2-23-8118/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Merit Helm

Otsuse tegemise aeg ja koht

04.04.2024.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-8118

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

BMG Capital OÜ hagi Mareal OÜ, R.P vastu

võla nõudes

1 100 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: BMG Capital OÜ (registrikood 14059830)

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tarvo

Lindma, e-post: tarvo.lindma@supremia.ee

Kostja I: Mareal OÜ (registrikood 12514661), asukoht

Pallasti tn 16-28, 11416 Tallinn, e-post: xxx; juhatuse

liige R.P (isikukood XXX)

Kostja II: R.P (isikukood XXX), registrijärgne elukoht

xxx,

e-post: xxx

Asja läbivaatamine

Istung 12.03.2024, Tallinn

RESOLUTSION

1. Rahuldada hagi.

2. Mõista BMG Capital OÜ (registrikood 14059830) kasuks välja Mareal OÜ-lt

(registrikood 12514661) ja R.Plt (isikukood XXX) solidaarselt 700 000 eurot

(millest 550 000 moodustab põhinõue ja 150 000 viivisenõue).

3. Mõista BMG Capital OÜ (registrikood 14059830) kasuks Mareal OÜ-lt

(registrikood 12514661) välja täiendavalt viivis 400 000 eurot.

4. Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

5. Mõista BMG Capital OÜ (registrikood 14059830) kasuks välja Mareal OÜ-lt

(registrikood 12514661) ja R.Plt (isikukood XXX) solidaarselt menetluskuludena 6

384 eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi,

peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et

menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval

kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

1. Hageja esitas kohtule järgmised nõuded:



Mõista BMG Capital OÜ (registrikood 14059830) kasuks välja Mareal OÜ-lt (registrikood

12514661) ja R.Plt (isikukood XXX) solidaarselt 700 000 eurot (millest 550 000 moodustab

põhinõue ja 150 000 viivisenõue) ning täiendavalt Mareal OÜ-lt (registrikood 12514661)

viivisenõudena 334 550 eurot.



Mõista BMG Capital OÜ (registrikood 14059830) kasuks Mareal OÜ-lt (registrikood

12514661) täiendavalt välja viivis määras 0,1% põhinõudelt (s.o. 550 000 eurolt) alates hagi

esitamisest kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 65 450 eurot.

2. Hageja tugines järgmisele. 30.10.2020 sõlmisid BMG Capital OÜ (hageja) kui müüja ja

Mareal OÜ (kostja I) kui ostja osa müügilepingu, millega hageja müüs ja kostja I ostis OÜ

Crendol 100% osa.

3. Müügilepingu p 1.6. kohaselt lepiti osa ostuhinnaks kokku 550 000 eurot, kui ostuhind

tasutakse tervikuna hiljemalt 30.11.2020 ning juhul kui tasumine toimub pärast 30.11.2020,

siis 600 000 eurot. Sama punkti kohaselt kohustus kostja I tasuma ostuhinnast 50 000 eurot

hiljemalt 02.11.2020 ja kogu ülejäänud ostuhinna hiljemalt 31.12.2020.

4. Kuna kostja I ei tasunud kogu osa ostuhinda 550 000 eurot hiljemalt 30.11.2020, siis on osa

lõplikuks ostuhinnaks 600 000 eurot. Nimetatud summast on kostja I tasunud 50 000 eurot.

Kostja I poolt on hagejale tasumata ostuhinnast seega 550 000 eurot ning see tuli

müügilepingu p 1.6. kohaselt tasuda hagejale hiljemalt 31.12.2020.

5.

02.11.2020 sõlmisid hageja ja R.P (kostja II) käenduslepingu, mille kohaselt kostja II

käendas kostja I müügilepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmist hageja ees kokku

maksimumsummas 700 000 eurot.

6. Hageja on alates müügilepingu sõlmimisest regulaarselt (s.o. enam kui kahe aasta vältel

igakuiselt) suhelnud kostjatega I ja II ning nõudnud müügilepingust tuleneva ostuhinna

tasumise kohustuste täitmist. Kostjad I ja II on järjekindlalt andnud suuliselt korduvalt

lubadusi kostja I poolt müügilepingu täitmise ja ostuhinna tasumise osas, mis on aga seni

osutunud alusetuteks. Müügileping on käesoleva ajani täitmata (ostuhind tasumata). Kostjad

I ja II ei ole vaidlustanud enda ostuhinna tasumise kohustust hageja ees, vaid on üksnes

esitanud enam kui 2 aasta vältel erinevaid põhjendusi ja väiteid, miks ostuhinna tasumine

viibib ning lubanud, et ostuhind kindlasti tasutakse.

7. Kuna osa on registreeritud väärtpaberite registris, siis müügilepingu p 1.7.1. ja 1.7.2.

kohaselt kohustus kostja I muuhulgas tegema esimesena hiljemalt 28.12.2020 oma

arvelduskonto haldurile korralduse ostuhinna ülekandmiseks hagejale ja oma

väärtpaberikonto haldurile hagejalt osa vastu võtmiseks ning edastama seejärel andmed selle

kohta hagejale. Sellele järgnevalt pidi hageja müügilepingu p 1.7.3. kohaselt andma enda

väärtpaberikonto haldurile vastukorralduse osa ülekandmiseks ja ostuhinna vastu võtmiseks

kostjalt I.

8. Kostja I ei olnud müügilepingu p-st 1.6. tulenevat kohustust (tasuda ostuhind hiljemalt

31.12.2020) täitnud tähtaegselt ja see oli viibinud juba enam kui 2 aastat. Seetõttu andis

hageja omapoolselt täiendavalt esimesena 04.05.2023 korralduse oma väärtpaberikonto

haldurile osa üle kandmiseks kostjale I ostuhinna vastu (kuigi hagejal oli kohustus seda teha

alles pärast seda, kui kostja I on oma korralduse andnud). Hageja edastas selle korralduse

04.05.2023 teadmiseks kostjatele I ja II koos nõudekirjaga täita müügileping, anda kostja I

poolt vastukorraldus ostuhinna ülekandmiseks hagejale ja hagejalt osa vastuvõtmiseks.

Seega on hageja teinud isegi rohkem ja ennetavalt kui müügileping on hagejalt nõudnud.

9. Kostja I ei ole, vaatamata eeltoodule, omapoolset vastukorraldust enda kontohalduritele

teinud ega ole ka täitnud müügilepingust tulenevat ostuhinna tasumise kohustust hageja ees.

Samuti ei ole kostja II käendajana täitnud kostja I müügilepingust tulenevat kohustust hageja

ees, kuigi hageja nõudis oma 04.05.2023 nõudekirjas selle kohustuse täitmist nii kostjalt I

kui II kui solidaarvõlgnikelt.

Kostjate vastuväited

10. Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata.

11. Kostjad ei vaidle vastu, et 30.10.2020 sõlmisid hageja ja kostja I osa müügilepingu, millega

hageja pidi võõrandama kostjale I OÜ Crendol 100% osaluse. Lepingus lepiti kokku osa

võõrandamise hind, samuti osa üleandmise tingimused ja osa üleandmise tähtaeg. Lepingu p

1.7.1 alusel tuli osa omand anda müüja poolt ostjale üle väärtpaberiülekande tegemise teel

samaaegselt vastusooritusena tehtava makse vastu.

12. Käesoleva ajani ei ole OÜ Crendol osad kostjale I üle läinud ning hageja on jätkuvalt OÜ

Crendol osanik. Sellest tulenevalt ei ole kostja I hinnangul hageja nõue muutunud VÕS § 82

lg-t 7 arvestades sissenõutavaks, kuivõrd osade eest tasumine on sõltuvuses omandi

ülendamisest. Kostjad on seisukohal, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud

faktilistele asjaoludele tuginedes üldse käesoleval hetkel võimalik ja hagi ei ole esitatud

hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks ning hagiga ei ole võimalik hageja

taotletavat eesmärki mitte kuidagi saavutada (TsMS § 423 lg 2 p 1 ja 2). Eeltoodust

tulenevalt tuleb kõik hageja avaldused ning taotlused jätta läbivaatamata ning menetlus asjas

lõpetada (TsMS § 428 lg 2).

13. Täiendavalt märgivad kostjad, et tulenevalt lepingu preambuli p-st II kuulub OÜ-le Crendol

50%-line osalus ettevõttes OÜ Cellland. OÜ-le Cellland kuulus lepingu sõlmimise hetkel

kinnistu asukohaga Uusnova, Kuningakaküla, Illuka vald, Ida-Virumaa, mis on kantud

registriossa nr 4035508. Tegemist on ca 316 ha suuruse mäetööstusmaaga, milles sisaldub

maavaradena liiv ja põlevkivi. Vastav osundus on tehtud ka lepingu p-s 1.3. Lepingu p-s 1.3.

avaldas kostja I muu hulgas, et on teadlik OÜ Cellland varalisest seisust, sh varadest ja

kohustustest ning ka sellest, et välja oli kuulutatud OÜ-le Cellland kuuluva kinnistu

enampakkumine. Seega oli hagejale lepingu sõlmimisel teada, et kostja I soovib omandada

OÜ Crendol osa ainult seetõttu, et OÜ-s Cellland on kinnistu. Kostja I ei olnud aga lepingu

sõlmimisel teadlik sellest, kas mõni isik enampakkumisel osaleb või mitte. Kostja I jaoks

tuli üllatusena, et enampakkumise tulemusena OÜ Cellland kinnistu võõrandati ning alates

10.12.2020 on Uusnova kinnistu omanikuks OÜ Petramark. Seega, pärast Uusnova kinnistu

enampakkumisel võõrandamist puudus OÜ-l Cellland vara, mille olemasolu oli kostja I

jaoks OÜ Crendol osa omandamise eelduseks. Ilma OÜ Cellland kinnistu olemasoluta on

OÜ Crendol osa väärtusetu.

14. Seega, enne osa üleandmise saabumise tähtaega, milleks oli 28.12.2023 (lepingu p 1.7), ei

vastanud lepingus avaldatud tingimused enam tegelikkusele ning hageja ei taganud, et OÜ

Crendol osa üleandmise hetkeks oleks säilinud lepingu sõlmimisel olemas olnud olukord –

ehk OÜ-le Cellland oleks kuulunud varana Uusnova kinnistu. Hageja avaldab hagiavalduses,

et on korduvalt kostjate poole pöördunud, et nad täidaksid oma kohustused. Samamoodi on

kostjad hagejale ka avaldanud, et hageja täidaks oma kohustuse ning tagaks, et OÜ-le

Cellland lepingu sõlmimise hetkel kuulunud kinnistu kuuluks uuesti OÜ-le Cellland.

15. Lepingu p-ga 2.3. välistati ostja õigus mistahes alusel lepingust taganeda ning ostuhinda

vähendada ja välistati õigus tasaarvestuse tegemiseks teel. Eeltoodust tulenevalt ei olnud

kostjal I pärast 10.12.2020 toimunud kinnistu võõrandamise tehingut võimalik kasutada

õiguskaitsevahendeid võlasuhte lõpetamiseks. Seega ainus võimalus on esitada oma

vastuväited lepingu täitmiseks VÕS § 111 alusel.

Kohtuotsuse põhjendav osa

16. Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostjate vastuse, asjas esitatud tõenditega leiab, et hagi tuleb

rahuldada.

17. TsMS § 231 lg-s 2 on sätestatud, et poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja

tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja

selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus

nõustumine protokollitakse. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt omaksvõttu eeldatakse, kuni

vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise

tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

18. Kohus on tuvastanud alljärgnevad vaidlustamata asjaolud:



30.10.2020 sõlmisid hageja ja kostja I osa müügilepingu, mille kohaselt hageja müüs ja

kostja I ostis OÜ Crendol 100% osa.



Müügilepingu p 1.6. kohaselt lepiti osa ostuhinnaks kokku 550 000 eurot, kui ostuhind

tasutakse tervikuna hiljemalt 30.11.2020 ning juhul kui tasumine toimub pärast 30.11.2020,

siis 600 000 eurot. Sama punkti kohaselt kohustus kostja I tasuma ostuhinnast 50 000 eurot

hiljemalt 02.11.2020 ja kogu ülejäänud ostuhinna hiljemalt 31.12.2020. Nimetatud summast

on kostja I tasunud 50 000 eurot.



02.11.2020 sõlmisid hageja ja kostja II käenduslepingu, millega kostja II käendas

müügilepingust tulenevate kostja I rahaliste kohustuste täitmist hageja ees kokku

maksimumsummas 700 000 eurot.



OÜ-le Crendol kuulus ja kuulub 50% OÜ Cellland osa. Müügilepingu sõlmimise ajal kuulus

OÜ-le Cellland Uusnova kinnistu. Müügilepingu sõlmimise ajal toimus OÜ Petramark

kasuks OÜ Cellland suhtes sundtäitmine (sh. Uusnova kinnistu enampakkumine), mille

raames oli Uusnova kinnistule seatud OÜ Petramark ja kohtutäituri kasuks keelumärge.

Uusnova kinnistu võõrandati täitemenetluses enampakkumise tulemusena OÜ-le Petramark

pärast hageja ja kostja I vahelise müügilepingu sõlmimist (detsembris 2020).

19. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on ilma jäänud sellest, mida ta lepingust õigustatult

ootas ja kas tal on õigus keelduda oma kohustuse täitmisest VÕS § 111 alusel (vastastikused

kohustused tuleb täita üheaegselt).

20. Poolte vaheline leping on müügileping VÕS § 208 lg 1 mõttes. Pooled ei vaidle selle üle, et

lepingu hinnast 550 000 on käesoleva otsuse tegemise aja seisuga tasumata. Alljärgnevalt

analüüsib kohus kostjate vastuväiteid.

21. Kostjad leiavad, et hageja on lepingut rikkunud, kuivõrd OÜ-le Crendol kuulunud Cellland

OÜ on võõrandanud peale poolte vahelist müügilepingut endale kuulunud Uusnova kinnistu,

mis oli kostja I ostuhuvi püsimise eelduseks.

22. Kohus tuvastas, et hageja ning kostja I vahelise müügilepingu p-s 1.3. avaldas kostja I muu

hulgas, et on teadlik OÜ Cellland varalisest seisust, sh varadest ja kohustustest ning ka

sellest, et välja oli kuulutatud OÜ-le Cellland kuuluva kinnistu enampakkumine. Seega ei

saanud kinnistu müük tulla talle üllatusena ning ta pidi selle müügiga kui riskiga juba

lepingu sõlmimisel arvestama. Millel tugines kostja I lootus, et enampakkumine nurjub, jääb

kohtule arusaamatuks. Kohus ei saanud sellele küsimusele vastust ka asjas toimunud

istungil. Kohus leiab, et kinnistu müük enampakkumisel ei ole asjaoluks, mis annaks

kostjatele õiguse kasutada mistahes õiguskaitsevahendeid.

23. Teise vastuväitena on kostjad leidnud, et kostjal I on õigus keelduda enda kohustuste

täitmisest VÕS § 111 alusel. Kohtu hinnangul on ka see vastuväide perspektiivitu.

Müügilepingu p-s 1.6. on selgesõnaliselt kokku lepitud alljärgnev: „Vaatamata eeltoodule

tasub Ostja Müüjale ostuhinnast vähemalt 50 000 eurot (edaspidi „Esimene Makse“)

hiljemalt 02.11.2020.a. ja ülejäänud ostuhinna osa (edaspidi „Lõplik Makse“) tasub Ostja

Müüjale hiljemalt 31.12.2020.a. “ Seega on müügilepingus selgesõnaliselt kokku lepitud

kostja I kohustus tasuda osa ostuhind tervikuna 31.12.2020. Nimetatud tähtpäev on

saabunud ja seega on ostuhinna tasumise nõue muutunud 01.01.2021 sissenõutavaks.

Ostuhinna tasumist ei ole pooled teinud sõltuvaks osa omandi üleandmisest ega ühegi muu

eeltingimuse täitmisest. Kohus nõustub hagejaga, et see, kas kostja I soovib osa omandit

vastu võtta või mitte, on kostja I õigus ja valik ning selle realiseerimine või realiseerimata

jätmine ei mõjuta kostja kohustust tasuda kokkulepitud ostuhind kokkulepitud tähtaja

jooksul.

24. Hageja on tõendanud, et kuigi kostja I pidi tegema väärtpaberite ülekandmise korralduse

lepingu kohaselt esimesena, on hageja omapoolselt andnud esimesena 04.05.2023 korralduse

oma väärtpaberikonto haldurile osa üle kandmiseks kostjale I ostuhinna vastu (kuigi hagejal

oli kohustus seda teha alles pärast seda, kui kostja I on oma korralduse andnud) (vt dtl 16-

17). Kostjad ei ole vastu vaielnud, et kostja I ei ole käesoleva ajani omapoolset korraldust

teinud. Seega on kostja tuginemine VÕS §-le 111 kohatu ja tema käitumine sellise

vastuväite esitamisel hea usu põhimõttega vastuolus.

25. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi tuleb kostja I suhtes põhinõude osas rahuldada.

26. Hageja on esitanud kostja II vastu nõude käenduse alusel. Hageja ja kostja I vahel sõlmitud

käendusleping vastab VÕS § 142 järgsetele käenduslepingu tunnustele. VÕS § 142 lg 1-3

sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja

ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.

27. VÕS § 145 lg 1 ja 2 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja

võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab

üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Eeltoodust

tulenevalt vastutab kostja II müügilepingust tuleneva põhinõude täitmise eest solidaarselt

kostjaga I. Kohus rahuldab põhinõude ka kostja II suhtes.

28. Hageja on esitanud kostjate vastu ka viivisenõude. Kostjal I on müügilepingu p 1.6. kohaselt

kohustus tasuda hagejale ostuhind. See kohustus tuli täita hiljemalt 31.12.2020.

Müügilepingu p 2.5. kohaselt oli kostjal I kohustus tasuda hagejale müügilepingust tuleneva

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist 0,1% viivitatud summast päevas.

Kohus arvutas viivise perioodi eest 01.01.2021 kuni käesoleva otsuse tegemiseni

(04.04.2024), kasutades rakendust viivisekalkulaator.ee. Viivise summaks otsuse tegemise

aja seisuga on 654 500 eurot. Vastavalt hageja taotlusele piirab kohus viivisenõuet

põhinõude summaga (550 000) ja leiab, et see tuleb kostjalt I välja mõista. Kostja II osas on

hageja nõudnud viivise väljamõistmist 150 000 euro ulatuses, arvestades tema antud

käenduse maksimumsummat (700 000 – 550 000 = 150 000). Kohus rahuldab nõude.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

29. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse

kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostjate kahjuks ning kostjad

on solidaarvõlgnikud, jätab kohus tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 menetluskulud solidaarselt

kostjate kanda.

30. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud

kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja esitas

kohtule 12.03.2024 menetluskulude nimekirja, milles teatas, et hageja menetluskulude

suuruseks on 6 384 eurot.

31. Hageja palub hüvitada riigilõivu 5 000 eurot. Riigilõivu tasumine nähtus kohtupoolsel

kontrollimisel kohtute infosüsteemist. Kohus peab riigilõivu hüvitamise nõuet põhjendatuks

ja rahuldab selle.

32. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et hagejale on osutatud õigusabi 6

tunni ulatuses tunnihinnaga 244 eurot (sisaldab käibemaksu). Kohus on seisukohal, et hageja

menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Kohus

leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus on põhjendatud ning vastab

kohtupraktikas aktsepteeritule. Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude nimekirjas

märgitud kõigi õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et arvestades asja

olemust, vaidluse keerukuse astet, menetluses tehtud toiminguid (sh menetlusdokumentide

sisu) ning esindaja kvalifikatsiooni, on kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on

märgitud ulatuses täies osas põhjendatud ja vajalikud.

33. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna 5 000 eurot

(riigilõiv) + 1 384 eurot (õigusabi kulu) = 6 384 eurot.

34. TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise

kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab

280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata

(TsMS § 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Merit Helm

kohtunik