2-21-5726/20 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedLõpetada A. P. (pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti A. P. (pankrotis) pankrotimenetlus on võlausaldajatel tunnustatud nõuete eest jäänud raha
Legislator headnote
AI generated2-21-5726/20 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Lõpetada A. P. (pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti A. P. (pankrotis) pankrotimenetlus on võlausaldajatel tunnustatud nõuete eest jäänud raha
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUMÄÄRUS
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Piret Rõuk
Kohtujurist
Evelin Neltsas
Määruse tegemise aeg ja koht
03. aprill 2024.a, Lubja 4 Tallinn
Tsiviilasja number
2-21-5726
Tsiviilasi
A. P. (pankrotis) pankrotimenetlus
Menetlustoiming
Pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu pärast
pankroti
väljakuulutamist,
võlgniku
kohustustest
vabastamise menetluse algatamise otsustamine
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Võlgnik: A. P. (isikukood xxxx, elukoht xxxx)
Pankrotihaldur: Maire Arm (Maria Mägi Advokaadibüroo,
asukoht Tatari 25, 10116 Tallinn; e-post: maire@mmab.ee)
Menetlustoimingu tegemise
viis
kirjalik menetlus
Resolutsioon
1. Lõpetada A. P. (pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti
väljakuulutamist.
2. A. P. (pankrotis) pankrotimenetlus on võlausaldajatel tunnustatud nõuete eest jäänud raha
saamata PankrS § 153 lg 1 p 2 järgu nõuete eest alljärgnevalt:
Võlausaldaja nimi, isiku- või registrikood
Tunnustatud
nõue (eurodes)
Jaotis (%)
H AS (xxxx)
1868,43
5,64
O OÜ (xxxx)
6338
19,14
O OÜ (xxxx)
1012,24
3,06
O OÜ (xxxx)
13362,62
40,36
T AS (xxxx)
1940,39
5,86
OÜ G (xxxx, G OÜ xxxx õigusjärglane)
622,37
1,88
A OÜ (xxxx, A AS xxxx õigusjärglane)
1167,32
3,52
A OÜ (xxxx)
6799,80
20,54
Kokku
33 111,17
Vastuväiteid nõuetele pole esitatud.
3. Vabastada Maire Arm pankrotihalduri kohustustest A. P. (pankrotis) pankrotimenetluses.
4. Määrata A. P. (pankrotis) pankrotihalduri Maire Armi töötasuks 739,20 eurot (sisaldab
käibemaksu).
5. Määrata A. P. (pankrotis) pankrotihalduri tasu hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta
riigi tuludesse välja, summas 476,40 eurot (sisaldab käibemaksu). Maksta riigi vahenditest
välja pankrotihalduri tasu katteks 476,40 eurot Maria Mägi Advokaadibüroo
arvelduskontole xxxx.
6. Pankrotimenetluses hüvitamata pankrotihalduri tasu 262,80 eurot jätta A. P. (pankrotis)
kanda.
7. Jätta A. P. (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus algatamata.
8. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
9. Kohtumäärus saata võlgnikule ja pankrotihaldurile ja edastada täitmiseks Riigi
Tugiteenuste Keskusele.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib võlgnik või menetluse lõpetamisele vastuväite esitanud võlausaldaja
esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul
alates määruse kättetoimetamisest.
Maakohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja
kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale, võib menetlusabi taotleja või
saaja
või
Eesti
Vabariik
Rahandusministeeriumi
või
rahandusministri
määratud
Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse.
Asjaolud
Harju Maakohtu 01.06.2021 määrusega kuulutati välja võlgniku pankrot. Pankrotihalduriks on
kohtu poolt määratud Maire Arm. 19.10.2021 kohtumäärusega kinnitati võlausaldajate
nimekiri, mis jõustus 05.11.2021. Pankrotihalduri 20.12.2023 aruande kohaselt on
pankrotimenetlus jõudnud seisu, kus on ilmne, et puuduvad reaalsed võimalused võlausaldajate
nõuete rahuldamiseks, vara tagasivõitmiseks või tagasi nõudmiseks. Samuti puudub
pankrotipesal igasugune vara massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike
väljamaksete tegemiseks. Halduri hinnangul esinevad alused pankrotimenetluse lõpetamiseks
raugemise tõttu. Haldur on seisukohal, et käesoleval juhul esinevad alused võlgniku
kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks kuni 2022 aasta 30. juunini kehtinud
PankrS § 171 lg 2 p 4 ja FIMS 45 lg 3 p 4 alusel, kui võlgnik on viimase kolme aasta jooksul
enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud
võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka
vara raiskamist. Haldur on varem kohut teavitanud, et võlgnik tegeleb hasartmängudega ning ei
ole suuteline võlausaldajate huvides raha kõrvale panema. Pankrotihaldur on korduvalt, nii
kirjalikult kui suuliselt, võlgnikku teavitanud olukorra tõsidusest ja palunud käituda
vastutustundlikult, kuid võlgnik ei ole seda teinud, ilmselt ei ole soov võlgadest vabaneda
olnud piisavalt läbimõeldud ja üldse teostatav. Haldur lisab käesolevale aruandele võlgniku
kontode valikulisi filtreeritud väljavõtteid (Olympic Casino, Pafer, Trustly maksed), millega
kohtule näitlikustada võlgniku tegevust viimaste aastate jooksul. FIMS tõlgenduse järgi on tegu
raiskamisega, mis ei võimalda võlgnikku kohustustest vabastada, kuna ta on võlausaldajate
huvides raha kogumise asemel selle kasiinodes maha mänginud. Veelgi enam – võlgnik on ise
muutnud pankrotihalduri poolt pangakontole seatud seaduses ettenähtud limiite, et suuremal
hulgal raha kasiinodes kasutada. Halduri poolt vastava etteheite saamisel lubas võlgnik
tagastada üle limiidi kasutatud summad, kuid seda ei ole toimunud. Pankrotihaldur on
korduvalt teinud katseid võlgnikku suunata vastutustundlikule käitumisele, mida võlgnik on
lubanud, kui see ei ole leidnud tegudes väljendust ning kasiinodes mängimine on jätkuv
tegevus. Haldur leiab, et kohustustest vabastamise menetluse algatamine eeldab võlgniku
reaalset soovi ja püüdluseid, mida antud juhul ei ole mitme aasta vältel olnud näha, samuti ei
seda võimalik eeldada ka tulevikus. Pankrotivara, millele oleks võimalik pöörata sissenõuet
täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, võlgnikul puudub. Vara välistamise ja
tagasivõitmisega seotud nõudeid käesolevas menetluses ei ole. Massikohustuste katteks ei ole
väljamakseid tehtud. Jaotise alusel ei ole ühelegi võlausaldajale raha makstud. Pandiga tagatud
nõuded antud menetluses puuduvad. Müümata ja teistelt isikutelt saadaolev vara puudub.
Maksu-ja Tolliameti andmetel on võlgniku töötasu 2022.a. olnud brutos 12 125,29 eurot,
laekumine Tervisekassast summas 190,26 eurot. Võlgniku töötasu on 2023.a. olnud brutos
10190,93 eurot. Võlgniku tööandjaks on T OÜ. Pankrotimenetluses puudus valitsetav vara.
Läbivaatamata hagid puuduvad ning uusi hagisid haldur esitada ei kavatse. Võlgniku
maksejõuetus on põhjustatud kohustustest, mille täitmiseks võlgnikul reaalne võimalus puudus
ning kasiinosõltuvusest. Haldur palub lõpetada võlgniku pankrotimenetlus peale pankroti välja
kuulutamist raugemise tõttu juhul, kui võlausaldaja või kolmas isik ei tasu kohtu deposiiti
vähemalt 2000 eurot, vabastada pankrotihaldur Maire Arm pankrotihalduri kohustustest ja
mitte algatada võlgniku A. P. suhtes kohustustest vabastamise menetlust. Kuna võlgnik on
varatu palub haldur tasu välja mõista võlgnikult, anda võlgnikule menetlusabi pankrotihalduri
tasu katteks ja määrata nende hüvitamise riigi vahenditest summas 476,40 eurot (sh
käibemaks), kandmisega Maria Mägi Advokaadibüroo arvelduskontole xxxx. Ülejäänud tasu
summas 262,80 eurot jätta võlgniku kanda.
15.02.2024 kohtunõudega andis kohus võlgnikule ja kõikidele võlausaldajale 10 päevase
tähtaja soovi korral esitada seisukoht pankrotihalduri ettepaneku osas, mitte algatada võlgniku
suhtes kohustustest vabastamise menetlust. Võlgnik on kohtunõude kätte saanud 15.02.2024
KÄPO-s ja O OÜ 16.02.2024 AET-s. H AS, T AS, G OÜ ja A OÜ on kohtunõude kättesaamist
kinnitanud 16.02.2024. O OÜ-le on kätte toimetatud TsMS § 3111 lg 51 alusel. T AS nõustub
pankrotihalduri ettepanekuga menetluse lõpetamiseks. A OÜ annab teada, et tal puuduvad
vastuväited pankrotihalduri ettepaneku osas. O OÜ teatab, et toetab pankrotihalduri avaldust
lõpetada pankrotimenetlus ning jätta kohustustest vabastamise menetlus algatamata. Võlgnik on
saanud töötasu, millest oleks saanud teha võlausaldajatele väljamakseid, mida võlgnik aga ei
teinud, vaid raha kogumise asemel mängis selle kasiinodes maha. Võlgnikul on eeltooduga
kahjustanud võlausaldajate huve. Võlausaldaja leiab, et kui võlgnik juba rikub kohustusest
vabastamise menetluse nõudeid, ei ole võlausaldaja hinnangul põhjendatud võlgnikule
võimaldada ka kohustustes vabastamist.
Kohtumääruse põhjendused
Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 68 lg 2 sätestab, et enne käesoleva seaduse
jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade
ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse
redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta
30. juunini.
Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega. PankrS §
158 lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude
katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama ja
lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama PankrS § 162 lõigetes 2 ja
3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab
kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et
pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike
väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud,
märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele
nõuetele esitas võlgnik vastuväite. PankrS § 158 lg 6 järgi ei lõpeta kohus menetlust
käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste
ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Kohus
teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude
katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti.
31.01.2024 määrusega kohustati pankrotimenetluse jätkamisest huvitatud isikut tasuma 2000
eurot kohtu deposiiti. Vastavasisuline teade on avaldatud Ametlikes Teadaannetes. Deposiiti
tuli tasuda hiljemalt 09.02.2024. Huvitatud isikud ei ole teavitanud deposiiti tasumisest ja
kohtute infosüsteemist seda ka ei nähtu. Asjas on tuvastatud, et pankrotivarast ei jätku
massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.
Kohtule esitatud 20.12.2023 aruandest nähtub, et puuduvad reaalsed võimalused
võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, vara tagasivõitmiseks või tagasi nõudmiseks.
Pankrotihaldur on pankrotimenetluse ajal 31.08.2023 esitanud ettekande, milles ta toob esile,
et pankrotimenetlust pole saanud lõpetada võlgniku rahalise käitumise tõttu. Nimelt ei ole
õnnestunud teha võlgniku sissetulekutest kinnipidamisi vastavalt seaduses ettenähtud
rahalistele piirangutele. Pankrotimenetluse alguses arestis pankrotihaldur tavapäraselt
võlgniku konto miinimumi ulatuses ning selgitas võlgnikule tema õiguseid ja kohustusi
ülejäänud rahasumma kogumiseks võlausaldajate huvides. Kuna võlgnik töötas (töötab samas
kohas praegugi) ja tal oli/on arvestatav sissetulek, oleks võlgniku kontole pidanud igakuiselt
kogunema teatud summa. Kuna võlgnikule oli jäänud ka internetipanga õigused, kasutas
võlgnik seda ära ning suurendas ise oma konto kasutamise limiidid maksimumini. Seega
käitus võlgnik viisil, mis ei võimaldanud võlausaldajatele koguda mitte midagi. Kui haldur
selle avastas, selgus ka, et võlgnik tegeleb hasartmängudega, millele kulutab oma sissetuleku
täielikult. Haldur edastas võlgnikule arvestused, milles näitas puuduoleva summa suurust ning
on ka korduvalt võlgnikuga vestelnud, selgitades, et sellisel viisil ei ole võlgadest vabanemine
mõeldav. Halduril oleks võimalik ka võlgniku konto uuesti arestida viisil, kus tal puudub
internetipanga võimalus, siiski leiab haldur, et vägisi ei ole võimalik inimest sundida
võlgadest vabanema ning igal juhul tuleks inimesel muuta oma käitumist ja vabaneda
sõltuvustest. Haldur andis võlgnikule veel ühe võimaluse teenida tasa üle kulutatud summa
võlausaldajatele ning seada endale vabatahtlikult hasartmängu keeld. Haldur on võlgnikule
selgitanud, et vastasel juhul kuulub alustatud menetlus lõpetamisele raugemisega.
20.12.2023 aruandele lisatud lisadest nähtub, et võlgnik on:
1) Olympic Casinole perioodil 01.01.2021-31.12.2022 maksnud 2860 eurot ja perioodil
01.01.2023-20.12.2023 maksnud 1844 eurot;
2) Pafer AS-ile perioodil 01.01.2021-31.12.2022 maksnud 2859 eurot (väljaminek 3109-
sissetulek 250) ning perioodil 01.01.2023-20.12.2023 maksnud 5769 eurot;
3) Trustly Group AB on perioodil 01.01.2021-31.12.2022 maksnud võlgnikule 6000
eurot (sissetulek 6330 eurot – väljaminek 330 eurot) ja perioodil 01.01.2023-
20.12.2023 on maksnud võlgnikule 3344 eurot.
Arvestades kõiki sissetulekuid ja väljaminekuid on võlgnik kokku hasartmängudele kulutanud
3988 eurot (2860+1844+2859+5769-6000-3344).
Kuigi hasartmänge mängides võib mängija mõnikord ka võita, ei saa seda kohtu hinnangul
pidada hasartmängudest saadavat sissetulekut
tulutoovaks
tegevuseks
kohustustest
vabastamise menetluse mõistes ning lõppkokkuvõttes mängija kaotab rohkem kui võidab,
nagu ilmestab ka arvelduskontoväljavõtete analüüs.
Haldur on 19.02.2024 saatnud kohtule arvestuse, et alates pankroti väljakuulutamisest 2021
juunist kuni 2023 detsembrini oleks arvestades võlgniku töötasu ja lubatavaid mahaarvamisi
pidanud võlausaldajatele jaotamisele kuuluma kokku 3808,04 eurot. Seega oleks
võlausaldajatele tehtud väljamakseid samas suurusjärgus kui võlgnik hasartmängudega maha
mängis (so 3988 eurot). Võlgnik aga ei ole võlausaldajatele midagi maksnud, vastupidist pole
väitnud ega tõendanud ka võlgnik ise ega võlausaldajad.
Haldur on tõendanud (18.05.2022 ja 12.09.2023 e-kiri, mis on lisatud 19.02.2024
menetlusdokumendile), et ta on pankrotimenetluse ajal korduvalt juhtinud võlgniku
tähelepanu asjaolule, et sissetulekust tuleb tasuda võlausaldajatele ning kohustuste täitmisest
pankrotimenetluse ajal sõltub võlgniku kohustustest algatamise menetlus. Võlgnik oma
käitumist parandanud ei ole.
Koos pankrotiavaldusega esitas võlgnik ka kohustustest vabastamise menetluse algatamise
avalduse. PankrS § 171 lg 2 p 4 kohaselt kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise
menetluse algatamata kui võlgnik on viimase aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist
või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete
rahuldamist. Võlausaldajate huvide kahjustamiseks loetakse muu hulgas vara raiskamist.
Nimetatud säte eeldab seega võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud
tegevust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku
hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje
soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel (vt Riigikohtu 17. aprilli 2013
määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13, p 10).
Pankrotimenetluse eesmärk on PankrS § 2 esimene lause järgi eelkõige võimalikult suures
ulatuses võlausaldajate nõuete rahuldamine, st võlausaldajate varaliste huvide kaitse
(vt Riigikohtu 3. mai 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-30-17, p 12). Riigikohus on rõhutanud,
et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik
olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku
alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue
võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast
parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova
tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (PankrS § 173 lg 1). Samuti ei tohi
võlgnik varjata oma sissetulekuid ja peab andma kohtu nõudmisel informatsiooni oma
majandusliku olukorra kohta (vt Riigikohtu 17. aprilli 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13,
p 11).
Kohtu hinnangul ei vasta võlgniku käitumine eeltoodule ega ole kooskõlas PankrS §-s 2
sätestatud eesmärgiga. Kohus leiab, et hasartmängude mängimine on vara raiskamine. Kohtu
hinnangul tuleb võlgniku eelpool nimetatud vara raiskamist ja võlausaldajate ees kohustuste
täitmata jätmist pidada võlausaldajate huvide kahjustamiseks raske hooletuse tõttu. Kohus
leiab, et ei esine muid asjaolusid, mis õigustaksid kohustustest vabastamise menetluse
algatamist. Kohtu hinnangul ei kuulu rahuldamisele võlgniku avaldus kohustustest
vabastamise menetluse algatamiseks, kuivõrd esinevad PankrS § 171 lg 2 p 4 sätestatud
kohustustest vabastamise menetluse algatamist takistavad asjaolud: võlgnik on raisanud
rahalisi vahendeid, millega on takistanud raske hooletuse tõttu võlausaldajate nõuete
rahuldamist ning kahjustanud võlausaldajate huve.
Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo
tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb
seega lugeda muu asjaolu PankrS § 162 lg 3 tähenduses.
Kooskõlas PankrS §-ga 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud
nõuete osas täitedokumendiks. Võlgnik pankrotimenetluses esitatud nõuetele vastuväiteid ei
esitanud. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri,
kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus vabastab pankrotihalduri Maire Armi võlgniku
pankrotihalduri kohustustest.
Vastavalt PankrS § 65 lg 1 on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.
Pankrotihalduri tasu määrab kohus halduri taotlusel pankrotimenetluse lõppemisel sama
seaduse § 157 punktides 2–6 sätestatud alustel, olles ära kuulanud halduri ja
pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille
kaudu haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti
välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude
katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel.
Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata
nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi
suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses,
sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud
äriregistrisse
füüsilisest
isikust
ettevõtjana
ning
ta
on
käibemaksukohustuslane
käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse
käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane
käibemaksuseaduse tähenduses.
Haldur palub määrata töötasuks 616 eurot, millele lisandub käibemaks summas 123,20 eurot,
kokku
739,20
eurot.
Halduri
töömaht
pankrotiasja
läbiviimisel
tavapäraste
menetlustoimingute tegemisel moodustab 7,0 tundi (sealhulgas valmistumine võlausaldajate
esimeseks üldkoosolekuks koos ettekande koostamise ja koosoleku läbiviimisega;
nõudeavaldustega tutvumine ja ning sellega seonduvate dokumentide koostamine;
võlausaldajate nimekirja koostamine ja selle kohtule kinnitamiseks esitamine; võlausaldajate
üldkoosoleku läbiviimine menetluse lõpetamise küsimuses ja menetluse raugemiseks avalduse
koostamine jne.), arvestuses sisalduvad kõik halduri kulud. Halduri tunnitasu suurus on 88
eurot. Võlgnik ei ole pankrotihalduri tasu osas vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et
arvestades pankrotihalduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata
pankrotihalduri tasuks 739,20 eurot koos käibemaksuga. Töötasu alammäär on 2023. aastal
725 eurot ja 2024. aastal 820 eurot. Haldur palub hüvitada pankrotihalduri tasu summas
476,40 eurot (sh käibemaks 79,40 eurot) riigivahenditest. Nimetatud summa ei ole vastuolus
TsMS § 183 lg 2 regulatsiooniga, mistõttu tuleb see hüvitada riigi vahenditest. Ülejäänud
pankrotihalduri tasu 262,80 eurot (739,20 - 476,40) tuleb jätta võlgniku kanda.
Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/