3-23-2633/29 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Pihel Sarv

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. aprillil 2024 Tallinnas

Haldusasja number

3-23-2633

Haldusasi

X. Xi kaebus tühistada Tallinna Kesklinna Valitsuse 15.

detsembri 2023. a otsused ning kohustada vastustajat

kaebaja novembri- ja detsembrikuu toimetulekutoetuse

taotlusi uuesti läbi vaatama

Menetlusosalised

Kaebaja X. X

Vastustaja Tallinna linn, esindajad Kristel Tina, Marje

Paljak ja Moonika Roosinupp

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebaja 18. märtsi 2024. a seisukoha lisad 4–7, 10–13, 15 ja 16.

2. Jätta kaebus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

4. Asendada avaldatavas otsuses X. X, D. D, Q. Q ja Y. Y nimed tähemärkidega. Jätta

avaldamata kaebaja telefoninumber, aadress Tallinn, XX ja kaebaja tütre sünniaeg.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 2. mail 2024 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS § 184) võib esitada 14

päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsiooni-

tähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.

Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal

seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline vajab apellatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, saab ta esitada ring-

konnakohtule vastava taotluse. Taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5). Seega peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel nii taotluse kui ka

apellatsioonkaebuse, mida saab vajaduse korral hiljem täiendada (HKMS § 116 lg 6).

3-23-2633

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X. X esitas 10. novembril ja 11. detsembril 2023 Tallinna linnale toimetulekutoetuse

taotlused.

2. Tallinna Kesklinna Valitsus tegi 15. detsembril 2023 otsused nr 5-8/3219-24 ja 5-

8/4843-3, millega jättis kaebaja taotlused rahuldamata. Vastustaja märkis, et novembri- ja

detsembrikuu taotluste lahendamisel arvestatavad asjaolud on samad. Seetõttu lähtub

vastustaja mõlema taotluse lahendamisel selgitustest, mille kaebaja esitas novembrikuu

taotluse kohta. Toimetulekutoetuse määramisest keeldumist põhjendas vastustaja mõlemas

otsuses järgmiselt.

2.1. Kaebaja on saanud toimetulekutoetust ajavahemikel 1. jaanuarist kuni 30. aprillini 2021,

1. jaanuarist kuni 31. maini 2022 ning 1. septembrist 2022 kuni 13. juunini 2023. Seega on

tema pere pikaajalistes toimetulekuraskustes. Kaebaja on mitme ettevõtte omanik, osanik või

juhatuse liige. Vastustaja andis 19. aprilli 2023. a toimetulekutoetuse määramise otsusega

kaebajale kolm kuud aega, et ta leiaks enda ja oma pere ülalpidamiseks ja toimetuleku

tagamiseks sobiva töö või realiseeriks äriühingute osaluse pere esmase toimetuleku

tagamiseks. Kaebajale selgitati, et kui ta jätab selle kohustuse täitmata, on vastustajal õigus

lõpetada toimetulekutoetuse maksmine (sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 134 lg 4 p-d 7 ja

8).

2.2. 13. juuni 2023 toimetulekutoetuse otsuses soovitas vastustaja kaebajal leida soodsama

elamispinna. Selle soovituse täitmise tähtajaks anti kolm kuud. Kaebaja elukohaks oleva XX

korteri üür on 800 eurot. Toimetulekutoetuse vahenditest saab hüvitada kuni 600 eurot.

Kaebajale pakuti võimalust saada üürinõustamise teenust, millest ta keeldus. Kaebaja andis

nõusoleku toimetulekut soodustavatele teenustele suunamiseks 6. oktoobril 2023 toimunud

kodukülastusel. Kaebaja allkirjastas tema kohta eluasemeprobleemi lahendamiseks koostatud

juhtumiplaani ja tegevuskava pärast korduvaid meeldetuletusi 6. detsembril 2023. Ta on

suunatud majandamisnõustamise teenusele, mille raames selgitatakse, kas tal on vaja üüri-

nõustamise teenust.

2.3. 13. aprilli 2023. a kodukülastusel oli näha, et kaebaja kodus toimub XX OÜ (oktoobrist

2023 uus ärinimi X OÜ) äritegevus, mida kaebaja suuliselt kinnitas. Korteris oli palju

kaubakaste, pakendeid, toidunõusid jms. OÜ kodulehel ja sotsiaalmeedias on kaupade

tellimiseks antud kaebaja kontaktandmed. Ka teeb kaebaja OÜ kaupadele reklaami. Kaebaja

selgitas 27. juuli 2023 vastuvõtul, et ei saa XX OÜ-st juhatuse liikme tasu, töötasu ega

dividenditulu. Kaebaja sõnul tegutseb ta ettevõttes vabatahtlikuna.

2.4. 28. juuli 2023 e-kirjas selgitas kaebaja, et tegeleb X MTÜ kaudu tervisliku toidu

propageerimisega. Tegu on heategevuse, mitte töötamisega. Kaebaja on kahe retseptiraamatu

„X“, „X. Jõulud“ autor, kuid autoritasu väidetavalt saanud ei ole. Raamatute müük pole

kaebaja sõnul kasumisse jõudnud. Kaebaja tegeleb sotsiaalmeedias aktiivselt raamatute

reklaami ja müügiga.

2.5. Kaebaja kontaktandmed olid veel oktoobris 2023 ka iluteenuste ettevõtte XX lehel, mida

kaebaja samuti sotsiaalmeedias reklaamib. Teenuse aja broneerimiseks ja toodete ostmiseks

tuli võtta ühendust telefonil +372 xxxx xxxx. See on kaebaja isiklik number, mille ta märkis

oma kontaktiks ka toimetulekutoetuse taotluses. Kaebaja väitis 8. augusti 2023 e-kirjas, et

XXX tal seost pole.

2.6. Eesti Töötukassa andmetel on kaebaja jätkuvalt töötu. Eesti Hariduse Infosüsteemi järgi

on kaebaja Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli üliõpilane alates 23. augustist 2023. Kaebaja sõnul

on õpingud planeeritud ühiselt töötukassaga 2023. a kevadel.

2(13)

3-23-2633

2.7. 28. juulil 2023 täidetud vara ankeedis märkis kaebaja, et on seotud ettevõtetega X OÜ

(likvideerimisel), XX OÜ (arestitud), XXX OÜ, X MTÜ ning X OÜ. Äriregistri põhjal on

kaebajal seosed järgmiste ettevõtetega:



Insomnia OÜ (likvideerimisel; X. X on 50% omanik, esindusõigusega isik, kasusaaja

ja likvideerija);



X MTÜ (X. X on juhatuse liige ja esindusõigusega isik);



XXX OÜ, mille juhatuse liige on alates 28. novembrist 2023 X. X asemel Y. Y;



XX OÜ, milles X. Xle kuulunud 40% suuruse osaluse omandas 29. novembril 2023 Y.

Y;



X OÜ, mis on registreeritud aadressile XX, Tallinn. Kokku on kaebaja elukohta

registreeritud kuus ettevõtet, millest neli kuuluvad Y. Yle.

2.8. Kaebaja maksab eluasemekulusid ja üüri XXX OÜ-ga sõlmitud üürilepingu alusel.

Kaebajal oli kuni 28. novembrini 2023 selle OÜ esindusõigus. Kuna kaebaja elukohaks olev

korter on kasutusel kuue ettevõtte asukohana, pole selge, kas kaebaja peab tasuma

eluasemekulusid täielikult või osaliselt. Kaebaja seoste lõpetamine äriühingutega XXX OÜ ja

XX OÜ-ga võib olla näilik. Kohus on varem juhtinud tähelepanu sellele, et kaebaja esineb

üürilepinguid sõlmides nii juriidilise isiku esindajana kui ka füüsilise isikuna. Seoste

lõpetamise eesmärgiks võis olla selle probleemi lahendamine. Lisaks on korteri omaniku ja

XXX OÜ vahel sõlmitud üürilepingu järgi XX üürnik ka Y. Y. Pole tõendatud, et Y. Y elaks

tegelikult mujal.

2.9. Toimetulekutoetuse taotlusele lisatud korteriühistu arve järgi pole kaebajal novembri lõpu

seisuga eluasemekulude võlgnevust. Eesti Energia AS 30. novembri 2023 arve järgi tuleb

kaebajal tasuda novembrikuus kasutatud elektrienergia eest 79 eurot ja 14 senti. Eelneva

perioodi eest võlgnevust pole.

2.10.

Kaebaja on 7. ja 12. detsembril 2023 selgitanud, et äriühingute osaluse müügist saadud

tulu läks võlausaldajatele. Kaebaja pole tõendanud, kui palju ta tulu sai ning millistele võla-

usaldajatele ja kui palju maksis. Kaebaja väitis, et ta eemaldati juhatusest, kui nõudis juhatuse

liikme ülesannete täitmise eest tasu. Selle kohta, kas ta sai juhatuse liikme staatuse lõppemisel

hüvesid, ei ole kaebaja esitanud muid tõendeid peale omakäelise selgituse.

2.11.

Kaebaja sõnul ei ole tal õnnestunud tööd leida, kuigi on seda töötukassa abil üritanud.

Kaebaja selgitas, et sotsiaalmeedias iluteenustele, kondiitritoodetele ja raamatutele reklaami

tegemine ei ole vabatahtlik töö. Seetõttu jääb selgusetuks, millega tegemist on. Kaebaja on

esitanud andmed selle kohta, et ta on tööd otsinud. Siiski on kaebaja kandideeritud vaid töö-

kohtadele, kuhu saamine on tema enda väitel tema kohta meedias avaldatud teabe tõttu vähe-

tõenäoline. Kaebajal oleks võimalik kandideerida ka lihtsamatele töökohtadele, et perekonna

toimetulekut parandada. Kaebaja saaks töötada kooli kõrvalt osalise koormusega.

Toimetulekutoetuse eesmärk ei ole toetada õppimist. Selleks on ette nähtud teised meetmed.

Lisaks maksab töötukassa alates 2023. a septembrist kaebajale õppimise eest stipendiumi.

Kaebajal on olemas kõrgharidus rahvusvahelise ärijuhtimise erialal. Kaebaja on küll järginud

töötukassa suuniseid, kuid mitte vastustaja antud juhist asuda tööle, et tagada enda ja oma

pere toimetulek.

2.12.

Kaebaja on esitanud lünklikku teavet enda ja oma pere varade kohta. Kaebaja on

varade ankeeti täites jätnud esitamata teabe väärtpaberite ja osade pangakontode kohta nii

esimesel korral 29. jaanuaril 2021 kui ka viimasel korral 28. juulil 2023. Maksu- ja Tolliameti

andmetest on varem selgunud, et kaebaja poeg Q. Q on teeninud intressitulu ja ettevõtete

dividenditulu, mille kohta kaebaja teavet esitanud ei ole. Äriregistri andmetel kuulub kaebaja

pojale ettevõtte OÜ Mru (tegevusala enda kinnisvara ost ja müük).

3(13)

3-23-2633

2.13.

Kaebaja on esitanud vastakaid andmeid. Ei ole selge, milline on kaebaja pere tegelik

sissetulek. Kaebaja on märkinud toimetulekutoetuse taotlusel, et ta pere on kaheliikmeline. 5.

oktoobril 2023 saadetud e-kirjas ja 6. oktoobri 2023 kodukülastusel selgitas kaebaja aga, et

pere on kolmeliikmeline. 7. detsembri 2023 selgitustes märkis kaebaja, et poeg elab temaga

samal aadressil. Kaebaja väidab, et tal pole sissetulekut. Samas väidab ta, et maksab pojale

300 eurot elatist. Kui kaebaja loeb oma täisealise poja enda perekonna liikmeks SHS

tähenduses, tuleb tal perekonna toimetulekutoetuse vajaduse ja toetuse saamise õiguse

tõendamiseks esitada andmed ka poja tulude kohta. Seda pole ta seni teinud. Oluline pole see,

et poeg on täisealine. Ühes eluruumis elavad inimesed, praegusel juhul ema ja tema lapsed,

loetakse üheks perekonnaks.

2.14.

Perekonna igapäevane majapidamine käib läbi poja pangakonto. Nendele kontodele,

mille väljavõtte kaebaja esitas, ei laeku kaebaja stipendium, tütre lapse-, töövõime- ja

puudetoetus ega elatis. 6. oktoobri 2023. a kodukülastuse akti järgi maksab tütre isapoolne

vanaema lapsele elatist 500 eurot kuus. Nendelt kontodelt ei nähtu ka igapäevased välja-

minekud. Kaebaja ei pruugi olla esitanud kõigi pere pangakontode väljavõtteid. Näiteks on

tema poja varasemalt kontoväljavõttelt näha ka intressitulu laekumist. Selle kohta ei ole

kaebaja selgitusi esitanud. Arusaamatu on kaebaja väide, et laste isa on töötu ja tema teada

elatist ei maksa. Lastega koos elav vanem peab olema elatise maksmisega kursis.

2.15.

Kaebaja on varem kohtule esitanud Harju Maakohtu 1. novembri 2023. a määruse

tsiviilasjas nr 2-23-177, mille järgi on talle määratud eeldatavate menetluskulude katteks

tagatis 4000 eurot. See tuleb tasuda nelja osamaksena 15. veebruariks 2024. On tõenäoline, et

kaebaja või tema pereliikmete pangakontodelt on näha ka kõnealuse kohtuasjaga seotud

maksed ja nende tegemiseks kasutatud raha päritolu.

2.16.

Kaebaja pole andnud täielikku ülevaadet enda ja oma pere sissetulekute kohta,

rikkudes sellega haldusmenetluse seaduse (HMS) § 38 lg-st 3 ning sotsiaalseadustiku üldosa

seaduse (SÜS) § 5 lg-st 2 ja § 21 lg 1 p-st 1 tulenevat kohustust. Selle kasuks, et

toimetulekutoetust makstaks üksnes inimestele, kellel on selle saamiseks õigus, räägib

kaalukas avalik huvi (vt Tallinna Ringkonnakohtu 11. detsembri 2023. a määrus asjas nr 3-

23-2633, p 22). Toimetulekutoetuse eesmärk ei ole toetada seda elustandardit, mille inimene

on ise endale valinud. Toetuse vajadus peab olema tegelik, mitte tekitatud kunstlikult või

andmeid varjates.

2.17.

Taotleja ei ole talle antud tähtaja jooksul astunud asjakohaseid samme tasustatud tööle

asumiseks (SHS § 134 lg 4 p 8). Kaebaja ei ole teinud ka muid piisavaid pingutusi selleks, et

pere toimetulek tagada (nt pojale kuuluvate väärtpaberite müük).

3. X. X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus vastustaja 15. detsembri 2023.

a otsused tühistada ja kohustada vastustajat tema taotlusi uuesti läbi vaatama.

3.1. Kaebaja pereliikmeks on tema alaealine keskmise puudega tütar D. D (sündinud

xx.xx.xxxx), kes õpib gümnaasiumis. Kaebajal on täisealine poeg, kes jätkab hariduse

omandamist. Kaebaja maksab pojale elatist 300 eurot kuus.

3.2. Kaebaja on alates 24. märtsist 2020 Eesti Töötukassas arvel pikaajalise töötuna. Ta on

täitnud talle koostatud tegevuskava ja on alates 23. augustist 2023 immatrikuleeritud Tallinna

Tervishoiu Kõrgkooli täiskoormusega õenduse erialale. Varem on kaebaja lõpetanud Tallinna

Majanduskooli raamatupidamise erialal (2001) ja EBS magistriõppe ärijuhtimise erialal

(2005).

3.3. Kaebaja ei saa õpitud erialal tööd, kuna tema kohta on alates 2016. a-st avaldatud

erinevates meediaväljaannetes väärandmeid. Andmete ümberlükkamiseks on kaebaja esitanud

4(13)

3-23-2633

hagiavalduse (tsiviilasi nr 2-23-177). Kuna kaebajal pole raha kohtumenetluse kulude

katmiseks, ei ole tal seni edu olnud.

3.4. Kuna kaebaja ei ole leidnud palgatööd, on ta proovinud tegeleda ettevõtlusega, kuid teda

pole saatnud edu. Kaebaja oli osanik mitmes ettevõttes, mis enam ei tegutse ja mille osad olid

arestitud. Tänaseks on kohtutäitur tema osalused võõrandanud. Tulu on läinud täiturile.

3.5. Kaebaja üürib juba kümme aastat 121,7 m2 suurust korterit XX. Üür on 800 eurot kuus.

Lisanduvad kommunaalmaksed, talvel 450–650 eurot, suvel 250–350 eurot kuus. Pärast

eluasemekulude tasumist jääb perekonna netosissetulek alla toimetulekupiiri.

3.6. Vastustaja heidab kaebajale ette, et ta pole tööle läinud. Seda olukorda reguleerivad SHS

§ 134 lg 4 p-d 1–5, mida pole kaebaja puhul võimalik kohaldada. Kaebaja on töötuna arvel ja

asus töötukassa suunistel haridust omandama. Kaebaja on teinud kõik võimaliku, et tööd

leida. Kaebajale ei saa ette heita tegevusetust. Uut eriala ei asunud kaebaja omandama omal

soovil, vaid vajaduse tõttu omandada teadmised, mis võimaldaks tal tulevikus tööd leida. Osa-

koormusega õpe on tasuline. Seda ei saa kaebaja endale lubada. Lisaks jääb selgusetuks,

kuidas kaebaja tööd peaks leidma. Tööd on praegu raske leida. Kaebaja on esitanud info selle

kohta, kuhu ta CV keskuse andmetel kandideerinud on. Vastustaja põhjendab toetuse

määramata jätmist sellega, et kaebaja on järginud talle töötukassa määratud juhtumiplaani.

Juhtumiplaani järgimata jätmine annaks omakorda aluse toetus määramata jätta.

3.7. Kaebaja lõpetas oma seosed kahe äriühinguga, nagu vastustaja nõudis. Nüüd leiab

vastustaja aga, et äriühingutega seoste lõpetamine kujutab endast skeemitamist. Vastustaja

heidab ette, et kaebaja pole tõendanud oma väidet, et ta ei saanud sellest tulu. Negatiivset

asjaolu polegi võimalik tõendada. Äriühingutel ei olnud majandustegevust. Kaebaja sai

osaluse müügist 32 eurot, mis läks võlausaldajale.

3.8. Riigikohus selgitas asjas nr 3-16-1759 inimese põhiseaduslikku õigust saada puuduse

korral riigilt abi (p 13). Samas selgitas Riigikohus ka ettevõtluses kasutatava vara seost toime-

tulekutoetuse taotlemisega (p 18). Vastustaja nõue, et kaebaja võõrandaks oma äriühingud, ja

arusaam, et ühingute vara on kaebaja isiklik vara, on õigusvastane.

3.9. Vastustaja leiab, et kaebaja on andmeid esitanud valikuliselt, kuid pole selgitanud,

millised andmed ta esitamata on jätnud. Vastustaja heidab ette, et kaebaja esitatud kontodelt

pole näha igapäevaseid kulutusi. Kaebaja ei saa esitada andmeid kulutuste kohta, mida ta

rahapuudusel teha ei saa. Kaebaja elab toetustest ning sugulaste ja tuttavate abist. Kaebaja on

saanud lähedastelt toiduaineid ja muud abi, kuid mitte raha. Enamuse vajaminevast hangib

kaebaja sularahaga, mille talle annab tema poeg (stipendium, peretoetus, tütre töövõime- ja

puudetoetus jne). Poja pangakonto väljavõtet kaebaja esitada ei saa. Tal pole sellele ligipääsu.

3.10.

Vastustaja leiab, et kaebajal on liiga kallis korter. Isegi Mustamäe kolmetoalise korteri

üürihind on samas suurusjärgus. Toetuse määramisel arvestatakse maksimaalseks üüri

suuruseks 600 eurot, seega pole oluline, et kaebaja üürikulu on sellest kõrgem. Arusaamatu on

see, miks on vastustaja jaoks probleemiks, et korterit kasutatakse kuue ettevõtte asukohana.

Kaebaja kohustus üüri maksta tuleneb üürilepingust. Mõistlik on eeldada, et kaebaja tasub ise

oma arved. Üürileping sõlmiti kümme aastat tagasi, kui kaebaja pere oli suurem. Tänaseks on

leibkonnas ainult kaebaja ja tema tütar. Y. Y elab mujal. Pole arusaadav, miks loeb vastustaja

kaebaja pereliikmeks ka tema täisealist poega. Kaebajal ei ole pojaga ühist majapidamist.

Vastustaja pole arvestanud sellega, millisesse olukorda sattub toetuse maksmisest keeldumise

tõttu kaebaja diabeeti põdev tütar.

3.11.

Kaebaja sai 4. detsembril 2023 hoiatuse kommunaalmaksete ja üürivõla tõttu. XXX

OÜ ei tegutse ega saa kaebaja eest üüri tasuda. Avaldus üürilepingu ülesütlemiseks võib

saabuda iga hetk. Kuna varem tekkinud eluasemekulude võlga toimetulekutoetuse määramisel

5(13)

3-23-2633

ei arvestata (SHS § 133 lg 7), ei lahendaks toetuse määramine edaspidi enam probleeme,

millesse kaebaja sattub toetuse õigel ajal maksmata jätmise tõttu.

3.12.

Kaebaja on vaidlustanud toimetulekutoetuse määramata jätmisi alates juulikuust ja

taotlenud esialgset õiguskaitset (EÕK). Ühes kohtuasjas kohaldas ringkonnakohus EÕK-d.

Sellest oli kaebajale suur abi. Toimetulekutoetuse eesmärgiks on vältida olukorda, kus

kaebajast saaks nn puuküürnik või ta kaotaks oma kodu. Kolimise korral ei väheneks kaebaja

kulud oluliselt. Lisaks tuleks tal leida raha tagatise jaoks ja teha kulutusi kolimisele. Nõue, et

kaebaja loobuks oma kodust, on põhjendamatu ja kiuslik.

3.13.

Kaebajal ja tema pereliikmetel pole vara, mida oleks toimetuleku parandamiseks

võimalik müüa. OÜ X pole kaebajaga seotud. Kaebaja ei saa võõrandada oma täisealise poja

vara (väärtpabereid).

3.14.

Vastustaja tegevus on kaebajale põhjustanud depressiooni. Ka kaebaja tütar kannatab

suure stressi all.

3.15.

Stipendium ning puude- ja muud toetused ei ole sissetulek SHS § 133 lg 2 järgi, kuna

need tagavad erinevaid põhiõigusi. Kohtud on varem EÕK taotlusi lahendades neid ekslikult

arvesse võtnud. Lisaks on kaebajal kohustus maksta pojale elatist 300 eurot kuus. Seda

maksab kaebaja stipendiumi arvelt.

3.16.

Kaebaja palub endale maksta toimetulekutoetust järgmise arvutuse alusel:



kaks pereliiget: kaebaja ja tema tütar; toimetulekupiir: esimene täisealine 200,

alaealine 240 ehk kokku 440 eurot;



kulud oktoobris: üür 800 eur, millest arvestada 600 eurot; elekter 65 eurot 52 senti,

kommunaalid 327 eurot 36 senti; kokku 992 eurot 88 senti, millele lisandub toime-

tulekupiir 440 eurot; toimetulekutoetus novembris 1432 eurot 88 senti (992,88+440);



kulud novembris: üür 800 eurot, millest arvestada 600 eurot; elekter 79 eurot 14 senti;

kommunaalid 402 eurot 61 senti; kokku 1081 eurot 75 senti; toimetulekutoetus

detsembris 1521 eurot 75 senti (1081,75+440).

4. Vastustaja esitas vastuse, milles palus kaebuse rahuldamata jätta.

4.1. Toimetulekutoetuse määramine sõltub pereliikmete arvust, nende sissetulekutest ja

majanduslikust seisust. Selle kohta on kaebaja andnud vastakat teavet. Toetusetaotluste järgi

on peres kaks liiget. 5. oktoobri 2023. a e-kirjas ja 6. oktoobri 2023. a kodukülastusel nimetas

kaebaja perekonda kolmeliikmeliseks. Üürilepingu järgi elab XX ka Y. Y. Korter on tema

elukohaks märgitud ka kaebaja esitatud 15. novembril 2023 koostatud vara

kordusenampakkumise aktis. Eeldatavasti esitas Y. Y kohtutäiturile enda kohta tõesed

andmed. Kaebaja esitab pereliikmete pangakontode väljavõtteid valikuliselt. Esitatud

kontodel ei kajastu pere tulud ega kulud. Kaebaja on jätnud täitmata koostöö tegemise

kohustuse (HMS § 38 lg 3, SÜS § 21 lg 1 p 1, SHS § 132 lg 2).

4.2. Oluline pole see, kas kõik tulud arvestatakse toimetulekutoetuse menetluses sissetulekute

hulka. Vastustajal on kohutus hinnata inimese abivajadust terviklikult, võttes arvesse kõiki

olulisi asjaolusid (vt SHS § 15 lg-d 1 ja 2 ning § 134 lg 3).

4.3. Toimetulekutoetus on ajutine abimeede, mida ei maksta lõputult (SHS § 131 lg 1).

Esmane vastutus sotsiaalsete riskidega toimetulekul on inimesel endal (SÜS § 5 lg 1).

Kaebaja ei ole vastutust vajalikul määral enda kanda võtnud. Toimetulekutoetuse eesmärk ei

ole toetada hariduse omandamist. Selleks on ette nähtud muud meetmed. Lisaks maksab

töötukassa kaebajale õppimise eest stipendiumi. Toimetulekutoetuse eesmärk on aidata

inimene tagasi tööle. Õppimine ei anna alust toetuse saamise aega pikendada. Kaebajal on

erialane kõrgharidus olemas. Tal on võimalik õpingute kõrvalt osakoormusega töö otsida.

6(13)

3-23-2633

Sellest ta ilmselgelt huvitatud ei ole. Vastustaja pole nõudnud, et kaebaja suunduks

osakoormusega õppele.

4.4. Kaebaja ei asunud tööle talle 11. aprillil 2023 selleks antud kolme kuu jooksul (11.

juuliks 2023) ega ole seda teinud tänini. Kaebaja on lõpetanud enda seosed kahe äriühinguga,

kuid pole esitanud tõendeid selle kohta, kas ta sai sellega seoses tulu. Ka ei esitanud kaebaja

tõendeid, mis kinnitaks tema väidet, et ta kasutas saadud tulu võlgnevuste tasumiseks.

4.5. Kaebaja ei ole esitanud selgitusi selle kohta, kas tema elukohta registreeritud kuus ette-

võtet, millest neli kuuluvad Y. Yle, kannavad enda asukohaga seotud kulusid. Seetõttu pole

selge, millises ulatuses peab kaebaja ise tegelikult korteri kuluside tasuma.

Toimetulekutoetuse taotlustele lisatud arvete järgi kaebajal eluasemega seotud võlgnevusi

polnud.

4.6. Teatmik.ee portaalist nähtub, et XXX OÜ, mille esindaja oli kaebaja kuni 28. novembrini

2023, esimese kvartali käive oli 4 867 eurot 98 senti ja teise kvartali käive 5 520 eurot. XX

OÜ (X OÜ), mille kaudu kaebaja teeb väidetavalt heategevuslikku tööd, esimese kvartali

käive oli 5 116 eurot 93 senti, teise kvartali käive 11 044 eurot ja kolmanda kvartali käive 3

813 eurot 91 senti.

4.7. Kaebaja on OÜ-dega seotud, kuid tulu millegipärast ei saa. Kaebajal oli õigus saada oma

tööülesannete täitmise eest juhatuse liikme tasu. Kui juhatuse liige tegutseb aktiivselt äri-

ühingus ning tema tegevuse tagajärjel tekib äriühingul kasum, peab ta oma töö eest saama ka

kõigi tööjõumaksudega maksustatud töötasu. Samuti oleks kaebajal õigus saada töötasu

toimivast äriühingust XX OÜ (X OÜ). Kaebaja väited temaga seotud äriühingute

majandusliku seisu kohta on paljasõnalised ja tõendamata. Dokumente, nt äriühingute

pangakontode väljavõtted või likvideerimisdokumente (sealjuures on likvideerijaks kaebaja

ise) kaebaja esitanud ei ole. Kaebaja sõnul ei ole sotsiaalmeedias iluteenustele,

kondiitritoodetele ja raamatutele reklaami tegemine vabatahtlik töö. On selgusetu, millega

sellisel juhul tegemist on.

4.8. Äriühingutega seoste lõpetamine võib olla näilik. Lisaks on korteri omaniku ja XXX OÜ

vahel sõlmitud üürilepingu alusel XX korteri üürnik ka XXX OÜ uus juhatuse liige ja

ainuomanik Y. Y. Pole tõendatud, et Y. Y elaks tegelikult mujal.

4.9. Toimetulekutoetuse esmakordsel taotlemise või andmete muutumise korral peab taotleja

esitama kirjaliku loetelu tema enda ja tema perekonna omandis olevatest väärtpaberitest (vt

SHS § 132 lg 6, s.o lisaks sama paragrahvi lg-tes 1, 3 ja 4 nimetatud dokumentidele). Kaebaja

esitas enda ja oma pere omandis oleva vara kohta teavet valikuliselt, jättes esitamata teabe

väärtpaberite ja osade pangakontode kohta nii esimesel korral 29. jaanuaril 2021 kui ka

viimasel korral 28. juulil 2023. Maksu- ja Tolliameti andmetest on varem selgunud, et kaebaja

poeg Q. Q on teeninud intressi- ja dividenditulu, mille kohta kaebaja andmeid ei esitanud.

4.10.

Kaebaja poeg tuleb lugeda tema leibkonna liikmeks. 5. ja 6. oktoobril 2023 ning 7.

detsembril 2023 on kaebaja selgitanud, et poeg elab XX. Kaebaja ja tema tütre sissetulekud

laekuvad poja pangakontole. Pere majapidamine toimub läbi Q. Q pangakonto. On kaheldav,

kas kaebajal on tegelikult kohustus maksta oma pojale elatist. Poeg saab kaebajalt

ülalpidamist ühise majapidamise kaudu. Elatist maksab üldjuhul lapsest lahus elav vanem. Ka

ei ole vanemal täisealisele lapsele elatise maksmise kohustust ulatuses, milles ta ei ole tema

muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline ülalpidamist andma, kahjustamata

enese ülalpidamist (perekonnaseaduse (PKS) § 102 lg 1). Kui kaebaja sattub täisealisele

lapsele elatise maksmise tõttu olukorda, kus ta pole võimeline enda ja oma alaealise lapse

toimetulekut tagama, võib tal olla alus elatise maksmisest keelduda (PKS § 98 lg 1).

7(13)

3-23-2633

4.11.

Vastustaja on korduvalt palunud kaebajalt selgitusi, kuidas toimub pere igapäevane

majandamine. Esitatud kontoväljavõtetelt ei nähtu perekonna tulusid (taotleja stipendium

koolist, tütre lapse-, töövõime- ja puudetoetus, elatis) ega igapäevaseid kulutusi (toidukaubad,

esmatarbekaubad, sideteenuste tasud, eluasemekulud jms). Kaebaja ei ole andnud vastustajale

enda ja oma perekonnaliikmete majanduslikust olukorrast terviklikku ülevaadet, mistõttu ei

ole vastustajal olnud võimalik hinnata perekonna sotsiaalmajanduslikku toimetulekut.

4.12.

Sotsiaalkindlustusameti andmebaasi järgi saab kaebaja lapsetoetust 80 eurot. Kaebaja

tütrele on määratud puudetoetus 36 eurot 31 senti. Töötukassa on määranud kaebaja tütrele

töövõimetoetuse oktoobris ja novembris 2023 vastavalt 318 eurot 6 senti ja 328 eurot 66 senti.

Maksu- ja Tolliameti andmetel on kaebaja saanud töötukassalt stipendiumi 327 eurot 5 senti.

Lisaks saab kaebaja tütar elatist 500 eurot. Toimetulekutoetuse mõttes kuuluvad nendest

sissetulekute hulka lapsetoetus, töövõimetoetus, töötukassa stipendium ja elatis. Puudetoetus

ei lähe toimetulekutoetuse mõttes sissetulekuna arvesse, kuid on ettenähtud tütre puudest

tingitud lisakuludeks. Seega ei vasta tõele kaebaja väide, et kaebajal ja tema perekonnal

polnud taotluste esitamisele eelnenud kuudel sissetulekuid.

4.13.

Y. Y 4. detsembri 2023. a e-kiri ei tõenda, et kaebajal on eluasemekulude võlg. Y. Y

on kaebajaga seotud isik, kellele kaebaja võõrandas oma osaluse kahes ettevõttes ning kelle

mitu ettevõtet tegutsevad kaebaja elukohaks olevas korteris.

4.14.

Tallinna Linnavolikogu 16. detsembri 2021. a määruse nr 32 „Toimetulekutoetuse

määramisel aluseks võetavate eluasemekulude piirmäärad“ järgi saab toimetulekutoetuse

vahenditest kompenseerida kuni 600 euro suurust üüri. XX korteri üür on 800 eurot. Vahe on

märkimisväärne. Kaebaja hinnangul ei ole sel tähtsust, kuigi tal rahalisi vahendeid enda sõnul

üldse ei ole. Pole andmeid selle kohta, et puudujäävat üüri tasuvad korterisse registreeritud

äriühingud sh XXX OÜ, kellega korteri omanik üürilepingu sõlmis. Kaebajale pakuti 27. juuli

2023. a vastuvõtul võimalust saada üürinõustamise teenust, mille eesmärk on abistada inimest

võimetekohase eluruumi leidmise ja üürimisega. Kaebaja keeldus sellest tookord suuliselt.

Seda võimalust tuletati kaebajale meelde 15. ja 29. augustil, 27. septembril ja 27. oktoobril

2023.

4.15.

Kaebaja esitas 8. septembril 2023 vastustajale taotluse munitsipaaleluruumi taotlejana

arvele võtmiseks. Selle menetluse raames 6. oktoobril 2023 tehtud kodukülastusel andis

kaebaja nõusoleku nõustamisteenustele suunamiseks. Pärast koduvaid meeldetuletusi all-

kirjastas kaebaja juhtumiplaani ja tegevuskava. Ta suunati nõustamisteenustele (üürimise

nõustamise ja toetamise teenus, võlanõustamise teenus ja majandamisnõustamise teenus),

mille kohta edastas Tallinna Sotsiaaltöö Keskus teenuse kokkuvõtte. Kaebajale pole

munitsipaaleluruumi eraldamisest keeldutud. Kaebaja eluruumi taotlejana arvele võtmise

küsimust arutatakse uuesti pärast seda, kui kaebaja on nõustamised läbinud. Selle eelduseks

on, et kaebaja on koostööaldis. Kaebaja ei vaja munitsipaaleluruumi, kui ta nõustub üürima

elamispinna vabaturult üürimise nõustamise ja toetamise teenuse kaudu.

4.16.

Kaebaja viidatud Riigikohtu lahend asjas 3-16-1759 ei ole praeguse vaidluse

lahendamisel asjakohane. Kaebaja ei ole esitanud toimetulekutoetust taotledes andmeid täite-

menetluses kinnipeetud summade kohta, mida oleks võimalik toimetulekutoetuse otsuse

tegemisel arvestada.

4.17.

Kaebaja ja tema tütre vaimse tervise probleemide seos toimetulekutoetusega seotud

kohtuvaidlustega pole tõendatud. Kaebajal on pooleli ka mitu tsiviilvaidlust.

4.18.

Vastustaja tegi kaebaja 10. novembri ja 11. detsembri 2023. a taotluste kohta otsused

SHS § 134 lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul: viie tööpäeva jooksul pärast kõikide

dokumentide saamist. Riigi vahendid toimetulekutoetuste maksmiseks on piiratud. Kaalukas

avalik huvi toetab seda, et toetust makstaks üksnes inimestele, kellel on selle saamiseks

8(13)

3-23-2633

õiguspärane alus. Toimetulekutoetuse eesmärk ei ole toetada seda elustandardit, mille inimene

on endale valinud. Inimene peab toetust tegelikult vajama ega tohi olla seda vajadust

kunstlikult või andmeid varjates tekitanud. Kaebaja sai 2023. a neljandas kvartalis toiduabi

(kolm Rimi toidukaarti 30 eurole).

5. Kaebaja esitas 18. märtsil 2024 seisukoha.

5.1. Kaebaja nõustus vastustajaga, et tema pere on pikaajalistes toimetulekuraskustes. See ei

anna aga põhjust jätta toetust määramata. Vastustaja tegevuse tõttu kannatab ka kaebaja tütar.

Põhiseaduse § 28 järgi on puudega inimesed riigi erilise hoole all. Kaebaja on kandideerinud

sadadele ametikohtadele ega ole ühestki tööst keeldunud. Vastustaja kohtleb kaebajat eba-

võrdselt teiste inimestega. Kaebaja teab üht vanglast vabanenud narkomaani, kellele

vastustaja on maksnud iga kuu toimetulekutoetust 1000 eurot juba poolteist aastat ilma

mistahes nõudmisi esitamata. See inimene ei tööta, õpi ega isegi otsi võimalusi selleks.

5.2. Vastustajal pole õigust arvustada töötukassa tegevust. Tööturule naasmiseks vajalikke

toetusi ja teenuseid pakub töötukassa, mitte kohalik omavalitsus. Kaebajal on kohustus

järgida töötukassa tegevusplaani. Kaebaja on läbinud koolis aineid 30 ainepunkti ulatuses.

2023. a oktoobrist detsembrini koostas kaebaja töötukassale äriplaani. See on täiskohaga töö,

nagu ka koolis käimine ja kohtuasjade ajamine. Taotleja pingutab pidevalt oma elujärje

parandamise nimel. Sotsiaalmeedias tegutseb kaebaja selleks, et oma äriplaani toetada.

5.3. X OÜ on likvideerimisel. OÜ-l on võlg raamatu „X“ trükkinud AS XX ees. Kaebaja peab

raamatuid reklaamima, et võlausaldajale maksta. Töötasu kaebaja selle eest ei saa.

5.4. Äriühingute käivet ei saa samastada nende tuluga. OÜ-de käive on nii väike, et palka

maksta pole võimalik. Vastustaja on palunud esitada OÜ-de arvelduskonto väljavõtted, kuid

pole selgitanud selle nõude õiguslikku alust. Kaebajal pole isikuandmete kaitse üldmääruse

järgi õigust eraisikute andmeid vastustajale anda. Ükski kohus pole siiani leidnud seadust,

mille alusel kaebaja saaks nõuda oma pojalt, kes ei ole leibkonna liige, tema konto väljavõtet.

Kui poeg keeldub seda andmast, ei või teisi toimetulekutoetusest ilma jätta.

5.5. Väike Karja 7–7 olnud kastides ei olnud mitte kaup vaid pere hooajalised asjad:

jõuluehted, raamatud, köögiriistad, tühjad purgid jne.

5.6. Kaebaja poeg on 2024. a algusest sõjaväes. Pärast keskkooli lõpetamist asus ta ülikooli

õppima ja otsustas olla eraldi leibkonnas alates augustist 2023. Ta elab vanaema juures

Viimsis. Kaebaja maksab pojale elatist. See kohustus tuleneb seadusest.

5.7. Kaebaja on alates 2023. a septembrist esitanud vastustajale neli taotlust eluruumi

saamiseks. Tänaseks on vastustaja kaebajale eluruumi andmisest lõplikult keeldunud.

6. Vastustaja esitas 25. märtsil 2024 seisukoha.

6.1. Vastustaja pole leidnud, et kaebaja pere vajab abi. Vastustaja pidas silmas seda, et

kaebaja on taotlenud toimetulekutoetust pikema aja vältel. Kaebaja tütre tervislik seisund on

abivajaduse hindamisel oluline, kuid see pole toimetulekutoetuse andmisel määrav.

6.2. Vastustaja otsused põhinevad õigusnormidel, millele on otsustes viidatud. SHS § 134 lg 4

p 8 kohaldamisel on vastustajal kaalutlusõigus. Olulisel kohal on ka kaebaja kohustus teha

koostööd. Võrdse kohtlemise põhimõtet rikuks vastustaja juhul, kui kohtleks samas olukorras

olevaid inimesi erinevalt. Kaebaja pole ära näidanud, et tema seisukohas kirjeldatud juhtum

on tema juhtumiga võrreldav.

6.3. Vastustaja lähtud otsuseid tehes kaebaja esitatud töötukassa dokumentidest. Vastustajal

on õigus teha nende põhjal järeldusi selle kohta, milliseid jõupingutusi kaebaja enda

9(13)

3-23-2633

majandusliku olukorra parandamiseks on teinud. Vastustaja ei arvusta seejuures töötukassa

tegevust.

6.4. Kaebaja poeg tuli lugeda leibkonna liikmeks. Pere majapidamine toimub läbi poja panga-

konto. Seega oli vastustajal õigus nõuda poja pangakonto väljavõtet (SHS § 132 lg 3).

Andmete varjamine ja nendega manipuleerimine on toetusõiguse kuritarvitamine. Toetuse

maksmine neile, kes seda tegelikult ei vaja, raiskab piiratud avalikke ressursse. SHS § 132 lg

3 ei jäta kaebajale õigust otsustada, kas ta esitab dokumendid oma netosissetulekute kohta või

mitte. Toimetulekutoetust määrates hindab vastustaja, kas taotleja vastab SHS-s nimetatud

eeldustele. Toetus määratakse viie tööpäeva jooksul pärast kõikide dokumentide esitamist

(SHS § 134 lg 2). KOV uurimiskohustus on seejuures piiratud. Toetusetaotlust lahendades

lähtub vastustaja eelkõige taotleja esitatust.

6.5. Üürinõustamisel selgus, et kaebaja ei soovi praegu eluruumi vahetada, mistõttu selle

teenuse osutamine tulemusi ei andnud. Kaebajale selgitati, et tal oleks mõistlik vahetada oma

eluruum väiksema ja soodsama vastu. Üürinõustaja pakkus abi perele sobivate pakkumiste

leidmisel. Kaebaja ei näidanud üles huvi pakutud korterite vastu.

6.6. Vabariigi Valitsuse 26. jaanuari 1999. a määruse nr 38 „Eluruumi sotsiaalselt

põhjendatud norm ja selle rakendamise erisused“ p 2 järgi on eluruumi sotsiaalselt

põhjendatud normiks 18 m2 üldpinda perekonna iga liikme kohta ja lisaks 15 m2 perekonna

kohta. Kolmeliikmelise perekonna puhul on eluruumi sotsiaalselt põhjendatud norm 69 m2.

Kaebaja perekond kasutab eluruumi üldpinnaga 121,7 m2. Kaebajal pole soovi ega

motivatsiooni teha mööndusi oma harjumuspärases elustandardis.

6.7. Infot selle kohta, et ta koostas 2023. a oktoobrist detsembrini äriplaani, kaebaja

vastustajale varem ei esitanud. See kinnitab, et kaebaja esitab vastustajale teavet valikuliselt.

6.8. Kohus leidis asjas nr 3-23-2405, et vastustajal oli õigus nõuda, et kaebaja asuks tööle

(otsuse p 27). Kaebaja eelistas asuda õppima. Haldusasjas nr 3-23-2201 märkis kohus samuti,

et kaebaja ei ole püüdnud enda ja pere materiaalset olukorda parandada (otsuse p 25). Kohtule

esitatud kuvatõmmised CV keskuse portaalist ei näita, et kaebaja oleks otsinud ükskõik

millisel erialal tööd ja et talle oleks keeldutud tööd andmast. Kaebaja on olnud

põhjendamatult valiv, piirdudes vaid varem õpitud erialaga.

6.9. Kaebaja 18. märtsil 2024 esitatud seisukoha lisad 4–7, 10–13, 15 ja 16 ei puuduta

vaidlusalust ajavahemikku ega ole seetõttu asjakohased. Lisaks ei ole praeguses asjas vaidluse

all kaebaja terviseseisund. Kaebaja 18. märtsi 2024 seisukoha lisa 14 ei ole asjakohane, kuna

puudutab äriühingute vahelisi suhteid ega ole seotud kaebajaga.

6.10.

Kaebaja leiab, et tema kohustus on aidata parandada ettevõtte majanduslikku olukorda.

Kaebaja ei võta aga vastutust oma perekonna majandusliku olukorra parandamise eest. See, et

kaebaja tegutseb erinevates äriühingutes, teeb nende toodetele reklaami ja saadab oma

korterist välja kaupa, loob põhjendatud kahtluse selles, et ta saab töist tulu, mis ei kajastu

tema esitatud dokumentides (kohtuasi nr 3-23-2201, otsuse p 24). Seda, et kaebaja korteris

olid just kaubakastid, tõendab 13. aprilli 2023. a kodukülastusakt. Selle õigsust on ka kaebaja

enda allkirjaga kinnitanud.

6.11.

Q. Q on ajateenistuses alates 15. jaanuarist 2024. See teave ei ole seega praeguses

asjas asjakohane. Väide, et kaebaja poeg elab Viimsis, on vastuolus tõenditega, mis

kinnitavad, et noormees elas novembris ja detsembris 2023 koos emaga XX korteris.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kohus tagastab kaebaja 18. märtsi 2024. a seisukoha lisad 4–7 (jaanuarist, veebruarist

ja märtsist 2024 pärinev kaebaja kirjavahetus vastustajaga eluruumi saamiseks), 10–13

10(13)

3-23-2633

(kaebajale välja kirjutatud ravimiretseptid veebruarist 2024), 15 (kaebaja 31. jaanuaril 2024

esitatud toimetulekutoetuse taotlus koos lisadega) ja 16 (vastustaja 7. veebruari 2024. a vastus

kaebaja jaanuaris esitatud taotlusele). Lisad 4–7, 15 ja 16 kajastavad asjaolusid ajast pärast

vaidlustatud otsuste tegemist. Haldusakti õiguspärasust hindab kohus aga selle andmise aja

seisuga (HKMS § 158 lg 2 teine lause). Lisad 10–13 kajastavad kaebaja erinevaid tervise-

probleeme. Kaebuse lahendamiseks ei ole kaebaja terviseseisundit vaja välja selgitada. Seega

pole esitatud tõendid asja lahendamiseks vajalikud (HKMS § 62 lg 2).

8. 18. märtsi 2024. a seisukoha lisa 14 (Harju Maakohtu määrus AS XX hagi menetlusse

võtmise kohta) võtab kohus toimikusse. Selle abil soovib kaebaja tõendada oma väidet, et pidi

X OÜ-s tegutsema ühingu majandusliku seisundi parandamiseks, kuigi ta ühingust enda sõnul

töötasu ei saanud. Kaebajal on õigus ja kohustus esitada oma väiteid kinnitavaid tõendeid

(HKMS § 59 lg 1). Tõend on kaebaja väite kinnitamiseks asjakohane.

9. Kohus jätab tähelepanuta kaebaja 27. märtsil 2024 esitatud avalduse, kuna see on

esitatud pärast avalduste esitamiseks antud tähtaja möödumist (HKMS § 51 lg 4).

10. Tallinna Halduskohus on varem lahendanud X. X kaebused Tallinna linna otsuste

peale jätta talle määramata toimetulekutoetus 2023. a juulis, augustis ja septembris (kohtuasi

nr 3-23-2201) ja 2023. a oktoobris (kohtuasi nr 3-23-2405). Kohus jättis kaebuse mõlemas

asjas rahuldamata.

11. Vastustaja tugines praeguses asjas vaidlustatud otsustes esmalt sellele, et kaebaja pole

teinud piisavalt oma pere toimetuleku parandamiseks. Teiseks leidis vastustaja, et kaebaja

pole esitanud kõiki nõutavaid dokumente oma pere sissetulekute kohta.

I

Toimetuleku parandamine

12. SHS § 134 lg 4 p-des 1–7 on loetletud olukorrad, mil vastustajal on õigus jätta toime-

tulekutoetus määramata. Tegu on juhtumitega, mil toetuse taotleja või tema pereliige pole

kasutanud võimalusi pere toimetulekut parandada. Vastustaja tugines SHS § 134 lg 4 p-le 8,

mille järgi võib kohalik omavalitsus jätta toetuse määramata, kui ta leiab, et taotleja ei ole

muul viisil püüdnud enda ja oma perekonna materiaalset olukorda parandada. Tegu on

normiga, mis võimaldab vastustajal arvestada erinevaid, seaduses konkreetselt nimetamata

asjaolusid kogumis ja vältida seega toetuse maksmist eesmärgipäratult.

13. Vastustaja leidis esmalt, et kaebaja saaks oma pere toimetulekut parandada, kui leiaks

perele soodsama eluaseme. Vastustaja seisukoht on põhjendatud (vt ka 3-23-2201, otsuse p- d

26 ja 27 ning 3-23-2405, otsuse p-d 24 ja 25). Praeguse otsuse tegemise ajaks on kaebaja

käinud üürinõustamise teenusel. Nõustamise kokkuvõttest (koostatud 15. veebruaril 2024,

digitoimiku leht (dtl) 793) nähtub, et vastustaja oli valmis kaebajat soodsama eluaseme

leidmisel abistama, kuid kaebaja ei olnud sellest huvitatud. Nõustaja pakkus välja erinevaid

turul saadaolevaid üürikortereid, kuid kaebaja nendega lähemalt tutvuda ei soovinud.

14. Teiseks leidis vastustaja, et kaebaja pole teinud kõike võimalikku selleks, et parandada

pere toimetulekut töise tulu teenimise abil.

15. Kaebaja asus 2023. a sügisel omandama kõrgharidust Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis.

See tegevus oli kavandatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse (kehtis kuni 31. detsembrini

2023) § 10 alusel kaebaja ja töötukassa koostöös koostatud tegevuskavas (vt dtl 283). Kaebaja

on esimesel poolaastal aktiivselt õpingutega tegelenud ning läbinud edukalt aineid 30 aine-

punkti ulatuses (õpisoorituse tõend 21. jaanuarist 2024, dtl 735). Tegu on tõendiga, mida

vastustaja ei saanud otsuse tegemisel arvestada, kuid mis kinnitab, et kaebaja tegutses ka

vaidlusalusel ajavahemikul õpingutega. Oluline on see, et erinevate avaliku võimu organite

11(13)

3-23-2633

juhised inimesele ei oleks vastuolulised. Kui töötukassa leidis, et kaebajal on töö leidmiseks

kõige mõistlikum omandada uus eriala, ei ole tõepoolest põhjust talle õppima asumist ette

heita. Vastustaja polegi vaidlustatud otsustes seda teinud. Liiati on töötukassa kinnitatud

tegevuskava järgimata jätmine üks olukordadest, mis annab kohalikule omavalitsusele õiguse

jätta toimetulekoetus määramata või seda vähendada (vt SHS § 134 lg 4 p 3).

16. Vastustaja leidis põhjendatult, et kaebajal oleks olnud võimalik teenida töist tulu ka

õpingute kõrvalt. Vastustaja tugineb asjakohaselt sellele, et kaebaja on õpingutest hoolimata

aktiivselt erinevates ettevõtetes tegutsenud (X MTÜ, XXX, X OÜ). Kui kaebaja töö

nimetatud ettevõtetes on olnud vabatahtlik ja töötasuta, nagu kaebaja väidab, siis on ta jätnud

kasutamata võimaluse tegeleda selle asemel hoopis perekonnale sissetulekuid tagavate

tegevustega. Tõepärasem on aga see, et kaebaja on tegelikult saanud töist tulu, mis tema

esitatud dokumentides ei kajastu.

17. Kaebaja väide, et vastustaja 13. aprilli 2023. a kodukülastuse aktis (dtl 576) märgitud

kaubakastides olid tegelikult perekonna tarbeesemed, ei ole usutav. Vastustaja on selgitanud,

et korteris oli palju kaubakaste, pakendeid ja toidunõusid. Vastustaja sõnul kinnitas kaebaja

toona ka suuliselt, et korteris toimub äritegevus. Korter on X OÜ äriregistri järgseks

tegevuskohaks ning OÜ kodulehel ja sotsiaalmeedias on kaupade tellimiseks antud kaebaja

kontaktandmed. Kaebaja väited praeguses kohtuasjas annavad kinnitust kahtlusele, et kaebaja

ei ole vastustaja ja kohtuga aus (vt ka SÜS § 21 lg 1 p 1, samuti 3-23-2201, otsuse p 24).

18. Vastustaja leidis põhjendatult, et kaebaja taandus äriühingutest arvatavasti vaid

näilikult (vt ka 3-23-2201, otsuse p 23). Vastustaja tegi äriregistri põhjal kindlaks, et kaebaja

elukohaks olevas korteris tegutses vaidlustatud otsuste tegemise ajal kuus erinevat ettevõtet.

Kaebaja võõrandas oma osalused XXX OÜ-s ja XX OÜ-s Y. Yle, kellele kuuluvad teisedki

kaebaja korteris tegutsevad ettevõtted. Y. Y on kaebajale lähedane inimene, kes asus 25.

augustil 2016 sõlmitud üürilepingu järgi koos kaebajaga XX korterisse elama (dtl 73, vt ka 3-

23-2201, otsuse p 28, mille järgi Y. Y oli veel vähemalt 2021. a seisuga kaebaja elukaaslane,

samuti 15. novembril 2023 koostatud kordusenampakkumise akt, kus Y. Y elukohaks on

märgitud XX (dtl 427)).

19. Kui kaebaja on tõepoolest võtnud enda peale kõigi üüri ja kommunaalkulude tasumise

korteri eest, kus tegutseb kuus erinevat ettevõtet, on ta ka siinkohal jätnud kasutamata

võimaluse parandada oma toimetulekut kulude ettevõtetega jagamise teel (vt ka 3-23-2201,

otsuse p 30).

20. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et vastustaja seisukoht, mille järgi kaebaja pole teinud

piisavalt oma toimetuleku parandamiseks, on põhjendatud. Vastustajal oli selles olukorras

kaalutlusõigus otsustada, kas vähendada määratava toimetulekutoetuse summat või jätta

toetus määramata. Vastustaja tugines kaalutlusõigust teostades õigesti sellele, et kaebaja on

saanud toimetulekutoetust juba mitme aasta vältel (vt praeguse otsuse p 2.1).

Toimetulekutoetus on mõeldud ajutiseks abimeetmeks (vt SHS § 131 lg 1). Arvestades ka

asjaolu, et kaebaja rikkus dokumentide esitamise kohustust (vt praeguse otsuse II osa) olid

vastustaja otsused jätta kaebajale 2023. a novembris ja detsembris toimetulekutoetus

määramata õiguspärased. Vastustajal on õigus, et kaebaja tütre tervislik seisund ei oma

eeltoodu taustal määravat tähendust.

II

Dokumentide esitamise kohustus

21. SHS § 132 lg 3 järgi tuleb toimetulekutoetuse taotlusele lisada dokumendid, mis

tõendavad perekonna kõigi liikmete eelmisel kuul saadud netosissetulekuid. Poolte vahel on

12(13)

3-23-2633

vaidlus selle üle, kas kaebaja poeg tuleb lugeda tema pereliikmeks ning kas vastustaja nõudis

seetõttu põhjendatult kaebajalt tema poja kontoväljavõtet.

22. Kaebaja väidab, et poeg elab alates 2023. a sügisest vanaema juures Viimsis. See

väide on tõendamata ning vastuolus asjas esitatud tõenditega, sh kaebaja enda

haldusmenetluses antud ütlustega. Kohus tuvastas asjas nr 3-23-2201, et kaebaja poeg oli

2023. a septembrist alates jätkuvalt tema perekonnaliige (otsuse p 21). Vastustajal oli

praeguses asjas vaidlustatud otsuste tegemise aja seisuga alust järeldada, et poeg elab endiselt

koos kaebajaga ja on tema pereliikmeks. Kuigi XX korter ei olnud Q. Q

rahvastikuregistrijärgseks elukohaks, on kaebaja vastustajale korduvalt kinnitanud nii seda, et

poeg on tema pereliige, kui ka seda, et poeg elas ka 2023. a sügisel temaga koos (vt kaebaja 5.

oktoobri 2023. a e-kiri (dtl 566), 6. oktoobril 2023 tehtud kodukülastuse akt (dtl 86) ja

kaebaja 7. detsembri 2023. a vastus vastustajale (dtl 354)).

23. Nagu kohus ka asjas nr 3-23-2201 selgitas, on piisavalt alust järeldada, et kaebajal ja

temaga koos elanud esmakursuslasest pojal oli ühine majapidamine (vt SHS § 131 lg 7 p 2).

Kaebaja ei ole esitanud andmeid selle kohta, et osa üüri, kommunaal- või muudest maksetest

oleks tasunud Q. Q eraldi. 8. septembril 2023 esitatud eluruumi saamise avalduses märkis

kaebaja, et vajab vähemalt kolme magamistoaga korterit vähemalt kolmele inimesele (dtl

176). Kaebaja ei vajaks eluruumi kolmele inimesele, kui poeg ei oleks temaga ühises

majapidamises.

24. Seega oli kaebajal kohustus esitada toimetulekutoetust taotledes oma poja kontovälja-

võte. Sama kohustus tuleneb asjaolust, et poja kontole laekusid ka kogu ülejäänud pere sisse-

tulekud. Kui pere on otsustanud korraldada oma arveldused läbi Q. Q konto, peab kaebaja

olema valmis toimetulekutoetuse menetluses vastustajale selle konto väljavõtte esitama.

25. Kuna kaebaja jättis pere sissetulekuid tõendava dokumendi esitamise kohustuse

täitmata, võis vastustaja jätta kaebaja taotlused rahuldamata. Vastustaja viitas seejuures

õigesti HMS § 38 lg-le 3 ning SÜS § 5 lg-le 2 ja § 21 lg 1 p-le 1 (vt ka 3-23-2405, otsuse p

23).

26. Eeltoodu põhjal jätab kohus kaebuse rahuldamata.

27. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja

ei ole taotlenud menetluskulude kaebajalt välja mõistmist. Poolte menetluskulud jäävad seega

nende endi kanda (HKMS § 109 lg 1).

28. Avaldatavas kohtuotsuses tuleb X. X, D. D, Q. Q ja Y. Y nimed asendada

tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3). Avaldamata tuleb jätta kaebaja telefoninumber ja elukoha

aadress Tallinn, XX ning D. D sünniaeg.

Pihel Sarv

/allkirjastatud digitaalselt/

13(13)