx; elukoht

xxxxx xx-xxxxxxxxxxxxxx;

telefon

xxxx xxxx;

e-post

xxxxxxxxxxxxx@xxxxxxxx);

usaldusisik Vladimir Kutšmei (Ülikooli 2, 51003 Tartu;

telefon 782 8110; e-post vladimir.kuchmei@tartutaitur.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

23. jaanuar 2024

RESOLUTSIOON

1. Kuulutada välja M. A. (isikukood xxxxxxxxx) pankrot kell 16.00 ja algatada M. A.

kohustustest vabastamise menetlus.

2. Määrata usaldusisiku Vladimir Kutšmei töötasu suuruseks 594 eurot, millele lisandub

käibemaks 130,68 eurot, kokku 724,68 eurot.

3. Välja mõista usaldusisiku tasu 594 eurot, millele lisandub käibemaks 130,68 eurot, kokku

724,68 eurot, FIE-le Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei (registrikood 12016414, KMKR

EE100779451, arvelduskonto nr EE191010011596520222, saaja Tartu kohtutäitur Oksana Kutshmei)

M. A. pankrotivarast.

4. Nimetada pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Vladimir Kutšmei (Ülikooli 2, 51003

Tartu; telefon 782 8110; e-post vladimir.kuchmei@tartutaitur.ee).

5. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 22. aprillil 2024 kell 10.00 J. Liivi 4 Tartus Tartu

kohtumaja saalis nr 205.

6. Kohustada M. A. osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul.

7. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue

pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul

pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist

oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise

alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast

nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja.

Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 1002

lg-s 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta

üksnes haldur.

8. Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseks üldkoosolekuks võlgniku vara- ja

võlanimekiri.

9. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku

nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve

teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule

esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 4. aprillil 2025.

10. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja

usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti

andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara

kohta (FIMS § 47 lg-d 1, 2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab

kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta

määruse (FIMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille

möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada

mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49

lg 9).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need

pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku

varale.

11. Jätta menetluskulud M. A. kanda.

12. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest.

Asjaolud

1. M. A. (avaldaja/võlgnik) esitas 27.12.2023 Tartu Maakohtule füüsilise isiku

maksejõuetusavalduse (tsiviilasi nr 2-23-18200).

Avalduse kohaselt on võlgnik vallaline. Ülalpeetavaid võlgnikul ei ole. Võlgnik töötab

xxxxxxxxxxx xx-s lihttöölisena. Tema igakuiseks sissetulekuks on netotöötasu 1300 eurot.

Võlgniku igakuised väljaminekud on 1180 eurot: eluasemekulud 410 eurot, kulutused toidule

300 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 75 eurot (kvartalis), kulutused majatarvetele ja

hügieenile 25 eurot, transpordikulud 250 eurot, sidekulud 70 eurot ning tervishoiukulud ja ravimid

50 eurot. Võlgnikule ei kuulu realiseeritavat vara. Võlgniku kohustuste suurus on 30 800 eurot.

Võlgniku selgituse kohaselt tekkisid tal makseraskused seoses kasuisa surmaga, mis mõjus talle

väga raskelt. Olukorrast väljapääsu otsides hakkas võlgnik mängima kasiinos. Temast sai

hasartmängu sõltlane. Võlgnik sõlmis laenulepingu, mängis raha maha ja sõlmis seejärel uue

laenulepingu. Alguses suutis võlgnik laenu tasuda, sest sissetulek oli piisav. Kui olukord väljus

kontrolli alt, esitas võlgnik taotluse abi saamiseks psühholoogile, lisaks pani Maksu- ja Tolliametis

endale hasartmängukeelu ja pöördus võlanõustaja poole. Käesoleval ajal otsib võlgnik võimalusi

teha lisatööd, et teenida suuremat sissetulekut.

Võlgnik taotleb pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

2. Kohus võttis 15.02.2024 määrusega M. A. maksejõuetusavalduse menetlusse ning nimetas tema

usaldusisikuks Vladimir Kutšmei, keda kohustas hiljemalt 16.03.2024 kohtule esitama füüsilise

isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja koos lisade ja

hinnanguga võlgniku varalisele seisundile ja makseraskuste ületamiseks sobivaimale menetluse

liigi valikule. Ühtlasi peatas kohus võlgniku vara suhtes läbiviidava täitemenetluse või muu

sundtäitmise raha sissenõudmiseks kuni pankroti väljakuulutamiseni või menetluse lõppemiseni.

3. Usaldusisik esitas 14.03.2024 kohtule FIMS §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja ning

arvamuse võlgniku maksevõime ja makseraskuste ületamiseks sobivaima menetluse liigi kohta.

Usaldusisiku hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate

nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku

suhtes on sobivaimaks menetluseks pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlus.

Kohtu põhjendused

4. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine.

Võlgniku maksejõuetus on tõendatud usaldusisiku esitatud andmetega võlgniku varade ja

kohustuste kohta ning hinnanguga võlgniku majanduslikule olukorrale.

Üldandmed

4.1. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on 01.04.1989 sündinud M. A. perekonnaseisult

vallaline ning tal puuduvad ülalpeetavad. Võlgniku sissetulekuks on töötasu xxxxxxxxxxxxxx-st.

Vara

4.2. Võlgnikul puudub registritesse kantav vara. Võlgniku maksejõuetuse avalduse kohaselt

võlgnikul muu realiseeritav vara puudub.

Võlgniku netosissetuleku suurus avalduse järgi on 1300 eurot kuus. TSD andmetel on viimase

kuue kuu keskmine bruto sissetulek 1672,64 eurot ehk 1352,05 eurot neto. Võlgniku

tuludeklaratsioonidest nähtuvalt oli keskmine brutosissetulek 2021. aastal 1325,97 eurot, 2022.

aastal 748,57 eurot ja 2023. aastal 1756,91 eurot kuus. Võlgniku pangakontode

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxxxxxx jääk Swedbankis on

0; hoiukonto xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx jääk 2,11 eurot.

Võlgnik

on

liiklusregistris

märgitud

sõiduki

xxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxx,

2012,

registreerimismärgiga xxxxx. Sõiduki omanik on K. K. (xxxxxxxxxxx). Võlgnik on sõiduki osas

selgitanud, et tegemist on sõbra autoga, mida ta on kasutanud. Võlgnik enam sõidukit ei kasuta ja

see on omaniku käes.

Kohustused

4.3. Võlgniku vastu on võlausaldajatel tarbijakrediidilepingutest tulenevaid tagamata nõudeid

kokku 34 067,56 euro ulatuses.

Maksejõuetus

5. Usaldusisik on seisukohal, et M. A. on maksejõuetu, ta ei ole võimeline võlausaldajate nõudeid

korraga rahuldama. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 34 067,56 euro ulatuses. Vara kohustuste

täitmiseks puudub. Lähtuvalt võlgniku viimase kuue kuu keskmise sissetuleku suurusest, ca 1350

eurot, on sissetulek arestitav 450 euro ulatuses kuus. Hetke seisuga tuvastatud nõuete sissetuleku

arvelt rahuldamiseks kuluks üle kuue aasta, mida ei saa pidada kohustuste täitmise mõistlikuks

ajaks. Arvestada tuleb ka sellega, et ajaga lisanduvad kohtusustele täiendavalt kõrvalnõuded

(viivised).

Usaldusisiku arvates on alus välja kuulutada võlgniku pankrot ning algatada kohustustest

vabastamise menetlus. Võlgniku makseraskused ei ole ületatavad võlgade ümberkujundamise

menetluse läbiviimisega. Kohustustest vabastamise menetluse alustamine on antud juhul

eesmärgipärane ning annab võlgnikule võimaluse vabaneda pankrotimenetluse kaudu oma

kuhjunud kohustustest. Kohustustest vabastamise menetluse edukaks läbimiseks tuleb võlgnikul

jätkata töötamist ning vähendada oma igapäevaseid kulutusi. Võlgnikul tuleb vähenda

transpordikulusid; 250 eurot kuus ei saa pidada pankrotimenetluses mõistlikult vajalikuks kuluks.

Viimane tõenäoliselt tähendab, et võlgnikul tuleb menetluse ajaks loobuda vabatahtliku päästja

tegevusest.

6. Kohus, vaadanud M. A. maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab tema püsiva maksejõuetuse tõttu

välja pankroti ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja

FIMS §-s 45 sätestatule (FIMS § 18 lg 2 p 2). Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab

füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga (PankrS § 35 lg 1 p 3).

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel

täitemenetlus.

7. Kohus nimetab pankrotihalduriks Vladimir Kutšmei, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud

haldurile esitatavatele nõuetele. Kohus kohustab M. A. osalema võlausaldajate esimesel

üldkoosolekul.

8. FIMS § 45 lg-te 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FIMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule

tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus

algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti

väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks

ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti

välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest

vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4).

FIMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata,

kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo,

rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku (KarS) §-s 214, 2172, 381 või 3811

nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku

nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke

andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku

omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne

aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise;

4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku

või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse

võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske

hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja

sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske

hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.

9. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

Kohus kontrollis, et antud juhul puuduvad FIMS § 45 lg-s 3 sätestatud võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamata jätmise alused. Kuigi võlgnik on mänginud hasartmänge, ei saa

kohtu hinnangul antud juhul võlgniku kergemeelset ja mõtlematut käitumist pidada tahtlikuks või

raskelt hooletuks võlausaldajate huvide kahjustamiseks ja vara raiskamiseks. Võlgnik on Maksu-

ja Tolliametis seadnud endale hasartängude mängimise piirangu, mida soovib valitud tähtaja

möödudes pikendada. Arvestades eeltoodut tuleb kohtu arvates anda võlgnikule võimalus

näitamaks, et ta suudab oma käitumisharjumusi muuta ja FIMS-is sätestatud kohustusi täites

võlgnevustest vabaneda. FIMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab

usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest

vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui

pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata

usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku

ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et

Vladimir Kutšmei on vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku

usaldusisiku ülesannete täitmiseks. FIMS § 46 lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel,

eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus

kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 04.04.2025.

Usaldusisiku tasu

10. FIMS § 54 lg 1 ja 2 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse

usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike

kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste

hüvitamise PankrS § 23 lg 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja FIMS § 45 lg 2 alusel

ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike

kulutuste hüvitise FIMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. Tasu suuruse arvestamise aluseks

on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud

üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23

lg 2). Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab

kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega

tasu arvestuse (FIMS § 54 lg 4).

Usaldusisik on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 9 tundi,

so 18 pooltundi. Usaldusisik on palunud määrata tasu suuruseks 594 eurot, millele lisandub

käibemaks

130,68 eurot,

kuivõrd

büroo,

mille

kaudu

usaldusisik

tegutseb,

on

käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses (PankrS § 65 lg 11).

PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus pankroti väljakuulutamisel ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamisel ning võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks, usaldusisiku

tasu hüvitamise määrata riigi vahenditest mitte suuremas summas, kui on tasu määramise ajal

Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäär, so alates 01.01.2024 820 eurot (sealhulgas

seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja

kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra § 2 lg 1 ja § 1 lg 2 järgi on tasu 33 eurot poole tunni

kohta, kusjuures tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni.

Kohus on usaldusisiku ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust arvestades seisukohal, et tema

tööks kulunud aeg (18 pooltundi) on põhjendatud ning Vladimir Kutšmeile tuleb vastavalt

taotletule tasuks usaldusisiku ülesannete täitmise eest määrata 594 eurot, millele lisandub

käibemaks 130,68 eurot, kokku 724,68 eurot. Võlgnikul on töötasu, mille arvel on võimalik

usaldusisiku tasu hüvitamine. FIMS § 54 lg 9 alusel tuleb usaldusisiku tasu määrata büroole, mille

kaudu usaldusisik tegutseb, so FIE-le Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik