2-22-14217/39 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

3. aprill 2024, Tartu

Tsiviilasja number

2-22-14217

Tsiviilasi

Natalia Paate ja Artur Paate avaldus avalikult kasutatavale

teele juurdepääsu määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 5. septembri 2023 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Valeri Bondarevi määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik I): Valeri Bondarev

(isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Kaili-

Helina Kolts

Avaldajad:

1. Natalia Paate (avaldaja I) (isikukood XXXXXXXXXXX)

2. Artur Paate (avaldaja II) (isikukood XXXXXXXXXXX)

Avaldajate lepinguline esindaja Paul Paas

Puudutatud isikud:

3. X vald (X Vallavalitsuse kaudu)

4. Veronika Korka (isikukood XXXXXXXXXXX)

5. Natalja Melikidze (isikukood XXXXXXXXXXX)

6. Evgeny Shneur (isikukood XXXXXXXXXXX)

7. Savva Sobolev (isikukood XXXXXXXXXXX)

8. Olga Borštšjova (isikukood XXXXXXXXXXX)

9. Sergejs Boršcovs (isikukood XXXXXXXXXXX)

10. Aleksander Zussin (isikukood XXXXXXXXXXX)

11. Inna Omri (isikukood XXXXXXXXXXX)

12. Aleksandra Dijeva (endine Metšikova) (isikukood

XXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 5. septembri 2023 määrus kande tegemiseks kohustamise,

juurdepääsutasu maksmise tähtaja ja menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas

uus määrus, millega kohustada XXXXXX (registriosa nr XXXXXXX) kinnisasja

igakordset omanikku alates käesoleva määruse jõustumisest tasuma XXX (registriosa

nr XXXXXXX) igakordsele omanikule juurdepääsu kasutamise eest tasu 40 eurot

aastas, mis tuleb tasuda kasutamisele eelneva aasta 31. detsembriks. Jooksva aasta eest

tuleb proportsionaalne osa aastatasust tasuda 10 päeva jooksul kohtulahendi

jõustumisest. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Täiendada maakohtu

määruse resolutsiooni p-s 2 avalikult kasutatava tee nimetuse (XXXX tee) ja

katastritunnusega (XXXXXXXXXXXXX). Muus osas jätta maakohtu määrus

muutmata.

2. Lugeda Viru Maakohtu 5. septembri 2023 määruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks

järgmiselt:

2.1.Rahuldada Natalia Paate ja Artur Paate avaldus.

2.2.Määrata, et Ida-Viru maakonnas X vallas X asuva XXXXXX (katastritunnus

XXXXXXXXXXXXX, registriosa nr XXXXXXX) kinnisasja igakordsel omanikul ja

temalt nõusoleku saanud isikutel on õigus kasutada tähtajatult igal ajal jalgsi ja/või

transpordivahendiga (sh kinnistut teenindavad sõidukid: kütte- ja jäätmevedu,

veevarustus- ja kanalisatsioon, avarii- ja hooldustööd, hädaabi: kiirabi, politsei,

pääste) juurdepääsuteed (pindalaga ca 58,38 m2) avalikult kasutatavale XXXX teele

(katastritunnus nr XXXXXXXXXXXXX) üle Ida-Viru maakonnas X vallas, X asuva

XXX (katastritunnus XXXXXXXXXXXXX, registriosa nr XXXXXXX) kinnisasja

vastavalt kohtumäärusele lisatud Maa-ameti kaardi väljatrükile (Lisa 1).

2.3.Juurdepääsu alla jääva maa-ala korrashoiu/tee hoolduse tagab oma kuludega

XXXXXX kinnisasja (registriosa nr XXXXXXX) igakordne omanik.

2.4.Kohustada XXXXXX (registriosa nr XXXXXXX) kinnisasja igakordset omanikku

alates käesoleva määruse jõustumisest tasuma XXX (registriosa nr XXXXXXX)

igakordsele omanikule juurdepääsu kasutamise eest tasu 40 eurot aastas, mis tuleb

tasuda kasutamisele eelneva aasta 31. detsembriks. Jooksva aasta eest tuleb

proportsionaalne osa aastatasust tasuda 10 päeva jooksul kohtulahendi jõustumisest.

2.5.Tuvastada X vald, X, XXX (registriosa nr XXXXXXX) omaniku Valeri Bondarevi

(isikukood XXXXXXXXXXX) kohustus anda nõusolek kanda registriosa

nr XXXXXXX III jakku märkus käesoleva kohtumääruse p-s 2.2 määratud

juurdepääsu kohta. Valeri Bondarevi tahteavaldust/nõusolekut asendab jõustunud

kohtulahend käesolevas tsiviilasjas.

2.6.Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

3. Valeri Bondarevi määruskaebus rahuldada osaliselt.

4. Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE VARASEM KÄIK

1. Natalia Paate ja Artur Paate (avaldajad) esitasid 24. septembril 2022 Viru Maakohtule avalduse

määrata tähtajatu juurdepääs avaldajate kinnisasjale asukohaga X vald, X, XXXXXX (katastritunnus

XXXXXXXXXXXXX, registriosa nr XXXXXXX) avalikult kasutatavalt teelt XXXX tee

(katastritunnus XXXXXXXXXXXXX, registriosa nr XXXXXXXX) üle Valeri Bondarevile

(puudutatud isik I) kuuluva X vald, X, XXX (katastritunnus XXXXXXXXXXXXX, registriosa

nr XXXXXXX) kinnisasja vastavalt avaldusele lisatud plaanile. Lisaks palusid avaldajad:

-

kohustada XXX kinnisasja igakordset omanikku taluma määratud juurdepääsu;

-

määrata, et juurdepääsutee rajamise ja hooldamise korraldab ning vastavad kulud kannavad

XXXXXX kinnisasja igakordne omanik;

-

määrata, et XXXXXX kinnisasja igakordsel omanikul on tähtajatu õigus kasutada XXX

kinnisasjale rajatavat juurdepääsuteed liiklemiseks ööpäev läbi piiramatu arv kordi sõidu-,

kõnni- ja jalgrattateena;

-

määrata, et juurdepääsutee kasutamise õigus on ka avaldajate kinnistu õiguspärastel valdajatel

ja piiratud asjaõiguste omajatel, avaldajate kinnistu igakordse omaniku nõusoleku saanud

isikutel ja pereliikmetel, kommunaalteenuste ja muude teenuste osutajatel ning

päästesõidukitel;

-

kohustada puudutatud isikut I andma nõusolek kinnistusraamatusse juurdepääsu kohta

märkuse kandmiseks ning asendada tahteavaldus kohtumäärusega.

Menetluskulud palusid avaldajad jätta puudutatud isiku I kanda.

Avalduse kohaselt omandasid avaldajad XXXXXX kinnistu abielu ajal ning kasutavad seda

elukohana. Avalikult kasutatavalt teelt on avaldajad XXXXXX kinnistule pääsenud läbi

naaberkinnistu XXX, mille omanik on puudutatud isik I.

2022. a lasi X vald ehitada uue tee (XXXX tee), kuid XXXXXX kinnistule pääseb jätkuvalt ainult

läbi XXX kinnistu. Avalikult kasutatavalt teelt pääseb XXXXXX kinnistule ainult läbi puudutatud

isikule I kuuluva XXX kinnistu ja tegemist on ajaloolise teega. Avaldajad ei nõustunud puudutatud

isiku I vastuväidetega.

2. Puudutatud isik I vaidles avaldusele vastu.

Avaldajad on aastaid kasutanud puudutatud isiku I maad loata ja tasu maksmata. Tegelikkuses on

avaldajatel juurdepääs XXXXXX kinnistule olemas X valla ümberehitatud XXXX tee kaudu ja seda

ka kasutatakse. Ainult XXXX tee 4 kinnisasjalt puudub juurdepääs XXXX teele ning neil võimaldab

puudutatud isik I kasutada juurdepääsuks enda kinnisasja. Ainus põhjus, miks avaldajad soovivad

juurdepääsu üle puudutatud isiku I kinnistu, on soovimatus ümber kohandada parkimist ja haljastust.

Puudutatud isik I leiab, et kui kohus otsustab juurdepääsu XXXXXX kinnistule tagada siiski XXX

kinnistu kaudu, peab ta mõistlikuks juurdepääsutasuks 1000 eurot aastas.

Puudutatud isik I esitas 24. augusti 2023 seisukohas kohtule kaalumiseks kaks täiendavat juurdepääsu

ettepanekut. Esimese järgi väljuvad avaldajad XXXXXX kinnistult mööda XXXX teed ja läbi

XXXXXX lõunapoolse värava. Teise ettepaneku järgi jätkavad avaldajad juurdepääsuks puudutatud

isiku I kinnisasja kasutamist, kuid maksavad puudutatud isikule I hüvitist 500 eurot aastas.

3. X vald (X Vallavalitsuse kaudu) selgitas, et avaldajatele kuuluv XXXXXX kinnistu piirneb XXXX

tee 4, XXX, XXXX tee 8 ja XXXX tee 9 kinnistutega. Kinnistu ei piirne üheski kohas avalikult

kasutatava teega ning sellele puudub AÕS § 156 lg 1 mõistes juurdepääs avalikule teele.

Lähim avaliku kasutusega tee on kinnistu piirist ca 10 m kaugusel ida pool asuv XXXX tee. Algne

XXXX tee (nr 1220047) määrati avaliku kasutusega teeks Alajõe Vallavolikogu 10. novembri 2011

otsusega nr 76. Tee läbis algselt eraomandis olevaid kinnistuid – kulges XXXX tee 2 idapoolse piiri

ääres ja läbis XXXX tee 2b kinnistu maa-ala diagonaalselt (dtl 41). Alajõe Vallavalitsus alustas enne

valdade ühinemist juriidilisi toiminguid XXXX tee ümberehitamiseks XXXX tee 2 ja XXXX tee 2b

kinnistute läänepiirile. Peale haldusreformi toimumist jätkas X Vallavalitsus tee ümberehitamise

protsessi (dtl 42). X Vallavalitsus andis 10. oktoobri 2022 korraldusega nr 443 XXXX teele

kasutusloa. Avaldajatele kuuluva XXXXXX kinnisasja juurdepääs avalikult kasutatavale XXXX

teele on ajalooliselt toimunud läbi XXX katastriüksuse lõunaosa. Juurdepääs asub XXX kinnistu

lõunapiiri ääres. X vald on seisukohal, et juurdepääs avalduses märgitud asukohas on

maakorralduslikult

kõige

otstarbekam.

Hoonele

tuletõrjetehnikaga

juurdepääsuks

peab

juurdesõidutee olema vähemalt 3,5 m laiune ja värav (pääs) peab olema vähemalt 4 m lai. Juurdepääs

kõikidele kinnistutele tuleb hoida vabana ning aastaringselt kasutamiskõlblikus seisukorras.

4. Puudutatud isikud Olga Borštšjova ja Sergejs Boršcovs (XXXX tee XX kinnisasja omanikud)

märkisid, et kõik kasutavad taotletavat teed, mis on praegusel kujul autodega sisse sõidetud teerada.

5. Puudutatud isik Inna Omri (XXXX tee XX kinnisasja omanik) ei ole nõus maksma puudutatud

isikule I tema maatüki väikese osa kasutamise eest 1000 eurot aastas. Pärast paikvaatlust halvenes

olukord naabrite seas täielikult. Mõned omanikud panevad aedu, väravaid, riputavad lukke ja nõuavad

tasu läbisõidu eest.

6. Puudutatud isik Natalja Melikidze (XXXX tee X ja XXXX tee X kinnisasjade omanik) märkis, et

puudutatud isik I kasutab ka ise sama teelõiku, et läbida XXXX tee X läbivat rada randa jõudmiseks.

MAAKOHTU SEISUKOHT

7. Maakohus rahuldas avalduse ning määras, et XXXXXX kinnisasja igakordsel omanikul ja temalt

nõusoleku saanud isikutel on õigus kasutada tähtajatult igal ajal jalgsi ja/või transpordivahendiga

(sh kinnistut teenindavad sõidukid: kütte- ja jäätmevedu, veevarustus- ja kanalisatsioon, avarii- ja

hooldustööd, hädaabi: kiirabi, politsei, pääste) juurdepääsuteed (pindalaga ca 58,38 m2) avalikult

kasutatavale teele üle XXX kinnisasja vastavalt kohtumäärusele lisatud Maa-ameti kaardi väljatrükile

(lisa 1). Maakohus määras, et juurdepääsu alla jääva maa-ala korrashoiu/tee hoolduse tagab oma

kuludega XXXXXX kinnisasja igakordne omanik ning XXXXXX kinnisasja igakordne omanik tasub

XXX igakordsele omanikule juurdepääsu kasutamise eest tasu 40 eurot aastas. Tasu makstakse iga

kalendriaasta eest hiljemalt vastava aasta 10. jaanuariks. Maakohus määras, et XXX kinnisasja

registriosa nr XXXXXXX III jakku esimesele vabale järjekohale tuleb kanda märkus kinnistu nr

XXXXXXX igakordsele omanikule määratud juurdepääsu kohta. Maakohus tuvastas puudutatud

isiku I kohustuse anda nõusolek kanda registriosa nr XXXXXXX III jakku märkus käesoleva

kohtumäärusega määratud juurdepääsu kohta. Menetluskulud jättis maakohus puudutatud isiku I

kanda.

Maakohus tuvastas, et XXXXXX kinnisasi ei piirne ühestki küljest avalikult kasutatava teega (dtl

10). Maakohus leidis, et avaldajate juurdepääsu nõude eeldused (juurdepääsu puudumine, taotletava

juurdepääsu maakorralduslik võimalus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi

ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste

juurdepääsust tuleneva kitsendusega) on täidetud (AÕS § 156 lg 1).

XXXXXX kinnisasjalt juurdepääs avalikult kasutatavale XXXX teele on ajalooliselt toimunud läbi

XXX katastriüksuse lõunaosa. Juurdepääs asub XXX kinnistu lõunapiiri ääres. Puudutatud isik I pidi

arvestama XXX kinnisasja omandamisel väljakujunenud juurdepääsu tavaga.

5. juunil 2023 paikvaatlusel (dtl 138-155) vaadeldi avaldajate taotletud juurdepääsu varianti ning

puudutatud

isiku I

pakutud

varianti,

mille

kohaselt

toimuks

XXXXXX

juurdepääs

külgmise/lõunapoolse värava kaudu.

Maa-ala suurus, mida avaldajad XXXX teelt mahasõidul oma kinnistule XXX kinnistu serva kaudu

vajavad on ca 37,16 m2 (dtl 152), menetluses kinnitavad avaldajad korduvalt, et soovitava

juurdepääsuala suuruseks on ca 58 m2 (dtl 10, dtl 68, dtl 84). Vahetule muljele tuginedes asus

maakohus seisukohale, et XXX kinnistu lõunapoolse nurga kasutamine pääsuks XXXXXX kinnistule

ei koorma ebamõistlikult XXX kinnistu kasutamist (kinnistu pindala (elamumaa) 7977 m2) ega sellele

puudutatud isiku I soovitud kämpingute paigaldamist. Ükski kämpingutest ei saaks paikneda XXXX

teelt mahasõidu ja avaldajate aia vahelisel alal.

Kui ligipääs XXXXXX kinnistule hõlmab vaid ühte nurka XXX kinnisasjast, siis XXXX tee X

kinnisasja omanik sõidab takistamatult oma kinnistule üle XXX kinnisasja keskel asuvat muruplatsi

(dtl 144, 145). Puudutatud isik I kinnitas paikvaatlusel, et võimaldab XXXX tee X omanikule

juurdepääsu kinnistule oma kinnistu kaudu, kuna temaga on head suhted. Seega jäi maakohtule

arusaam, et XXXXXX kinnistult avalikule teele juurdepääsu võimaldamise vaidlus ei ole tingitud

asjaolust, et see koormaks ebamõistlikult puudutatud isikut I, vaid avaldajate ja puudutatud isiku I

omavaheliste suhete tõttu.

Maakohus leidis, et puudutatud isiku I pakutud alternatiivne nn lõunapoolne juurdepääs (dtl 146)

läheks samuti üle XXX kinnisasja, kuid väiksemas ulatuses (dtl 78, 148). Killustikukattega tee lõpeb

XXXX tee 7 ja 9 väravate juures (dtl 148, 149). Sõidukitega lõunapoolsete suvilate kinnistutele

pääseb pinnastee kaudu, tee on kitsas, teenindavatel autodel ligipääs raskendatud või võimatu

(dtl 150, 151). Ka lõunapoolsed suvilaomanikud kasutavad oma kinnistutele pääsemiseks XXXX

teed ning selle lõpus väravate juures XXX kinnistu nurka (dtl 78, 148). Maakohus leidis, et kuivõrd

ka XXXXXX külgmise jalgvärava juurde pääseb hetkel ainult üle XXX nurga, ei oma tegelikult

sisulist tähtsust XXX omaniku jaoks milline juurdepääsu variant toimiks, küll aga riivaks see variant

oluliselt XXXX tee X ja X kinnistu huve (võrreldes XXX ja XXXX tee X ja X kinnistute pindalasid,

samuti võimalikku sõidukite manööverdamist XXXX tee X ja X kinnistutel).

Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et avaldajate taotletud juurdepääsu variant (nn senine

juurdepääs) on mõistlik, arvestab kõigi huve ega ole XXX kinnisasja omaniku jaoks põhjendamatult

koormav. Avaldajad kasutavad XXXXXX kinnisasja elukohana. Senine juurdepääs ei põhjusta XXX

kinnisasja omanikule arvestatavat ebamugavust, kuna juurdepääs hõlmab vaid mitteolulise suurusega

maa-ala XXX kinnistu lõunapoolses nurgas.

Juurdepääsu määramisel kohtu poolt tuleb määrata ka juurdepääsu kasutamise tasu (AÕS § 156 lg 1

teine lause). Maakohus viitas Riigikohtu lahenditele tsiviilasjades nr 3-2-1-85-04, 3-2-1-46-09 ja

3-2-1-170-12). Avaldajad märkisid, et korraldavad tee rajamise ja hooldamise ning kannavad

vastavad kulud (dtl 4). Hüvitise määramisel tuleb arvestada ka sellega, kas tee kasutamine selles

kohas on väljakujunenud tava või rajatakse kinnisasjale täiesti uus tee. Käesoleval juhul on tegemist

pikaajalise tavaga, mida avaldajad on kasutanud juurdepääsuks oma elukohale aastaid.

Avaldajad on nõus tasuma 40 eurot aastas tasu juurdepääsu talumise eest, kuid leiavad, et tasu tuleb

jagada võrdselt XXXX tee 5, 6, 7, 8, 9,11, 13 ja 15 omanike vahel (dtl 172). Puudutatud isik I nõudis

tasu 1000 eurot aastas ning 24. augusti 2023 seisukohas 500 eurot aastas (dtl 105-106, dtl 177-178).

Oma seisukohta puudutatud isik I põhjendanud ei ole. Puudutatud isik I ei ole ka selgitanud, miks ta

leiab, et juurdepääsutasu arvestamisel tuleks lähtuda mitte maa maksustamishinnast, vaid turuhinnast

olukorras, kus omand ei muutu, omanikul tuleb taluda vaid kitsendusi.

Avaldajate esitatud tõendite (dtl 101-102) kohaselt on XXX maaüksuse pindala 7977 m2 (elamumaa)

ja maksustamishind 710 eurot. Taotletav juurdepääsu ala suurus on 58,38 m2 ehk 0,73%

kogupindalast. 0,73% 710 eurost (maksustamishinnast) on 5,1 eurot. Avaldajad on nõustunud

juurdepääsutasuga 40 eurot aastas.

Maakohus arvestas tasu määramisel nii XXX omandiõiguse riivet kui ka asjaolu, et juurepääsutee on

pikaajaliselt väljakujunenud ja kasutuses olnud teelõik, mille olemasolust ja kasutamisest puudutatud

isik teadis ja millega ta pidi arvestama kinnistu omandamisel (sh pärimisel). Paikvaatlusel selgus, et

XXX endine omanik (puudutatud isiku I isa) võimaldas XXXXXX omanikele tasuta juurdepääsu.

Maakohus arvestas ka seda, et ala, mida XXXXXX omanikud kasutavad/vajavad juurdepääsuks, on

XXX kinnistu servas kinnistu kogusuurust arvestades väheoluline ning ei ole tulunduslikel

eesmärkidel kasutatav. Eelnevat arvestades määras maakohus juurdepääsutasu suuruseks 40 eurot

aastas.

Juurdepääsuala kasutavad ka nn lõunapoolsete kinnistute omanikud (XXXX tee, 5, 7, 8, 9, 11, 13,

15), kes kasutavad juurdepääsu vaid suveperioodil. XXXXXX kinnistut kasutatakse elamiseks

aastaringselt ning avaldajad soovivad juurdepääsutee alaks 58,38 m2, mis hõlmab ka selle osa XXX

kinnistu nurgast, mida kasutavad läbipääsuks eespool loetletud XXXX tee kinnistute omanikud.

Seetõttu määras maakohus juurdepääsutasu maksmise kohustuse üksnes XXXXXX omanikele.

Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel puudutatud isiku I kanda ning märkis, et

määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtulahendi jõustumist.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS

8. Puudutatud isik I (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles

palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega jätta avaldajate avaldus juurdepääsu

määramiseks üle XXX kinnisasja rahuldamata või alternatiivselt määrata avaldajatele juurdepääs üle

XXX kinnisasja talumistasuga 1000 eurot kalendriaasta eest või alternatiivselt määrata

talumiskohustuse hüvitis juhindudes Riigikohtu lahendi 2-19-20416 p-s 15.5 sätestatud

arvutusvalemist. Menetluskulud palub puudutatud isik I jätta avaldajate kanda või alternatiivselt

poolte endi kanda.

Puudutatud isik I on jätkuvalt seisukohal, et XXXXXX kinnisasjalt on X valla ehitatud tee kaudu

juurdepääs avalikule teele. Puudutatud isik I on vastavad tõendid esitanud. Seega tuleb maakohtu

määrus tühistada. Maakohtu määrusest ei nähtu kaalutlusi, miks jäeti kõrvale puudutatud isiku I

taotletud alternatiivne juurdepääsutee võimalus ning puudutatud isiku I tasunõue 1000 eurot aastas.

Maakohus on jätnud kohaselt kaalumata puudutatud isiku I huvid.

Juurdepääsutasu 40 eurot aastas on ebaproportsionaalselt väike ning maakohus on jätnud tasu

määramiseks vajalikud asjaolud välja selgitamata. Maakohus on jätnud arvestamata Riigikohtu

lahendiga tsiviilasjas nr 2-19-20416. Maakohus ei ole tuvastanud, kui palju väheneb puudutatud

isiku I kinnisasja kui terviku väärtus. Puudutatud isik I ei nõustu kohtuga selles, et juurdepääsutasu

tasutakse 10. jaanuaril, sest juurdepääsutasu makse tuleb tasuda aasta lõpuks järgmise aasta eest ette

(AÕS § 156 lg 1).

Maakohus on ebaõigesti kohaldanud TsMS § 172 lg-t 1 menetluskulude jaotamisel. Maakohus ei ole

kaalutlusotsust põhjendanud. Olukorras, kus üle puudutatud isiku I kinnisasja on seatud

juurdepääsutee, on äärmiselt ebaõiglane jätta tema kanda menetlusega seotud kulud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

9. Avaldajad vaidlevad määruskaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata. Menetluskulud

paluvad avaldajad jätta puudutatud isiku I kanda.

Maakohus on kaalunud erinevaid juurdepääsu võimalusi ja järeldanud, et avaldajate taotletud

juurdepääs on mõistlik, arvestab kõigi huve ega ole puudutatud isikule I põhjendamatult koormav.

Avaldajad ei nõustu, et juurdepääsutasu ei või maksta iga aasta 10. jaanuaril. Seadus ei reguleeri

perioodiliste maksete tasumise kuupäeva.

Avaldajad märgivad, et kinnisasja väärtuse vähenemist tuleb juurdepääsutasu määramisel arvesse

võtta ainult siis, kui isik, kelle kinnisasja soovitakse juurdepääsuga koormata, on menetluses

tuginenud sellele, et juurdepääsutee tõttu väheneb tema kinnisasja kui terviku väärtus ja taotleb

juurdepääsutasu kaudu kinnisasja väärtuse vähenemise hüvitamist. Puudutatud isik I ei ole sellist

taotlust esitanud.

Õiguskirjanduse kohaselt on mitme menetlusosalisega hagita menetluses üldjuhul õiglane jätta

menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti. Kui

kohus leiab, et õiglane on jaotada kulud muul viisil, tuleb seda põhjendada, kusjuures peamiseks

lähtekohaks peaks olema õigluse põhimõte. Samuti võimaldab säte arvestada kohtusse pöördumise

põhjendatust ja avalduse rahuldamise ulatust. Puudutatud isik I ei soovinud isegi vaatamata kohtu

selgitustele lahendada asja kokkuleppel.

10. X vald (X Vallavalitsuse kaudu) ei nõustunud puudutatud isikuga I, et maakohus ei ole lahendis

kaalunud puudutatud isiku I huve. Samuti on kohus pikalt selgitanud juurdepääsutasu määramise

aluseid. XXXXXX kinnistule juurdepääs koormab XXX kinnistut minimaalsel määral, sest

juurdepääsutee kulgeb XXX kinnistu piiri servas. Juurdepääsutee ei poolita kinnisasja ega jaga seda

mitmeks osaks. Samuti ei ole võimalik rajada kinnisasja juurdepääsuteed hõlmavale osale ehitisi.

Seega on tasu mõistlik.

MENETLUS RINGKONNAKOHTUS

11. Tartu Ringkonnakohus andis puudutatud isikule I tähtaja täpsustamaks taotletava juurdepääsutasu

suurust, selle arvestamise aluseid ning vajalike tõendite esitamiseks. Ringkonnakohus selgitas, et

maakohus on tuginenud juurdepääsutasu määramisel Riigikohtu varasemale praktikale ega ole

arvestanud Riigikohtu 1. juuni 2022 määruse seisukohti tsiviilasjas nr 2‑19-20416 p-s 15.

12. Puudutatud isik I ei nõustunud ringkonnakohtuga, et maakohus on vaidlustatud määruses

juurdepääsutasu määramisel tuginenud varasemale Riigikohtu praktikale, sest sellisel juhul ei oleks

praeguses menetlusastmes küsimust, kui palju väheneb XXX kinnistu väärtus juurdepääsutee

võimaldamisega XXXXXX kinnistule.

Olukorras, kus puudutatud isik I peab tõendama ilmselgeid asjaolusid (kinnistu väärtuse vähenemine)

asjatundja arvamusega, mille maksumus on ca 1000 eurot, ei ole kohtu poolt määratud tähtaeg piisav.

Kinnistu väärtuse vähenemise kohta pidanuks tõendid olema esitatud maakohtus maakohtu

korraldusel ning avaldajate kulul.

Puudutatud isik I viitas www.kv.ee väljavõtetele, mille kohaselt on samas piirkonnas müügis

kinnisasjad ruutmeetri hinnaga 39,80 eurot ja 20,20 eurot. Arvestades, et avaldajad taotlevad

puudutatud isiku I kinnisasja kasutamist ligi 60 m2 ulatuses (ca 58,38 m2), väheneb keskmist

ruutmeetri hinda arvestades puudutatud isiku I kinnisasja turuväärtus ca 2000 eurot.

Puudutatud isik I kaotab võimaluse kasutada oma maatükki ca 60 m2 ulatuses. Kui ringkonnakohus

ei saa ise välja selgitada kinnisasja väärtust ilma juurdepääsutee talumise kohustuseta ning tuvastada

kinnisasja väärtuse vähenemist, siis tuleb asi tagasi saata maakohtusse asjaolude välja selgitamiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

13. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusnormi olulise rikkumise tõttu tühistada

kinnistusraamatusse märkuse kohta kande tegemise, juurdepääsutasu maksmise kuupäeva määramise

ja menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega kohustab

XXXXXX kinnisasja igakordset omanikku alates käesoleva määruse jõustumisest tasuma XXX

igakordsele omanikule juurdepääsutasu 40 eurot aastas eelneva aasta 31. detsembriks ning jooksva

aasta tasu proportsionaalses suuruses 10 päeva jooksul kohtulahendi jõustumisest. Menetluskulud

jätab ringkonnakohus menetlusosaliste endi kanda (TsMS § 667 lg 2 esimene lause). Ringkonnakohus

täiendab maakohtu määruse resolutsiooni p-s 2 avalikult kasutatava tee nimetuse ja katastritunnusega.

Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus rahuldab

määruskaebuse osaliselt.

14. Avaldajad on pöördunud kohtu poole neile kuuluvale XXXXXX kinnisasjale avalikult

kasutatavalt XXXX teelt (katastritunnus XXXXXXXXXXXXX) juurdepääsu määramiseks

AÕS § 156 lg 1 alusel. Avaldajad taotlesid maakohtule esitatud avalduses juurdepääsu määramist üle

puudutatud isikule I kuuluva XXX kinnisasja. Maakohus rahuldas avalduse ja määras juurdepääsu

avaldajate kinnisasjale avaldajate soovitud viisil. Puudutatud isik I esitas maakohtu määruse peale

määruskaebuse. Puudutatud isik I palub maakohtu 5. septembri 2023 määruse tühistada tervikuna ja

jätta avaldus rahuldamata või alternatiivselt määrata juurdepääsu tagamise eest tasuks 1000 eurot

aastas või alternatiivselt määrata juurdepääsutasu arvestades Riigikohtu poolt kasutatavat valemit

tsiviilasjas nr 2-19-20416 p-15.5.

15. AÕS § 156 lg 1 alusel avalikult kasutatavale teele juurdepääsu nõude rahuldamise eeldused on

juurdepääsu taotleja kinnisasjalt avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu

maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja omatava huvi ülekaalukus võrreldes

juurdepääsuga koormatava kinnisasja omaniku õiguste kitsendusega (vt nt Riigikohtu 15. märtsi

2023 määrus tsiviilasjas nr 2-19-517/133, p 17).

Avaldus, millega taotletakse juurdepääsu avalikult kasutatavale teele, tuleb TsMS § 475 lg 1 p 131

kohaselt lahendada hagita menetluses. Hagita menetluse uurimispõhimõtte kohaselt on kohtul

kohustus selgitada välja asja lahendamiseks vajalikud asjaolud (TsMS § 5 lg 3).

Ringkonnakohus ei nõustu puudutatud isikuga I, et maakohus ei ole juurdepääsutee määramisel

kaalunud nõuetekohaselt kõigi asjast puudutatud isikute, sh puudutatud isiku I huve. Maakohus

tuvastas, et XXXXXX kinnisasjalt puudub juurdepääs avalikule teele ning paikvaatlusel selgus, et ka

puudutatud isiku I taotletud alternatiivne juurdepääs ei võimalda avaldajate kinnisasjalt juurdepääsu

avalikule teele nii, et see juurdepääs ei läbiks XXX kinnisasja. Maakohus korraldas paikvaatluse,

kaasas asja lahendamisesse naaberkinnistute omanikud (TsMS § 198 lg 3 ja § 6182 lg 1), hindas asjas

kogutud tõendeid ning on nõuetekohaselt põhjendanud avaldajate taotletud juurdepääsu võimaluse

eelistamist puudutatud isiku I pakutud juurdepääsu alternatiivile. Maakohus ei ole määruse tegemisel

teinud kaalutlusvigu ega rikkunud põhjendamiskohustust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

määruse põhjendustega juurdepääsu asukoha määramisel ja ei pea vajalikuks neid kõik korrata (TsMS

§ 654 lg 1 p 6).

Eeltoodust tulenevalt puudub alus maakohtu määratud juurdepääsu asukohta muuta. Maakohtu

määrus tuleb jätta selles osas muutmata.

16. Ringkonnakohus märgib, et maakohus ei ole juurdepääsutasu määramisel arvestanud Riigikohtu

1. juuni 2022 tsiviilasja nr 2-19-20416 määruse p-s 15 toodud seisukohtadega. Riigikohus on viidatud

lahendi p-s 15.4 selgitanud, et juurdepääsutasu eesmärk on hüvitada juurdepääsutee talumise

kohustusega koormatava kinnisasja omanikule tema omandi kitsendamine (põhiseaduse § 32 mõttes).

Seetõttu sõltub juurdepääsutasu suurus sellest, millised negatiivsed tagajärjed koormatud kinnisasja

omanikule juurdepääsutee talumise kohustusega kaasnevad. Selline negatiivne tagajärg võib vastavalt

asjaoludele olla kas koormatava kinnisasja mõne osa kasutuseeliste kaotus, kogu koormatava

kinnisasja väärtuse vähenemine, saamata jääv tulu või juurdepääsutee korrashoiuks vajalikud

kulutused. Riigikohus on sama lahendi p-s 15.5 toonud välja valemi, mida saab kasutada

juurdepääsutasu arvutamiseks: juurdepääsutasu iga-aastane makse = kinnisasja väärtuse vähenemine

(koormatiste vaba ja koormatud kinnisasja väärtuste vahe) × diskontomäär. Diskontomäärana tuleb

kasutada seadusandja poolt mõistlikuks tulumääraks peetavat võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses nimetatud intressimäära, kui menetluses ei tuvastata, et kinnisasja senisele kasutusvaldkonnale

vastav oodatav tulunorm on sellest intressimäärast erinev. Riigikohus selgitas, et kui juurdepääsutasu

on välja arvestatud eeltoodud viisil, siis eelduslikult hõlmab see ka hüvitist kaotatud kasutuseeliste,

kinnisasja korrashoiukulude ja maamaksu eest. Kui isik, kelle kinnisasja soovitakse juurdepääsuga

koormata, on menetluses tuginenud sellele, et juurdepääsutee tõttu väheneb tema kinnisasja kui

terviku väärtus ja taotleb juurdepääsutasu kaudu kinnisasja väärtuse vähenemise hüvitamist, tuleb

kohtul välja selgitada kinnisasja väärtus ilma juurdepääsutee talumise kohustuseta ning see, kui palju

juurdepääsutee talumise kohustus kinnisasja väärtust vähendab.

Ringkonnakohus ei nõustu puudutatud isikuga I, et kohtu uurimispõhimõte tähendab, et kohus pidi

puudutatud isikule I tasu määramiseks ise vajalikud asjaolud ja tõendid koguma. TsMS § 5 lg 3

ja § 477 lg-te 5 ja 7 järgne uurimispõhimõtte esmane tähtsus ei seisne aktiivses informatsiooni

kogumises ning tõendite otsimises. Uurimispõhimõtte eesmärgiks on tagada, et asja lahendamiseks

olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi selle tõttu, et menetlusosaline ei osanud ette näha

vajadust esitada lisatõendeid (Riigikohtu 17. aprilli 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13, p 13).

Seega on kohtul asjaolude väljaselgitamiseks kõrgendatud selgitamiskohustus ning samas õigus

nõuda omal algatusel isikutelt teabe esitamist ja tõendite kättesaadavaks tegemist. Menetlusosaline

on kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt ega või oma õigusi kuritarvitada

(TsMS § 200 lg-d 1 ja 2). Menetlusosalise heausksus hagita menetluse kontekstis tähendab mh seda,

et menetlusosaline teeb oma parima, et esile tuua ja ka tõendada asjaolud, mis on tema õiguste

tagamise seisukohalt asja lahendamiseks tähtsad. Koormatud kinnisasja omanikule juurdepääsutasu

määramise asjas on sellisteks mh asjaolud, mille alusel saab teha järeldusi õiglase tasu suuruse kohta

(Riigikohtu 3. oktoobri 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-16-3663, p 23).

Ka tsiviilasjas nr 2-19-20419, millele puudutatud isik I on viidanud, selgitas Riigikohus, et kohtutel

tulnuks teha menetlusosalistele ettepanek esitada kinnisasja väärtusele lähtuva mõju osas tõendeid

(p 15.6). Kuivõrd maakohus ei olnud kõiki tasu määramiseks vajalikke asjaolusid välja selgitanud,

andis ringkonnakohus puudutatud isikule I tähtaja tasu suurust puudutavate asjaolude ja tõendite

esitamiseks.

17. Ringkonnakohtu menetluses esitas puudutatud isik I juurdepääsu tasu suuruse tõendamiseks kahe

kinnisasja müügikuulutuse väljavõtted. Müügikuulutuste kohaselt müüdi ärimaad asukohaga X, X

vald, Ida-Virumaa 135 000 eurot (ruutmeetri hind 39,8 eurot) ja ärimaad asukohaga Karjamaa, X

vald, Ida-Virumaa 580 000 euroga (ruutmeetri hind 20,2 eurot). Puudutatud isik I väidab, et tema

kinnistule jääva juurdepääsu ala turuväärtus ilma koormatisteta on ca 2000 eurot ning selle summa

võrra väheneb ühtlasi tema kinnistu turuväärtus. Puudutatud isik I ei ole esitanud tõendit XXX

turuväärtuse kohta ei koormatisteta ega koormatisega. Esitatud ärimaade (puudutatud isiku I kinnistu

on elamumaa) müügikuulutused neid andmeid ei tõenda. Puudutatud isik I ei ole taotlenud

ringkonnakohtult täiendavat tähtaega asjakohaste tõendite esitamiseks ega põhjendanud, miks

tõendeid tuleks koguda avaldajate kulul. Kuivõrd ringkonnakohus andis puudutatud isikule I

võimaluse esitada tõendeid juurdepääsu tasu suuruse kohta, ei ole alust saata asi tagasi maakohtule

uueks läbivaatamiseks tõendite kogumise eesmärgil.

Kohus saab juurdepääsutee talumise tasu suuruse määramisel tugineda ka TsMS §-le 233, kuid selleks

peab kohus tuvastama vastavate eelduste olemasolu. Riigikohus on leidnud, et selleks peab kohus

eelnevalt tuvastama, et menetlusosaliste kohtu ette toodud juurdepääsuteega koormatava kinnisasja

omaniku suhtes negatiivset mõju avaldavate juurdepääsuteest lähtuvate asjaolude korral ei ole

võimalik kinnisasja väärtuse vähenemist kindlaks teha (nt selles piirkonnas puudub piisav arv

võrdlustehinguid nii kasutuseeliste kui ka kinnisasja koormatiste vaba ja koormatud väärtuse

kindlaksmääramiseks vms) või oleks see seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega

(Riigikohtu 1. juuni 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-19-20416, p 15.6). Käesolevas asjas leiab

puudutatud isik I, kes on määruskaebuses vaidlustanud tema kasuks välja mõistetud juurdepääsu tasu

suuruse 40 eurot aastas, et kuigi ta soovib saada avaldajatelt suuremat tasu, on selleks vajalike

tõendite esitamine seotud tema jaoks ebamõistlikult suurte kuludega. Seega ei ole ringkonnakohtul

võimalik tõendite alusel juurdepääsu määramise tõttu puudutatud isikule I kuuluva XXX kinnisasja

väärtuse vähenemist kindlaks teha.

Maakohtu otsust määrata juurdepääsu tasuks 40 eurot aastas tuleb käsitleda kohtu

diskretsiooniotsusena TsMS § 233 mõttes. Maakohus on oma diskretsiooni piisavalt põhjendanud

(määruse p-d 18 ja 19). Kuivõrd puudutatud isik vaatamata ringkonnakohtu ettepanekule

asjakohaseid täiendavaid tõendeid ei esitanud, siis nõustub ringkonnakohus maakohtu määratud

juurdepääsu tasu suuruse ja selle põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid põhjendusi korrata.

Määruskaebus tuleb jätta selles osas rahuldamata.

18. Puudutatud isik I vaidlustab maakohtu määrust ka osas, millega määrati juurdepääsutasu tasumise

tähtajaks iga aasta 10. jaanuar.

AÕS § 156 lg 1 esimese ja kolmanda lause alusel määratav juurdepääsutasu tuleb üldjuhul välja

mõista perioodilise rahasummana selliselt, et juurdepääsutasu makse tuleb tasuda aasta lõpuks

järgmise aasta eest ette. Eeltoodu tuleneb muu hulgas ka AÕS § 156, § 148 lg 2 teise lause ning lg-te 4

ja 5 süsteemsest tõlgendamisest ja asjaolust, et selline tasu on hüvitis juurdepääsutee kui kinnisasja

omandi kitsenduse eest (Riigikohtu 1. juuni 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-19-20416, p 15.2).

Juurdepääsutasu maksmise kohustus tekib alates seda kindlaksmäärava kohtulahendi jõustumisest

(Riigikohtu 15. märtsi 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-19-517/133, p 14) ning seda ei saa kohustada

tasuma tagasiulatuvalt. Ringkonnakohtu lahendi tegemise ajaks on käesoleva aasta 10. jaanuar

möödunud. Puudutatud isik I on kohtumenetluses avaldanud, et ta soovib saada tasu 31. detsembriks

järgmise aasta eest ette. Määruse selguse eesmärgil ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse tasu

maksmise tähtaja osas ning teeb selles osas uue määruse, millega kohustab XXXXXX igakordseid

omanikke tasuma XXX igakordsetele omanikele juurdepääsutasu alates käesoleva määruse

jõustumisest kord aastas eelneva aasta 31. detsembriks järgneva aasta eest. Jooksva aasta eest tuleb

proportsionaalne osa aastatasust (kohtulahendi jõustumisest kuni aasta lõpuni) tasuda 10 päeva

jooksul kohtulahendi jõustumisest.

19. Kohtumääruse resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu määruse tekstita

(TsMS § 442 lg 5 ja § 478 lg 1). Maakohus määras resolutsiooni p-s 2 XXXXXX kinnistule

juurdepääsu avalikult kasutatavale teele, kuid ei ole avalikult kasutatava tee nimetust märkinud.

Ringkonnakohus täiendab selguse huvides maakohtu määruse resolutsiooni p-s 2 avalikult kasutatava

tee nimetuse (XXXX tee) ja katastritunnusega nr XXXXXXXXXXXXX.

Maakohus määras resolutsiooni p-s 5, et kohtu määratud juurdepääsu kohta tuleb kanda

kinnistusraamatusse märkus. Avaldajad ei ole sellist taotlust kohtule esitanud. Ringkonnakohus

märgib, et see maakohtu otsustus on ka üleliigne, sest märkuse kannab kinnistusosakond koormatava

kinnistu registriosale kinnistamisavalduse alusel, millele lisatakse kohtumäärus puudutatud isiku I

nõusoleku asendamise kohta (kinnistusraamatuseaduse § 34 lg 1 ja § 341). Resolutsiooni täpsuse

huvides tühistab ringkonnakohus selles osas maakohtu määruse.

20. Ringkonnakohus nõustub, et maakohtu määrusest ei nähtu kaalutlused TsMS § 172 lg 1 alusel

menetluskulude puudutatud isiku I kanda jätmiseks. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita

menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu

isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline,

kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas

põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

TsMS § 172 lg 1 teine lause annab kohtule menetluskulude jaotamisel laia kaalutlusruumi, kuid

kaalutlusõigust teostades tuleb muuhulgas arvestada kõiki olulisi asjaolusid ja põhjendatud huve.

Juurdepääsu määramise avalduse rahuldamine teenib eelduslikult esmajoones avaldaja huve. Asjaolu,

et koormatava kinnisasja omaniku kasuks mõistetakse juurdepääsu talumise eest välja tasu, ei anna

iseenesest veel alust pidada juurdepääsu määramist ühtlasi ka puudutatud isiku huve teenivaks

(Riigikohtu 20. detsembri 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-19-6901, p 17).

Ringkonnakohus leiab, et arvestades praeguses asja olemust, menetlusosaliste seisukohti ja

puudutatud isiku I soovimatust võimaldada üksnes avaldajatel juurdepääsu üle tema kinnisasja, on

kohtumenetluse osaliselt põhjustanud ka puudutatud isik I. Seetõttu on õiglane jätta maakohtu

menetluses menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

21. Kuivõrd

määruskaebus

kuulub

rahuldamisele

osaliselt,

on

põhjendatud

jätta

määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud samuti menetlusosaliste endi kanda (TsMS § 171

lg 1 ja § 172 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)