2-23-112529/11 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Nele Seping

Otsuse tegemise aeg ja koht

03.04.2024, Paide

Tsiviilasja number

2-23-112529

Tsiviilasi

Revensen OÜ hagi BB vastu võla saamiseks

Menetluse liik

Lihtmenetlus

Tsiviilasja hind

1016,20 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Revensen OÜ (registrikood 16625699), esindaja LL

Kostja BB (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagiavaldus rahuldamata.

2. Jaotada menetluskulud ning jätta need hageja kanda. Hagejalt väljamõistetavad

menetluskulud puuduvad.

3. Tuginedes TsMS § 442 lg 10 ei anna maakohus luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

4. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord

Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tallinna Ringkonnakohtus menetlusse

üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse

tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit (TsMS § 637 lg 21).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse;

kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud ja kohtu põhjendused

1. Hageja esitas 22.03.2023 kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja

18.11.2021 laenulepingust x tulenev põhivõlgnevus 628,02 eurot, intress 65,18 eurot, lepingu

haldustasu 8,41 eurot, sissenõudmiskulud summas 15 eurot, väikelaenulepingu kindlustusega

seotud kulud summas 14,64 eurot ja seisuga 08.01.2024 sissenõutavaks muutunud lepingujärgne

viivis 134,85 eurot ning edaspidi viiviseid alates 09.01.2024 põhinõudelt 628,02 eurot kuni selle

kohase tasumiseni lepingujärgses määras 23,90% aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja

kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 18.11.2021 Coop Pank AS-ga (edaspidi krediidiandja)

laenulepingu nr xkoos väikelaenulepingu kindlustusega (edaspidi leping). Lepingu alusel on

krediidiandja andnud kostjale laenu 800 eurot. Kostja kohustus tegema krediidiandjale igakuiseid

tagasimakseid 32,68 eurot kuus 36 kuuks intressimääraga 23,90% aastas ehk 0,07% päevas.

Lepingutasuks leppisid pooled kokku 35 eurot (dtl 115-130). Laen on välja makstud 18.11.2021

summas 759,78 eurot (dtl 132). Kostja on teinud tagasimakseid kokku summas 358,87 eurot (dtl

102). Krediidiandja hinnangul on kostja on oma kohustusi rikkunud, olles viivituses vähemalt

kolme üksteisele järgneva maksega. Paraku kostja ei täitnud lepingust tulenevaid maksekohustusi

korrektselt, mistõttu saatis krediidiandja kostjale 30.12.2022 lepingu ülesütlemise hoiatuse, andes

võlgnevuse tasumiseks täiendava tähtaja 22.01.2023 (dtl 134-135). Kostja nimetatud võlgnevust

lepingu ülesütlemise hoiatuses märgitud kuupäevaks ei tasunud, mistõttu ütles krediidiandja

27.02.2023 lepingu üles (dtl 136-137). Krediidiandja loovutas nõude hagejale 27.02.2023 (dtl 136).

3. Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud edasiandmise

kohustusega 28.02.2024. Kostja nõudele vastuväiteid ei esitanud. Kohus on seisukohal, et antud

asja saab lahendada lihtsustatud korras.

4. TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist

on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500

eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.

5. Hagi hind on 1016,20 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt TsMS §

405 lg-le 1.

6. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS §

444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi

lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja

tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

7. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

8. Hageja on esitanud kostja vastu nõuded tulenevalt kostja ja Coop Pank AS vahel sõlmitud

laenulepingust. Viimane on oma nõuded loovutanud hagejale.

9. Vaidlust ei ole selles, et kostja ja Coop Pank AS vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping

võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Coop Pank AS oli oma majandus- ja kutsetegevuses

tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei

seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5).

10. Kohus on seisukohal, et leping on tühine, kuna krediidiandja on rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet.

11. Vastutustundliku laenamise põhimõtte näeb ette VÕS § 4034 ja selle lg 1 kohaselt peab

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist esiteks omandama teabe, mis võimaldab hinnata

tarbija krediidivõimelisust, ja teiseks tarbija krediidivõimelisust ka tegelikult hindama. Sama

paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega ja võtma arvesse kõiki talle teada olevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada

tarbija võimet krediit lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Muu hulgas peab

2(5)

krediidiandja arvestama tarbija varalist seisundit, tema regulaarset sissetulekut, teisi varalisi

kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Lisaks eelnevale peab krediidiandja lähtuma ka

krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7

sätestatust. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine toimub krediidiandja sise-eeskirjaga kehtestatud

tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika järgi.

12. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

13. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike

kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja.

14. Finantsinspektsiooni juhendi p 9.10.3 järgi peab krediidiandja koguma teavet mh tarbija

varasema käitumise kohta finantskohustuste ja teiste varaliste kohustuste täitmisel. Juhendi p 9.11

kohaselt võtab krediidiandja tarbija krediidivõimelisuse hindamisel arvesse ülalpeetavate arvu ja

tarbija muid kogumis mõistlikult hinnatavaid regulaarseid kulutusi majapidamisele (nt kulutused

toidule, kommunaalkuludele, sideteenustele, kindlustusmaksetele jne). Asjakohased vorminõuded ja

hindamise metoodika otsustab krediidiandja või -vahendaja.

15. Kohus kohustas hagejat 13.12.2023 ja 10.01.2024 kohtumäärusega esitama kohtule kogu

informatsioon vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta ning kõik sellekohased tõendid

vastavalt kohtumääruse põhjendustes selgitatule. Samas määruses selgitas kohus, et kui hageja

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta informatsiooni ei esita, siis järeldab kohus, et

hageja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Kohus selgitas ka, et nimetatud

informatsiooni ja ümberarvestuse esitamata jätmisel võib kohus jätta eeltoodud andmete esitamata

jätmisel hagi läbi vaatamata või rahuldamata.

16. Hageja ei esitanud kohtule piisavalt informatsiooni vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimise kohta ning kõiki sellekohaseid tõendid. Seega eeldab kohus, et vastutustundliku laenamise

põhimõtet ei järgitud. Hageja on hagis selgitanud, et kostja esitas 18.11.2021 laenutaotluse

laenusummale 800 eurot. Märkis enda sissetulekuks 1200 eurot, igakuised kohustused 80 eurot,

ülalpeetavaid 0, Tööandjaks: x OÜ (dtl 139-148). Kostjal paluti esitada arveldusarve väljavõte

ajavahemiku november 2020 kuni november 2021. Kostja suhtes analüüsiti kostja esitatud

väljaminekuid ja sissetulekuid, mille kohta esitab hageja laenuandja otsustusprotsessi parameetrid

(dtl 140-141). Kostja omandis ei olnud kinnisvara. Kostja suhtes kontrolliti maksehäireid ja

päringu käigus selgus, et kehtivaid maksehäireid ei olnud ja kostja taust oli puhas. Viimane

maksehäire oli 2019, krediidiinfo skoor 27,9%. Arvestatud sissetulekuks 1701 eurot. Analüüsi

tulemusena jõuti järelduseni, et kostjale võib pakkuda maksimaalselt laenu sissetuleku järgi 6600

eurot ja maksimaalne pakutav laenusumma 6400 eurot, maksepikkusega 85 kuud, intressimääraga

23,90%. Kostja sissetulekud kontrolliti ka EMTA-st, millest nähtus, et kostja tööandjateks oli OÜ

x, e OÜ. Kliendi taust korras, kliendi riskiaste madal. Kostjal võlgnevusi ei olnud. Kostja

laenutaotluses märgitud andmed on üle kontrollitud. Laenuandja jõudis järeldusele, et kostja

esitatud andmed ja kliendi maksekäitumine võimaldavad kostjale pakkuda laenu summas 800

eurot, kuumaksega 35,29, eurot, tähtajaga 36 kuud. Kohtule tõendeid, millest nähtuks, et kostja

esitatud andmeid ning pangakonto väljavõtet kontrolliti, ei esitatud.

17. Kohus selgitab, et kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud

minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika

ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu

taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei

anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt

Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Kohtu

hinnangul oleks kostja konto väljavõttest nähtav kostja sissetulek, samuti kostja võimalikud

kohustused teiste võlausaldajate ees. Kuivõrd praegusel juhul ei ole krediidiandja tõendanud

3(5)

kohtule, et on kostja konto väljavõtte küsinud, on krediidiandja kostjale krediidi võimaldamisel

rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kui krediidiandja oleks kontrollinud hoolsalt

vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis oleks krediidiandja väljaselgitanud, et kostjal oli

laenutaotluse esitamise ajal üks ülalpeetav, ning kostja oli vahetult enne võtnud kaks laenu.

18. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus

kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS

§ 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast.

Kostjaga sõlmitud lepingu järgi pidanuks intress olema 23,90% aastas. VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0%. Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt intressi

nõuda. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.

19. Sellises olukorras peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause järgi tagasimaksed uuesti

määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks

tegema. Eelnevat ei kohaldata juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud vajaliku teabe esitamata või

võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija

krediidivõimelisust valesti. Praegusel juhul ei ole kohtule esitatud asjaolusid, millest saaks

järeldada, et kostja oleks esitanud pangale valeandmeid või jätnud nõutud andmed esitamata.

Kohtule ei ole esitatud ka ümberarvestusi, kuigi kohus juhtis sellele hageja tähelepanu 10.12.2023

kohtumääruses.

20. Lepingu ülesütlemine on kujundusõigus, mille teostamine toimub tahteavalduse tegemisega

lepingu teisele poolele. Ülesütlemisavaldus muutub kehtivaks, kui 1) ülesütlemise materiaalsed

eeldused on täidetud (lepingut üles öelda soovival poolel on seaduse või lepingu järgi õigus leping

üles öelda) ja 2) ülesütlemisavaldus tehakse mõistliku aja jooksul pärast rikkumist ja see jõuab

laenusaaja mõjusfääri.

21. Vaidlust ei ole, et krediidiandja ütles lepingu mõistliku aja jooksul pärast väidetavat rikkumist

üles ja et ülesütlemisavalduse on kostjale toimetatud (dtl 136-137). Edasi kontrollib kohus, kas

ülesütlemise materiaalsed eeldused olid täidetud.

22. VÕS § 116 lg 6 näeb ette, et kui lepingupool rikub oluliselt kestvuslepingut, on teisel poolele

õigus leping üles öelda. Tarbijakrediidilepingu ülesütlemise materiaalsed eeldused näeb ette VÕS §

416 lg 1. Kui need eeldused ei ole täidetud ehk kui tarbija ei ole maksetega viivitanud, siis ei ole

krediidiandjal õigust lepingut üles öelda. Sellisel juhul ei ole ülesütlemisavaldusel õiguslikku

toimet. Seega tuleb hinnata, kas ajal, kui krediidiandja saatis kostjale lepingu ülesütlemisavalduse

(27.02.2023), oli kostja täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva

tagasimaksega.

23. Kostja poolt esitatud kontoväljavõttest nähtub, et krediidiandja on teinud laenu väljamakse

summas 759,78 eurot (dtl 132). Kuna krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet,

siis ei pidanud kostja tasuma muid kulusid, sh lepingutasu 35 eurot. Hagiavaldusest nähtub, et

kostja teinud tagasimakseid kokku summas 358,87 eurot. Kuna krediidiandja on lepingu sõlmimisel

rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ega ole kostja krediidivõimelisust kontrollinud, siis

oli kostjal kohustus tasuda vaid põhivõlga, sest seadusjärgne intressimäär oli 0%. Seega saab kostja

tasutud summat pidada laenu põhiosa tasumiseks. Järelikult oli kostja lepingu ülesütlemise ajaks

tasunud rohkem, kui ta oleks pidanud tasuma, ning kostja ei olnud ülesütlemisavalduse tegemise

ajal oma kohustusi rikkunud. Krediidiandjal ei olnud õigust lepingut üles öelda. Seega ei ole hagejal

kostja vastu põhiosa tasumise nõuet. Samuti ei saa hageja nõuda kostjalt intressi.

24. Lisaks põhivõlale ja intressile nõuab hageja kostjalt viivist krediidi tagastamisega viivitamise

eest alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni. Kuivõrd leping ei

ole kehtivalt üles öeldud, siis ei saa hageja nõuda kostjalt ka viivist.

25. Eelneva tõttu jätab kohus hagi rahuldamata.

4(5)

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

26. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi jätta hagi rahuldamata jätmise tõttu hageja kanda.

27. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 näeb ette, et kui maakohus

kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja

lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

28. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause).

29. Kuna kostja ei ole kohtule esitanud andmeid, et tal oleks käesolevas menetluses tekkinud

menetluskulusid (kostjal ei ole menetluses olnud lepingulist esindajat), siis puuduvad ka

menetluskulud, mida hagejalt kostja kasuks välja mõista.

30. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Nele Seping

kohtunik

5(5)