2-22-965/62 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Ulvi Loonurm ja Leanika Tamm

Määruse kuupäev

03.04.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-965

Tsiviilasi

Eesti Maaülikooli hagi X vastu eluruumi vabastamise

nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 09.01.2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Eesti Maaülikooli apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): Eesti Maaülikool (registrikood

74001086), volitatud esindajad hankeosakonna juhataja

KK ja arendusjuht LP ning lepinguline esindaja

vandeadvokaat Siret Saks (e-post XXX)

Kostja (vastustaja): X (XXXXXXXXXXX), lepingulised

esindajad vandeadvokaadid Allar Jõks (e-post XXX) ja

Marcus Niin (e-post XXX)

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 01.04.2024, millel osalesid pooled ja

nende esindajad

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 09.01.2023 otsus ning kinnitada poolte Eesti

Maaülikooli (hageja) ja X (kostja) kompromiss järgmistel tingimustel:

a. pooled lepivad kokku üürilepingu tingimused, mille ese on kinnistu registriosa

nr XXXXXX koosseisu kuuluv maaüksus (katastritunnus XXXXXX, asukoht

XXX, pindala 4571 m², sihtotstarve elamumaa), millel asub 3 hoonet järgmiste

kasutusotstarvetega: 1) XXX peahoone – elamu, 2) XXX tall-tõllakuur, 3) saun;

b. üürilepingu tähtaeg kestab kuni 01.04.2029;

c. kostja tasub elamukompleksi kasutamise eest üüri 300 € kuus ja seda

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil alates 2025. a suurendades üüri 4% võrra

eelmise perioodi üürist; üür tasutakse iga kuu 15. kuupäevaks arvel märgitud

pangakontole; kostja tasub kõrvalkulud vastavalt hageja edastatud arvele

samuti iga kuu 15. kuupäevaks;

d. üürilepingu tähtaja möödumisel, st kohe pärast 01.04.2029 vabastab kostja

elamukompleksi ilma täiendavate tingimusteta ja selles osas on hagejal õigus

pöörata kohtumäärus väljatõstmisnõudes kohe ka sundkorras täitmisele;

01.04.2029 loetakse saabunuks ka TMS § 180 lg-s 1 märgitud vabatahtliku

täitmise tähtaeg;

e. pooled on kokku leppinud kinnistusraamatu registriossa nr XXXXXX järgmise

märkuse kandmises: „Kinnistu koosseisu kuuluv katastriüksus tunnusega

XXXXXX on koormatud tähtajalise üürilepinguga kuni 01.04.2029, üürnik X

(isikukood XXXXXXXXXXX)“;

2 (3)

f. kostja palub kanda eelmises punktis nimetatud märkuse kinnistusraamatu

registriosa nr XXXXXX kolmandasse jakku ja hageja annab selleks oma

nõusoleku; kui märkuse kinnistusraamatusse kandmisel on vaja tasuda

riigilõivu, siis tasub selle kostja, kes palub kinnistusraamatu pidajal anda selleks

tähtaja.

g. elamukompleks antakse üürile selle praeguses seisukorras, sh ei vastuta hageja

selle eest, et see vastaks eluruumi nõuetele; kostja ei eelda üürilepingu kestvuse

ajal (5 aastat), et hageja teeks elamukompleksile parendusi, aga hageja

parandab üürilepingu eseme olulised kahjustused, mis tekivad pärast

kompromissi sõlmimist;

h. pooled

lepivad

kokku,

et

elamukompleks

pole

tööandja

eluruum;

elamukompleksi vabastamise tähtaja saabumisel puudub kostjal mistahes

nõudeõigus hagejalt teise eluruumi saamiseks (VÕSRS § 15 lg 4), aga kui tal

peaks selline õigus olema, siis loobub ta sellest käesolevaga tagasivõtmatult ja

lõplikult;

i. kostja ei tee elamukompleksile olulisi parendusi ilma hageja eelneva kirjaliku

nõusolekuta ega nõua mh kuni kompromissi sõlmimiseni tehtud parenduste ja

kulutuste hüvitamist.

2. Edastada kompromissi kinnitav kohtumäärus pärast sellele jõustumismärke

kandmist Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kompromissi punktides e ja f

kajastatud kinnistamisavalduse alusel kandemenetluse algatamiseks. Teatada

kinnistusosakonnale, et pooled soovisid endiga suhtlemist määruse sissejuhatuses

märgitud esindajate ja nende e-posti aadresside vahendusel.

3. Tsiviilasja nr 2-22-965 menetlus lõpetada.

4. Tagastada apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust 350 € samale saajale

ja pangakontole, nagu lõiv tasuti.

5. Kompromissiga hõlmamata menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta poolte

endi kanda, v.a tagastatav riigilõiv. Menetluskulusid pole vaja rahaliselt kindlaks

määrata.

Edasikaebamise ja jõustumise kord

Käesolevale kohtumäärusele ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule ja määrus jõustub selle

teatavaks tegemisel.

MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Maaülikool (hageja) esitas 20.01.2022 Pärnu Maakohtule hagi X (kostja) vastu

eluruumi vabastamise nõudes. Hageja palus kohustada kostjat vabastama ja üle andma hagejale

kuuluv elamukompleks asukohaga XXX (registriosa nr XXXXXX, katastritunnus XXXXXX,

edaspidi: elamukompleks) ja sellel asuvatele hoonetele juurdepääsu tagavad vahendid või

väljaandmisest keeldumise korral tõsta kostja ja temale kuuluvad asjad elamukompleksilt välja.

Hageja väitel töötas kostja alates 07.07.1992 XXX, kuid alates 11.07.2021 on tema ametikoht

koondatud. Kostja kasutas elamukompleksi 03.09.1992 sõlmitud üürilepingu alusel. Pooled uue

üürilepingu tingimustes kokkuleppele ei jõudnud ja uut üürilepingut pole sõlmitud. Kostja ei

ole elamukompleksi vabastanud.

2. Kostja vaidles hagile vastu.

3. Maakohus jättis hagi 09.01.2023 otsusega (vaidlustatud otsus) rahuldamata. Menetluskulud

jättis maakohus hageja kanda ja määras need kindlaks rahaliselt.

3 (3)

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega

hagi rahuldada. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

5. Pooled esitasid 01.04.2024 istungil ringkonnakohtule kompromissi määruse resolutsioonis

märgitud tingimustel. Kompromissis sisaldub hageja taotlus apellatsioonkaebuse esitamisel

tasutud riigilõivu osaliseks tagastamiseks ja poolte ühine taotlus kohtumääruse saatmiseks

kinnistusraamatu pidajale.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus kinnitab esitatud kompromissi, tühistab vaidlustatud otsuse ja lõpetab

tsiviilasja menetluse (TsMS § 645 lg 1 ja § 428 lg 1 p 4).

7. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine TsMS § 430 lg-s 3 toodud aluseid, mis takistaks asja

lahendamist kompromissiga. Pooli esindasid menetluses advokaadid ja lisaks kinnitasid pooled

kompromissi esitamisel, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise

õiguslikest tagajärgedest, sh TsMS §-des 430 ja 432 sätestatust. Ringkonnakohus on pooltele

selgitanud menetluse kompromissiga lõpetamise tagajärgi kaebuse menetlusse võtmise

määruses.

8. Kompromiss sisaldab kinnistamisavaldust. Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud

kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist (TsMS § 430 lg 6). Poolte taotluse

alusel edastab kohus kompromissi kinnitava kohtumääruse kinnistusraamatu pidajale kande-

menetluse algatamiseks.

9. Hageja palus tagastada poole apellatsioonkaebustelt tasutud riigilõivust, selle taotluse saab

ringkonnakohus TsMS § 150 lg 2 p 1 ja § 150 lg 3 alusel rahuldada. Kaebuselt tasuti lõivu

700 €, seega kuulub tagastamisele 350 €. Vastavalt taotlusele tuleb tagastatav summa kanda

samale pangakontole, millelt lõiv tasuti.

10. Ülejäänud menetluskulud jäävad vastavalt poolte kokkuleppele ja TsMS § 168 lg-le 3

poolte endi kanda.

11. Pooled välistasid kompromissi kinnitavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise

õiguse, mistõttu ei saa käesolevat määrust vaidlustada – see on kooskõlas TsMS § 661 lg-ga 4.

Määrus jõustub teatavaks tegemisel (TsMS § 466 lg 3 ls 2).

(allkirjastatud digitaalselt)