3-23-2542/14 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

04.04.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2542

Haldusasi

Eremka OÜ kaebus kultuuriministri kohustamiseks

Maardu hiiemetsa looduslikuks pühapaigaks muutmise ja

piiride laiendamise menetluses otsuse tegemiseks ja kahju

hüvitamiseks summas 7871,25 eurot

Menetlusosalised

Kaebaja – Eremka OÜ (registrikood: 10898261), esindaja

v. adv. Indrek Veso

Vastustaja – Kultuuriminister, volitatud esindaja Helen

Kranich

Asja läbivaatamine

22.02.2024 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus osaliselt ja kohustada kultuuriministrit võtma ühe kuu jooksul

alates käesoleva otsuse jõustumisest vastu otsus (käskkiri) Maardu hiiemetsa

looduslikuks pühapaigaks muutmise ja piiride laiendamise või menetluse lõpetamise

kohta.

2. Jätta rahuldamata kaebus nõudes mõista Kultuuriministeeriumilt Eremka OÜ kasuks

välja kahju hüvitis summas 7871,25 eurot.

3. Tagastada Eremka OÜ-le enam tasutud riigilõiv 20 eurot.

4. Mõista Kultuuriministeeriumilt OÜ Eremka kasuks välja menetluskulud summas

2104,20 eurot. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 06.05.2024 (halduskohtumenetluse

seadus (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eremka OÜ esitas 20.03.2018 Muinsuskaitseametile loataotluse metsaraie tegemiseks

vastavalt metsamajandamiskavale.

2. Muinsuskaitseamet edastas 15.08.2019 Eremka OÜ-le kirja, milles teavitas, et on alustanud

menetlust Jõelähtme vallas Maardu külas asuva kultuurimälestise Ohverdamiskoht

„Hiiemets“ (reg nr 17697) piiride muutmiseks. Kirjale oli lisatud kultuuriministri käskkirja

eelnõu „Ohverdamiskoht „Hiiemets“ piiriandmete korrastamine ja kaitsevööndi muutmine“ ja

selle plaan.

3. Eremka OÜ esitas 12.02.2020 kultuuriministrile ja Muinsuskaitseametile nõude Maardu

hiiemetsa moodustamise menetluses haldusakti andmiseks.

4. Muinsuskaitseamet vastas nõudele 13.03.2020 ning lisas kirjale kultuuriministri 27.07.1998

määruse nr 20 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ muutmise käskkirja eelnõu (loodusliku

pühapaiga moodustamine kehtiva muinsuskaitseseaduse ‒ MuKS ‒ alusel), millele palus

vastust 30 päeva jooksul. Eelnõuga sooviti moodustada looduslik pühapaik Maardu hiiemets

36,9 ha suuruse alana.

5. Eremka OÜ vastas Muinsuskaitseameti 13.03.2020 esitatud loodusliku pühapaiga Maardu

hiiemets moodustamise eelnõule 13.04.2020, selgitades selle õigusvastasust.

6. Muinsuskaitseamet vastas Eremka OÜ-le 14.05.2020, kus tõi välja, et mõistab soovi viia

menetlus läbi võimalikult kiiresti, kuid selgitas, et ajaloolise loodusliku pühapaiga ulatus

tuleb seniste kaalukate andmete vastuolu tõttu lõplikult kindlaks teha.

7. Eremka OÜ esitas 06.07.2020 Muinsuskaitseametile küsimused ja täiendava taotluse

haldusakti andmiseks Maardu hiiemetsa ajaloolise pühapaigana kaitse alla võtmise

menetluses.

8. Muinsuskaitseamet vastas 05.08.2020 Eremka OÜ küsimustele ja taotlusele haldusakti

andmiseks, kus selgitas, et lõplik otsus kujundatakse asjas olulise tõendi (ekspertiisi)

valmimise järgselt (orienteeruvalt 2020. aasta lõpul).

9. Muinsuskaitseamet tellis AB Artes Terrae OÜ-lt Maardu Hiiemetsa osas ekspertiisi, mis

valmis 2020. aasta lõpus ja edastati Eremka OÜ-le 22.01.2021 (edaspidi ka: 2020. a

ekspertiis). Ekspertiisi edastamise kirjas märkis Muinsuskaitseamet, et saadab kuu aja jooksul

arvamuse avaldamiseks eksperdihinnangu tulemuste alusel koostatava õigusakti eelnõu.

10. Muinsuskaitseamet esitas Eremka OÜ-le 13.04.2021 kultuuriministri 27.07.1998 määruse

nr 20 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ punkt 326 muutmise käskkirja eelnõu, mille

kohaselt soovis Muinsuskaitseamet loodusliku pühapaigana Maardu hiiemetsa kaitse alla

võtta 63 ha ulatuses.

11. Eremka OÜ esitas 14.05.2021 oma vastuväite eelnõule.

12. Muinsuskaitseamet vastas 12.08.2021 Eremka OÜ vastuväidetele ning selgitas, et jätkab

menetlusega ning esitab OÜ Eremka vastuväited koos käskkirja eelnõuga

Kultuuriministeeriumile, kes kaalub veelkord erinevaid huve enne otsuse tegemist.

13. Eremka OÜ esindaja I. Veso esitas Muinsuskaitseametile ja Kultuuriministeeriumile

01.12.2022 nõude 4,5 aastat kestnud Maardu Hiiemetsa menetluses otsuse tegemiseks.

14. Muinsuskaitseamet esitas 08.02.2023 neljandat korda uuesti kultuuriministri käskkirja

eelnõu, mille kohaselt muudetakse kultuuriministri 27.07.1998. a määruse nr 20

„Kultuurimälestiseks tunnistamine“ punkti 326, asendades nimetuse ohverdamiskoht

„Hiiemets“ nimetusega ohvrikoht Hiiemets ja lisatakse sellele täiendava mälestise liigi

„ajalooline looduslik pühapaik“ vastavas käändes. Eelnõuga sooviti moodustada looduslik

pühapaik Maardu hiiemets 40 ha suurusel alal.

15. Eremka OÜ edastas järjekordse vastuväite eelnõule 15.02.2023, kus palus jätta

kultuuriministri käskkiri (Muinsuskaitseameti poolt 08.02.2023.a. esitatud eelnõu)

“Kultuuriministri 27.07.1998.a. määruse nr 20 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ punkt 326

asendamine“ välja andmata ning Maardu Hiiemets väljaspool Lepa kinnistu 6,2 ha suurust

pühapaiga piire moodustamata.

16. Muinsuskaitseamet vastas 09.03.2023 Eremka OÜ vastuväitele, kus möönis, et nimetatud

menetlus on kaua aega võtnud ja soovib omalt poolt võimalikult kiiresti menetluse lõpuni

viia. Riikliku kaitse rakendamisel saamata jääva tulu hüvitamise ettepanekule vastati

12.08.2021.

17. Eremka OÜ esitas 29.05.2023 veelkord Muinsuskaitseametile ja Kultuuriministeeriumile

nõude koheselt otsuse tegemiseks Maardu hiiemetsa looduslikuks pühapaigaks muutmiseks

või menetluse lõpetamiseks.

18. Muinsuskaitseamet vastas Eremka OÜ nõudele 30.06.2023, milles selgitas, et

Muinsuskaitseamet soovib samuti, et menetlus enam oluliselt pikemalt ei kestaks.

19. Eremka

OÜ

saatis

30.06.2023

Muinsuskaitseametile

vastuse

peale

Kultuuriministeeriumile 30.06.2023 kirja, milles rõhutas, et kui ministeerium on

Muinsuskaitseametiga ühte meelt ja soovitakse Eremka OÜ-le kuuluvad Endla kinnistu

(24504:003:0157), Sanglepa kinnistu (24504:003:0152) ja Pajumardi kinnistu

(24504:003:0147) (edaspidi ka: kinnistud või kaebaja kinnistud) hõlmata looduslikku

pühapaika Maardu hiiemets, siis tulenevalt sellega kaasnevatest omandiõiguse piirangutest,

tuleb ministeeriumil kinnistud kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) § 4

lg 3 kohaselt omandada.

20. Kultuuriministeerium vastas 07.08.2023 Eremka OÜ 29.05.2023 nõudele otsuse

tegemiseks, milles tõdes, et Maardu hiiemetsale kohase kaitse leidmise protsess on olnud

pikk.

21. Kaebuse esitamise ajaks oli Kultuuriministeeriumi 07.08.2023 kirjast möödunud üle 3

kuu, kuid Eremka OÜ-le teadaolevalt vajalikke toiminguid tehtud ei olnud.

22. Tallinna Halduskohtus registreeriti 10.11.2023 Eremka OÜ kaebus Kultuuriministeeriumi/

Kultuuriministri kohustamiseks Maardu hiiemetsa looduslikuks pühapaigaks muutmise ja

piiride laiendamise menetluses otsuse tegemiseks. Kaebaja palub kohustada

Kultuuriministeeriumi/Kultuuriministrit võtma ühe kuu jooksul alates käesolevas asjas

tehtava otsuse jõustumisest vastu otsus (käskkiri) Maardu hiiemetsa looduslikuks pühapaigaks

muutmise ja piiride laiendamise kohta või menetluse lõpetamise kohta ja jätta menetluskulud

Kultuuriministeeriumi/Eesti Vabariigi kanda.

23. Tallinna Halduskohtus registreeriti 21.11.2023 Eremka OÜ kaebuse täiendus, kus kaebaja

palub mõista Kultuuriministeeriumilt Eremka OÜ kasuks välja kahju hüvitis summas 7871,25

eurot ja jätta menetluskulud Kultuuriministeeriumi kanda ja välja mõista

Kultuuriministeeriumilt kohtuotsusega Eremka OÜ kasuks väljamõistetud menetluskuludelt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 4 kohaselt seaduses sätestatud viivis

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni Eremka OÜ menetluskulude hüvitamiseni.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

24. Kaebaja põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

1) Eremka on metsamajandamisega tegelev ettevõte, kes ostis kinnistud 17.09.2010 sooviga

majandada kinnistutel metsa. Varasemalt oli kinnistute omanikuks Eesti Vabariik, kes ei

näinud kinnistute võõrandamisel nendes mingit olulist kultuuriloolist väärtust. Kaebaja teostas

kehtiva metsateatise ja Muinsuskaitseameti kooskõlastuse alusel temale kuuluvatel kinnistutel

2011. a kevadel raiet, mille Muinsuskaitseamet peatas 28.06.2011 ajutise kaitse alla võtmise

käskkirjaga kohalike inimeste ja maausuliste initsiatiivil. Muinsuskaitseamet teostas 2011. a

teisel poolel 28.06.2011 ajutise kaitse alla võetud maa-ala kohta ekspertiisi tuvastamaks

kultuuriväärtusega kinnisasja vastavust arheoloogiamälestise tunnustele. Muinsuskaitseameti

arheoloogiamälestiste peainspektor Ants Krauti 28.12.2011 ekspertarvamuse (edaspidi ka:

2011. a ekspertarvamus) kohaselt on kultuurilooline muinsuskaitseline väärtus ainult 6,2 ha

toonasel Lepa, tänasel Mõisa 11 kinnistul (24504:003:0064).

2) Kaebaja soovis temale kuuluvatel kinnistutel teostada 2018. a raiet, kuna 2011. a

ekspertarvamusega oli kinnitatud, et ohverdamiskoht/looduslik pühapaik Maardu hiiemets

asub 6,2 ha Lepa/Mõisa 11 kinnistul (24504:003:0064), mis ei tohtinud takistada 2018. a

esitatud metsateatiste alusel raie tegemist. Tänase päevani ei ole kinnistud hõlmatud Maardu

hiiemetsa ning neile ei kehti mingisuguseid muinsuskaitselaseid piirangud. Kinnistud asuvad

Rebala muinsuskaitsealal, kuid Rebala muinsuskaitseala põhimäärus § 5 lg 4 p 3 kohaselt

Muinsuskaitsealal paikneval kinnisasjal, millel ei paikne kinnismälestist või selle

kaitsevööndit, ei ole vaja Muinsuskaitseameti kirjalikku luba raie- ja haljastustöödeks, mida ei

tehta avatud maastikul. Seda just põhjusel, et Rebala muinsuskaitseala kaitse-eesmärgiks on

avatud maastikud. MuKS § 52 lg 3 p 1 kohaselt nõutakse Muinsuskaitseametilt luba

muinsuskaitsealal raie tegemisel, kuid seaduse nõue on vastuolus eriaktiks oleva Rebala

muinsuskaitseala põhimääruse § 5 lg 4 p-ga 3. Seega tegelikkuses ei tohiks

Muinsuskaitseamet takistada ja piirata kaebajal raie tegemist kinnistutel. Hoolimata Rebala

muinsuskaitseala põhimääruse § 5 lg 4 p-st 3 ei kinnitanud Keskkonnaamet (KeA) 2018. a

kaebaja kinnistute metsateatiseid ilma Muinsuskaitseameti nõusolekuta.

3) Kaebaja 20.03.2018 taotlus on Maardu hiiemetsa puudutava menetluse alguseks, kuna

Muinsuskaitseamet teatas oma 04.04.2018 kirjas kaebajale, et hiiemetsa piiride osas on

ilmnenud uusi asjaolusid, mis tähendas, et Muinsuskaitseamet on asunud menetlema

kinnistute hõlmamist Maardu hiiemetsa, mida kinnitab Muinsuskaitseameti 15.08.2019 kiri,

milles teatati, et Muinsuskaitseamet on alustanud menetlust Jõelähtme vallas Maardu külas

asuva kultuurimälestise Ohverdamiskoht „Hiiemets“ (reg nr 17697) piiride muutmiseks.

Eeltoodud Muinsuskaitseameti 15.08.2019 kirjale oli lisatud kultuuriministri käskkirja eelnõu

Ohverdamiskoht „Hiiemets“ piiriandmete korrastamine ja kaitsevööndi muutmine ja selle

plaan, mille kohaselt sooviti Maardu hiiemets laiendada 36,9 ha-le varasemalt kehtinud 6,2

ha-lt (Lepa/Mõisa tee 11 kinnistu). Eeltoodust tulenevalt algas Maardu hiiemetsa piiride

laiendamise ja looduslikuks pühapaigaks muutmise menetlus 20.03.2018 või hiljemalt

04.04.2028, kui Muinsuskaitseamet teatas, et on ilmnenud uusi asjaolusid, mis võivad tingida

Maardu hiiemetsa piiride laiendamise. Tänaseks päevaks on menetlus kestnud alates 2018. a

kevadest 5,5 aastat, mille jooksul on Muinsuskaitseamet neli korda esitanud kaebajale

eelnõusid Maardu hiiemetsa osas piiride muutmiseks ja loodusliku pühapaigana kaitse alla

võtmiseks (15.08.2019, 13.03.2020, 13.04.2021 ja 08.02.2023). Muinsuskaitseamet on

kultuuriministri nimel 5,5 aasta jooksul viinud läbi Maardu hiiemetsa menetlust ning

valmistanud ette Kultuuriministri määruse eelnõusid (4 tk). Muinsuskaitseamet ja

Kultuuriministeerium ei ole toiminud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 lg 2 kohaselt ning

on oma tegevusetusega tekitanud kaebajale kahju põhjendamatult raieloa taotlusele vastamata

jätmisega, keelates raiet kinnistutel ning Maardu hiiemetsa piiride laiendamise menetlusega

venitades.

4) Muinsuskaitseseaduse (MuKS) § 23 lg 1 kohaselt ajutise kaitse alla võib asja või maa-ala

võtta kuni kuueks kuuks. Põhjendatud juhul võib ajutise kaitse tähtaega pikendada, kuid mitte

kauemaks kui 12 kuuni. See tähendab, et 6 kuu või maksimaalselt 12 kuu jooksul peab saama

kogutud tõendid, tehtud ekspertiisi ja otsustatud, kas mingi objekt vajab kaitset või mitte.

Eeltoodud 6 kuuline tähtaeg peab kohalduma ka käesoleval juhul mõistliku menetlustähtaja

määratlemisel, mida Muinsuskaitseamet on ületanud kümnekordselt (08.02.2023. a

eelnõupuhul mitmekordselt). Kui ajutise kaitse aeg on määratud 6 kuud, siis sellest tulenevalt

peaks saama iga muinsuskaitset puudutava menetluse lõpetada 6 kuuga. Maardu hiiemetsa

piiride muutmise ja loodusliku pühapaigana kaitse alla võtmise puhul ei ole tegemist nii

keerulise menetlusega, mis peaks võtma 10 korda rohkem aega (08.02.2023.a. eelnõu puhul

vähemalt 2 korda rohkem aega), kui on mõistlik menetlustähtaeg (MuKS § 23 lg 1). Samuti ei

ole suur menetlussubjektide ring, keda see puudutaks. Kaebaja on Muinsuskaitseametile ja

Kultuuriministeeriumile neljal korral esitanud nõude Maardu hiiemetsa menetluses otsuse

tegemiseks, kuid vabandustest ja lubadustest hoolimata ei ole tänaseni otsust tehtud Maardu

hiiemetsa osas. Kaebaja palub kohtul tuvastada konkreetne tähtaeg, millest alates on

Kultuuriministeerium viivituses Maardu hiiemetsa puuduvata otsuse tegemisega. Antud juhul

on Maardu hiiemetsa menetluse põhjendamatu venitamisega alusetult piiratud Eremka õigust

kinnistuid majandada.

5) Eremka OÜ esitas 12.02.2020 kultuuriministrile ja Muinsuskaitseametile nõude Maardu

hiiemetsa moodustamise menetluses haldusakti andmiseks või menetluse lõpetamiseks

(Maardu hiiemetsa piiride mitte muutmine). Kuna Amet ja Kultuuriministeerium 2019. a

jooksul menetlust ei lõpetanud 15.08.2019. a esitatud eelnõu osas, siis kõik Eremka

õigusabikulud, mis on seotud nõuete esitamisega (k.a. 12.02.2020. a nõue) haldusakti

andmiseks ja vastuväited peale 15.08.2019. a esitatud järgenvale kolmele Maardu hiiemetsa

eelnõule (13.03.2020, 13.04.2021 ja 08.02.2023) on kaebajale tekitanud kahju. Kokku on

kaebaja kahju alates 12.02.2020 esitatud nõuete ja vastuväidete jms seonduvaga, mis on

tekkinud venitatud ja mitmeid kordi esitatud eelnõude vastuväidete jms esitamisega, summas

7871,25 eurot.

25. Vastustaja leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.

1) MuKS § 16 lõike 4 alusel otsustab mälestisega seonduva menetluse algatamise

Muinsuskaitseamet. MuKS ei anna võimalust mälestise andmetega seonduva otsuse tegemist

taotleda. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1 järgi võib isik nõuda haldusakti andmist

või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või

toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Mälestise andmete muutmise haldusakti

taotlemise võimalust ega vastava ministri käskkirja andmise kohustust MuKSist ei tulene.

MuKS kohustab haldusakti andmist kaaluma. Kaalutlusõigus võib iseenesest elulistest

asjaoludest tulenevalt kahaneda, kuid praegu sellist olukorda ei ole.

2) 15.08.2019 teavitas Muinsuskaitseamet mälestise ohverdamiskoht „Hiiemets“

maaomanikke ja teisi menetlusosalisi menetluse algatamisest mälestise piiri muutmiseks ning

saatis tutvumiseks kultuuriministri käskkirja eelnõu. Sellel moel ehk haldusorgani initsiatiivil

algas mälestise andmete muutmisega seonduv haldusmenetlus (MuKS § 16 lg 5,

haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 p 2). 2019. aastal alanud mälestise piiri muutmise menetlus

ei ole veel lõppenud. Selle peamine põhjus on haldusorgani kohustus tõenduspõhiselt

veenduda kõikide oluliste tõendite olemasolus, anda neile asjakohane hinnang, tähendus ja

kaal, kaaluda kõigi osapoolte huve ning jõuda võimalikult õiglaselt tasakaalustava

lõpptulemuseni. Teisisõnu määrata kindlaks õiguspärane mälestise piir ning mälestise

säilimiseks vajalikud tingimused. Kultuuriministeerium mälestise kaitse kehtestajana on

uurinud ja uurib jätkuvalt, kas ministeeriumini jõudnud piiri ja mälestise liigi muutmise

ettepanek vastab MuKS § 10 lg 2 alusel kehtestatud riikliku kaitse eeldustele. Mälestise

andmete muutmisega seonduv haldusmenetlus ei riiva eraldiseisvalt kaebaja õigusi.

3) Kuna kaebajale kuuluvate kinnistute osas kehtivad kultuuriministri 27.07.1998 määrus nr

20 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“, mille punkti 326 järgi on ohverdamiskoht „Hiiemets“

kaitstav arheoloogiamälestisena ning Vabariigi Valitsuse 11.02.2016 määrus nr 21 „Rebala

muinsuskaitseala põhimäärus“, on olemas kehtivad haldusaktid (üldkorraldused), mis

reguleerivad kaebaja kinnistute kasutamise tingimusi, sh raieloa saamise tingimusi. Raieloa

saamise tingimused ja kord on kirjas MuKS §-s 52 jj, metsateatise saamise tingimused kord

metsaseaduse (MS) §-s 41. Kohtuasjas tuleb eristada esiteks haldusorgani omal initsiatiivil

algatatud mälestise andmete muutmise haldusmenetlust (haldusorganid on kuni 10.03.2023

Muinsuskaitseamet ja alates 11.03.2023 Kultuuriministeerium, menetluse tulemus on

üldkorraldus) ja raieloa saamiseks taotleja esitatava taotluse alusel läbiviidavat

haldusmenetlust (haldusorganid on KeA ja kaasatud haldusorgan Muinsuskaitseamet,

menetluse väljundiks metsateatis või sellest keeldumine ning raieluba või sellest keeldumine).

Nende olukordade materiaalõigused, menetluskorrad ja menetlusosaliste staatused on

erinevad. Esimesel juhul on kaebaja kaasatud kolmas isik, teises taotleja. Ka menetluse

kiirendamise taotlusel on nimetatud menetlustes erinev olemus ja tähendus. Mälestise

ohverdamiskoht „Hiiemets“ haldusakti andmete muutmise haldusmenetlusega ei ole kaebajale

tekitatud kahju, mille heastamine oleks riigivastutuse nõudena õigustatud. Haldusmenetluses

on menetlusosaliste menetlusõiguste tagamine esimesena haldusorgani kohustus. Seda ongi

praeguses menetluses tehtud.

4) Arvestades menetluse käigus esitatud vastuväiteid, tellis Muinsuskaitseamet uue ekspertiisi

(2020. a ekspertiis). Selles ekspertiisis käsitleti mälestise kaitse ajalugu ja asjaolusid, hinnati

mälestise kriteeriumeid ning analüüsiti allikmaterjali. 2020. a ekspertiisi koostamise käigus

koguti hiiemetsa kohta kohalike elanike käest täiendavaid pärimusandmeid. Ekspertiis hindas

kultuuriväärtusliku ala ulatuse vastavaks 1975. aasta majandiplaanil kujutatuga, v-a mälestise

põhjapiiri osas, kus tehti ettepanek mälestise piiri laiendada kuni Maardu järveni.

Muinsuskaitseamet nõustus põhimõtteliselt ekspertide tehtud ettepanekutega, v.a kaitsevööndi

vajaduse osas mälestise põhja ja ida piiril. Muinsuskaitseamet saatis 22.01 ja 26.01.2021

maaomanikele ning kohalikele omavalitsustele tutvumiseks 2020. a ekspertiisi ja 08.04.2021

uue käskkirja eelnõu, mis käsitles mälestise piiri laiendamist vastavalt 2020. aasta ekspertiisi

alusel tehtud ettepanekule, täiendava mälestise liigi „ajalooline looduslik pühapaik“ lisamist

ja kaitsevööndi tühistamist. 14.05.2021 saadetud kirjas Eremka OÜ ei nõustunud eelnõuga

ning soovis, et haldusakt jääks välja andmata. Muinsuskaitseamet selgitas 12.08.2021 kirjas

Eremka OÜ-le uuesti kõiki asjaolusid, nii mälestiste alusandmeid kui ka majandi

maakasutusplaani koostamise protsessi. Samuti kirjeldati veelkord pärimuspõhiseid tõendeid,

mis kinnitavad kultuuriväärtusliku maa-ala piiri vastavust eelnõus toodule ning selgitati

tänapäevase pärimusliku teabe olulisust mälestise kriteeriumite kaalumisel. 14.11.2022 saatis

Eremka OÜ Muinsuskaitseametile loataotluse raietöödeks menetluses olevate kinnistute alal.

24.11.2022 saatis Muinsuskaitseamet vastuskirja, milles soovitas tungivalt raietöid mitte

teostada menetluses oleval maa-alal. 02.12.2022 saatis Eremka OÜ vastuskirja, kus palus

kohe võtta vastu otsus menetluses oleva maa-ala suhtes. 30.12.2022 saatis Muinsuskaitseamet

vastuskirja, kus andis esialgse ajakava menetluskäigu osas, nimetades, et mälestise andmete

muutmise eelnõu esitatakse Kultuuriministeeriumisse 2023. aasta veebruari lõpus.

5) 2022. aasta detsembris otsustati Muinsuskaitseametis loobuda mälestise piiri määramisest

Maardu järveni ja jätkata piiri muutmise menetlust vähendatud osas. Seetõttu jäeti

arvestamata osa pärimusteateid, mis kirjeldavad hiieala ulatust Maardu järveni, arvestades

muuhulgas mälestise ala suhtelist suurust võrreldes teiste kaitsealuste looduslike

pühapaikadega, samuti kitsenduste proportsionaalsust omaniku seisukohast. Planeeritava

mälestise maa-ala vähendamine tähendas, et Maardu Linnavalitsus ei olnud enam

menetlusosaline. Muinsuskaitseamet saatis 08.02 ja 15.02.2023 uue eelnõu versiooni

arvamuse avaldamiseks ja teadmiseks omanikele ning teistele puudutatud osapooltele.

Arvamuse esitasid Eremka OÜ (15.02) ja Loo Vesi OÜ (17.02). Eremka OÜ kordas paljuski

nende eelnevates kirjades esitatud vastuväiteid ja soovis, et käskkiri jääks välja andmata. Loo

Vesi OÜ esitas ettepaneku, et mälestise alast jääks välja Biotiigi kinnistu, kuna seal paiknevad

ühiskanalisatsiooni ja -veevärgiga seotud rajatised, ja tõi välja vajaduse seal pidevalt hooldus-

ja ehitustöid teostada. Muinsuskaitseamet oma 09.03.2023 vastuskirjas Eremka OÜ-le tõi

uuesti välja maa-ala vastavuse loodusliku pühapaiga mälestise liigile ning selgitas mälestise

kaitse ajalooga seotud küsimusi. 09.03.2023 saadetud vastuskirjas Loo Vesi OÜ-le märkis

Muinsuskaitseamet, et mälestise terviklikkuse ja kaitse seisukohast on oluline Biotiigi

kinnistu hõlmamine mälestise ala hulka.

6) 10.03.2023 esitas Muinsuskaitseamet Kultuuriministeeriumile ettepaneku mälestise

ohverdamiskoht Hiiemets andmete muutmiseks. Sellel hetkel muutus mälestise andmete

muutmiseks pädev ja volitatud haldusorgan. Selleks sai Kultuuriministeerium. Mälestise

andmete muutmise menetlus kestis seega Muinsuskaitseametis 15.08.2019 – 10.03.2023.

Nagu asjaolude kirjeldusest näha, sujus menetlus 2020. aastani ning sealt alates on menetlus

viibinud põhjusel, et mh kaebaja vastuväidetest tulenevalt telliti 2020. aastal uus ekspertiis,

mis tuvastaks mälestise vastavuse MuKSi nõuetele ning kajastaks kõige ajakohasemat teavet

ja järeldusi. Edasi on vaidlus kaebajaga jätkunud ekspertiisist selgunud teabe ja selle alusel

Muinsuskaitseametis tehtud järelduste kohasuse ja tõepärasuse üle.

7) MuKSi § 19 lõikes 1 nimetatud Muinsuskaitse Nõukogu arutas mälestise andmete

muutmise ettepanekut 27.03.2023 koosolekul, nõustus sellega ja tegi kultuuriministrile

ettepaneku mälestise andmeid muuta. 22.05.2023 saatis Kultuuriministeerium eelnõu

Muinsuskaitseametile tagasi põhjusel, et mälestise piir ja sellest tulenev mälestise ala vajab

täiendavat analüüsi, kuna kogu eelnõus kirjas oleva ala ulatuses ei ole hiiemets säilinud.

20.07.2023 vastas Muinsuskaitseamet ministeeriumile, et kaaluti küll võimalust vähendada

mälestise ala, kuid ei leitud selleks alust. Seetõttu leiti, et menetlusega tuleb edasi minna

eelnõus toodud ulatuses. Pärast seda aega on Kultuuriministeerium korduvalt

Muinsuskaitseametiga kohtunud ja arutanud mälestise piiride ning mälestisega omanikule

kaasnevate piirangutega seonduvat (viimati suuline arutelu 23.11.2023, 28.12.2023,

planeeritud on jätkuvad tegevused 2024. aasta jaanuaris). Kultuuriminister mälestise kaitset

kehtestava haldusorganina ei ole küll seotud Muinsuskaitseametist saadud sisendi ega

seisukohtadega, kuid ta on seotud MuKSi tingimustega, sh riikliku kaitse kriteeriumitega. Kui

ministeerium otsustava haldusorganina annab tõenditele Muinsuskaitseametist erineva

hinnangu ja kaalu, peab ta olema veendunud, et see on ühtlasi MuKSi kõige kohasem,

otstarbekam ja eesmärgipärasem lahendus. Ministeerium teeb oma kaalutlusotsuse pärast

seda, kui on olemas tõsikindlad ja faktipõhised andmed, mille alusel hinnata ja otsustada, kas

ja milline on sobiv, vajalik ja mõõdukas lahendus kultuuripärandi, kohaliku huvi ja

kinnistuomanike huvide tasakaalustamiseks.

8) Kuigi mälestisega seonduv haldusmenetlus on kestnud mitu aastat, ei ole see endaga kaasa

toonud riivet ühelegi kaebajale õigusaktidest tuleneva õiguse või vabaduse kasutamisele.

Menetluse käigus ei ole kaebajale kui menetlusosalisele loodud ootust ega usaldust, et

seniseid mälestise piire vähendatakse või et senised nõuded muutuvad leebemaks. Neid on

kaebaja oma vastustes ja vastuväidetes küll soovinud. Kaebaja vastuväidetele on

Muinsuskaitseamet menetluse käigus korduvalt vastanud. Vaidlusalusel juhul on teada, et

kaebaja soovib oma kinnistutel puid raiuda. Selleks tegevuseks on õiguslik regulatsioon

olemas (MuKS § 52 lg 3 jj, metsaseaduse § 41). Raieloa taotluse menetluses võib olla

mõistetav taotleda menetluse kiirendamist, kui see kestab kaebaja arvates põhjendamatult

kaua ja kui sellega kaasneb kahju. Kuna õigusaktides ei ole kaebajale antud subjektiivset

õigust taotleda mälestise kaitse alla võtmist, kaitse muutmist ega lõpetamist, ei ole kaebajal ka

selles osas kaebeõigust. Kaebusest ei ilmne erakorralisi objektiivseid asjaolusid, millest

nähtuks, et praegu kehtiva mälestise ohverdamiskoht „Hiiemets“ haldusaktist tulenevad

kaebaja õiguseid ja vabadusi ülemäära piiravad tingimused, mis vähendaksid haldusorgani

kaalutlusruumi mälestise muutmisega seonduva menetlusaja valikul. Küll on kaebajal

subjektiivne õigus sellele, et teda puudutav menetlus viiakse läbi kõiki õigusaktides kirjas

olevaid nõudeid arvestades. Seda on seni tehtud ja tehakse jätkuvalt. Mälestisega seonduv

menetlus ei mõjuta kaebaja soovitud raieloa menetlust.

9) Nõustuda ei saa sellega, et mälestise andmete muutmise menetluse aeg on tekitanud

kaebajale kahju. Vastustaja ja Muinsuskaitseamet ei ole olnud õigusvastaselt tegevusetu ning

mälestise andmetega seonduv menetlus ei ole kaebajale kahju tekitanud. Haldusmenetluses

täiendava õigusabi kulusid üldjuhul ei hüvitata, mistõttu ei peeta neid ka kaasnenud kahjuks.

Praegusel juhul ei ole tegu selliste haldusmenetluses osalemiseks kantud õigusabikuludega,

mille puhul tuleb kaaluda erandina nende hüvitamist riigivastutuse nõude raames. Tegemist

polnud kaebaja jaoks vältimatute õigusabikuludega. Haldusorganil oli menetluses

selgitamiskohustus ja uurimiskohustus. Menetluses tuleb haldusorganil omal algatusel seega

välja selgitada kõik asjaolud, mis mõjutavad mälestise kaitse vajadust. Enne haldusakti

andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või

muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited (HMS § 40 lõige 1). Praeguse

vaidluse põhiküsimus on mälestise ala võimalik piir ja mälestise sisuline vastavus riikliku

kaitse eeldustele (MukS § 10 lg 2 rakendusakt). Eremka OÜ omandas vaidlusaluse kinnistu

2010. aastal. Siis oli see ala juba osa Rebala muinsuskaitsealast ja ohvrikoht „Hiiemetsa“

arheoloogiamälestise alast ning kaebaja oli sellest teadlik. 20.03.2018 esitas kaebaja

Muinsuskaitseametile metsalõikuse taotluse. 04.04.2018 saatis Muinsuskaitseamet kaebajale

vastuse ja ettepaneku kohtuda. Seega võib eeldada, et kui 2019. aastal sai kaebaja teavituse

mälestise piiride muutmiseks algatatud menetlusest ja tutvus saadetud dokumentidega, mõistis

ta selle sisu ja põhiküsimust. Ta ei olnud isik, kes puutus teemaga kokku esimest korda.

Kaebaja vastuväited on olnud järjepidevalt samad ‒ mälestise kultuuriväärtus ja piir.

KOHTU PÕHJENDUSED

26. Vastustaja on väitnud, et kuna õigusaktidest ei ole kaebajale antud subjektiivset õigust

taotleda mälestise kaitse alla võtmist, kaitse muutmist ega lõpetamist, ei ole kaebajal selles

osas kaebeõigust. Kohus sellega ei nõustu. Vaidlust ei ole selles, et Jõelähtme vallas Maardu

külas asuva kultuurimälestise Ohverdamiskoht „Hiiemets“ (reg nr 17697) piiride muutmine

(kaitstava ala laiendamine) toimuks kaebaja kinnistute (Endla kinnistu katastritunnusega

24504:003:0157, Sanglepa kinnistu katastritunnusega 24504:003:0152 ja Pajumardi kinnistu

katastritunnusega 24504:003:0147) arvelt, milledel kaebaja soovib metsa majandada ja

milline tegevus kultuurimälestise piiride laiendamisel muutuks oluliselt raskendatuks või

võimatuks, mistõttu on kaebaja kultuurimälestise piiride menetluses puudutatud isikuks ning

vastava menetluse lõppetulemus, aga ka menetluse läbiviimine iseenesest (nt selle kestus)

mõjutab kaebaja subjektiivseid õigusi. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on alates 20.03.2018

soovinud kinnistutel teostada metsaraiet, kuid see ei ole osutunud võimalikuks just põhjusel,

et Muinsuskaitseamet on pidanud vajalikuks algatada kultuurimälestise piiride muutmise

menetluse. Seega on kaebajal õigus nõuda, et vastav menetlus viiakse läbi seaduse nõudeid ja

haldusmenetluse üldpõhimõtteid silmas pidades. Seetõttu on kaebajal kaebeõigus.

27. Vastustaja on ka väitnud, et mälestise piiride muutmise menetlus on raielubade

väljastamisest eraldiseisev ning mälestisega seonduv menetlus ei mõjuta kaebaja soovitud

raielubade menetlust. Kohus sellise vastustaja väitega ei nõustu ning seda kinnitavad ka

haldusasjas esitatud tõendid. Juba Muinsuskaitseameti 28.06.2011. a käskkirjaga nr 22-A

võeti kaebaja kinnistud ajutise kaitse alla tagamaks Maardu ohverdamisekoha võimaliku ala

säilimine ja kultuuriväärtuse kindlaks tegemine. Asjaoludest nähtuvalt asus

Muinsuskaitseamet välja selgitama, millistes piirides tuleb kultuurimälestist kaitsta. Selleks

koostas Muinsuskaitseamet ekspertarvamuse (2011. a ekspertarvamus), milles asus

seisukohale, et ohverdamiskoha Maardu Hiiemets kehtivad piirid koos kaitsevööndiga on

piisavad ning et piiride laiendamise ettepanek põhineb peamiselt Hiiemetsa kohanimel ning

kaasaegsel suulisel pärimusel, mis ei ole piisavaks aluseks kultuurimälestiseks tunnistatud ala

laiendamisele (lk 13). Praktilisi samme Muinsuskaitseameti poolt sellele ekspertarvamusele

ei järgnenud.

Eremka OÜ esitas 20.03.2018 Muinsuskaitseametile loataotluse metsaraie tegemiseks

kinnistutel. Muinsuskaitseamet ei vastanud kaebaja 20.03.2018 loataotlusele metsaraie

tegemiseks. Seda on Muinsuskaitseamet tunnistanud 13.03.2020 vastuses nr 1.1-7/2088-4

kaebajale. Selle asemel teavitas Muinsuskaitseamet 15.08.2019 kaebajat, et on alustanud

menetlust Jõelähtme vallas Maardu külas asuva kultuurimälestise Ohverdamiskoht

„Hiiemets“ (reg nr 17697) piiride muutmiseks. Muinsuskaitseameti 15.08.2019 kirjale oli

lisatud ministri käskkirja eelnõu ja plaan. Peale 2018. a taotluse esitamist ei ole

Muinsuskaitseamet raietööde luba menetlenud, kuna mälestise andmed vajavad

Muinsuskaitseameti kinnitusel korrastamist (vt Muinsuskaitseameti 13.03.2020 vastus nr 1.1-

7/2088-4). Muinsuskaitseamet tunnistab samas kirjas, et raieloamenetluse on peatatud kuni

mälestise piiride kindlaksmääramiseni.

Kaebaja esitas 03.11.2022 KeA-le metsateatised, millega kavandati raieid Endla, Pajumardi

ja Sanglepa kinnistutel. KeA teavitas 24.11.2022 nr 13-4/22/23053 kirjaga kaebajat, et Endla

ja Sanglepa kinnistutel kavandatud raiealad asuvad tervenisti ja Pajumardi kinnistul

kavandatud raiealad osaliselt Rebala muinsuskaitsealal ning MuKS § 52 lg 3 p 1 kohaselt on

raietöödeks vaja Muinsuskaitseameti luba. KeA teavitas, et Muinsuskaitseameti

kooskõlastuseta ei ole võimalik metsateatiste menetlust lõpule viia. Haldusasja toimikus

sisaldub KeA ametniku K. Rahu 29.12.2023 selgitus vastustaja volitatud esindajale, milles

KeA esindaja kinnitab, et metsateatiste on jäänud realiseerimata Muinsuskaitseameti

vastuseisu tõttu (vastus kaebusele, lisa 2). Kohtuasja materjalide hulgas sisaldub ka

Muinsuskaitseameti esindaja 24.11.2022 vastus kaebajale, milles Muinsuskaitseamet soovitab

teistel kinnistutel ja eraldistel, mis hetkel mälestise alana ei kajastu, tungivalt raiet mitte

teostada, sest raie kahjustaks Ohverdamiskoht „Hiiemets“ reg-nr 17697 seni kaitse alla mitte

jõudnud ala ja sellega Maardu hiiemetsa ajaloolist terviklikkust. Juhul, kui

Muinsuskaitseameti tungivale soovitusele ei ole kaebajal võimalik vastu tulla, teavitab

Muinsuskaitseamet võimalusest võtta Maardu hiiemetsa (Ohverdamiskoht „Hiiemets“ reg-nr

17697) muutmise menetluses olev ala ajutise kaitse alla. Seega nähtub kohtule, et kinnistutel

ei ole olnud võimalik metsamajandusega tegeleda justnimelt seetõttu, et pooleli on mälestise

piiride muutmise menetlus.

28. Kohus märgib, et MuKS-s ei ole sätestatud tähtaega, mille jooksul tuleb mälestiseks

tunnistamise menetlus läbi viia. MuKS § 16 lg 5 kohaselt, kui amet otsustab mälestiseks või

muinsuskaitsealaks tunnistamise menetluse algatada, teavitab ta § 16 lg-s 1 nimetatud isikut

ja haldusorganit, edastades teabe menetluse edasise käigu ja menetluse tõenäolise lõppemise

aja kohta. MuKS § 16 lg 6 kohaselt mälestiseks või muinsuskaitsealaks tunnistamise

menetluse käigus selgitatakse välja asja või maa-ala kultuuriväärtus, kaaludes avalikku huvi ja

kaasatud isikute huve ning hinnates mälestiseks või muinsuskaitsealaks tunnistamise ja

kaitsevööndi kehtestamise põhjendatust, ning koostatakse kaitse alla võtmise õigusakti eelnõu

või lõpetatakse menetlus. MuKS § 20 lg 6 kohaselt mälestiseks tunnistamise õigusakti

muutmisele kohaldatakse mh MuKS § 16 lg-tes 4‒6 sätestatut. Kuigi MuKS-s pole

mälestiseks tunnistamise ega selle piiride muutmise menetlemise tähtaega fikseeritud, ei

tähenda see, et puudutatud isikul polegi võimalik enda õigusi kaitsta. Sellisel juhul tuleb

aluseks võtta HMS üldpõhimõtted. HMS § 5 lg 2 kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi

eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid

kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. HMS § 5 lg 4 kohaselt viiakse menetlustoimingud läbi

viivituseta, kuid mitte hiljem, kui seaduses või määruses sätestatud tähtaja jooksul.

29. Käesoleval juhul on mälestise piiride muutmise menetlus alanud 15.08.2019, mil

Muinsuskaitseamet teavitas maaomanikke ja teisi menetlusosalisi menetluse algatamisest

mälestise piiri muutmiseks ning saatis tutvumiseks kultuuriministri käskkirja eelnõu. Kohus

leiab, et MuKS § 16 lg-s 6 nimetatud toimingute tegemine võib võtta aega ning

põhjendamatuks ei saa pidada ka uue ekspertiisi tellimist, mis laekus Muinsuskaitseametile

2020. a lõpus. Edasine menetlus, mis kaebuse esitamise ajaks oli 2020. a ekspertiisi saamisest

kestnud juba pea 4 aastat, on kohtu arvates ebamõistlikult pikk. Kõigi MuKS § 16 lg-s 6

toodud tegevusteks ei saanud kuluda sedavõrd kaua aega. Asjaoludest nähtuvalt ei ole

menetlus veninud mitte kaebajast tingitud põhjustel (kaebaja vastuseis oli vastustajale ammu

teada) või vajadusest koguda täiendavaid tõendeid, vaid seetõttu, et Kultuuriministeeriumi ja

Muinsuskaitseameti, mis on Kultuuriministeeriumi valitsemisala asutus, vahel esinesid

lahkarvamused. See aga ei ole legitiimseks põhjuseks otsuse tegemisega viivitada. Kohus

leiab, et neli aastat on ilmselgelt piisav aeg mistahes tõendite kogumiseks, menetlusosaliste

seisukohtade väljaselgitamiseks ja vastandlike huvide kaalumiseks. Seetõttu tuleb

kohustamiskaebus rahuldada. Kohus kohustab kultuuriministrit võtma ühe kuu jooksul alates

käesoleva otsuse jõustumisest vastu otsus (käskkiri) Maardu hiiemetsa looduslikuks

pühapaigaks muutmise ja piiride laiendamise või menetluse lõpetamise kohta. Kaebaja on

kohtul palunud tuvastada konkreetne tähtaeg, millest alates on Kultuuriministeerium

viivituses Maardu hiiemetsa puuduvata otsuse tegemisega. Kohus leiab, et sellise tähtaja

tuvastamine ei ole kohustamisnõude rahuldamiseks vajalik, sest selge on, et mõistlik

menetlusaeg on ületatud. Kui pikalt on viivitus kestnud, pole kohustamisnõude menetlemisel

relevantne.

30. Lisaks taotleb kaebaja Kultuuriministeeriumilt kaebaja kasuks välja mõista kahju hüvitis

summas 7871,25 eurot. Kahjuna käsitleb kaebaja kõiki Eremka OÜ õigusabikulusid, mis on

seotud nõuete esitamisega (k.a. 12.02.2020. a nõue) haldusakti andmiseks ja vastuväited

peale 15.08.2019 esitatud järgenvale kolmele Maardu hiiemetsa eelnõule. Sisuliselt soovib

kaebaja haldusmenetluse esindaja kulude hüvitamist RVastS alusel. Kohtu hinnangul tuleb

hüvitamisnõue jätta rahuldamata. Haldusmenetluses esindaja kasutamine on isiku enda vaba

valik. Tegemist pole kahjuga RVastS mõttes. Riigikohus on näiteks leidnud, et

vaidemenetluses kantud õigusabikulude hüvitamist ei saa nõuda RVastS alusel, kuna tegemist

pole vältimatute kuludega (RKHKo 16.03.2005, 3-3-1-93-04, p-d 13-14). Riigikohus tõi

välja, et vaidemenetlusele laieneb haldusmenetluse uurimispõhimõte ja haldusorgani

selgitamiskohustus. Seega saab igaüks ka õigusabi kasutamata esitada vaide sellest sõltumata,

kas tal on vastavaid eriteadmisi ja kogemusi. Sama kehtib ka tavapärases haldusmenetluses

haldusaktile arvamuse andmisel või muude taotluste esitamisel. Metsamajandamisega tegelev

ettevõte puutub oma majandustegevuses kokku vajadusega lahendada erinevaid juriidilisi

küsimusi, mis tekivad mh avaliku võimu organitega. Võimalik, et selleks on vajalik kasutada

välist õigusabi. Aga see ei tähenda, et vastavad õigusabikulud tuleb äriühingule riigi poolt

hüvitada. Seda ka olukorras, kus äriühing peab avaliku võimu organi tegevust

põhjendamatuks või õigusvastaseks. Asjaolu, et kaebaja peab läbiviidud menetlust liiga

pikaks, ei muuda õigusabikulusid hüvitatavaks RVastS alusel. Kaebaja korduvad taotlused

vastustajale ja seisukohad erinevatele eelnõu versioonide kohta on suures osas samasisulised

ning ei eeldanud spetsiifilise õigusalase ekspertiisi tegemist. Seega, kui ka lähtuda sellest, et

vastustaja on menetlustega põhjendamatult viivitanud, ei ole vastustaja siiski kohtu arvates

kaebajale tekitanud kahju, mis oleks RVastS alusel hüvitatav.

31. Ülaltoodut arvestades tuleb kaebus rahuldada osaliselt. Kohus kohustab kultuuriministrit

võtma ühe kuu jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest vastu otsus (käskkiri) Maardu

hiiemetsa looduslikuks pühapaigaks muutmise ja piiride laiendamise või menetluse

lõpetamise kohta. Nõudes mõista kaebaja kasuks välja hüvitis summas 7871,25 eurot jääb

kaebus rahuldamata.

32. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS

§ 108 lg 2 kohaselt kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud

proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kaebaja on tasunud riigilõivu summas 20+236,14

eurot=256,14 eurot. Kaebaja taotleb õigusabikulude hüvitamist summas 2543,75 eurot

(16.11.2023 arve nr 809) + 832,50 eurot (23.11.2023 arve nr 810)+585 eurot (22.02.2024 arve

nr 836), st kokku 2543,75+843,50+585=3972,25 eurot (käibemaksuta). Kokku on kaebaja

menetluskulud 256,14+3972,25=4228,39 eurot. HKMS § 104 lg 1 kohaselt kaebuses mitme

nõude esitamisel tasutakse riigilõivu, lähtudes nõudest, mille esitamisel on ette nähtud suurim

riigilõiv. Käesoleval juhul oli suurem riigilõiv hüvitamisnõude eest ja kaebaja on tasunud 20

eurot nõutust enam riigilõivu. Enam tasutud riigilõiv kuulub tagastamisele. Seega on kaebaja

menetluskulud kokku 236,14+3972,25=4208,39 eurot. Kuna kohus rahuldas kaebuse

kohustamisnõude osas, hüvitamisnõude jättis aga rahuldamata, tuleb kaebaja menetluskulud

hüvitada 50% ulatuses. Seega tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista

4208,39÷2=2104,20 eurot. Tegemist on kohtu hinnangul põhjendatud ja mõistlikus suuruses

menetluskuluga.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee

Kohtunik