2-24-443/16 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Mari Schihalejev

Määruse tegemise aeg ja koht

3. aprill 2024, Võru kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-443

Tsiviilasi

J. P. maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (võlgnik): J. P. (isikukood xxxxxxxxxx)

Usaldusisik: A. Õ.

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada võlgniku J. P. maksejõuetusavaldus.

2. Kuulutada välja J. P. pankrot 3. aprillil 2024 kell 10.00 ning algatada J. P.

kohustustest vabastamise menetlus.

3. Nimetada

J.

P. pankrotihalduriks

A. Õ.

(xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, e-post xxxxx@xxxxxx, telefon xxxxxxxxx,

xxxxxxxx).

Kuni

pankrotimenetluse

lõpuni

täidab

usaldusisiku

ülesandeid

pankrotihaldur.

4. Kohustada J. P. andma võlgniku vande 6. mail 2024 kell 11.15 (asukohas Tartu

Maakohus, Võru kohtumaja, Vabaduse 13, Võru, saal 2).

5. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 6. mai 2024 kell 11.15

(asukohas Tartu Maakohus, Võru kohtumaja, Vabaduse 13, Võru, saal 2).

6. Pankrotihalduril

koostada

võlausaldajate

esimeseseks

üldkoosolekuks

pankrotivara nimekiri.

7. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu

suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on

kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded

ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti

väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja

nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada pankrotihaldurile kirjalik

avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Võlgnikule

võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta

üksnes pankrotihaldur. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel

on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet

pankrotihaldurile.

8. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima;

viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte

varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma

tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (füüsilise isiku maksejõuetuse

seaduse (FiMS) § 47 lg-d 1 ja 2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,

sealhulgas need, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet

võlgniku varale. Võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti

väljakuulutamist, ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata

sissenõuet usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele.

9. Aruanded kohustustest vabastamise menetluse kohta esitada iga aasta

pärast pankrotimenetluse lõppemist.

10. Jätta menetluskulud J. P. kanda.

11. Määrata usaldusisiku A. Õ. tasuks 1510 eurot, millele lisandub käibemaks 332

eurot 20 senti.

11.1

Anda J. P. menetlusabi usaldusisiku tasu 820 euro ja sellele lisanduva 180 euro 40

sendi suuruse käibemaksu hüvitamiseks ning hüvitada see menetlusabi korras Eesti

Vabariigi vahendite arvel.

11.2

Ülejäänud usaldusisiku tasu 690 eurot, millele lisandub käibemaks 151 eurot 80

senti mõista välja J. P. pankrotivarast.

12. Määruse resolutsiooni p-des 11.1 ja 11.2 märgitud usaldusisiku tasu kanda

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (registrikood xxxxxxx, konto nr xxxxxxxxxxxxxxxxxx

AS SEB Pank ), mille kaudu usaldusisik tegutseb.

13. Avaldada pankrotiteade pankrotiseaduse § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega

pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

14. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.

12. Toimetada määrus kätte võlgnikule ja usaldusisikule ning saata täitmiseks

resolutsiooni p 11.1 osas Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada

määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu Võru

kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule (füüsilise isiku maksejõuetuse (FiMS) § 18 lg 10).

Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib

usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule

(FiMS § 54 lg 11).

Menetlusabi andmise määruse peale võib määruskaebuse esitada menetlusabi taotleja või saaja

või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud

Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu (tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 191 lg 1).

ASJAOLUD

1. J. P. (avaldaja, võlgnik) esitas 10. jaanuaril 2024 Tartu Maakohtule

maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks, mida täiendas 2. veebruaril 2024.

Avalduse kohaselt võlgnikul vara puudub, igakuine sissetulek on 490 eurot (sh sotsiaaltoetus

310 eurot ja kindlustushüvitis 180 eurot). Kohustusi on tal vähemalt 12 338 euro 59 sendi

ulatuses. Võlgniku igakuised kulud on 1360 eurot. Võlgniku makseraskuste põhjuseks on

temaga seotud äriühingu pankrot (võlgnik on andnud käenduse) ning vaimse tervise

probleemid.

2. Usaldusisiku arvates tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot ning algatada kohustustest

vabastamise menetlus.

Usaldusisiku hinnangu kohaselt võlgnikul registervara puudub. Võlgniku keskmine

tulumaksuga maksustatav netosissetulek (töötasu, haigustoetused jms) on järgmine: 2021. a

bruto 6186 eurot 58 senti (neto 5711 eurot 75 senti ehk 476 eurot kuus), 2022. a bruto 4151

eurot 55 senti (neto 3796 eurot 96 senti ehk 316 eurot kuus) ja 2023. a bruto 13 631 eurot 15

senti (neto 11 285 eurot 34 senti ehk 940 eurot kuus). Eelnimetatud sissetuleku hulka kuuluvad

töötasud talle endale kuulunud äriühingutest xxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxxxx,

haigushüvitised, töötuskindlustuse hüvitised ning 2023. a-l II pensionisamba osakute raha,

kokku 6466 eurot 34 senti (bruto). Viimati sai võlgnik töötasu mais 2023 ja seejärel

töötuskindlustushüvitist augustist 2023 kuni jaanuarini 2024 brutotasuna 311 eurot kuni 459

eurot 11 senti kuus. Alates märtsist peaks võlgnik saama töövõimetoetust ligikaudu 325 eurot

kuus. Ühekordse maksena on laekumas töötukassa tööandja maksejõuetushüvitis 1277 eurot 37

senti ja tulumaksutagastus 1072 eurot 85 senti. Võlgniku prognoositav sissetulek alates märtsist

2024 on va 414 eurot. Võlgniku kohustused on 13 võlausaldaja ees kokku 27 760 eurot 97 senti.

Võlgniku suhtes täitemenetlusi ei ole, kuid kohtumenetluses on vähemalt neli tsiviilasja.

Võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on talle kuulunud äriühingute majandustegevuse

ebaõnnestumine ja seeläbi võlgnikul piisavast sissetulekust ilmajäämine ning äriühingute

kohustuste käendamisest tekkinud täiendavad kohustused. Maksejõuetuse kujunemisele on

aidanud kaasa võlgniku tervisliku seisundi halvenemine, mille tõttu tal ei ole võimalik tööturul

võrdväärselt konkureerida. Maksejõuetus on tekkinud 2023. a alguses kui võlgnikule kuulunud

äriühingul xxxxxxxxxxxxxxxxx (kustutatud) tekkisid võlad ning muutus maksejõuetuks.

Praegu ei ole teada asjaolusid, mis võiksid olla aluseks võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamata jätmiseks.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et välja tuleb kuulutada

võlgniku pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus.

4. FiMS § 18 lg 2 p 2 kohaselt vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kohus kuulutab välja

võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja

FiMS §-s 45 sätestatule. FiMS § 45 lg 1 kohaselt otsustatakse kohustustest vabastamise

menetluse algatamine pankroti väljakuulutamisel ning kohustustest vabastamise menetlus algab

samal ajal pankroti väljakuulutamisega.

5. FiMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja

pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas

seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei

suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti

välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud

võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldajate

sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine. Võlgnikul puudub kohustuste

(27 760 eurot 97 senti) täitmiseks piisav vara ja sissetulek. Võlgniku makseraskuste ületamiseks

sobivaim menetlus on pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse

algatamine. Võlgnik on puuduva töövõimega, ning lisaks ei ole võlgnik enam makseraskustes,

vaid välja on kujunenud püsiv maksejõuetus. Kuigi võlgnik avaldas, et esialgne soov oli

võlgade ümberkujundamine, on võlgnik 2. aprilli 2024. a ärakuulamisel nõustunud, et sobivam

menetlus tema makseraskuste ületamiseks on pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlus.

Asja materjalidest ei nähtu FiMS § 45 lg-s 3 sätestatud välistavaid asjaolusid kohustustest

vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Kohus lisab, et on võlgnikule selgitanud, et

pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluse kestel tuleb ennekõike tegeleda tervise

parandamisega, et leida tervislikule seisundile vastav töö.

Kohus märgib, et kui võlgnik menetluse kestel oma kohustusi ei täida (vt täpsemalt määruse

põhjenduste p 12), võib kohus võib omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel

otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise

menetluse enne kolme aasta möödumist (FiMS § 49 lg 8).

Kohus peab maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses (vara ja piisava

sissetuleku puudumine), kuivõrd tuvastatud ei ole kuriteo tunnustega tegu või rasket

juhtimisviga. Usaldusisik on võlgnikule selgitanud, et lähikondsetele kohustuste tasumise puhul

on tegemist ühe võlausaldajate eelistamisele teistele, mis tähendaks kuriteo tunnustega teo

toimepanemist. Pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist tuleb arestitud varast tasuda kõigile

võlausaldajatele kohustusi proportsionaalselt.

6. Kohus nimetab pankrotihalduriks A. Õ. , kes on andnud nõusoleku pankrotihalduriks

nimetamiseks. FiMS § 46 lg 1 ja 3 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku

ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise

menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse

lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku

ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes

ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.

7. Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 6. mai 2024

kell 11.15 (PankrS § 78 lg 1). Usaldusisikul on soovi korral võimalik osaleda virtuaalselt.

8. Kohus avaldab teate avalduse läbivaatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded

(FiMS § 18 lg 4 ja PankrS § 33). Kuna võlgnikul kinnisasjad puuduvad, ei ole vaja määrust

registripidajale edastada.

9. Kohus kohustab võlgnikku PankrS § 86 lg-te 1 ja 2 alusel vandega kinnitama, et kohtule

esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.

Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne

võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva.

Kohus määrab vande andmise ajaks 6. mai 2024 kl 11.15.

10. Usaldusisik on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 1510 eurot, millele lisandub

käibemaks 332 eurot 20 senti.

10.1. FiMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 teise lause kohaselt kuni maksejõuetusavalduse

läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses

ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab

usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel.

FiMS § 54 lg 4 teise lauselt kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel töö mahtu,

keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.

10.2. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri

ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri

ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud

kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete

täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud

(sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). PankS § 23 lg 3

kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu

seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri

tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11 sätestatust.

10.3. Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 13 tundi 30 minutit.

Arvestades avaldaja maksejõuetusavalduse läbivaatamisel usaldusisiku läbi viidud ülesannete

mahtu (usaldusisiku hinnangu koostamine koos vara ja võlgade nimekirja ning lisadega),

põhjalikkust ja keerukust ning tema kutseoskusi, kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu

13 tundi 30 minutit on vajalik ja põhjendatud. Seetõttu määrab kohus usaldusisiku tasuks 1510

eurot.

10.4. PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste

tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse

käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane

käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub usaldusisik tasu välja maksta büroole

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (registrikood xxxxxxx), mille kaudu ta tegutseb. Äriregistri

andmetel on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx käibemaksukohustlane (nr xxxxxxxxxx). Seega

lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi (KMS § 15 lg 1).

11. Usaldusisik on taotlenud tasu hüvitamist osaliselt riigi vahenditest (TsMS § 183 lg 2)

ning osaliselt võlgniku pankrotivarast.

PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks,

mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata

nende hüvitamise riigi vahenditest.

TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi,

mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja

kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel

kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja

arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate

toimingute katteks. TsMS § 190 lg 4 järgi mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest on

hagita menetluse avaldaja vabastatud, riigi tuludesse täies ulatuses välja.

Võlgnikul puudub sissetulek ja vara usaldusisiku tasu maksmiseks, seega annab kohus

võlgnikule usaldusisiku tasu maksmiseks menetlusabi, mis ei ületa TsMS § 183 lg-s 2

kehtestatud määra (820 eurot, lisandub käibemaks). Ülejäänud usaldusisiku tasu (690 eurot,

lisandub käibemaks) tuleb välja mõista võlgniku pankrotivarast.

12. Kohus selgitab võlgnikule, et otsustab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise ühe kuni kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise

menetluse algatamist (FiMS § 49 lg-d 1 ja 3). Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest

vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma kohustuste täitmisel ja

kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule

täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti.

Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat

menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9). Kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma

kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka

enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist

menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt

täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses (FiMS § 49 lg-d 1–3).

Kohus rõhutab, et võlgnikul tuleb kohustustest vabastamise menetluse kestel täita seadusest

tulenevaid kohustusi (FiMS § 47 lg-d 1–6). Ennekõike on võlgnik kohustatud tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega (töötama) või seda aktiivselt otsima. Kohus märgib, et

kohustustest vabastamine ei ole iga võlgniku õigus ega menetluse lõppemise automaatne

tulemus. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest

ning võlausaldajate nõuete osalist rahuldamist, mitte üksnes kolmeaastase tähtaja möödumise

ootamist. Võlgnikul tuleb panustada menetlusse maksimaalselt võlausaldajate nõuete

rahuldamiseks ja menetluskulude tasumiseks. Samuti tuleb võlgnikul teatada viivitamatult

kohtule ja usaldusisikule/pankrotihaldurile igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjata

saadud tulusid ning vara; anda kohtu või usaldusisiku/pankrotihalduri nõudel teavet oma

tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mari Schihalejev

kohtunik