2-20-14936/54 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Gea Lepik, liikmed Meeli Kaur ja Villem

Lapimaa

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. aprill 2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-14936

Kohtuasi

X (pankrotis) pankrotihaldur Ly Müürsoo hagi Trof

Capital OÜ ja Y vastu müügilepingute tagasivõitmise

korras kehtetuks tunnistamiseks, tahteavalduste ja

nõusolekute

andmiseks

kohustamiseks

paranduskannete tegemiseks kinnistusraamatus ning

tahteavalduste

ja

nõusolekute

asendamiseks

kohtuotsusega

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28. aprilli 2023. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Y apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

141 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) X (pankrotis) pankrotihaldur Ly

Müürsoo, lepinguline esindaja vandeadvokaat Kersti Kägi

Kostja (apellant) Y (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Janno Perv

Menetluse liik

Kohtuistungil 25. jaanuaril 2024, edasi kirjalikus

menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 28. aprilli 2023. a otsuse tsiviilasjas nr 2-20-14936

resolutsioon muutmata, osaliselt muutes ja täiendades kohtuotsuse põhjendusi.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Y kanda.

2-20-14936

2 (14)

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (pankrotis) pankrotihaldur Ly Müürsoo (hageja) esitas 12. oktoobril 2020 Harju

Maakohtule hagi Trof Capital OÜ ja Y (kostja) vastu müügilepingute tagasivõitmise korras

kehtetuks

tunnistamiseks,

tahteavalduste

ja

nõusolekute

andmiseks

kohustamiseks

paranduskannete

tegemiseks

kinnistusraamatus

ning

tahteavalduste

ja

nõusolekute

asendamiseks kohtuotsusega. Hageja palus:

-

tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks Tallinna notar Triin Silla poolt 11. augustil

2017 müüjate abikaasade X (võlgnik) ja W, ostja Trof Capital OÜ ja puudutatud isiku

Z vahel sõlmitud kinnistu müügileping, asjaõigusleping ning avaldus kande tegemiseks

kinnistusraamatusse (notari ametitoimingute registri nr 1669);

-

tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks Tallinna notar Triin Silla poolt 28. augustil

2017 tõestatud Trof Capital OÜ ja kostja vahel sõlmitud kinnistu müügileping,

asjaõigusleping ning avaldus kande tegemiseks kinnistusraamatusse (notari

ametitoimingute registri nr 1813), alternatiivselt tuvastada nimetatud müügilepingu

tühisus;

-

kohustada kostjat andma enda tahteavaldus ja nõusolek Aprilli põik 8, Kasemetsa küla,

Saku vald, Harju maakond asuva kinnisasja koos selle oluliste osadega ja päraldistega,

mis on sisse kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriosa

nr-ga

4472650

(kinnisasi),

suhtes

tehtud

omanikukande

kustutamiseks

ja

paranduskande tegemiseks selliselt, et kinnisasi on abikaasade võlgniku ja W

ühisomandis;

-

kohustada Trof Capital OÜ-d andma enda tahteavaldus ja nõusolek kinnisasja suhtes

tehtud omanikukande kustutamiseks ja paranduskande tegemiseks selliselt, et kinnisasi

on abikaasade võlgniku ja W ühisomandis;

-

asendada kostja kinnistusraamatus

kehtiva

omanikukande kustutamiseks

ja

paranduskande tegemiseks vajalikud asjaõiguslikud tahteavaldused ja nõusolekud

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 alusel kohtuotsusega.

Menetluskulud palus hageja jätta Trof Capital OÜ ja kostja kanda.

1.1. Hagiavalduse kohaselt on võlgniku ja W abielu sõlmitud 7. oktoobril 1994.

Abieluvarasuhtena rakendati varaühisuse varasuhet.

1.2. Tehtud on järgmised tehingud:

2-20-14936

3 (14)

1.2.1. Tallinna notar Sirje Rõõm tõestas 28. aprillil 2017 võlgniku ja W abieluvaralepingu,

asjaõiguslepingu ning avalduse kande tegemiseks abieluvararegistrisse ja kinnistusraamatusse

(28. aprilli 2017. a abieluvaraleping). Viidatud lepingu p-s 3.2.1.1 leppisid abikaasad kokku

lõpetada nende vahel kehtiv varaühisuse varasuhe ja kehtestada uue varasuhtena lepingu

sõlmimisest varalahususe varasuhe ning taotlesid valitud varasuhte ja lahusvaraks tunnistatud

esemete kohta kande tegemist abieluvararegistrisse.

1.2.2. Tallinna notar Sirje Rõõm tõestas 9. mail 2017 võlgniku ja W (kinkijad) ning kingisaaja

Z vahel sõlmitud kinnistu kinkelepingu, asjaõiguslepingu ja avalduse kande tegemiseks (9. mai

2017. a kinkeleping). Tehingu tulemusena kanti Z kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse.

1.2.3. Tallinna notar Triin Sild tõestas 11. augustil 2017 võlgniku ja W ning Z vahel sõlmitud

kinkelepingu lõpetamise kokkuleppe, asjaõiguslepingu ja avalduse kande tegemiseks

kinnistusraamatusse (11. augusti 2017. a kinkelepingu tühistamise kokkulepe). Tehinguga

tühistati 9. mai 2017. a kinkeleping, mille tulemusena kanti kinnistusraamatusse kinnisasja

võrdsetes osades kaasomanikena sisse võlgnik ja W.

1.2.4. Tallinna notar Triin Sild tõestas 11. augustil 2017 võlgniku ja W (müüjad), ostja Trof

Capital OÜ ja puudutatud isiku Z (kande tegemiseks) vahel sõlmitud kinnistu müügilepingu,

asjaõiguslepingu ning avalduse kande tegemiseks kinnistusraamatusse (11. augusti 2017. a

kinnisasja Trof Capital OÜ-le võõrandamise tehing). Tehingu tulemusena kanti

kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna sisse Trof Capital OÜ. Lepingu p 2.1 järgi müüsid

võlgnik ja W kinnisasja Trof Capital OÜ-le hinnaga 24 000 eurot.

1.2.5. Tallinna notar Triin sild tõestas 28. augustil 2017 Trof Capital OÜ ja kostja vahel

sõlmitud kinnistu müügilepingu, asjaõiguslepingu ning avalduse kande tegemiseks

kinnistusraamatusse (28. augusti 2017. a kinnisasja kostjale võõrandamise tehing). Tehingu

tulemusena kanti kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna sisse kostja. Kinnisasja

müügihinnaks on lepingus märgitud 24 900 eurot.

1.3. Harju Maakohtus võttis 1. septembri 2017. a määrusega tsiviilasjas nr 2-17-10025

menetlusse UAS Tagatisagent OÜ avalduse võlgniku suhtes pankroti väljakuulutamiseks ja

nimetas ajutiseks pankrotihalduriks hageja. 13. oktoobri 2017. a määrusega kuulutas Harju

Maakohus välja võlgniku pankroti.

1.4. Hageja on seisukohal, et 11. augusti 2017. a tehing Trof Capital OÜ ning võlgniku ja W

vahel on näilik. Tegelikult ei ole võlgnik ja W kunagi kinnisasja valdust üle andnud. Kingisaaja

Z ja ostja Trof Capital OÜ ei ole kunagi näidanud üles huvi kinnisasja otsese valduse saamiseks.

Trof Capital OÜ on asutatud kõigest kaks päeva enne 11. augusti 2017. a kinnisasja Trof Capital

OÜ-le võõrandamise tehingu sõlmimist. Tegelik tehing on tehtud võlgniku ja W ning kostja

vahel. 11. augusti 2017. a kinnisasja Trof Capital OÜ-le võõrandamise tehing on tehtud üksnes

selleks, et kostjal tekiks kinnisasjale näiliselt heauskne omand.

1.5. Võlgnik ja W võõrandasid kinnisasja oluliselt alla turuhinna, millega võlgnik kahjustas

oma võlausaldajate huve. Trof Capital OÜ ja kostja teadsid kinnisasja müügi tegelikku

eesmärki, milleks oli võlgniku võlausaldajate huvide kahjustamine. Kostja on võlgniku ja W

lähedane tuttav. Neil on ühine sõpruskond, kellega veedetakse ühiselt aega. W Facebooki

kontolt nähtuvad sõpradena mh kostja ja Z. Nende seoste põhjal on tuvastatav, et kostja oli 28.

augusti 2017. a kinnisasja kostjale võõrandamise tehingu tegemisel teadlik, et Trof Capital OÜ

ei ole kantud kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse õiguspäraselt ja tal pole õigust tehingut

teha. Kostja Facebooki sõprade hulgas on ka Trof Capital OÜ asutaja F abikaasa Q. Eelnevast

2-20-14936

4 (14)

tulenevalt ei ole kostja kinnisasja heauskne omandaja. Ta teadis, et Trof Capital OÜ ei

omandanud kinnisasja turutingimustel, ja osales tehingus vaid selleks, et lubada kanda võlgniku

ja W ühisvaraks olev kinnistu enda nimele.

1.6. 9. mai 2017. a kinkeleping ja 11. augusti 2017. a kinkelepingu tühistamise kokkulepe ei

lõpetanud abikaasade ühisomandit kinnisasjale, kuna 28. aprilli 2017. a abieluvaraleping

tunnistati hiljem kohtu poolt tagasivõitmise korras kehtetuks. Võlgnik ja W ei saanud müüa

Trof Capital OÜ-le kinnisasja 1/2 suuruseid kaasomandiosi, sest kehtetu abieluvaralepingu

tingimustes ei olnud neil kaasomandiosi tekkinud. Seega on käsutustehing, millega kinnisasja

omand anti üle Trof Capital OÜ-le, tühine ja Trof Capital OÜ ei saanud kinnisasja omanikuks.

Kuna Trof Capital OÜ ei olnud kinnisasja õiguspärane omanik, on tühine ka Trof Capital OÜ

ja kostja käsutustehing. Seega ei omandanud kostja kinnisasja ja kinnistusraamatu

omanikukanne tema kohta on ebaõige.

1.7. Eeltoodud asjaolud ja hageja esitatud tõendid lükkavad ümber kostja väite kinnisasja

heausksest omandamisest. Kostjal ei tekkinud kinnisasja omandit, sest ta teadis 28. augusti

2017. a kinnisasja kostjale võõrandamise tehingu sõlmimise ajal, et kanne, mille kohaselt Trof

Capital OÜ oli 28. augusti 2017. a seisuga kinnisasja omanik, on ebaõige.

1.8. 11. augusti 2017. a kinnisasja Trof Capital OÜ-le võõrandamise tehing on sõlmitud üks

kuu ja kaheksa päeva ning 28. augusti 2017. a kinnisasja kostjale võõrandamise tehing vaid 17

päeva enne võlgnikule ajutise pankrotihalduri nimetamist. Seega jäävad tehingud ajavahemikku

kuus kuud enne ajutise pankrotihalduri nimetamist, mis on üheks tehingu tagasivõitmise

eelduseks pankrotimenetluses. Mõlema lepinguga kahjustas võlgnik oma võlausaldajate huve,

kuna müüs kinnisasja oluliselt alla turuhinna.

Tagaseljaotsus ja menetluse osaline taastamine

2. Harju Maakohus rahuldas 26. märtsi 2021. a tagaseljaotsusega hagi ning muutis 3. mai 2021.

a

täiendava

otsusega

tagaseljaotsuse

resolutsiooni

menetluskulude

jaotuse

ja

kindlaksmääramise osas. Nimetatud otsused on jõustunud osas, millega kohus tunnistas

kehtetuks 11. augusti 2017. a kinnisasja Trof Capital OÜ-le võõrandamise tehingu ning

kohustas Trof Capital OÜ-d andma enda tahteavaldus ja nõusolek kinnisasja suhtes tehtud

omanikukande kustutamiseks ja paranduskande tegemiseks selliselt, et kinnisasi on abikaasade

võlgniku ja W ühisomandis.

3. Kostja esitas 9. juunil 2021 Harju Maakohtu 26. märtsi 2021. a tagaseljaotsusele kaja. Harju

Maakohus rahuldas 3. detsembri 2021. a määrusega kostja kaja ning taastas kostja osas

menetluse.

Kostja vastuväited hagiavaldusele

4. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta see rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja tõi välja, et ta on omandanud kinnisasja heauskselt. Hageja ei ole esitanud tõendeid,

mille alusel saaks järeldada Trof Capital OÜ ja kostja vahel 28. augustil 2017 sõlmitud

notariaalse käsutustehingu kehtetust või seda, et kostja oleks teadnud, et kinnistusraamatu

kanded on ebaõiged. Tulenevalt TsÜS §-st 139 tuleb heausksust eeldada ja vastupidist peab

tõendama hageja.

Maakohtu otsus ja selle põhjendused

2-20-14936

5 (14)

5. Maakohus rahuldas hagi ja tunnistas 28. augusti 2017. a kinnisasja kostjale võõrandamise

tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, kohustas kostjat andma enda tahteavaldus ja nõusolek

kinnisasja suhtes tehtud omanikukande kustutamiseks ja paranduskande tegemiseks selliselt, et

kinnisasi on abikaasade võlgniku ja W ühisomandis, ning asendas kostja kinnistusraamatus

kehtiva omanikukande kustutamiseks ja paranduskande tegemiseks vajalikud asjaõiguslikud

tahteavaldused ja nõusolekud kohtuotsusega. Maakohus märkis, et kohtuotsuse täitmist tagab

siinses asjas 14. oktoobril 2020 seatud hagi tagamise abinõu. Menetluskulud jättis maakohus

kostja kanda.

5.1. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle:

-

Võlgniku ja W abielu on sõlmitud 7. oktoobril 1994. Abieluvara varasuhtena rakendati

varaühisuse varasuhet;

-

Tallinna notar Sirje Rõõm tõestas 28. aprilli 2017. a abieluvaralepingu, mille p-s 3.2.1.1

leppisid abikaasad kokku lõpetada nende vahel kehtiv varaühisuse varasuhe ja

kehtestada uue varasuhtena lepingu sõlmimisest varalahususe varasuhe ning taotlesid

valitud varasuhte ja lahusvaraks tunnistatud esemete kohta kande tegemist

abieluvararegistrisse;

-

Tallinna notar Sirje Rõõm tõestas 9. mai 2017. a kinkelepingu, mille tulemusena kanti

Z kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse;

-

Tallinna notar Triin Sild tõestas 11. augusti 2017. a kinkelepingu tühistamise

kokkuleppe, millega tühistati 9. mai 2017. a kinkeleping ning mille tulemusena kanti

kinnistusraamatusse kinnisasja võrdsete kaasomanikena sisse võlgnik ja W;

-

Tallinna notar Triin Sild tõestas 11. augusti 2017. a kinnisasja Trof Capital OÜ-le

võõrandamise tehingu, mille tulemusena kanti kinnistusraamatusse kinnisasja

omanikuna sisse Trof Capital OÜ. Lepingu p 2.1 järgi müüsid võlgnik ja W kinnisasja

Trof Capital OÜ-le hinnaga 24 000 eurot;

-

Tallinna notar Triin Sild tõestas 28. augusti 2017. a kinnisasja kostjale võõrandamise

tehingu, mille tulemusena kanti kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna sisse kostja.

Kinnisasja müügihinnaks on lepingus märgitud 24 900 eurot;

-

Harju Maakohus võttis 1. septembri 2017. a määrusega tsiviilasjas nr 2-17-10025

menetlusse UAS Tagatisagent OÜ avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks ja

nimetas ajutiseks pankrotihalduriks hageja;

-

Harju Maakohus kuulutas 13. oktoobri 2017. a määrusega tsiviilasjas nr 2-17-10025

välja võlgniku pankroti.

5.2. Maakohus märkis, et kuna kohus on 26. veebruari 2021. a tagaseljaotsuse ja 3. mai 2021.

a täiendava otsusega rahuldanud hagi Trof Capital OÜ vastu ning need otsused on Trof Capital

OÜ suhtes jõustunud, ei käsitle kohus eraldi 11. augusti 2017. a kinnisasja Trof Capital OÜ-le

võõrandamise tehingut, mille tulemusena kanti kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna sisse

Trof Capital OÜ. Nimetatud tehing on tunnistatud tagasivõitmise korras kehtetuks.

5.3. Hageja tagasivõitmise nõude rahuldamise eeldused on järgmised:

1) tagasivõitmise nõue on esitatud vähem kui kolm aastat pärast võlgniku pankroti

väljakuulutamist (pankrotiseaduse (PankrS) § 118 lg 2);

2) tagasivõitmise nõue on esitatud halduri poolt (PankrS § 118 lg 1);

3) tagasivõidetav tehing või muu toiming on tehtud enne pankroti väljakuulutamist

(PankrS § 109 lg 1);

4) tagasivõidetav tehing kahjustab võlausaldajate huve (PankrS § 109 lg 1);

2-20-14936

6 (14)

5) tehingu teine pool teadis või pidi teadma, et võlgnik kahjustas tehinguga (teadlikult)

võlausaldajate huve (PankrS § 110 lg 1 p-d 2–4, § 116 lg-d 3 ja 4, § 117 lg 3);

6) eriõigusjärglasele olid omandamise ajal teada võlgniku tehingu või toimingu

tagasivõidetavuse aluseks olnud asjaolud (PankrS § 116 lg 2 p 1, lg 3).

5.4. Arvestades võlgniku pankroti väljakuulutamise aega ja siinse hagi esitamise aega, on

esimene ja teine eeldus täidetud. Arvestades 28. augusti 2017. a kinnisasja kostjale

võõrandamise tehingu tegemise aega ja võlgniku pankroti väljakuulutamise aega, on ka kolmas

eeldus täidetud.

5.5. Neljanda eelduse puhul on vaja välja selgitada, kas tagasivõidetav tehing kahjustab

võlausaldajate huve. Hageja tõi võlausaldajate huvide kahjustamise osas välja, et kinnisasja

müügileping on sõlmitud tingimustel, mis on käsitatavad võlgniku vara vähendamisena ja mille

tulemusena ei ole võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kinnisasja võõrandamisega alla

turuhinna kahjustati vähemalt ühe võlgniku võlausaldaja, UAS Tagatisagent OÜ huve, kes oli

selleks ajaks oma nõudest teada andnud. Hageja esitatud tõendite hulgas on Domus Kinnisvara

OÜ ekspertarvamus nr 1193-20, millega on tõendatud, et kinnisasja turuhind väärtuse

määramise ajal, s.o 1. augustil 2017 oli vähemalt 141 000 eurot. Võlgnik ja W müüsid

kinnisasja 11. augustil 2017 Trof Capital OÜ-le hinnaga 24 000 eurot ja kostja omandas

kinnisasja 28. augustil 2017 Trof Capital OÜ-lt 24 900 euro eest, mis on 116 100 eurot alla

Domus Kinnisvara OÜ välja toodud tegeliku hinna tehingu tegemise ajal. Seega omandas kostja

kinnisasja hinnaga, mis moodustas tegelikust turuhinnast 17,6595%. Võlgniku osa väärtus on

kinnisasja hindamisaktis toodud hinda arvestades vähemalt 70 500 eurot. Eeldusel, et Trof

Capital OÜ tasus võlgnikule ja Wle 24 000 eurot, millest pool ehk 12 000 eurot oleks võlgniku

osa, on võlgniku võlausaldajate huve kahjustatud 58 500 [(141 000 - 24 900) ÷ 2] euro ulatuses.

Kostja ei ole kinnisasja muud väärtust tõendanud. Eelnevast lähtuvalt on täidetud ka

tagasivõitmise nõude neljas eeldus, kuna kinnisasi võõrandati turuhinnast oluliselt odavamalt.

5.6. Nõude rahuldamise viienda eeldusena on vaja välja selgitada, kas tehingu teine pool teadis

või pidi teadma, et võlgnik kahjustas tehinguga (teadlikult) võlausaldajate huve.

5.6.1. PankrS § 110 lg 2 kohaselt kui tehing on tehtud kuue kuu jooksul enne ajutise halduri

nimetamist, siis eeldatakse, et tehingu teine pool teadis, et võlgnik kahjustab tehinguga

võlausaldajate huve. Kuna tagasivõidetavad tehingud on tehtud kuue kuu jooksul enne ajutise

halduri nimetamist, on võimalik eeldada, et tehingu teised pooled teadsid, et võlgnik kahjustab

tehinguga võlausaldajate huve.

5.6.2. PankrS § 110 lg 3 kohaselt eeldatakse võlgniku lähikondse puhul, et ta teadis, et võlgnik

kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve. Maakohus leidis, et hageja on toonud kohtu

ette asjaolud ja tõendid, millest nähtub, et kostja ja Trof Capital OÜ on siinses asjas käsitatavad

võlgniku lähikondsetena. Kohtu hinnangul on peretuttavad ja sõbrad ning nende abikaasad

käsitatavad lähikondsetena PankrS § 117 lg 3 alusel. Seega tuleb eeldada, et Trof Capital OÜ

ja kostja teadsid, et võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve.

5.6.3. Samuti saab esitatud tõenditest lähtuvalt asuda seisukohale, et eriõigusjärglasele olid

omandamise ajal teada võlgniku tehingu või toimingu tagasivõidetavuse aluseks olnud

asjaolud. Lähtuvalt PankrS § 116 lg-st 3, kui PankrS § 116 lg-s 2 nimetatud eriõigusjärglane oli

omandamise ajal võlgniku lähikondne, siis eeldatakse, et võlgniku tehingu tagasivõidetavuse

aluseks olnud asjaolud olid talle teada.

5.6.4. Seega on kohtu hinnangul täidetud ka tagasivõitmise nõude viies ja kuues eeldus.

2-20-14936

7 (14)

5.7. Kohus märkis, et ka lähikondsete vahel on võimalik võõrandamistehinguid teha, kuid

olukorras, kus kinnisasja eest tasuti selle turuväärtusest oluliselt madalam hind, annab see

kohtule alust arvata, et tehingute eesmärk oli vara Trof Capital OÜ-le ja kostjale võõrandamise

teel kaitsta isiklikke huve ja vältida vara võõrandamist kolmandale isikule võlgniku kohustuste

täitmiseks.

5.8. Kuna tagasivõitmise nõude eeldused on täidetud, rahuldas kohus hagi. Kuna kohus

rahuldas hageja põhinõude, ei käsitlenud kohus hageja alternatiivset nõuet, mis rajanes tehingu

tühisusel TsÜS § 89 järgi.

5.9. Maakohus viitas PankrS § 119 lg-le 1, asjaõigusseaduse (AÕS) § 561 lg-le 1, TsÜS § 68

lg-le 5 ja kinnistusraamatu seaduse § 341 lg-le 1. Kohus kohustas kostjat andma enda

tahteavaldused ja nõusolekud tehingu sõlmimiseks ja kinnisraamatu kannete muutmiseks

kinnisasja üleandmiseks võlgnikule ning asendas sellekohased tahteavaldused ja nõusolekud

TsÜS § 68 lg 5 alusel kohtuotsusega.

5.10. Kuna kohus rahuldas hagi ja hageja ei olnud taotlenud hagi tagamise abinõu tühistamist,

jättis maakohus 14. oktoobril 2020 seatud hagi tagamise abinõu tagama kohtuotsuse täitmist.

5.11. Hagi rahuldamise tõttu jättis kohus menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 162 lg 1 järgi kostja kanda.

Apellatsioonkaebus

6. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse hagi rahuldamise osas

tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata, või alternatiivselt saata asi

maakohtule uueks arutamiseks. Menetluskulud palub kostja jätta tervikuna hageja kanda.

6.1. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus rikkunud hagimenetluse võistlevuse

põhimõtet, hinnanud tõendeid ebaõigesti ja vastuoluliselt ning jätnud arvestamata kostja

seisukohad. Samuti on maakohus kohaldanud valesti materiaalõigust.

6.2. Kostja on kinnisasja heauskne omanik, mistõttu tema vastu esitatud hagi tuleb jätta

rahuldamata. Hageja ei ole esitanud tõendeid, mille alusel saaks väita, et Trof Capital OÜ ja

kostja vahel 28. augustil 2017 sõlmitud notariaalne käsutustehing on kehtetu või et kostja teadis,

et kinnistusraamatu kanded on ebaõiged. Tulenevalt TsÜS §-st 139 tuleb heausksust eeldada ja

vastupidist peab tõendama hageja.

6.3. Puuduvad ka eeldused tagasivõitmise hagi rahuldamiseks kostja vastu. Arvestades

Riigikohtu praktikat (kostja viitas Riigikohtu 10. aprilli 2019. a otsusele tsiviilasjas nr 2-16-

18953, p-d 12–13), oleks hageja pidanud tagasivõitmise eeldusena tõendama, et võlgniku

võlausaldajate huve on reaalselt kahjustatud ja ka tagasivõitmise hagi esitamise hetkel olid

olemas võlausaldajad, kelle huve jätkuvalt kahjustati. Riigikohtu praktikast lähtuvalt peab

tagasivõitmise hagi esitamine olema ka majanduslikult otstarbekas. Võlausaldajate huve

mittearvestava hagi esitamine ei ole põhjendatud. Kostjale jääb arusaamatuks, mis eesmärgil ja

milliste võlausaldajate huvides on tema vastu kohtusse pöördutud. Kuna hageja ei ole

tõendanud tagasivõitmise hagi esitamisel võlausaldajate olemasolu, kelle huve kostjaga tehtud

tehing kahjustas, oleks hagi tulnud jätta rahuldamata.

6.4. 4. oktoobri 2022. a istungil selgitas maakohus, et eelmenetlus on lõppenud ja lisatõendeid

ei saa esitada. Sellest hoolimata tühistas maakohus 3. veebruari 2023. a määrusega

põhjendamatult kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja, uuendas asja arutamise

2-20-14936

8 (14)

eelmenetluse staadiumis ning andis pooltele tähtajad lisatõendite, taotluste ja seisukohtade

esitamiseks. Maakohus asus hagejale selgitama, mida ta peaks hagi rahuldamiseks tegema, mis

on vastuolus hagimenetluse võistlevuse põhimõttega ja seab menetlusosalised ebavõrdsesse

seisu. Maakohus ei oleks pidanud pärast 3. veebruari 2023 esitatud tõendeid vastu võtma ja

oleks pidanud jätma hagi kostja vastu rahuldamata. Kostja palub ringkonnakohtul need

maakohtu rikkumised kõrvaldada.

6.5. Maakohus on pooltele üllatuslikult lugenud otsuse p-des 32–35 kostja lähikondseteks

PankrS § 117 lg 3 mõttes võlgniku ja Trof Capital OÜ-ga seotud isikud. PankrS § 117 lg 3

kohaldamine ja tõendamiskoormuse kostja kahjuks ümber pööramine otsuses oli kostjale

üllatuslik. Maakohus ei ole kostjale selgitanud, et TsÜS §-st 139 tulenev heausksuse eeldus ei

pruugi siinsel juhul kostja suhtes kohalduda. Kostja ei nõustu, et Facebooki kontaktiks olemine

ja mõnel üritusel osalemine võib muuta inimesed omavahel lähikondseteks.

Vastustaja seisukoht ja menetluse edasine käik

7. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta see rahuldamata ja maakohtu otsus

muutmata ning menetluskulud kostja kanda.

8. Ringkonnakohus andis 25. jaanuari 2024. a kohtuistungil hagejale tähtaja lisatõendite

esitamiseks selle kohta, et pankrotimenetluses on tunnustatud nõuetega võlausaldajaid või

vähemalt selliseid võlausaldajaid, kelle nõuete üle käib vaidlus; samuti asjaolude

esiletoomiseks, mis näitavad, et tunnustatud nõuetega võlausaldajad on vaidlusaluste tehingute

tõttu halvemas seisus kui siis, kui nad oleksid olnud, kui tehinguid poleks tehtud.

9. Hageja täitis kohtunõude 12. veebruaril 2024. Kostja hageja esitatule kohtu määratud

tähtajaks ei vastanud.

10. Ringkonnakohus otsustas hageja 12. veebruaril 2024 esitatud uute tõendite vastuvõtmise 7.

märtsi 2024. a määrusega.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 21 järgi tuleb maakohtu otsuse resolutsioon

jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi.

Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja apellatsioonimenetluse kulud jäävad kostja kanda.

12. Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi asja lahendamisel aluseks praeguse otsuse

p-s 5.1 loetletud maakohtu tuvastatud asjaolud, mille üle pooled apellatsioonimenetluses ei

vaidle.

13. Maakohtu otsuse tühistamiseks ei anna alust kostja seisukoht, et maakohus tühistas 3.

veebruari 2023. a määrusega põhjendamatult kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja ja

uuendas asja arutamise eelmenetluse staadiumis, andes pooltele tähtajad tõendite, taotluste ja

seisukohtade esitamiseks. TsMS § 437 p 1 kohaselt võib kohus asja arutamise määrusega

uuendada, kui pärast asja arutamise lõpetamist ja enne lahendi tegemist tuvastab kohus

menetluses vea, mis on otsuse tegemisel oluline ja mille saab kõrvaldada. Seega oli maakohtul

seadusest tulenev õigus asja arutamine uuendada. Kohus on menetluse uuendamist ka

nõuetekohaselt

põhjendanud,

märkides,

et

kohus

ei

olnud

selgitanud

pooltele

tõendamiskoormust ja andnud sellest lähtuvalt võimalust esitada tõendeid. Selles olukorras ei

saa asja arutamise uuendamist ja samas määruses pooltele tõendamiskoormuse selgitamist

2-20-14936

9 (14)

maakohtule ette heita. Arvestades et maakohus uuendas asja arutamise eelmenetluse

staadiumis, oli pooltel õigus esitada lisatõendeid ja maakohtul polnud (formaalset) alust hageja

esitatud tõendite vastuvõtmisest keelduda. Maakohus ei olnud 3. veebruari 2024. a määrusega

uute tõendite esitamise õigust piiranud.

14. Apellatsioonimenetluses ei tugine hageja enam väitele, et 11. augusti 2017. a kinnisasja

Trof Capital OÜ-le võõrandamise tehing oli näilik ning tegelik tehing tehti otse võlgniku ja W

ning kostja vahel (vt 25. jaanuari 2024. a kohtuistungi protokoll, ajamärgid 00:18:59 ja

00:19:20). Ringkonnakohtus tugineb hageja endiselt 28. augusti 2017. a kinnisasja kostjale

võõrandamise tehingu tühisusele, jäädes hagis esitatud väidete juurde. Hageja leiab, et kui

võlgniku ja W 28. aprilli 2017. a abieluvaraleping on tühine, siis on tühised ka kõik kinnisasja

edasised käsutused (vt nt hageja 21. veebruari 2023. a seisukoht, p-d 18–22; ringkonnakohtu

25. jaanuari 2024. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:05:19), kuna sel juhul oleksid abikaasad

pidanud müüma kaasomandi asemel Trof Capital OÜ-le ühisomandi (vt sama kohtuistungi

protokoll, ajamärk 00:12:26). Samuti on hageja maakohtus leidnud, et 11. augusti 2017. a

kinnisasja Trof Capital OÜ-le võõrandamise tehingu tagasivõitmine toob kaasa 28. augusti

2017. a kinnisasja kostjale võõrandamise tehingu tühisuse. Ringkonnakohus nõustub hagejaga

(vt samas, ajamärk 00:13:12), et olukorras, kus hageja tugines ka tagasivõidetava tehingu

tühisusele, oleks maakohtul hagi lahendamisel tulnud alustada 28. augusti 2017. a kinnisasja

kostjale võõrandamise tehingu tühisuse aluste kontrollimisest, mitte tagasivõitmise aluste

esinemise hindamisest. Maakohus on vaidlustatud otsuse p-s 37 ekslikult leidnud, et olukorras,

kus tagasivõitmise eeldused on täidetud, ei ole kohtul vaja käsitleda hageja väited vaidlusaluse

tehingu tühisuse kohta. Ringkonnakohus muudab ja täiendab selles osas maakohtu otsuse

põhjendusi järgnevaga.

14.1. Kohtud ei ole tuvastanud ja ka siinse asja materjalid ei anna alust järeldada, et võlgniku

ja W 28. aprilli 2017. a abieluvaraleping oleks olnud tühine. 28. aprilli 2017. a

abieluvaralepingu tagasivõitmise korra kehtetuks tunnistamine (Harju Maakohtu 9. juuli 2021.

a otsusega tsiviilasjas nr 2-19-16867) ei too kaasa sellele järgnenud kinnisasja

võõrandamistehingute tühisust. Riigikohus on 6. detsembri 2023. a otsuses tsiviilasjas nr 2-20-

5103 selgitanud, et ühisvara jagamise lepingu tagasivõitmine ei mõjuta pärast ühisvara jagamise

lepingut tehtud jätkutehingute kehtivust, sest tagasivõitmisel kujundatakse pooltevaheline

õigussuhe ümber kohtulahendi jõustumise aja seisuga edasiulatuvalt. Järgnevad tehingud ei ole

esimese tehingu tagasivõitmise tõttu automaatselt tühised või tagasivõidetavad, vaid järgnevate

tehingute kehtivust tuleb eraldi hinnata (vt viidatud otsuse p 13.3). Samas lahendis viitas

Riigikohus ka oma varasemale seisukohale, et tehingu kehtetuks tunnistamisega kujundab

kohtus kohtulahendiga pooltevahelise õigussuhte alates kohtulahendi jõustumisest ümber (vt

samas, p 12.1 ja seal viidatud kohtupraktika).

14.2. Eelnevast lähtuvalt ei toonud 28. aprilli 2017. a abieluvaralepingu tagasivõitmise korras

kehtetuks tunnistamine automaatselt kaasa 11. augusti 2017. a kinnisasja Trof Capital OÜ-le

võõrandamise tehingu kehtetust, vaid see tehing oli võimalik tagasi võita (mida jõustunud

tagaseljaotsusega ongi nüüdseks tehtud). Seega ei mõjuta 28. aprilli 2017. a abieluvaralepingu

tagasivõitmine ka siinses apellatsioonimenetluses vaidluse all oleva 28. augusti 2017. a

kinnisasja kostjale võõrandamise tehingu kehtivust. Samuti ei mõjuta 11. augusti 2017. a

kinnisasja Trof Capital OÜ-le võõrandamise tehingu tagasivõitmine 28. augusti 2017. a

kinnisasja kostjale võõrandamise tehingu kehtivust. Nimetatud võõrandamistehingute kehtivust

või nende tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise aluste esinemist tuleb hinnata eraldi.

15. Kuna 28. aprilli 2017. a abieluvaralepingu kehtetuks tunnistamine ei toonud automaatselt

kaasa 11. augusti 2017. a kinnisasja Trof Capital OÜ-le võõrandamise tehingu tühisust, ei olnud

2-20-14936

10 (14)

kinnistusraamatu omanikukanne Trof Capital OÜ kohta ebaõige, mistõttu ei teki küsimust

sellest, kas kostja võis olla kinnisasja heauskne omandaja AÕS § 561 lg 1 järgi. Kostja

apellatsioonkaebuse sellekohased väited ei ole asjakohased.

16. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et siinsel juhul on täidetud eeldused 28. augusti

2017. a kinnisasja kostjale võõrandamise tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks

tunnistamiseks, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada maakohtu otsuse põhjendusi. Samuti

vastab kolleegium apellatsioonkaebuse väidetele.

16.1. PankrS § 109 lg 1 kohaselt tunnistab kohus tagasivõitmisel PankrS §-des 110–114

sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti

väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. PankrS § 110 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab

kohus kehtetuks tehingu, mis on tehtud ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kui

teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve. Sama

paragrahvi 2. lõikest tuleneb, et kui tehing on tehtud kuue kuu jooksul enne ajutise halduri

nimetamist, siis eeldatakse, et tehingu teine pool teadis, et võlgnik kahjustab tehinguga

võlausaldajate huve. PankrS § 116 lg 2 p 1 kohaselt võib võlgnikuga tehingu teinud poole

eriõigusjärglase vastu esitada tagasivõitmise nõude, kui eriõigusjärglasele olid omandamise ajal

teada võlgniku tehingu tagasivõidetavuse aluseks olnud asjaolud. Lõikest 3 tuleneb, et kui sama

paragrahvi lõikes 2 nimetatud eriõigusjärglane oli omandamise ajal võlgniku lähikondne, siis

eeldatakse, et võlgniku tehingu tagasivõidetavuse aluseks olnud asjaolud olid talle teada.

Võlgniku lähikondseks loetavad isikud sätestab PankrS § 117. PankrS § 118 lg 1 kohaselt

toimub tagasivõitmine hagi esitamisega kohtule, tagasivõitmise nõude esitab haldur. Sama

paragrahvi lõike 2 kohaselt on tagasivõitmise nõude esitamise tähtaeg kolm aastat pankroti

väljakuulutamisest arvates.

16.2. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega osas, milles kohus leidis, et

täidetud on PankrS § 118 lg-test 1 ja 2 tulenevad eeldused tagasivõitmise nõude rahuldamiseks

(s.o tagasivõitmise nõue on esitatud vähem kui kolm aastat pärast võlgniku pankroti

väljakuulutamist ja nõue on esitatud halduri poolt) ja PankrS § 109 lg-s sätestatud tingimus, et

tagasivõidetav tehing on tehtud enne pankroti väljakuulutamist (vt maakohtu otsuse p-d 17, 18–

23), ning sellekohaseid põhjendusi ei korda (TsMS § 654 lg 6).

16.3. Kolleegium muudab ja täiendab maakohtu otsuse põhjendusi osas, milles maakohus

tuvastas võlgniku võlausaldajate huvide kahjustamise (PankrS § 109 lg-s 1 sätestatud tingimus).

16.3.1. Ringkonnakohus leiab, et võlgniku võlausaldajate huvide kahjustamist tuleb hinnata 11.

augusti 2017. a kinnisasja Trof Capital OÜ-le võõrandamise tehingu osas, kuna võlgnik oli

üksnes selle tehingu pooleks. See, kas tagasivõidetav on ka 28. augusti 2017. a tehing, millega

Trof Capital OÜ võõrandas kinnisasja kostjale, sõltub siinsel juhul PankrS § 116 lg 2 p 1

eelduste täidetusest.

16.3.2. Maakohus leidis ekslikult, et võlausaldajate huvide kahjustamise jaatamiseks piisab

asjaolust, et tehing kahjustas UAS Tagatisagent OÜ huve, kes oli selleks ajaks oma nõudest

teada andnud. Ajal, mil kinnisasi 11. augustil 2017 kostja õiguseelnejale Trof Capital OÜ-le

võõrandati, ei olnud veel võlgniku pankrotti välja kuulutatud ega ka talle ajutist haldurit

määratud. Seega ei olnud sellel ajal veel pankrotivõlausaldajaid. Riigikohus on selgitanud, et

kui pankrotimenetluses ei ole ühtegi võlausaldajat, kelle nõuet oleks tunnustatud või kelle

nõude tunnustamise üle oleks vaidlus pooleli, siis ei ole võlausaldajaid, kelle huvide

kahjustamisest PankrS § 109 lg 1 tähenduses saaks rääkida. Piisav on sellest aspektist siiski,

kui kas või ühe võlausaldaja huvid on kahjustatud ning seda sõltumata tema nõude

2-20-14936

11 (14)

rahuldamisjärgust (vt Riigikohtu 10. aprilli 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-18953, p 13.7).

Seega tuli võlausaldajate huvide kahjustamise hindamiseks kõigepealt tuvastada, kas võlgniku

pankrotimenetluses on võlausaldajaid, kelle nõuet oleks tunnustatud või kelle nõude

tunnustamise üle oleks vaidlus pooleli.

Hageja 12. veebruari 2024. a seisukohast ja sellele lisatud tõenditest (12. märtsi 2018. a nõuete

kaitsmise koosoleku protokoll (II kd, tl-d 24 – 27 pöördel); kohtulahendid tsiviilasjas nr 2-18-

5545 (II kd, tl-d 28–38); 2. aprilli 2018. a nõuete kaitsmise koosoleku protokoll (II kd, tl-d 39–

41)) nähtub, et võlgniku pankrotimenetluses on toimunud kaks nõuete kaitsmise koosolekut,

12. märtsil 2018 ja 2. aprillil 2018, kusjuures mõlemad koosolekud olid toimunud enne siinses

asjas hagi esitamist (12. oktoobril 2020). Esimesel nõuete kaitsmise koosolekul (12. märtsil

2018) tunnustati järgmiste võlausaldajate nõudeid: 1) OÜ Leonidex nõue 1 060 000 eurot kogu

ulatuses teise järgu nõudena; 2) Swedbank AS nõue 16 862,43 eurot kogu ulatuses esimese

järgu nõudena; 3) Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti kaudu nõue 414,45 eurot kogu ulatuses

teise järgu nõudena; 4) UAS Tagatisagent OÜ nõue 1 571 157,86 eurot kogu ulatuses teise järgu

nõudena; 5) N nõue 190 000 eurot osaliselt teise järgu nõudena; 6) Wordline OÜ nõue 150 000

eurot kogu ulatuses teise järgu nõudena; 7) S nõue 161 352,39 eurot kogu ulatuses teise järgu

nõudena (II kd, tl 27 pöördel). Lisaks tunnustati kohtumenetluses tsiviilasjas nr 2-18-5545 Eesti

Vabariigi Maksu- ja Tolliameti kaudu nõuet 400 000 eurot esimese järgu nõudena (II kd, tl-d

28–38). Teisel nõuete kaitsmise koosolekul (2. aprillil 2018) tunnustati järgmiste võlausaldajate

nõudeid: 1) AS Uvic nõue 219 601,84 eurot teise järgu nõudena; 2) Uvic Estonia OÜ nõue

262 671,65 eurot teise järgu nõudena; 3) PAO Bank Sankt-Peterburg nõue 522 217,33 eurot

esimese järgu ja 3 291 864,43 eurot teise järgu nõudena (II kd, tl-d 40–41). Seega on võlgniku

pankrotimenetluses tunnustatud kokku 11 võlausaldaja nõudeid. Järelikult on võlgniku

pankrotimenetluses võlausaldajaid, kelle huve 11. augusti 2017. a kinnisasja Trof Capital OÜ-

le võõrandamise tehing sai kahjustada.

16.3.3. Riigikohus on selgitanud, et tagasivõitmise hagi rahuldamine on võimalik, kui

kahjustatud on võlausaldajate tegelikke, mitte abstraktseid huve, ning võlausaldajate huvide

kahjustamine peab olema asjaoluna kindlaks tehtud (vt Riigikohtu 10. aprilli 2019. a otsus

tsiviilasjas nr 2-16-18953, p 12 ja seal viidatud kohtupraktika). Hindamaks, kas tehing, mille

tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamist taotletakse, kahjustas võlausaldajate huve, tuleb

tagasivõitmise aja olukorda võrrelda hüpoteetilise olukorraga, kus võlgnik ei oleks vaidlusalust

tehingut teinud, ning analüüsida, kui suures ulatuses oleks võlausaldajate nõudeid eelduslikult

saanud rahuldada siis, kui tehingut poleks tehtud (vt samas, p 13.3).

Maakohus tuvastas, et kinnisasja turuhind oli 1. augusti 2017. a seisuga vähemalt 141 000 eurot

(osaühing Domus Kinnisvara ekspertarvamus nr 1193-20 (I kd tl-d 36–42) põhjal), Trof Capital

OÜ omandas kinnisasja 11. augustil 2017 võlgnikult ja Wlt 24 000 euro eest ja kostja omandas

selle 28. augustil 2017 Trof Capital OÜ-lt 24 900 euro eest, mistõttu kostja maksis kinnisasja

eest 17,6595% selle tegelikust turuhinnast. Kostja ei ole nende asjaolude tuvastamist

apellatsioonkaebuses vaidlustanud.

Hageja apellatsioonimenetluses esitatud tõenditest nähtub, et võlgniku pankrotimenetluses ei

ole võlausaldajate nõuete rahuldamiseks piisavalt vara: hageja väitel on võlgniku pankrotivara

hulka kuuluvate Andrekse tee 39 ja Andrekse tee 41 kinnisasjade enampakkumisel müügist

saadud vastavalt 130 000 eurot ja 230 000 eurot, s.o kokku 360 000 eurot. Neid väiteid

kinnitavad hageja esitatud enampakkumise aktid (II kd, tl-d 45–47, 42–44). Seega ei jätku

pankrotivarast kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kostja ei ole väitnud, et

võlausaldajate nõuete rahuldamiseks oleks ka muud vara. Kui võlgnik ei oleks siinses asjas

vaidluse all olevat kinnisasja turuhinnast oluliselt odavamalt Trof Capital OÜ-le võõrandanud,

2-20-14936

12 (14)

oleks panktorivaras olnud rohkem vara (s.o kas kinnisasja või selle eest saadud turuhinna arvel),

mistõttu võlausaldajate nõudeid oleks saanud rahuldada praegusest suuremas ulatuses.

16.3.4. Eelnevat arvestades kahjustas 11. augusti 2017. a kinnisasja Trof Capital OÜ-le

võõrandamise tehing võlgniku võlausaldajate huve.

16.4. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et 11. augusti 2017. a kinnisasja Trof Capital OÜ-

le võõrandamise tehingu tagasivõitmiseks olid täidetud PankrS § 110 lg 1 p-s 2 toodud

tingimused, sh Trof Capital OÜ teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse võlgniku

võlausaldajate huve. Seejuures saab Trof Capital OÜ teadmist võlgniku võlausaldajate huvide

kahjustamisest PankrS § 110 lg 2 järgi eeldada, kuna 11. augusti 2017. a kinnisasja Trof Capital

OÜ-le võõrandamise tehing on tehtud kuue kuu jooksul enne võlgnikule ajutise halduri

nimetamist. Kolleegium siiski täiendab eelneva osas maakohtu otsuse põhjendusi.

Trof Capital OÜ teadmine või vähemalt teadma pidamine võlgniku võlausaldajate huvide

kahjustamisest nähtub mh sellest, et 11. augusti 2017. a tehing tehti oluliselt alla turuhinna. Trof

Capital OÜ seost Musarovite perekonnaga näitab hageja välja toodud asjaolu, et sarnasel ajal,

mil kinnisasjaga tehti siinses asjas vaidluse all olevad tehingud, võõrandas Trof Capital OÜ-le

oma korteriomandi (aadressiga Koorti 2-13, Tallinn) ka W poeg M (I kd, tl 152 pöördel: Trof

Capital OÜ on kantud korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse 7. septembri 2017. a

kinnistamisavalduse alusel) (selle kohta, et M on W poeg, vt I kd, tl 159 pöördel), kusjuures

Trof Capital OÜ võõrandas selle paar nädalat hiljem edasi OSTINATO GROUP OÜ-le (I kd,

tl 152 pöördel), kelle asutaja ja juhatuse liige on M abikaasa K (I kd, tl 165). Seda, et 11. augusti

2017. a tehingu näol ei olnud tegemist Trof Capital OÜ jaoks tavapärase tehinguga, kinnitavad

asjaolud, et Trof Capital OÜ oli asutatud kõigest kaks päeva enne kinnisasja omandamist (s.o

9. augustil 2017: vt I kd, tl 190) ning 25. augustil 2022 on Tartu Maakohtu registriosakond

esitanud Ametlikes Teadaannetes äriühingu kustutamishoiatuse teate, kuna Trof Capital OÜ ei

ole esitanud 2017. a, 2018. a, 2019. a ja 2020. a majandusaasta aruandeid, mis viitab tegeliku

äritegevuse puudumisele (vt I kd, tl 170). Eeltoodud asjaolud kogumis kinnitavad hageja

seisukohta, et Trof Capital OÜ asutati kinnisasjaga tehingute tegemiseks ning ta oli seega

tehingute tegemise eesmärgist ja võlgniku võlausaldajate huvide kahjustamisest teadlik.

16.5. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et siinsel juhul on täidetud PankrS § 116 lg

2 p-s 1 toodud tingimus tagasivõitmise nõude esitamiseks kostja kui võlgnikuga tehingu teinud

isiku (s.o Trof Capital OÜ) eriõigusjärglase vastu. Seejuures leidis maakohus asjas esitatud

tõendite põhjal põhjendatult, et kostja on käsitatav võlgniku lähikondsena PankrS § 117 lg 3

tähenduses, mistõttu PankrS § 116 lg 3 järgi eeldatakse, et kostjale olid kinnisasja omandamise

ajal võlgniku tehingu tagasivõidetavuse aluseks olnud asjaolud teada. Kolleegium siiski

täiendab selles osas maakohtu otsuse põhjendusi ja vastab apellatsioonkaebuse väidetele.

16.5.1. Maakohus leidis põhjendatult, et PankrS § 117 lg 3 järgi on võlgniku lähikondsena

käsitatavad ka tema peretuttavad ja sõbrad. Hageja esitatud tõenditest nähtub, et kostja on

võlgniku abikaasa W lähedane sõber ja võlgniku perekonnal on kostjaga ühine sõpruskond,

kellega veedetakse ühiselt aega. Kostja ja W on sotsiaalmeediaportaalis Facebook sõbrad (I kd,

tl-d 183 ja 185 pöördel), samuti on kostja sõbralistis W poeg M ja viimase abikaasa (I kd, tl 183

pöördel). W kontol on fotod ühisest suusareisist kostjaga (I kd, tl 186 – 186 pöördel) ja muudest

üritustest, kus ta poseerib fotol koos kostjaga (I kd, tl-d 187, 189 pöördel), samuti foto kostjast

teatris (I kd, tl 189). Kostja kontol on fotod ühisest suusareisist Wga (I kd, tl-d 187, 188 pöördel)

ja muudest üritustest, kus ta poseerib fotol koos Wga (I kd, tl-d 187 pöördel, 188), samuti foto

Wst venekeelse kirjeldusega, mis on tõlkes „minu sõbranna !!!!“ (I kd, tl 188). Kostja ja W

ühiseks sõbraks on ka Z (I kd, tl-d 184 pöördel, 187 alumine pilt), kellele võlgnik ja W olid 9.

2-20-14936

13 (14)

mai 2017. a kinkelepinguga (tühistatud 11. augusti 2017. a kinkelepingu tühistamise

kokkuleppega) kinnisasja kinkinud. Hageja esitatud fotod on tehtud ajavahemikul 2014–2019,

mille sisse jääb ka vaidlusaluste tehingute tegemise aeg. Eelnevast saab järeldada, et kostja on

võlgniku perekonna lähedane tuttav ja sõber ning seeläbi võlgniku lähikondne PankrS § 117 lg

3 mõttes, olles seda ka vaidlusaluse kinnisasja omandamise ajal.

16.5.2. Kostja apellatsioonkaebuse väide, et maakohtu järeldus kostja ja võlgniku lähikondsuse

kohta oli kostjale üllatuslik, ei ole põhjendatud, kuna hageja oli võlgniku perekonna ja kostja

lähedasele seotusele maakohtus tuginenud, esitades selle kohta ka tõendid. Kostjal oli võimalik

hageja väited ümber lükata ja tõenditele vastu vaielda. Maakohtu õiguslikule käsitusele PankrS

117 lg 3 kohaldamise kohta oli kostjal võimalik esitada vastuväiteid apellatsioonkaebuses.

16.5.3. Kolleegium lisab, et seda, et kostjale olid ka tegelikult kinnisasja omandamise ajal teada

võlgniku tehingu tagasivõidetavuse aluseks olnud asjaolud (PankrS § 116 lg 2 p 1 mõttes),

kinnitab kaudselt see, et kostja omandas kinnisasja Trof Capital OÜ-lt vaid kuus päeva pärast

seda, kui Trof Capital OÜ oli kantud kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna (kostja ei ole

vastu vaielnud hageja väitele, et sellekohane kanne oli tehtud 22. augustil 2017); kinnisasi

müüdi kostjale oluliselt alla turuhinna, kusjuures kolleegium nõustub hagejaga, et kostja pidi

mõistlikult aru saama, et kinnisasja pindalaga 932 m2 koos sellele rajatud elamuga suletud

netopinnaga 144,5 m2 hind 2017. a augustis ei saanud olla 24 900 eurot (vt hageja 21. veebruari

2023. a menetlusdokument, p 9); ning kostja Facebooki sõprade ja kostja fotode laikijate seas

on ka Q (I kd, tl-d 184, 187, 188 pöördel), kes hageja väitel (mida kostja pole vaidlustanud) on

Trof Capital OÜ asutaja ning vaidlusaluste tehingute tegemise aegse osaniku ja juhatuse liikme

F (vt I kd, tl 190) abikaasa. Need asjaolud viitavad sellele, et kostja teadis, et Trof Capital OÜ

ei omandanud kinnisasja turutingimustel, vaid osales tehingus vaid selleks, et kanda võlgnikule

ja Wle kuuluv kinnisasi enda nimele ja vahendada selle üleandmist kostjale, kahjustades seeläbi

võlgniku võlausaldajate huve.

16.6. Seega järeldas maakohus kokkuvõttes põhjendatult, et 28. augusti 2017. a kinnisasja

kostjale võõrandamise tehingu tagasivõitmise eeldused on täidetud.

17. Eelnevat arvestades tunnistas maakohus 28. augusti 2017. a kinnisasja kostjale

võõrandamise tehingu põhjendatult tagasivõitmise korras kehtetuks. Seda arvestades on

maakohus põhjendatult rahuldanud hagi ka kinnisasja võlgnikule ja Wle tagastamiseks

(vastavalt PankrS § 119 lg-le 1) vajalike kostja tahteavalduste ja nõusolekute andmiseks

kohustamise nõudes ning asendanud need tahteavaldused ja nõusolekud TsÜS § 68 lg 5 järgi

kohtuotsusega. Arvestades 28. aprilli 2017. a abieluvaralepingu tagasivõitmise korras kehtetuks

tunnistamist, on võlgniku ja W vahel ühisvara varasuhe, mistõttu maakohus on põhjendatult

näinud ette, et kinnisasi tuleb tagastada võlgniku ja W ühisomandisse. Sarnaselt on ka 26.

veebruari 2021. a tagaseljaotsuses, millega tunnistati tagasivõitmise korras kehtetuks 11.

augusti 2017. a kinnisasja Trof Capital OÜ-le võõrandamise tehing, nähtud ette, et kinnisasi

tuleb tagastada võlgniku ja W ühisomandisse (vt I kd, tl 64 pöördel).

Menetluskulude jaotus ja muud menetluslikud küsimused

18. Olukorras, kus maakohus hagi rahuldas ja hageja ei olnud taotlenud hagi tagamise abinõu

tühistamist, jättis kohus 14. oktoobril 2020 seatud hagi tagamise abinõu TsMS § 445 lg 2 järgi

põhjendatult jõusse kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna.

19. Kuna maakohtu otsus jääb asja sisulise lahendamise osas muutmata, ei ole seda TsMS §

173 lg 3 esimese lause järgi vaja muuta ka menetluskulude jaotuse osas. Olukorras, kus kostja

2-20-14936

14 (14)

vastu esitatud hagi rahuldati, jättis maakohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel

põhjendatult kostja kanda. Trof Capital OÜ vastu esitatud hagiga seotud menetluskulud on

maakohus jaotanud 26. veebruari 2021. a tagaseljaotsusega.

20. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud

jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.

21. Kuna maakohus vaidlustatud otsuses menetluskulusid kindlaks ei määranud, ei tee seda

TsMS § 174 lg 4 teise lause järgi ka ringkonnakohus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab

vastavalt TsMS § 177 lg-le 2 kindlaks asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Ringkonnakohus märgib, et kuni

siinses tsiviilasjas 26. veebruari 2021. a tagaseljaotsuse tegemiseni tekkinud hageja

menetluskulud on maakohus rahaliselt kindlaks määranud ja Trof Capital OÜ-lt välja mõistnud

26. veebruari 2021. a tagaseljaotsuse ja 3. mai 2021. a täiendava otsusega. Nende kulude eest

vastutab kostja Trof Capital OÜ-ga solidaarselt.

22. Vastavalt TsMS § 178 lg 1 esimesele lausele saab menetluskulude jaotust vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks

määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)