3-24-883/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Määruse tegemise aeg ja koht

03.04.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-883

Haldusasi

Xi

esialgse

õiguskaitse

taotlus

Tallinna

Vangla

kohustamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – X

Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Ann-Enel

Valter

Menetlustoiming

Menetlusabi taotluse ja esialgse õiguskaitse taotluse

lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde Xi vanglasisese isikuarve väljavõte.

2. Rahuldada menetlusabi taotlus ning vabastada taotleja esialgse õiguskaitse taotluselt

riigilõivu tasumisest.

3. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

4. Edastada määrus teadmiseks Tallinna Vanglale.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole

määrus edasikaevatav.

ASJAOLUD

1. X (kaebaja) esitas 15.02.2024 Tallinna Vanglale taotluse nr 5-8-24-3463-1, milles soovib,

et Tallinna Vangla annaks kaebajale tahvelarvuti igapäevaseks kasutamiseks. Kaebaja põhjendab

taotlust sellega, et kaebajal on hulganisti erinevaid kohtumenetlusi, milles kaebaja soovib enda

õigusi kaitsta. Kaebaja õpib nii Eesti kui ka Euroopa kohtupraktikat, seadusi ja teisi õigusakte.

2. Tallinna Vangla vastas kaebaja taotlusele 20.03.2024 kirjaga nr 5-8/24/3463-2, et

tahvelarvuti saamiseks tuleb pöörduda igapäevaselt valvurite poole, kes võimalusel väljastavad

tahvelarvuti. Vangla selgitab, et tahvelarvutite arv üksustes on piiratud ja eeskätt väljastatakse

see neile, kellele on kohtust tulnud mingi dokument tutvumiseks. Jätkuvalt on võimalik vanglale

ja kohtule esitada pöördumisi paberkandjal.

3. Kaebaja esitas 23.03.2024 vaide vangla 20.03.2024 vastuskirjale.

4. Kaebaja esitas 24.03.2024 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles

soovib vaidemenetluse ajaks vangla kohustamist võimaldama kaebajale tahvelarvuti kasutamist

iga päev. Kaebaja põhjendab taotlust sellega, et kaebajal on tahvlit vaja enda õiguste kaitsmiseks,

kohtuga suhtlemiseks ja kohtule dokumentide esitamiseks, uudiste ja õppematerjalide

vaatamiseks.

5. Tallinna Halduskohus palus 25.03.2024 kohtunõudes esitada Tallinna Vanglal seisukoht

kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusele.

2(4)

6. Tallinna Vangla esitas 01.04.2024 kohtule seisukoha esialgse õiguskaitse taotlusele.

Tallinna Vangla selgitas, et kaebaja on esitanud 23.03.2024 vaide (registreeritud nr-ga

5-15/24/77-1), mida vangla ei ole kohtule seisukoha esitamise hetkeks lahendanud. Tallinna

Vangla leiab, et esialgse õiguskaitse taotlus ei ole põhjendatud ning kaebajal puudub ülekaalukas

õiguskaitsevajadus.

KOHTU PÕHJENDUSED

Menetlusabi taotluse lahendamine

7. Kohus rahuldab kaebaja menetlusabi taotluse esialgselt õiguskaitse taotluselt riigilõivu

tasumisest vabastamiseks.

8. Vastavalt riigilõivuseaduse (edaspidi RLS) § 60 lg-le 6 tasutakse halduskohtule esialgse

õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 20 eurot.

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale

menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid

tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada,

et kavandatav menetluses osalemine on edukas. HKMS § 112 lg 1 punkt 1 sätestab, et füüsilisele

isikule ei anta menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa menetlusabi taotleja kahekordset keskmist

ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise

kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed,

ülalpidamiskohustuse täitmiseks ettenähtud summa, mõistlikud kulutused eluasemele,

transpordile ning muud vältimatud kulutused, kusjuures muud vältimatud kulutused võib maha

arvata igakuiselt kuni 75 protsendi ulatuses töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud

kuutasu alammäärast. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise kiireloomulisust ja

menetlustõhususe põhimõtet arvestades ei lähtu kohus menetlusabi taotlust lahendades praegusel

juhul hinnangust esialgse õiguskaitse taotluse eduväljavaatele.

9. Taotlejal sissetulek menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu jooksul puudub.

Kohus võtab taotleja vanglasisese isikuarve väljavõtte perioodi 24.11.2023 - 23.03.2024 kohta

käesoleva asja materjalide juurde HKMS § 62 lg 2 alusel. Nimetatud andmetele tuginedes ei ole

taotleja sissetulek esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumiseks piisav. Seega on

menetlusabi andmine lubatav ning kohus vabastab taotleja esialgse õiguskaitse taotluselt

riigilõivu tasumisest.

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

10. Kaebaja taotleb vaidemenetluse ajaks esialgse õiguskaitse kohaldamist, paludes taotluses

Tallinna Vangla kohustamist võimaldama kaebajale tahvelarvuti kasutamist iga päev.

11. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal

algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui

vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või

võimatuks. Esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal

(HKMS § 249 lg 2). Vaidemenetluse käigus tehtud esialgse õiguskaitse määrus kehtib kuni: 1)

vaide esemeks olevas nõudes halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni, kui selle tähtaja

jooksul kaebust ei esitata; 2) kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi

vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni, kui vaide esemes olevas

nõudes esitatakse tähtaegselt halduskohtule kaebus (HKMS § 249 lg 4). Esialgse õiguskaitse

määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse

perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3). Esialgse

õiguskaitse taotluse lahendamisel tuleb kohtul seega hinnata taotluse lubatavust (HKMS § 249

lg 1) ning taotluse lubatavuse korral selle põhjendatust (HKMS § 249 lg 3).

12. Taotlusest nähtuvalt on kaebaja 23.03.2024 esitanud Tallinna Vanglale vaide seoses temale

tahvelarvuti igapäevase kasutamise võimaldamisega. Ka Tallinna Vangla on kohtule kinnitanud,

3(4)

et selline vaie on taotleja poolt esitatud ning vangla ei ole vaiet veel lahendanud, seega on

vaidemenetlus pooleli. Taotleja on esitanud esialgse õiguskaitse taotluse vaidemenetluse ajaks

ning kohtu hinnangul on esialgse õiguskaitse taotlus lubatav.

13. Kohus leiab, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata.

14. Kohus peab esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel esmalt kindlaks tegema, kas taotlejal

on esialgse õiguskaitse vajadus ehk kas taotleja jaoks saabuvad pöördumatud rasked tagajärjed

või peab taotleja taluma ebamõistlikke piiranguid. Esialgse õiguskaitse vajadus on üks taotluse

lubatavuse eeldustest, mis ühtlasi tähendab, et see on üks taotluse rahuldamise eeldustest. Isikul

on esialgse õiguskaitse vajadus juhul, kui esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamata jätmisel ei

oleks isikul ka soodsa otsuse korral oma kaebusega taotletava eesmärgi saavutamine võimalik,

või ka juhul, kui sellist eesmärki oleks küll võimalik saavutada, ent esialgse õiguskaitse

mittekohaldamine võiks kaebaja jaoks kaasa tuua tarbetult koormavaid tagajärgi, mille hilisem

heastamine ei oleks mõistlik. Esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel tuleb arvestada abinõu

kohaldamata jätmise vahetut ning faktilist mõju isiku olukorrale (nt Tartu Ringkonnakohtu

12.05.2014 määrus nr 3-14-50441, p-d 10−11).

15. Kaebaja põhjendab esialgse õiguskaitse vajadust eeskätt sellega, et kaebajal on tahvelarvuti

igapäevane kasutamine vajalik seoses tema arvukate kohtumenetlustega, milles on tal vaja enda

õigusi kaitsta, kohtule dokumente esitada ning kohtuga suhelda. Samuti nähtub taotlusest, et

tahvelarvuti kasutamine on vajalik ka uudiste lugemiseks ja õppematerjali vaatamiseks.

16. Vangistusseaduse (VangS) § 28 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus kirjavahetusele ja

telefoni (välja arvatud mobiiltelefoni) kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused.

Kirjavahetus ja telefoni kasutamine toimub vangla sisekorraeeskirjades sätestatud korras. VangS

§ 11 lg 4 kohaselt kõik vaided ja taotlused haldusmenetluse algatamiseks või haldusmenetluse

käigus esitatakse kirjalikult, kui valdkonna eest vastutav minister ei ole määrusega lubanud ka

suulise taotluse esitamist. Turvalise tehnilise võimekuse olemasolu korral võib vangla

võimaldada vaiete, taotluste ja muude pöördumiste koostamist ning esitamist kirjaliku vormi

asemel elektroonilises vormis. Elektroonilises vormis esitatud vaie, taotlus või muu pöördumine

kinnitatakse elektrooniliselt. VangS § 11 lg 10 sätestab, et kinnipeetav kinnitab käesolevas

seaduses sätestatud juhtudel dokumentide kättesaamise või nendega tutvumise allkirjaga.

Turvalise tehnilise võimekuse olemasolu korral võib vanglateenistus lubada kinnipeetaval

haldusaktide ja muude dokumentide kättesaamist või nendega tutvumist kinnitada ka

elektrooniliselt. VangS § 31¹ kohaselt on kinnipeetaval lubatud kasutada internetti

vanglateenistuse poolt selleks kohandatud arvutites, mille kaudu on vanglateenistuse järelevalve

all võimaldatud juurdepääs ametlikele õigusaktide andmebaasidele, kohtulahendite registrile,

Riigikogu veebilehele ja õiguskantsleri veebilehele. Kinnipeetaval on keelatud juurdepääs

veebilehe osale, mis võimaldab elektroonilist suhtlemist.

17. Kohtu hinnangul puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus, kuidvõrd kaebajal puudub

subjektiivne õigus nõuda tahvelarvuti igapäevast kasutamist. Kohtule teadaolevalt on kaebaja

kogenud menetlusosaline ja saanud enne tahvelarvutite kasutuselevõttu nii kohtule kui ka

vanglale edukalt pöördumisi esitada ka kirjalikult. See tähendab, et kaebajale ei teki esialgse

õiguskaitse kohaldamata jätmisel pöördumatult raskeid tagajärgi juba vaidemenetluse ajal, sest

kaebaja saab kohtumenetlustes enda õigusi kaitsta sõltumata asjaolust, kas ta igapäevaselt

tahvelarvutit kasutada saab. Tallinna Vangla on kohtule selgitanud, et nendele kinnipeetavatele,

kellele on kohtuotsus või -määrus vastuvõtmiseks ootel, on tahvelarvuti kasutamiseks andmine

prioriteetsem. Vangla üksus saab sellistest kinnipeetavatest igapäevaselt ülevaate. Seega juhul,

kui kohtumenetluses koostatakse dokument, mis tuleb kaebajale kätte toimetada või millega

kaebajal tutvuda tuleb, võimaldatakse kaebajale tahvelarvuti kasutus. Lisaks on vangla kohtule

selgitanud, et uudiste ja õppematerjalidega tahvelarvutites tutvuda ei saa ning kaebaja eesti keele

õppes ei osale. Kohus selgitab kaebajale täiendavalt, et soovitud uudistega saab kaebaja endiselt

tutvuda nii televisiooni, raadio kui ka ajalehtede vahendusel ning soovitud õigusaktide ja

kohtupraktikaga saab kaebaja jätkuvalt tutvuda vanglateenistuse poolt kohandatud arvutivõrgus

4(4)

üksuse arvutis, esitades vastavasisuline taotlus vangale. Samuti on vangistust puudutavad

õigusaktid olemas ka väljaprinditult ning vajadusel on õigusakte võimalik kaebajal laenutada

raamatukogu vahendusel. Seega ei esine kohtu hinnangul selliseid asjaolusid, mille pinnalt saaks

järeldada kaebajale pöördumatult raskete tagajärgede tekkimist juba vaidemenetluse ajal.

18. Kuna esialgse õiguskaitse vajadus puudub, ei kaalu kohus puudutatud isiku õigusi ja

avalikku huvi ega hinda vaide perspektiive.

19. Eeltoodud põhjustel jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm

Kohtunik