2-23-6415/46 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Meelis Eerik

Otsuse tegemise aeg ja koht

03.04.2024.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-6415

Tsiviilasi

Kodumaa Kapitali HLÜ (registrikood 12782505, asukoht

Pärnu mnt 15 10141 TALLINN) hagi R. L. (L., isikukood

XXX, elukoht XXX), RAAC Capital OÜ (registrikood

16012011, asukoht Harju 13 10146 TALLINN), Uus Itaalia

OÜ (registrikood 16606288, asukoht Müürivahe 2 10146

TALLINN), Le Corti OÜ (registrikood 16659155, asukoht

Gonsiori 31-71 10147 TALLINN) ning LPPP Fund OÜ

(registrikood 16707003, asukoht Lina 20-1 10314

TALLINN) vastu võla saamiseks

Tsiviilasja hind

389 457,56 eurot

Menetluse viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

2. Jätta menetluskulud Kodumaa Kapitali HLÜ OÜ kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine

ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest.

Hageja nõue

Kodumaa Kapitali HLÜ esitas 28.04.2023 Harju Maakohtule hagi, milles palus:

1. Tuvastada, et M. L. (L.) ja/või U. L. (L.) ja/või R. L. (L.) ja/või Strato Shares OÜ

1

(pankrotis) ja/või Usharika Msowerama OÜ (pankrotis) ja/või Kristine Konsultatsioonid OÜ

(pankrotis) ja/või RAAC Capital OÜ ja/või Uus Itaalia OÜ ja/või Le Corti OÜ ja/või LPPP

Fund OÜ vahel on sõlmitud seltsinguleping ning mõista M. L.lt (L.), U. L.lt (L.), R. L.lt (L.),

RAAC Capital OÜ-lt, Uus Itaalia OÜ-lt, Le Corti OÜlt ning LPPP Fund OÜ-lt solidaarselt

Kodumaa Kapitali HLÜ kasuks välja:

1.1. Laenulepingust nr 3717/22_092017 tulenev: 1.1.1. põhivõlgnevus summas 97

894,93 eurot; 1.1.2. intressivõlgnevus summas 4 224,36 eurot; 1.1.3. viivisevõlgnevus

summas 19 157,02 eurot.

1.2. Laenulepingust nr 25_072018 tulenev: 1.2.1. põhivõlgnevus summas 40 298,56

eurot; 1.2.2. intressivõlgnevus summas 3 444,41 eurot; 1.2.3. viivisevõlgnevus

summas 1 186,70 eurot.

1.3 Laenulepingust nr 09_102018 tulenev: 1.3.1. põhivõlgnevus summas 155 738,92

eurot; 1.3.2. intressivõlgnevus summas 15 054,74 eurot; 1.3.3. viivisevõlgnevus

summas 23 936,26 eurot.

2. Alternatiivselt, juhul kui kohus punktis 1 nimetatud nõudeid ei rahulda, mõista M. L.lt (L.)

Kodumaa Kapitali HLÜ kasuks välja:

2.1. Laenulepingust nr 3717/22_092017 tulenev: 2.1.1. põhivõlgnevus summas 97

894,93 eurot; 2.1.2. intressivõlgnevus summas 4 224,36 eurot; 2.1.3. viivisevõlgnevus

summas 19 157,02 eurot.

2.2. Käenduslepingust nr 22_092017 tulenev hagiavalduse esitamise seisuga

sissenõutavaks muutunud, s.o perioodi eest 16.05.2020 kuni 27.04.2023,

viivisevõlgnevus summas 158 149,26 eurot; ning

2.3. Laenulepingust nr 25_072018 tulenev: 2.3.1. põhivõlgnevus summas 40 298,56

eurot; 2.3.2. intressivõlgnevus summas 3 444,41 eurot; 2.3.3. viivisevõlgnevus

summas 1 186,70 eurot.

2.4. Käenduslepingust nr 25_072018 tulenev hagiavalduse esitamise seisuga

sissenõutavaks muutunud, s.o perioodi eest 16.05.2020 kuni 27.04.2023,

viivisevõlgnevus summas 65 102,32 eurot.

3. Mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja hageja menetluskulud ja jätta kostjate

menetluskulud kostjate endi kanda, sh määrata kindlaks kostjate poolt hüvitatavad hageja

menetluskulud, mille nimekirja esitab hageja kohtu poolt määratud tähtajaks.

4. Mõista kostjatelt solidaarselt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõikes 1 lauses 2

ettenähtud ulatuses tasumata summalt.

12.10.2023 täpsustas hageja nõuet. Hageja palub:

1. Mõista M. L.lt (L.), U. L.lt (L.), R. L.lt (L.), RAAC Capital OÜ-lt, Uus Itaalia OÜ-lt, Le

Corti OÜ-lt ning LPPP Fund OÜ-lt solidaarselt Kodumaa Kapitali HLÜ kasuks välja:

2

1.1. Laenulepingust nr 3717/22_092017 tulenev: 1.1.1. põhivõlgnevus summas 97

894,93 eurot; 1.1.2. intressivõlgnevus summas 4 224,36 eurot; 1.1.3. viivisevõlgnevus

summas 19 157,02 eurot.

1.2. Laenulepingust nr 25_072018 tulenev: 1.2.1. põhivõlgnevus summas 40 298,56

eurot; 1.2.2. intressivõlgnevus summas 3 444,41 eurot; 1.2.3. viivisevõlgnevus

summas 1 186,70 eurot.

1.3. Laenulepingust nr 09_102018 tulenev: 1.3.1. põhivõlgnevus summas 155 738,92

eurot; 1.3.2. intressivõlgnevus summas 15 054,74 eurot; 1.3.3. viivisevõlgnevus

summas 23 936,26 eurot.

2. Alternatiivselt, juhul kui kohus punktis 1 nimetatud nõudeid ei rahulda, mõista M. L.lt (L.)

Kodumaa Kapitali HLÜ kasuks välja:

2.1. Laenulepingust nr 3717/22_092017 tulenev: 2.1.1. põhivõlgnevus summas 97

894,93 eurot; 2.1.2. intressivõlgnevus summas 4 224,36 eurot; 2.1.3. viivisevõlgnevus

summas 19 157,02 eurot.

2.2. Käenduslepingust nr 22_092017 tulenev hagiavalduse esitamise seisuga

sissenõutavaks muutunud, s.o perioodi eest 16.05.2020 kuni 27.04.2023,

viivisevõlgnevus summas 158 149,26 eurot.

2.3. Laenulepingust nr 25_072018 tulenev: 2.3.1. põhivõlgnevus summas 40 298,56

eurot; 2.3.2. intressivõlgnevus summas 3 444,41 eurot; 2.3.3. viivisevõlgnevus

summas 1 186,70 eurot.

2.4. Käenduslepingust nr 25_072018 tulenev hagiavalduse esitamise seisuga

sissenõutavaks muutunud, s.o perioodi eest 16.05.2020 kuni 27.04.2023,

viivisevõlgnevus summas 65 102,32 eurot.

3. Mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja hageja menetluskulud ja jätta kostjate

menetluskulud kostjate endi kanda, sh määrata kindlaks kostjate poolt hüvitatavad hageja

menetluskulud, mille nimekirja esitab hageja kohtu poolt määratud tähtajaks.

4. Mõista kostjatelt solidaarselt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõikes 1 lauses 2

ettenähtud ulatuses tasumata summalt.

Hagiavalduse kohaselt on M. L. ja U. L. abikaasad ning R. L. U. L. ema. Perekond L. elukoht

on aadressil XXX, mis kuulub R. L.le. XXX on ühtlasi märgitud ka RAAC Capital OÜ, Uus

Itaalia OÜ ja Le Corti OÜ asukoha aadressiks.

Perekond L. äritegevuseks on toitlustusäri. Neile on kuulunud mh järgmised tegevuse

lõpetanud söögikohad - Rocca al Mare Kaubanduskeskuses kolm söögikohta: „X“, „X“ ja

„X(edaspidi „Rocca Söögikohad“); Kristiine Keskuses „X“ (edaspidi „Kristiine söögikoht“) ja

„X“ (endine „TOA“) aadressil XXX. Tänaseni opereerib perekond L. hagejale teadaolevalt

jätkuvalt aktiivselt vanalinnas asuvat restorani X (edaspidi „restoran“). Restorani opereeriv

juriidiline keha on läbi aegade muutunud, kuid restorani pidajateks ning tegelikeks

kasusaajateks on alates avamisest 2013. a kuni tänaseni olnud perekond L.. Restorani

3

24.04.2023 avaldatud töökuulutustes on mh märgitud: „X konseptsioon on loodud

aastatepikkuse armastusega Itaalia toidukultuuri vastu. Viimase 10 aasta jooksul on meie

konseptsiooni autorid M. ja U. veetnud palju aega Itaalias.“ Seejuures töökuulutuse on

sisestanud äriühing RAAC Capital OÜ, kuid restorani kodulehel on märgitud Restorani

operaatoriks Uus Itaalia OÜ. Söögikohtade opereerimiseks on perekond L. asutanud mitmeid

äriühinguid, hiljuti on üle võtnud ka frantsiisi alusel XXX asuva restorani X.

22.09.2017 sõlmisid hageja ning Strato Shares OÜ (pankrotis) laenulepingu nr

3717/22_0920171 („Laenuleping 1“), mille alusel andis hageja laenusaajale laenu summas

140 500 eurot tagasimaksetähtajaga 25.09.2022. Vastavalt Laenulepingu 1 eritingimustele ja

üldtingimuste punktile 2.2 kohustus laenusaaja maksma hagejale laenu tagastamata osalt

intressi 18% aastas. Laenulepingu 1 p 3.1 sätestas, et laenu tagastamisega viivitamisel on

laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt viivist 0,1% tasumisega viivitatud summalt iga

tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. 2.7.3. Laenulepingu 1 punkt 7.1.6 sätestas, et

laenuandjal on õigus leping üles öelda, kui laenusaaja ei täida kohaselt laenulepingust 1

tulenevat mistahes olulist kohustust või mistahes maksekohustust ja jätkab kohustuse

mittetäitmist ka 5 (viie) tööpäeva möödumisel vastavasisulise laenuandja kirjaliku teatise

saamisest arvates. Laenulepingu 1 p 2.4 sätestas, et laenulepingu 1 ülesütlemise korral või

laenulepingu 1 lõppemisel muul põhjusel loetakse laenu tagastamise lõpptähtpäevaks

laenulepingu 1 lõppemise päev. Laenulepingu 1 põhitingimuste kohaselt oli laenu tagatisteks

käendaja Juri Tšepurnõhhi väljastatud käendus summas 183 000 eurot, kostja väljastatud

käendus summas 183 000 eurot ning kommertspant laenusaaja varale kommertspandisummas

183 000 eurot.

Käendaja J.T. Laenuandjaga käenduslepingut ei sõlminud, vaid väljastas talle kuuluva

äriühingu BREZZAR OÜ poolt garantiikirja. Nimetatud äriühing on äriregistrist 09.08.2019

kustutatud.

22.09.2017 sõlmis hageja ja M. L. käendusepingu („Käendusleping 1“) laenulepingu 1

tagamiseks vastutusega summas 182 650 eurot. Käendusleping 1 p 2.2 nägi ette viivise 0,15%

tasumata summalt päevas.

M. L. oli Strato Shares OÜ (pankrotis) ainuosanik perioodil 06.03.2014 kuni 05.05.2020 ning

juhatuse liige asutamisest kuni 05.08.2020. U. L. oli juhatuse liige alates 05.08.2020 ning ka

tegelik kasusaaja. Kostja R. L. on ainuosanik alates 05.05.2020.

25.07.2018 sõlmisid hageja ja Usharika Msowerama OÜ (pankrotis) laenulepingu nr

25_072018 („Laenuleping 2“), mille alusel andis hageja laenusaajale laenu summas 53 000

eurot. Intress oli 18% aastas, viivis 0,1% päevas.

Vastavalt 25.07.2018 laenulepingule sõlmisid hageja ja M. L. 25.07.2018 käenduslepingu

(„Käendusleping 2“), millega M. L. võttis omale kohustuse tagada laenulepingu täitmist

rahalise vastutuse summas 80 000 eurot.

M. L. oli Usharika Msowerama OÜ (pankrotis) osanik ja juhatuse liige alates asutamisest

12.09.2017 kuni 01.04.2020, sh perioodil 11.09.2018 kuni 01.04.2020 ainuosanik.

09.10.2018 sõlmisid hageja ja Kristine Konsultatsioonid OÜ (pankrotis) laenulepingu nr

09_102018 („Laenuleping 3“), mille alusel andis hageja laenu summas 168 700 eurot

tagasimakse tähtajaga 01.10.2023, intressiga 18% aastas ja viivisega 0,1% päevas.

4

Seda laenulepingut tagas M. L. 09.10.2018 käenduslepinguga („Käendusleping 3“) rahalise

vastutuse määraga 253 000 eurot.

M. L. oli Kristine Konsultatsioonid OÜ (pankrotis) ainuosanik perioodil 25.09.2018 kuni

14.04.2020 ning juhatuse liige alates 26.09.2018 ja ka tegelik kasusaaja.

Laenusaajad pankrotistusid. Hagejal on laenulepingutest tulenev laenu tagastamise nõue,

intressi ning viivisenõue.

Hageja leiab, et kostjate ja nendega seotud isikute vahel on sõlmitud seltsingleping. Hageja

hinnangul on ilmne, et kostjate näol on tegemist seltsinguga, kelle liikmed kõik tegutsevad

ühise eesmärgi nimel – perekond L. perekonnaliikmetele tulu teenimise nimel. Eeltoodule

viitab muu hulgas perekond L. kõigi pereliikmete osalemine erinevate seltsinguliikmete poolt

loodud äriühingute juhtimises ja/või nende juures töötamises, s.o seltsinglaste kaasaaitamis- ja

lojaalsuskohustus ning panus eesmärgi saavutamisele. Selge viide perekond L. pereettevõttele

on toodud restorani töökuulutuses ning Facebooki lehel. Seega nimetatud pereettevõtte

moodustab seltsingu, kuhu kuuluvad perekond L. perekonnaliikmed ning nende poolt

asutatud ja juhitud äriühingud, sh laenusaajad. Eraldi äriühingut ei ole loodud, kus kõik

seltsinguliikmed oleksid osanikud või osaleksid juhtimises. Selleks on neil seltsing.

Seltsinglaste poolt on asutatud mitu erinevat äriühingut, mille kaudu teenida tulu perekond L.

perekonnaliikmetele. Igal äriühingul on oma eesmärk, s.o panus seltsingusse. Seltsingu

eksisteerimist tõendavad kaudselt ka laenusaajate pangakonto väljavõtted, kust nähtuvad

erinevad kanded seotud äriühingute vahel ning väljamaksed perekond L. liikmetele.

Tulenevalt eeltoodust vastutavad kõik seltsinglased (sh kõik kostjad) laenusaajate poolt

võlaõigusseaduse (VÕS) § 593 alusel seltsingule võetud laenulepingutest tulenevate

kohustuste täitmise eest solidaarselt. Nähtuvalt laenusaajate pangakonto väljavõtetelt said

perekond L. liikmed laenusaajatelt erinevaid raha ülekandeid, sh hagejalt saadud laenude

arvelt. Samuti said ülekandeid mitmed äriühingud, kelle lõplikeks kasusaajateks on perekond

L. liikmed. Seega ilmselgelt sõlmis M. L. laenulepingud perekond L. perekonnaliikmete ning

nende poolt asutatud äriühingute vahel (s.h kõigi kostjate) loodud seltsingu eest ja nimel

seltsinglaste esindajana VÕS § 593 mõttes. Tulenevalt eeltoodust on hagejal õigus nõuda

laenulepingutest tulenevate kohustuste täitmist solidaarselt kõigilt kostjatelt.

Vastavalt käenduslepingutele on hagejal õigus nõuda laenulepingutest tulenevate kohustuste

täitmist solidaarselt nii põhivõlgnikelt kui ka käendajalt. Laenulepingust 3 ja

käenduslepingust 3 tulenev võlgnevus on juba M. L.lt hageja kasuks välja mõistetud

tsiviilasjas 2-20-8276, kuid käesoleva hagiga taotleb hageja mõista välja ka võlgnevused

tulenevalt Laenulepingutest 1 ja 2 ning Käenduslepingutest 1 ja 2.

Laenulepingust 1 tulenev võlgnevus on kogusummas 121 276,31 eurot, s.o põhivõlgnevus

summas 97 894,93 eurot, intressivõlgnevus summas 4 224,36 eurot ning viivisevõlgnevus

summas 19 157,02 eurot. Laenulepingust 2 tulenev võlgnevus on kogusummas 44 929,67

eurot, s.o põhivõlgnevus summas 40 298,56 eurot, intressivõlgnevus summas 3 444,41 eurot

ning viivisevõlgnevus summas 1 186,70 eurot. Hageja poolt nõutavad summad ei ületa

käenduslepingutes kokku lepitud vastutuse maksimumsummat. Hagejal õigus nõuda

käendajalt käenduslepingutest tuleneva kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist

põhivõlgnevustelt määras 0,15% päevas alates 16.05.2020, mis teeb käendaja

viivisevõlgnevuseks käenduslepingu 1 alusel 158 149,26 eurot ja käenduslepingu 2 alusel 65

102,32 eurot.

5

Kostjate vastus

Kostja R. L. vaidleb hagile vastu. Lepingust tuleneva nõude saab esitada vaid lepingupoole

vastu, kostja ei ole laenulepingu pool. Lepinguga ei saa tekitada õigusi või kohustusi

lepinguvälistele isikutele. Hagejal puudub õigusliku huvi tuvastada seltsinglepingu olemasolu.

Hageja ise ei ole seltsingu pooleks.

Seltsinglepingut sõlmitud ei ole. Hageja ei ole esile toonud kes on seltsinglepingu sõlminud,

millal see on sõlmitud, milline oli seltsinglepingu väidetav sisu ja eesmärk, millised olid

panused ja kes seda juhtis. Hageja on märkinud, et seltsing asutati alates 2013, kuid sel ajal ie

olnud osa kostjaid olemas. Samuti mil viisil avaldas seltsing tahteavalduse laenulepingute

sõlmimiseks. Hageja argumentatsioon majanduslikest huvidest ei tekita seltsingut. Kostjatel ei

ole ka mingit ühist eesmärki. Kostja ei ole ka kunagi andnud aktsepti ühegi laenulepingu

sõlmimiseks.

Kostja R. L. alternatiivne vastuväide hageja nõudele seisneb vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumises. Hageja ei ole hinnanud laenusaaja krediidivõimet.

Hageja nõue on vastuolus hea usu põhimõttega, kuna hageja nõuab kostjalt raha

laenulepingute alusel, mille olemasolust kostjal polnud aimu. See on lubamatu.

Ülejäänud kostjad ühinevad kostja R. L. vastusega.

Vastuseks hageja arvamusele märgib kostja R. L., et laenusaajatega Usharika Msowerama OÜ

(pankrotis) ja Kristine Konsultatsioonid OÜ (pankrotis) pole kostjal mingit seost ning Strato

Shares OÜ-s omandas kostja osaluse alles 05.05.2020, mistõttu ei saanud ta ka teoreetiliselt

olla 2014 sõlmitud seltsinglepingu pooleks. Kostja kordab, et pole seltsinglepingut sõlminud

ega sellest kasu saanud. Osanik ei pea osalema äritegevuse korraldamisel. Hageja on esitanud

vaid väiteid seltsinglepingust, kuid need väited on jäänud tõendamata.

Hageja arvamus kostjate vastusele

Hageja jääb hagi juurde. Hageja leiab, et laenulepingutest tuleneva nõude saab esitada kõikide

kostjate suhtes, kuna kostjad vastutavad solidaarselt. Kostjate vastutus tuleneb

seltsinglepingust.

Hageja leiab, et seltsingleping sõlmiti hiljemalt 06.03.2014 ning kostjad ühinesid sellega

vastavalt pärast nende asutamisele või omandamisele perekond L. poolt. Laenu võtmise

eesmärk oli toitlustusseadmete omandamine ja restoranide opereerimine. Seltsingleping oli

sõlmitud perekond L.le tulu teenimiseks.

Kostjad tegutsesid majandus-kutsetegevuses ja ükski neist ei ole tarbija. Seetõttu ei kohaldu

vastutustundliku laenamise põhimõtted. Hea usu põhimõtet rikutud ei ole, sest laen on tagasi

maksmata ning laenusaajad varast tühjaks tehtud.

Kohtu ettepanekule tõendada seltsinglepingut täiendas hageja, et seltsingu sisuks oli ühiselt ja

ühise eesmärgi nimel tegutsemine toitlustusvaldkonnas. Selleks opereeriti läbi erinevate

äriühingute toitlustuskohti. Äriühingud omandati kostja R. L. poolt ja juhatuse liikmeks olid

reeglina U. L. ja/või M. L.. Eluliselt on usutav, et kostjate vahel oli sõlmitud seltsingleping.

Laenud võeti seltsingu huvides ja hiljemalt 06.03.2014. Laenude eest ostetud seadmed liigitati

erinevate seltsingusse kuuluvate isikute vahel. Osa vara on tänaseks jõudnud perekond L.

6

opereeritavasse X restorani.

M. L. panus oli seltsingu juhtimine, äriühingute asutamine ning X Restorani kontseptsiooni

loomine, samuti laenu võtmine. U. L. panus seltsingusse oli selle juhtimine, äriskeemide

loomine ja X Restorani kontseptsiooni loomine, samuti laenu võtmine. Kostja R. L. panus oli

tema kinnisvara kasutamise võimaldamine seltsingu huvides loodud äriühingute juriidilise

aadressina, osalemine äriühingute juhtimises, äriühingute seltsingu huvides asutamine või

osaluste omandamine. Ta on olnud ka juhatuse liige ja tegelik kasusaaja. Kostja R. L.

ettevõtlus on seotud perekond L. toitlustustegevusega. Seeläbi on selgitatav ka asjaolu, mis R.

L. osanikuna ei kutsunud U. L.e juhatuse liikme kohalt tagasi kui kolm tema juhitud

äriühingut pankrotti läks. Kostja RAAC Capital OÜ panuseks on X Restoran opereerimine,

töötajate otsimine, perekond L.le palga maksmine ja osanikule kasumi teenimine. Kostja Uus

Itaalia OÜ ja LPPP Fund OÜ panuseks on sama restorani opereerimine.

Kohtu seisukoht

Hagi oli algselt esitatud ka M. L. ja U. L. vastu. 29.01.2024 määrusega jättis kohus nimetatud

kostjate suhtes hagi läbi vaatamata seoses nende suhtes välja kuulutatud pankrotiga. Sellega

on jäänud läbi vaatamata ka hageja alternatiivne nõue, sest alternatiivne nõue oli esitatud vaid

M. L. suhtes.

Hageja on sõlminud laenu- ja käenduslepingud menetlusosalisteks mitteolevate isikutega.

Käesolevas hagis nõuab hageja kostjatelt nende lepingute täitmist, sest hageja hinnangul on

kostjad laenusaajate ja käendajatega seltsingus. Tõenditena on hageja esitanud peamiselt

äriregistri väljavõtted kostja R. L. seostest juriidiliste isikutega (dlt 33-39, 87-131, 180-185,

559-570) ning andmeid füüsiliste isikute sugulussuhete kohta. Ülejäänud osa seisneb vaid

hageja argumentatsioonis. Kohus leiab, et nimetatu ei ole piisav, et tuvastada kostjate

kohustus laenulepingud täita.

Laenulepingud (dlt 24-30, 137-144, 151-157, 187-193) on sõlmitud Strato Shares OÜ-ga

(pankrotis, endine ärinimi Nordicum OÜ), Usharika Msowerama OÜ-ga (pankrotis, endine

ärinimi V&M Food OÜ) ja Kristine Konsultatsioonid OÜ-ga (pankrotis, endine ärinimi M

Food Kristiine OÜ). Kostja R. L. oli Strato Shares OÜ (pankrotis) ainuosanik alates

05.05.2020 (dlt 87-90), kuid laenuleping oli sõlmitud juba 22.09.2017. Ülejäänud

laenusaajatega kostja R. L.l suhteid ei ole.

Käendajad olid J. T. ja M. L. (endine M.) (dlt 132-135, 146-149, 159-162). J.T.ga kostjatel

suhteid ei ole, kostja R. L. on M. L. x.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 kohaselt „tsiviilõigused ja -kohustused tekivad

tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob

tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest.“

Seadus ei näe ette, et äriühingu osanik vastutaks isiklikult oma varaga äriühingu kohustuste

täitmise eest. Osanik vastutab küll äriseadustiku § 188 järgi süüliselt tekitatud kahju eest, kuid

selliseid asjaolusid esile toodud ei ole. Seega ei teki R. L.l pelgalt sellest, et ta aastaid hiljem

pärast Strato Shares OÜ-ga (pankrotis) poolt sõlmitud laenulepingut asus nimetatud

äriühingu osanikuks selle laenu tasumise kohustust füüsilise isikuna. Seadus ei näe ka ette, et

keegi vastutaks oma hõimlaste kohustuste eest või hõimlase või alaneja sugulasega seotud

juriidilise isiku kohustuste eest.

7

Juriidilistest isikutest kostjate puhul kattuvad laenuandjatega osaliselt juhatuse liikmed või

osanikud U. L. või M. L. näol. Ka sellest ei teki seaduse kohaselt kostjate kohustust laen

tasuda, kui nad pole selle laenu- või käendussuhte pooleks.

Hageja leiab, et kostjate vastutuse aluseks on tehing – seltsingleping.

Vastavalt VÕS § 580 „seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased)

tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil,

eelkõige panuste tegemisega.“

Seltsinguna on käsitatav seltsinglepingu alusel ühise eesmärgi saavutamiseks tegutseva isikute

ühendus.

VÕS § 595 kohaselt „eeldatakse, et seltsingu poolt kolmanda isiku ees võetud kohustuste eest

vastutavad seltsinglased solidaarselt.“

Kostjad seltsingut eitavad. Nagu iga lepingu puhul, tuleb ka seltsinglepingu sõlmimise

eeldusena VÕS § 9 lg 1 järgi tuvastada vastastikuste tahteavalduste vahetamine (pakkumuse

esitamine ja sellele nõustumuse andmine), sest TsÜS § 67 järgi on tehingus oluline

tahteavaldus. Tahteavalduste liigid on loetletud TsÜS §-s 68. Seltsinglepingu sõlmimise

tõendamise kohustus on TsMS § 230 lg 1 järgi hageja ülesanne. Kohus on sellise

tõendamisettepaneku ka teinud (dlt 916). Hageja ei ole seltsinglepingu sõlmimist tõendanud.

Hageja on vaid märkinud, et seltsingleping on sõlmitud hiljemalt 06.03.2014 ning kostjad on

ühinenud sellega pärast nende asutamist või omandamist perekond L. poolt, kuid need on

hageja paljasõnalised väited. Hageja leiab ka, et seltsingu sõlmimine on ilmne, kuna tegemist

on samas valdkonnas tegutseva perekonnaga, kellega asjassepuutuvad juriidilised isikud

seotud on, kuid see ei vabasta hagejat tõendamiskohustusest. Tõendamisest vabastamise

alused tulenevad TsMS §-st 231 ja selleks kostja omaksvõtt - mis antud juhul puudub - või

asjaolu üldtuntus. Perekond L. ja nendega seotud juriidiliste isikute vaheline seltsing ei ole

üldtundud asjaolu. Kohtupraktika on asunud ka seisukohale, et kohus ei saa lugeda hageja

väiteid tõendatuks üksnes poolte esile toodud eluliste asjaolude pinnalt (vt näiteks Tallinna

Ringkonnakohtu 10.01.2023 otsust tsiviilasjas nr 2-20-15495). Seetõttu leiab kohus, et

seltsinglepingu sõlmine on jäänud hageja poolt tõendamata.

Kohtu hinnangul on hageja teadlik, et lepingulise kohustuse tekkimiseks peab aluseks olema

konkreetne leping oma õiguste ja kohustustega, sest tõendite hulgas on hageja esitanud ka

22.01.2020 kohustustega ühinemise kokkuleppe, kus laenu- ja käenduslepingu pooleks

mitteolev isik on selle lepingulise suhtega ühinenud (dlt 164-167). Seejuures on poolte

tahteavaldused selgelt kirja pandud.

Kohus märgib ka seda, et seltsinglepingu tuvastamiseks vajalikku seltsingu eesmärki ei ole

hageja ei tõendanud ega piisavalt kirjeldanud. Piisavaks eesmärgiks ei ole perekond L.le tulu

teenimine või perekond L. poolt peetavate toitlustuskohtade opereerimine. Hageja on

perekonda vaadelnud väga laias tähenduses – antud juhul on kostjaks R. L., kes on U. L. ema

ja M. L.le hõimlane. Riigikohus on asunud seisukohale, et isegi kahe inimese vabaabielu ei

ole piisav fakt tuvastamaks seltsingut (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-129-16). Veel vähem tekib

see hõimlaste või ülenejate-alanejate sugulaste vahel. Samuti peab seltsingu eesmärk olema

mitte abstraktne tulu teenimine, vaid mingi konkreetse varalise eesmärgi saavutamine. Antud

juhul ei ole hageja esile toodud eesmärk piisavalt konkreetne. Seejuures iseloomustab

seltsingut majanduslik risk – võimalik kasumijaotus või kahjumi kandmine (Riigikohtu

8

lahend nr 3-2-1-69-12). Selliseid asjaolusid ei nähtu hageja esitatud tõenditest – ei

majandusaasta aruannetest (näiteks dlt 860-872, 927-938) ega pankroti- või maksumenetluse

käigus selgitatud asjaoludest (dlt 81-86, 252-264, 959-965). See, et omandisuhte või

juhtorganite kaudu seotud juriidilised isikud (dlt 45-56) teevad omavahel tehinguid (dlt 265-

479), ei näita veel seltsingut. Juriidilistel isikutel võivad olla kattuvad osanikud või juhatuse

liikmed, nad võivad teha ka koostööd (dlt 955-957), neil võib olla sama asukoht (dlt 555-558).

Sellest ei saa teha aga järeldust, et need isikud on sõlminud seltsinglepingu.

Kohus leiab, et hageja ei ole suutnud tõendada, et kostjad on sõlminud seltsinglepingu.

Seetõttu ei kohaldu kostjatele ka VÕS §-st 595 tulenevad solidaarset vastutust hageja kui

kolmanda isikuga sõlmitud laenulepingute suhtes.

Kohus leiab, et puudub alus hagi rahuldamiseks ka muudel võimalikel õiguslikel alustel.

Kohtu hinnangul ei ole tegemist käsundita asjaajamisega VÕS § 1018 lg 1 järgi, sest hagejal

ei ole olnud tahet tegutseda laenu andmisel kostjate kasuks. Seetõttu ei ole tegemist käsundita

asjaajamisega VÕS § 1018 lg 2 järgi.

Tegemist ei ole ka alusetu rikastumisega VÕS § 1027 mõttes. Hageja on väitnud, et laenu eest

saadud köögiseadmed on jõudnud perekond L. opereeritavasse x restorani. Töökuulutusest

nähtub, et restorani opereerib kostja Uus Itaalia OÜ, kuid töökuulutuse on üles pannud kostja

RAAC Capital OÜ (dlt 62-79). Kui ka eeldada selle asjaolu olemasolu, ei saaks hageja nõuet

alusetu rikastumise sätete järgi rahuldada. Hageja nõue tuleneb eelkõige laenulepingust ja

hageja soovib kostjatelt saada raha (mitte asja). Laenulepingu korral läheb laenuks saadud

raha omand üle laenusaajale ning kuigi laenulepingus võidakse märkida laenu saamise

eesmärk, ei muuda selle eesmärgi täitmine või mittetäitmine ega ka asjaolu, mis saab

laenuraha eest ostetud objektist, laenusuhet. Laenurahaga omandatud objekt muutub

omandaja omandiks ning omandivabadusest tulenevalt võib omanik seda vabalt käsutada.

Iseenesest sellist käsutust ette heita ei saa. Alusetu rikastumisega võiks olla tegemist siis, kui

hageja oleks laenuraha andnud aluseta kostjatele. Hageja ei ole kostjatele ise midagi üle

andnud. Seetõttu ei ole tegemist alusetu rikastumise nõudega.

Kohus jätab hagi tervikuna rahuldamata.

Laenu- ja käenduslepingute sõlmimisele eelnenud ja laenu tagastamist puudutavad e-kirjad ei

puuduta kostjaid ega oma asja lahendamisel seetõttu tähtsust (dlt 168-179). Tähendust ei oma

ka võlanõuded kostjateks mitteolevate isikute suhtes (dlt 194-203, 210-251), ajakirjanduses

avaldatud väited (dlt 40-44, 57-61) ega muud kostjaid mittepuudutavad tõendid (dlt 204-209,

940-954). Need tõendid ei muuda asja lahenduskäiku ega ole seetõttu asjas olulised. Kohus

jätab need tõendid tähelepanuta. Seoses hagi rahuldamata jätmisega puudub vajadus

analüüsida kostjate väiteid vastutustundliku laenamise või hea usu põhimõtte rikkumisest.

TsMS § 162 lg 1 järgi jäävad menetluskulud hageja kanda.

Kuna kohus ei andnud eelistungil selgesõnalist tähtaega menetluskulude esitamiseks

(menetluskulude dokumentide esitamist on kohus küll nõudnud 17.10.2023 menetlusse

võtmise määruses (dlt 727) ja osaliselt on kuludokumendid ka esitatud), ei määra kohus

menetluskulude rahalist suurust praegu kindlaks, vaid teeb seda TsMS § 174 lg 4 alusel pärast

kohtulahendi jõustumist. Kulude hüvitamiseks õigustatud isikul tuleb kohtule TsMS § 177 lg

2 alusel esitada pärast lahendi jõustumist mõistliku aja jooksul esitada kuludokumendid koos

nende hüvitamise taotlusega.

9

/Allkirjastatud digitaalselt/

Meelis Eerik

kohtunik

10