3-24-526/7 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-24-526 Määruse kuupäev

3. aprill 2024 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi X kaebus Sotsiaalkindlustusameti 17. jaanuari 2024. a teatise tühistamiseks ja Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks vaadata uuesti läbi kaebaja taotlus töövõime kaotuse ulatuse tuvastamiseks RESOLUTSIOON

1. Tagastada X kaebus.

2. Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärgiga. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p 1 peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Muud selgitused Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 22. veebruaril 2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Sotsiaalkindlustusameti (SKA) 17. jaanuari 2024. a teatise tühistamiseks ja SKA kohustamiseks vaadata uuesti läbi kaebaja taotlus töövõime kaotuse ulatuse tuvastamiseks.

2. Tallinna Halduskohus andis 4. märtsi 2024. a määrusega Xi kaebuse kohtualluvuse järgi üle Tartu Halduskohtule. Haldusasja toimik saabus Tartu Halduskohtusse 21. märtsil 2024.

3. Vastusena kohtunõudele edastas SKA 1. aprillil 2024 kohtueelse menetluse dokumendid ja seisukoha kaebuse menetlusse võtmise võimalikkuse kohta. SKA põhjendas, et SKA teavituskiri ei ole haldusakt haldusmenetluse seaduse § 51 mõttes ega ole ka kaebajale ja kutsehaigushüvitist maksvale ettevõttele kohustuslikuks järgmiseks. Juhul, kui kaebaja ei nõustu teavituskirjas tooduga, ei pea ta sellest juhinduma ning ta ei pea ka teavituskirja ettevõttele esitama. Teavituskiri ei ole väljastatud SKA avalik-õigusliku ülesande täitmiseks ning SKA-l õigusaktidest tulenevalt sellist ülesannet ei ole. Tegemist on teavituskirjaga, mille saaja võib sellele tugineda, aga ta võib oma nõudeid tööandja vastu põhjendada ka muul viisil või muude tõenditega. SKA hinnangul ei saa kaebust menetlusse võtta ning puudub õigusaktidest tulenev alus SKA kohustamiseks kaebaja avaldust uuesti läbi vaatama. Teavituskirja tühistamiseks puudub vajadus, sest tegemist ei ole haldusaktiga ning sellest juhindumine on vabatahtlik.

KOHTU SEISUKOHT

4. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

5. Kohtule esitatud dokumentidest ilmneb, et kaebaja esitas 16. oktoobril 2023 SKA-le avalduse, milles soovis teada, kui suur osa Eesti Töötukassa poolt määratud puuduvast töövõimest moodustab kutsehaigus. SKA esitas

17. jaanuaril 2024 vastuse nr P18-V2024-002453, milles teatas, et ekspertarsti 16. jaanuari 2024. a arvamuse kohaselt põhjustab kaebaja tervislik seisund kutsehaigusest tingituna kerge funktsioonihäire ja sellest tulenevalt püsiva töövõimekaotuse 30%. Kaebaja ei nõustu SKA 17. jaanuari 2024. a teatises tooduga, mistõttu esitas ta halduskohtule kaebuse selle tühistamiseks ja SKA kohustamiseks vaadata uuesti läbi kaebaja taotlus töövõime kaotuse ulatuse tuvastamiseks.

6. Nii kohustamiskui tühistamiskaebuse aluseks on kaebaja õiguste rikkumine haldusakti või toiminguga ning pöördumise eelduseks on subjektiivsete õiguste kaitse vajadus (HKMS § 37 lg 2 p-d 1 ja 2, HKMS § 44 lg 1). Eeltoodu tähendab muuhulgas seda, et kaebajale peab kuuluma mõnest seadusest või muust õigusaktist tulenev subjektiivne õigus, mida kaebaja soovib kaebuse esitamise kaudu maksma panna.

7. Kohus leiab, et SKA ei ole kaebaja õigusi 17. jaanuari 2024. a teavituskirjaga rikkunud ning kaebaja subjektiivse õiguse rikkumist ei saa täheldada ka sellega, kui ekspertarsti hinnangul on kaebaja kutsehaigusest tingitud töövõimekaotus vähenenud 30%-ni.

8. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt soovis kaebaja SKA-lt teatist kutsehaigusest tingitud töövõimekaotuse protsendi kohta, et esitada see tõendina oma tööandjale, et viimane jätkaks kaebajale hüvitise maksmist. Samas kui kaebaja ei nõustu SKA poolt esitatud vastusega, ei pea ta seda oma tööandjale esitama, ning kaebajal on tööandja vastu nõudeõiguse maksapanekuks võimalik esitada muid tõendeid. Tööst põhjustatud tervisekahjustuse eest kahju hüvitamisel lähtutakse võlaõigusseaduses sätestatust ning kahju hüvitise nõudmisel ei pea tõendiks olema SKA teatis. Kui tööandja ei nõustu kulude hüvitamisega kaebaja poolt soovitud ulatuses (mh kui tööandja ei pea kaebaja poolt esitatud tõendeid piisavaks), siis on kaebajal võimalik pöörduda hüvitise nõudmiseks maakohtusse.

9. Kohus juhib kaebaja tähelepanu ka asjaolule, et töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 243 lg-st 1-3 tulenevalt tuvastab arstiõppe läbinud isik SKA taotlusel isikul töövõime kaotuse protsentides üksnes juhul, kui tööõnnetusest ja kutsehaigusest tingitud kahju hüvitab SKA. Eelnev tähendab seda, et kehtivas õiguses ei ole SKA-l kohustust muudel juhtudel tuvastada isiku töövõime kaotust protsentides. Kuna antud juhul hüvitab kaebajale tekitatud kahju tööandja, ei ole seega SKA-l kohustust nõutavat toimingut sooritada ning SKA tegevus ei saa ka kaebaja õigusi rikkuda.

10. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Xi kaebuse tervikuna HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

11. Kuna kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, ei kuulu kaebajale vastavalt HKMS § 104 lg 5 p-le 2 tasutud riigilõiv tagastamisele.

12. HKMS § 175 lg 3 alusel asendab kohus avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Palm kohtunik