2-23-110575/36 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anastassia Stalmeister Määruse tegemise aeg ja koht Tartu, 4. aprill 2024 Tsiviilasja number 2-23-110575 Tsiviilasi

A. V. hagi J. P. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Menetlustoiming Hagi menetlusse võtmise otsustamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: A. V.

(isikukood xxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxx; e-post xxxxxxxxxxxxx@xxxxxxxx) Kostja: J. P.

(isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxx; e-post: xxxxxxxxxxxxx@xxxxxxxx), lepinguline esindaja advokaat Heiki Kuningas (Heiki.Kuningas@mail.ee) RESOLUTSIOON

1. Jätta A. V. hagi J. P. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks läbi vaatamata.

2. Tühistada 16. aprillil 2024 toimuma pidanud kohtuistung tsiviilasjas 2-23-110575.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

4. Toimetada määrus kätte pooltele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada 5 kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD

1. A. V. (hageja) esitas 13. märtsil 2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse J.

P. (kostja) vastu võlgnevuse 1175 euro 51 sendi väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus andis 4.

aprilli 2023. a määrusega asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, kuivõrd kostja esitas nõudele vastuväite. Tartu Maakohus võttis 5. septembri 2023. a määrusega hagi menetlusse ning andis kostjale tähtaja

20 päeva nimetatud määruse kättetoimetamisest alates hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks. Kostja esitas vastuse hagile 12. jaanuaril 2024. Kohus määras14. veebruaril 2024 tsiviilasjas istungi toimumise ajaks 16. aprill 2024.

2. Tartu Maakohus selgitas 11. märtsi 2024. a kirjas, et Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on Tartu Maakohtu menetluses kostja maksejõuetusavaldus (tsiviilasi nr x-xx-xxx). Kohus võttis

19. veebruari 2024. a määrusega avalduse menetlusse, nimetas kostja usaldusisikuks A. Õ. , peatas kostja suhtes toimuva sundtäitmise ning kohaldas käsutuskeeldu ja keelas kostjal ilma usaldusisiku nõusolekuta vara käsutada. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 16 lg 3 p 4 alusel koosmõjus pankrotiseaduse (PankrS) § 20 lg-ga 1 keelas kohus võlgnikul ajutise halduri nõusolekuta vara käsutada. PankrS §

20 lg 3 sätestab, et käsutuskeelu kohaldamise korral peatub enne käsutuskeeldu alanud kohtumenetlus, milles võlgnik osaleb hageja või kostjana, kui kohtumenetlus puudutab võlgniku vara, mis pankroti väljakuulutamise korral muutuks pankrotivaraks. Kohtumenetlus peatub kuni pankrotiavalduse lahendamiseni. Seega oli käesolev menetlus seaduse järgi kuni pankrotiavalduse lahendamiseni peatunud. KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg 2 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 3 alusel läbi vaatamata.

4. TsMS § 423 lg 3 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. PankrS § 43 lg 2 sätestab, et kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu või kaebus võlgniku suhtes tehtud avalik-õigusliku rahalise nõude kohta käiva haldusakti peale, mille kohta ei ole veel tehtud lahendit, jätab kohus nõude või kaebuse läbi vaatamata, välja arvatud rahalise karistuse või konfiskeerimise või selle asendamise määramise otsustamine kriminaalmenetluses ning elatise kohustuse nõue tsiviilkohtumenetluses, samuti kaebus väärteoasjas mõistetud rahatrahvi kohta.

5. Tartu Maakohus kuulutas 3. aprilli 2024. a määrusega tsiviilasjas nr x-xx-xxx välja kostja pankroti ja algatas kostja kohustustest vabastamise menetluse. Kohus nimetas kostja pankrotihalduriks A. Õ. . Kohtumenetlus käesolevas tsiviilasjas on alanud enne kostja pankroti väljakuulutamist. Kohtumenetluse esemeks on varaline nõue kostja vastu. Kuna kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas otsust teinud, jätab kohus hagi TsMS § 423 lg 3 ja PankrS § 43 lg 2 alusel läbi vaatamata. Kuivõrd kohus jätab hagi läbivaatamata, tühistab kohus eeltoodust lähtuvalt tsiviilasjas 16. aprillil 2024 toimuma pidanud kohtuistungi aja.

6. PankrS § 44 lg 1 järgi pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõuded võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. Seega saab hageja esitada oma nõude kostja vastu pankrotiseaduses sätestatud korras.

7. PankrS § 43 lg 3 sätestab, et kohus taastab hageja avalduse alusel § 43 lg-s 2 nimetatud menetluse, kui kõrgema astme kohus on pankrotimääruse tühistanud ja on jõustunud määrus, millega pankrotiavaldus on jäetud rahuldamata, samuti juhul, kui pankrotimenetlus on pärast pankroti väljakuulutamist lõppenud raugemise tõttu.

8. PankrS § 431 lg 3 näeb ette, et kui kohus jätab nõude PankrS § 43 lg-s 2 sätestatud juhul läbi vaatamata, jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda. Kuna poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis ei ole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata. Hagejal on võimalik taotleda hagilt tasutud riigilõivu tagastamist.

(allkirjastatud digitaalselt) Anastassia Stalmeister kohtunik