1-18-7273/118 · Riigikohtu kriminaalkolleegium

R I I G I K O H U S

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 1-18-7273 Määruse kuupäev

4. aprill 2024 Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Paavo Randma ja Heili Sepp Kohtuasi S.B karistuse täitmisele pööramata jätmise vaidlustamine Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 6. detsembri 2023.

a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tallinna Vangla, esindaja Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalosakonna kriminaalhooldusametnik Alar Tamm, määruskaebus Teised määruskaebemenetluse pooled S.B kaitsja vandeadvokaadi abi Kadi Sitska Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 13. 2024, kirjalik menetlus märts

RESOLUTSIOON Jätta Tallinna Ringkonnakohtu määrus muutmata ja Tallinna Vangla

6. detsembri 2023. a määruskaebus rahuldamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. S.B tunnistati Tartu Maakohtu 12. septembri 2018. a otsusega süüdi karistusseadustiku (KarS) 213 lg 2 p 1

1 aasta pikkuse vangistusega, mida § järgi ja teda karistati suurendati KarS 65 § lg 2 alusel ja lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta 11 kuud 29 päeva vangistust. KarS 74

5 ja 6 § lg § 9 alusel asendas kohus mõistetud vangistuse 719 tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määras kohus 24 kuud kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsus jõustus 28. septembril 2018.

2. Tartu Vangla esitas kolmel korral Tartu Maakohtule erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata erinevate kriminaalhooldusnõuete ja kohustuste rikkumiste tõttu karistus täitmisele.

S.B Maakohus jättis need taotlused rahuldamata ning juhindudes KarS 69 lg- 3,

§ st luges üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemise peatunuks ja määras uueks tähtajaks esmalt 2 2020, seejärel

8. novemb ri

2. mai 2023 ja viimaks 27. novembri 2023. 3. P

-Harju ärast S.B kriminaalhoolduse üleviimist Tallinna Vangla Lääne kriminaalhooldusosakonda esitas Tallinna Vangla 21. aprillil 2023 Harju Maakohtule erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata karistus täitmisele, kuna

S.B

rikkus S.B üldkasuliku töö tegemise ja registreerimiskohustust.

4. H

7. oktoobri 2023. vangla taotluse rahuldamata. Kohus leidis, arju Maakohus jättis 2 a määrusega et vangistuse täitmisele pööramine ei ole seaduse järgi enam võimalik, sest

S.B

1-18-7273

2(3) kriminaalhooldus lõppes 2 ril 2020. Üldkasuliku töö tegemise tähtaega on olulisel põhjusel

8. septemb võimalik küll peatada, kuid lõpptähtaeg ei saa olla pikem kui kaks aastat. Kuna süüdimõistetule määrati kohtuotsusega üldkasuliku töö tegemise tähtajaks kaks aastat, siis ei ole seda enam võimalik pikendada.

5. Maakohtu määruse vaidlustas Tallinna Vangla karistuse täitmisele , taotlede

s S.B pööramist.

6. Tallinna Ringkonnakohus

6. detsemb l 2023 kaebuse rahuldamata. Varasemas menetluses jättis ri tehtud kohtu vead on toonud kaasa olukorra, kus

S.B karistust pole võimalik täitmisele pöörata. Nii Kar § esimene lause, mis reguleerib üldkasuliku töö tegemise tähtaja S 69 lg pikendamist, kui ka sama paragrahvi lõike 3 kolmas lause, mis reguleerib tähtaja peatamist ja uue tähtaja määramist, kasutavad samasugust sõnastust, kohustades uue tähtaja määramisel arvestama üldkasuliku töö üldist tähtaega, mis on kuritegude puhul 24 kuud. oli kohtuotsusega S.B-le määratud üldkasuliku töö tegemiseks maksimaalne seaduses ettenähtud tähtaeg. Järelikult ei olnud võimalik seda pikendada. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

7. Tallinna Vangla taotleb S.B-le mõistetud karistuse kandmata osa täitmisele pööramist. Kohtute praktika KarS 69

3 kolmanda lause kohaldamisel on diametraalselt erinev. KarS 69 § lg § lg 3 lubab kohtul peatada üldkasuliku töö tegemise tähtaja ning ajal, mil isik hoiab karistuse täitmisest kõrvale, on Kar § järgi ka otsuse täitmise aegumine peatatud. Kui tähtaja kulgemine on S 82

2 p 1 lg peatatud, tuleb üldkasulik töö kahe aasta jooksul, mil tähtaja kulgemine peatunud ei ole. teha Menetletavas asjas pole tähtaeg lubamatult pikaks veninud. Ringkonnakohtu tõlgendus toob kaasa selle, et isikul, kellele on karistuseks määratud üldkasuliku töö tegemine maksimumtähtaja jooksul, puudub sisuline võimalus otsuse täitmise tähtaja peatamiseks.

8. K

aitsja määruskaebusele ei vastanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. M kuidas arvestada enetletavas asjas on vaidlusküsimuseks, üldkasuliku töö tegemise lõplikku tähtae olukorras, kus kohus on tähtaja kulgemise teatud perioodiks peatanud. Selles küsimuses on ga erinevate kohtute praktika lahknenud (vrd nt T RnK 23.05.2022, 1-19-9594/31; TlnRnK 07.11.2022, ln 1-20-4824/37; 30.11.2022, 1-21-1767/7; TrtRnK 24.01.2023, 1-20-8490/13). Seaduse Pärnu MK ühetaolise kohaldamise tagamiseks ja erineva praktika ühtlustamiseks märgib kolleegium järgmist.

10. KarS 69 3 § lg sätestab, et üldkasuliku töö mõistmisel määrab kohus selle tegemise tähtaja, mis ei või ületada kuritegude puhul kuud ning väärtegude puhul kuud. Kohus võib tähtaja kulgemise peatada süüdlase haiguse või perekondliku olukorra tõttu või ajaks, kui süüdlane on aja-, asendusvõi reservteenistuses. Tähtaja kulgemise peatamisel ning uue tähtaja määramisel tuleb kohtul arvestada vastava süüteo eest ettenähtud üldkasuliku töö üldist tähtaega.

11. M - seadusandja on KarS 69 -s 1 aa ja ringkonnakohus leidsid õigesti, et § lg ls sätestanud üldkasuliku töö tegemise maksimaalse tähtaja. Viidatud normi kolmanda lause järgi ei saa tähtaja kulgemise peatumine lükata töö tegemise tähtaega kaugemale kui normi esimeses lauses sätestatud üldine tähtaeg. Teisisõnu saab kohus üldkasuliku töö tegemise tähtaega pikendada ning tähtaja kulgemise peatamise tõttu seda edasi lükata ja väärtegude puhul 12 kuu kuritegude puhul 24 kuuni ni töö tegemise kohustuse tekkimisest. Kui kohus oli süüdlasele juba määranud maksimaalse võimaliku töö tegemise tähtaja, saab selle kulgemist küll peatada, aga mitte pikendada peatatud osa võrra pärast

1-18-7273

3(3) üldise tähtaja saabumist. Vastupidise tõlgenduse korral muutuks Kar §

S 69

3 kolmas lause lg sisutühjaks.

12. Üldkasuliku töö tegemata jätmine sellel ajal, mil tähtaja kulgemine on peatatud, pole üldkasulikust tööst kõrvalehoidumine. KarS 69 6 § lg kohaselt saab põhikaristuse täitmisele pöörata vaid juhul, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi. Juhul, kui üldkasuliku töö tegemise tähtaeg on peatatud sedavõrd kaua, et süüdimõistetul pole KarS 69 lg- 2 , ei saa § te ja 4 tingimusi järgides võimalik kõiki töötunde ära teha süüdlasele mõistetud aresti või vangistust üldkasulikust tööst kõrv täitmisele pöörata

alehoidmise argumendil .

13. Maakohus ja ringkonnakohus sedastas korrektselt, et id S.B üldkasuliku töö üldine tähtaeg möödus 2 . Üldkasuliku töö tegemata jätmise ja registreerimiskohustuse

8. septembril 2020 täitmata jätmise eest pärast nimetatud kuupäeva polnud võimalik talle mõistetud vangistust täitmisele pöörata. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes § ning §

kriminaalmenetluse seadustiku 390 lg- 1 st lg 1 p- 1

6. detsembri 2023. st , jätab kolleegium Tallinna Ringkonnakohtu a määruse muutmata ja Tallinna Vangla määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)