1-21-5076/211 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

4. aprill 2024

Kohtuasja number

1-21-5076

Kohtukoosseis

Mario Truu, Ingrid Kullerkann ja Tiit Lõhmus

Kohtuasi

Andrei Sergejevi (isikukood 38804252223) vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise valve alla

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 27. veebruari 2024. a määrus

Määruskaebuse esitaja

Andrei Sergejevi kaitsja vandeadvokaat Sergei Politšev

Teine määruskaebemenetluse

pool

Prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör

Sofja Hristoforova

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 27. veebruari 2024. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse saab vaidlustada prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja.

Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai

ringkonnakohtu määrusest teada või pidi teada saama.

MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu 12. aprilli 2022. a otsusega tunnistati Andrei Sergejev süüdi karistusseadustiku

(KarS) § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 ning § 189 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 6 aastat vangistust.

Karistuse kandmise alguseks loeti 4. veebruar 2021. Vangistus lõppeb 4. veebruaril 2027.

2. 2. veebruaril 2024 saatis Viru Vangla maakohtule materjali A. Sergejevi vangistusest tingimisi

enne tähtaega vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Vangla ja

prokuratuur toetavad tema vabastamist.

3. Viru Maakohtu 27. veebruari 2024. a määrusega jäeti A. Sergejev vangistusest tingimisi enne

tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Kohus märkis, et A. Sergejevi vabastamise kasuks

kõnelevad täitmiskavas ettenähtud eesmärkide täitmine, vanglas töötamine, põhihariduse

omandamine ja eriala õppimine, kahe sotsiaalprogrammi läbimine, riigikeele õppimine, vabaduses

kindla elu- ja töökoha olemasolu, perekonna tugi ning distsiplinaarkaristuste puudumine. Siiski ei

tingi need asjaolud A. Sergejevi vabastamist. Kohus pole veendunud, et tema hoiakud oleksid

muutunud. Teda on kriminaalkorras karistatud kuus korda (korduvalt asja omavolilise kasutamise,

samuti varguste, narkojoobes mootorsõiduki juhtimise ja röövimise eest), vangistuses viibib ta

kolmandat korda. Praegust karistust kannab A. Sergejev narkootilise ja psühhotroopse aine suures

koguses ebaseadusliku käitlemise ning narkootilise ja psühhotroopse aine levitamise

ettevalmistamise eest. Ta tegi seda selleks, et ise tarvitada ja teenida kuritegelikku tulu. Uute

2(4)

kuritegude toimepanemise soodusteguriks on narkootikumide sõltuvus. A. Sergejev on uimasteid

tarvitanud juba 13. eluaastast. Teda on seitse korda (viimati 18. juunil 2020) karistatud

narkootikumide kasutamist puudutavate väärtegude eest. Kohus kahtleb, kas A. Sergejev suudab

vabaduses sõltuvusainete tarvitamisest ja uutest narkokuritegudest hoiduda. Kuna narkootikumide

tarvitamine oli A. Sergejevile enne vangistust igapäevane, on tagasilanguse oht olemas. Talle

oleks võimalik seada keeld manustada narkootikume, kuid see teda päriselt ei takista. A. Sergejevi

kuritegelikku käitumist soodustab ka see, et ta pani narkokuriteod toime varalise kasu saamise

eesmärgil. Tema majandusliku toimetuleku oskus on kesine ja rahalisi võlgnevusi on tal

3274,22 euro ulatuses. Raskuste ilmnemisel võib A. Sergejev hakata uuesti teenima tulu

kuritegelikul teel. Ehkki tal on vabaduses tagatud töökoht, ehitaja oskused ning teda ollakse

valmis rahaliselt toetama, olid need võimalused tal ka enne vangistuse kandmist, kuid sellele

vaatamata pani ta toime kuriteod. Vabastamise kahjuks räägivad ka varem ebaõnnestunud

kriminaalhooldused. A. Sergejev on viis korda olnud allutatud kriminaalhooldusele, ent ainult üks

kord läbis ta katseaja edukalt. Kolmel korral rikkus ta kontrollnõudeid ja kahel korral pöörati

karistus täitmisele. Ühel juhul pani A. Sergejev katseajal toime uue kuriteo, täpsemini narkojoobes

mootorsõiduki juhtimise. Varem kantud karistused ja käitumiskontrollile allutamine pole

mõjutanud teda uutest kuritegudest hoiduma. Vangla iseloomustuses on kirjas, et A. Sergejev on

väljendanud kuritegelikku käitumist pooldavaid seisukohti ja ta ei väärtusta reegleid.

4. Maakohtu määruse vaidlustas A. Sergejevi kaitsja, kes taotleb selle tühistamist ja A. Sergejevi

vabastamist elektroonilise valve alla. Kaitsja osutab, et A. Sergejevi käitumine vanglas on olnud

õiguskuulekas ja ta täidab täitmiskavas seatud eesmärke. Maakohus arvestas kustunud

karistustega. Need mõisteti kuritegude eest, mille A. Sergejev pani toime kaua aega tagasi, mil ta

oli veel noor ja tal polnud perekonda. Samuti tarvitas ta narkootikume peamiselt siis, kui ta oli

noorem. A. Sergejev on rohkem kui kolme aasta jooksul näidanud, et ta on muutunud. Tal polnud

enne vangistuse kandma asumist uimastisõltuvust. Lisaks on ta läbinud sotsiaalprogrammi

sõltuvusega tegelemiseks. Kohtu väide, et narkootikumide tarvitamise keeld ei takista

A. Sergejevil narkootikume siiski manustamast, välistab sisuliselt alati selle keelu seadmise.

Tema majanduslik olukord ei saa takistada vabastamist. Pealegi on A. Sergejevil kindel töökoht,

samuti on tal töökogemus ja ta õpib vanglas uut elukutset. A. Sergejevi kriminaalhooldustel toime

pandud rikkumised toimusid ammu, tema suhtumine on praeguseks muutunud ja teda pole varem

elektroonilisele valvele allutatud. Vangla iseloomustuses märgitud A. Sergejevi kuritegelikku

käitumist soodustavad hoiakud puudutasid kuritegude toimepanemise aega. Enam selliseid

hoiakuid pole, vaid ta soovib käituda õiguskuulekalt.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et A. Sergejev tuleb praegu jätta vabastamata. Ta on

ära kandnud 6-aastasest vangistusest veidi enam kui poole. Vaatamata tema vabastamise kasuks

kõnelevatele asjaoludele pole praeguseks siiski veel piisavalt maandatud temast lähtuv uute

kuritegude toimepanemise oht. Määruskaebuse väited seda seisukohta ei kummuta.

6. KarS § 76 lg 4 annab kohtule süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise

sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi (vt RKKK 12.09.2022, 1-15-2671/174, p 12

koos viitega). Kuna kohtul tuleb hinnata KarS § 76 lg-s 4 loetletud asjaolusid kogumis, saab ta

asuda seisukohale, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse ajal õiguskuulekalt ja saavutanud

individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa

siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või tema varasemast elukäigust

lähtuv ohuprognoos võimaldab väita, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist.

Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlustesse sekkuda eeskätt siis, kui vaidlustatud määrusest

nähtub KarS § 76 lg 4 kohaldamisel selline kaalutlusviga, mille tulemiks on selge materiaal- või

3(4)

menetlusõiguse rikkumine ja millest tingituna võis süüdimõistetu jääda ebaõigesti vabastamata.

(Vt RKKK 30.10.2020, 1-09-3703/83, p-d 8 ja 9.)

7. Maakohtu määruses on loetletud asjaolud, mis A. Sergejevi vabastamise kasuks räägivad ja mida

kaitsja määruskaebuses osaliselt kordab (vt kokkuvõtlikult käesoleva määruse p-d 3 ja 4).

Kolleegium arvestab nende asjaoludega ega pea vajalikuks neid korrata. Samuti väärib

tähelepanu, et enne Viru Maakohtu 12. aprilli 2022. a otsust tunnistati A. Sergejev süüdi ja teda

karistati Viru Maakohtu 5. juuni 2013. a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-5028 kuriteo

toimepanemise eest 27. novembril 2012. Viru Maakohtu 12. aprilli 2022. a otsusega mõistetud

vangistust kannab A. Sergejev aastatel 2020 ja 2021 toimepandu tõttu. Seega möödus vahepeal

päris pikk aeg, kuni ta pani toime uued kuriteod. A. Sergejevi teised varasemad süüdimõistvad

otsused jäävad aastatesse 2006, 2007 ja 2012. Ka luhtunud kriminaalhooldused jäävad praegusest

rohkem kui 10-aasta tagusesse aega. Seetõttu leiab kolleegium kaitsjaga nõustudes, et A. Sergejevi

varasematele ebaõnnestunud katseaegadele ei saa kuigi suurt kaalu anda.

8. Kolleegium jagab ka kaitsja seisukohta, et maakohtu määruses on osaliselt ekslikult tuginetud

vangla antud iseloomustusele. Maakohus leidis, et A. Sergejevi hoiakud pole muutunud, võttes

aluseks vangla iseloomustuse selle osa, mis puudutab tema kuritegeliku meelsuse kirjeldust

(määruse lk 6 ja 7, p 22). Samas nähtub vangla kirjutatust, et järeldus kuritegeliku hoiaku kohta

on tehtud üksnes A. Sergejevi varem toime pandud süütegude põhjal (vt vangla iseloomustuse

lk 4) ja sellega ei peetud silmas tema praegust meelsust. Vangla on selle järel pannud kirja hoopis

laused, et „[k]innipeetaval on olemas plaanid tulevikuks. Väidab, et kuritegude toimepanemisega

on rohkem kaotada kui võita, väärtustab oma perekonda, soovib õppida, vabanedes tööle minna

ja enam mitte kuritegusid sooritada. Kinnipeetaval on olemas realistlikud seaduskuulekad

eesmärgid, mille poole ta püüdleb“ (vangla iseloomustuse lk 4). Seega tegi maakohus

kaalutlusvea, kui järeldas vangla iseloomustuse põhjal, just nagu poleks A. Sergejevi hoiak

muutunud. Vangla kirjeldusest tema praeguse hoiaku kohta nähtub pigem vastupidine, et temas

on siiski positiivne muutus toimunud.

9. Sellegipoolest ei pea kolleegium A. Sergejevi vabastamist veel võimalikuks. Selle seisukoha

tingib ohuprognoos, mis lähtub tema varasemast elukäigust ja nende kuritegude toimepanemise

asjaoludest, mille eest kannab ta vangistust. Kuigi A. Sergejevi varem toime pandud kuritegudest

on möödunud pikk aeg ja nende eest mõistetud karistused on kustunud, saab ja tema puhul ka

tuleb vangistusest enne tähtaega vabastamise üle otsustamisel kasutada arhiveeritud

karistusandmeid. Toime pandud kuritegude arv, iseloom, raskus ja toimepanemisest möödunud

aeg on olulised asjaolud, mis aitavad hinnata uute kuritegude ohtu. (Vt senist praktikat muutvalt

RKKK 15.02.2023, 1-15-1446/76, p 15.) Kõnekaks võib pidada seda, et A. Sergejev tunnistati

süüdi ja teda karistati Viru Maakohtu 5. juuni 2013. a otsusega just narkojoobes (sh amfetamiini

tarvitanuna) mootorsõiduki juhtimise eest. Teda on koguni seitse korda karistatud narkootiliste

ainete tarvitamises seisnevate väärtegude toimepanemises, viimati 18. juunil 2020, mis oli ligi

kaheksa kuud enne tema kinnipidamist 4. veebruaril 2021. Viru Maakohtu 12. aprilli 2022. a

otsusest nähtub, et A. Sergejev käitles ajavahemikul 18. novembrist 2020 kuni 4. veebruarini 2021

grupis järjepidevalt suures koguses amfetamiini, mis seisnes muu hulgas selles, et ta omandas

ning hoidis, pakendas, vedas, töötles ja turustas seda. Tal oli neid käitlemistegusid tehes varalise

kasu saamise eesmärk. Samast kohtuotsusest selgub seegi, et ta omandas koos teise isikuga juba

2020. aasta algusest erinevaid vahendeid, valmistamaks amfetamiini suures koguses.

10. Toodud asjaoludel võib öelda, et A. Sergejev on olnud pikaajaliselt narkootiliste ainetega

(peamiselt ilmselt amfetamiiniga) puutumuses ning eelmised (nii kriminaal- kui ka väärteokorras

mõistetud) karistused teda sellest hoiduma ei pannud, vaid ta otsustas suisa organiseeritult ja

süsteemsemalt suures koguses amfetamiini käitlemisega tegeleda. Ehkki vangla saadetud

4(4)

materjalides on kirjas, et A. Sergejevil uimastisõltuvust pole ja ta on läbinud sõltuvust puudutava

sotsiaalprogrammi, on tema puhul tagasilanguse oht märgitud põhjustel suur ja seda ohtu

elektrooniline valve ei kõrvalda.

11. Määruskaebuses on tuginetud sellele, et A. Sergejev oli varem toimepandu ajal noor ja tal polnud

perekonda. Esiteks märgib kolleegium, et ta oli nende kuritegude toimepanemise ajal, mille eest

mõisteti talle praegu kantav karistus, juba üle 30-aastane, kuid tegeles ikka narkootiliste ainetega,

kusjuures rohkem kui varem. Teiseks on vangla iseloomustuses kirjas, et A. Sergejev kohtus enda

elukaaslasega 2012. aastal, viimasel oli 2008. aastal sündinud poeg ja nad said ühise lapse

2014. aastal. Järelikult pole perekonna olemasolu avaldanud varem A. Sergejevile piisavat mõju,

et panna teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Kahetsusväärselt otsustas ta sellest

hoolimata hakata tegelema narkootilise aine järjepideva käitlemisega grupis ja seda ainet lausa ise

töödeldes ning turustades. Needki tõsiasjad kõnelevad A. Sergejevi vabastamise kahjuks.

12. Vaatamata kindla töökoha olemasolule on tähelepanuväärne ka see, et A. Sergejev käitles

narkootilist ainet varalise kasu saamise eesmärgil. Arvestades seda ja varasemat sagedast

kokkupuudet narkootikumidega, võib tema puhul lugeda tavapärasest suuremaks võimaluse, et

majanduslike raskuste ilmnemisel otsustab ta taas narkootilisi aineid käidelda. Seepärast ei pea

kolleegium põhjendatuks määruskaebusest tulenevat seisukohta, et A. Sergejevi majanduslik

olukord ei peaks tema vabastamist takistama. Narkokuritegudega sissetuleku hankimine on uute

kuritegude soodusteguriks, mida on oluline arvestada. Kolleegium lisab, et Viru Maakohtu

5. juuni 2013. a otsusest nähtub A. Sergejevi karistatus varguste ja röövimise eest, mis osutab

sellele, et ta on ka märksa varem püüdnud kuritegudega varalist kasu saada. Vabaduses olles ei

muutunud see isegi aastaid hiljem, kui ta pani varalise kasu saamiseks toime narkokuriteod.

13. Kokkuvõttes on A. Sergejevi puhul uute kuritegude toimepanemise oht veel liiga suur, et teda

vabastada tingimisi enne tähtaega. Seda ei kaalu üles tema vabastamise kasuks kõnelevad

asjaolud. Seetõttu ja juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1,

jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 27. veebruari 2024. a määruse muutmata ja

määruskaebuse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)