2-22-8960/22 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Kadri Mälberg

Määruse tegemise aeg ja koht

01. aprill 2024, Pärnu

Tsiviilasja number

2-22-8960

Tsiviilasi

J.M. hagi A.K. vastu kahju hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

1496,98 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: J.M. (isikukood xxxxxxxxxxxxx)

Kostja: A.K. (isikukood xxxxxxxxxxxxx)

Menetluse liik

Istung xxxxxxxxxxxxx, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista A.K.ilt hageja J.M. kasuks 1046,06 eurot.

Menetluskulude jaotus

3. Jätta menetluskulud 70 % ulatuses kostja A.K.i kanda ja 30% ulatuses hageja J.M.

kanda.

4. Mõista kostjalt A.K.ilt hageja J.M. kasuks välja menetluskulu 196 eurot.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist..

Hageja nõue ja asjaolud

2-22-8960

1. J.M. (hageja) esitas Pärnu Maakohtule hagi A.K. (kostja) vastu kahju hüvitamise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 19.04.2022 sõiduki Audi A6 ostu-

müügilepingu, mille kohaselt hageja tasus kostjale sõiduki eest 16 300 eurot sularahas. Pärast

müügilepingu sõlmimist ning valduse hagejale üleandmist, s.o 19.04.2022, selgus, et ostetud

sõiduk on puudustega, millest müüja ehk kostja hagejat ei teavitanud. Sõiduki puuduste

tuvastamiseks toimus 27.04.2022 Moller Auto keskuses Jõhvis auto ülevaatus, kus tuvastati, et

turbo vahejahuti on katki ja parem jahuti toru on katki, tuleb vahetada mootoriõli ja tahmafiltri

läbipõletus, parem esituli on katki ning esi klaasitõstik on katki. Tuvastatud rikete alusel on

hagejale koostatud remonditööde eelarve: 1) Intercooleri ja parema toru vahetus 1046,06 eurot,

2) mootoriõli vahetus 171,59 eurot, 3) tahmafiltri läbipõletus 57,22 eurot, 4) esi parema tule

vahetus 951,50 eurot, 5) esi vasaku klaasitõstiku vahetus 195,12 eurot. Seoses avastatud

puudustega on hageja esitanud kostjale kahju kohtuväliseks hüvitamiseks. Hageja ei esitanud

kostjale pretensioone seoses esi parema tule vahetusega, kuna antud puudus oli silmanähtav

müügilepingu sõlmimise ajal ning seoses antud puudusega oli müügihinda alandatud. Hageja

palub kostjalt välja mõista kahju 1496,98 eurot ning menetluskulud jätta kostja kanda.

Kostja vastuväited

2. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Vaidlusalune auto oli kostja poolt ostetud kasutatuna ca

6 kuud enne müügi hetke ja selle vanuseks oli 10 aastat. Auto oli kostja pere kasutuses ja selle

aja jooksul mingisuguseid tehnilisi, ega ka muid probleeme ei esinenud. Auto elektroonilised

seadmed töötasid korralikult, seega auto sisemusse ei olnud kostjal põhjust vaadata ja seda

remontida. Kostjal puudus ülevaade ja teadmine auto ajaloo kohta, mida eelmine omanik

sellega teinud on. Enne hagejaga tehingu sõlmimist tegi kostja enda sõnul kõik endast oleneva

selleks, et ostja saaks autoga tutvuda ja veenduda tehnilises seisukorra sobivuses. Hageja vaatas

auto üle, tegi pikad proovisõidud ning veendus, et kõik auto elektroonilised ja muud süsteemid

toimivad korrektselt. Auto tehnilist kontrolli hageja ei soovinud. Kostja leiab, et tema poolt oli

üle antud täiesti terve, ilma vigadeta ja sõitev auto. Kuna müügihetkel ja enne seda oli auto

sõidukorras ja mingeid tehnilisi vigu ei esinenud (elektroonilisi veateateid samuti), siis puudus

kostjal põhjus milleski kahelda ja midagi remontida. Kostja leiab, et hageja poolt välja toodud

kahju summad on vana auto kohta ülepaisutatud.

3. Kostja oma täiendavas seisukohas märgib, et auto ülevaatamise käigus hageja ise mitmel

korral viitas asjaolule, et auto on ilmselt avariiline, mille peale kostja vastas, et selline võimalus

on olemas, kuid kostjal puudub selline informatsioon ja teadmised selle hindamiseks. Kostja

soovitas hagejal kasutada mõnda temale sobivat teenindust auto ülevaatamiseks. Seega ei olnud

alust arvata, et hageja ei mõista ja ei saa aru ostetava auto seisundist. Selle lühikese aja jooksul,

mil auto oli kostja pere valduses, ei olnud hageja poolt esitatud veaga probleeme ja selle aja

vältel auto ei osalenud liiklusõnnetuses. Kostja leiab, et kahjustatud intercooleri osa oli

võimalik näha auto õhuvõre kaudu ning hageja võis ja pidi nägema auto ülevaatamise hetkel

seda. Kostja leiab, et veakoodide logi väljavõte tooks selgust, kas veakoodid olid enne

müügitehingut ja peale müügitehingut ja kas vea põhjustas intercooler või mõni elektrooniline

andur.

Kohtuotsuse põhjendused

4. Kohus, tutvunud asjas esitatud seisukohtade ning poolte poolt esitatud tõenditega, on

seisukohal, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.

2-22-8960

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on

võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele

vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas

esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte

esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses

tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

6. Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle, mille kohus loeb TsMS § 231

lõigete 2 ja 4 ja viidatud tõendite alusel tuvastatuks:

-

Hageja ja kostja sõlmisid 19.04.2022 ostu-müügilepingu, millega kostja müüs hagejale

kasutatud sõiduki Audi A6 registrimärk xxxxxxxxxxxxx;

-

Hageja tasus kostjale sõiduki ees 16 300 eurot sularahas;

-

Sõiduki valdus anti kostjalt hagejale üle 19.04.2022 Pärnus ning enne müügitehingu

teostamist oli sõiduk hageja poolt üle vaadatud;

-

Hageja teavitas 22.04.2022 kostjat sõidukil esinevatest puudustest ning asjaolust, et

puuduste tuvastamiseks toimub 27.04.2022 kell 10.00 Moller Auto keskuses auto

diagnostika (tl 8-10);

-

Moller Auto Viru OÜ-s 27.04.2022 teostatud diagnostikal tuvastanud, et sõidukil

esinevad järgmised puudused: Turbo vahejahuti on katki ja parem jahuti toru katki.

Mootoriõli vahetus ja tahmafiltri läbipõletus. Esi parem tuli on katki. Vasak esi

klaasitõstuk on katki (tl 14);

-

Hageja

esitas

03.05.2022

kostjale

nõude

remonditööde

teostamiseks/kahju

hüvitamiseks. Hageja palus kostjalt tagada sõiduki remonditööd 14 päeva jooksul alates

nõude kättesaamisest või hüvitada hagejale sõiduki remondiga tekitatud kahju 1469,98

eurot (tl 18-19).

7. Hageja palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitis 1469,98 eurot. Kostja haginõuet õigeks ei

võta ning vaidleb sellele vastu.

8. Müügilepinguga kohustub üks isik (müüja) andma teisele isikule (ostja) üle asja ning ostja

kohustub tasuma müüjale ostuhinna ja võtma asja vastu (VÕS § 208 lg 1). Esitatud asjaoludel

vastas sõidukiga seotud leping müügilepingu tunnustele. Müügilepingu sõlmisid hageja ja

kostja. Lisaks VÕS § 208 lg-s 1 sätestatud põhikohustusele on müüja oluliseks kohustuseks

anda müüdud asi üle kindlaksmääratud seisundis, eeskätt peab ostjale üleantav asi vastama

lepingutingimustele faktiliste omaduste poolest ehk lepingu esemeks olev asi peab olema vaba

puudustest, mis vähendavad asja väärtust.

9. Hageja on esitanud kostja vastu lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude (VÕS

§ 115 lg 1 alusel). Pooled vaidlevad, kas hageja saab nõuda kostjalt kahju hüvitamist. Seega

esmalt tuleb tuvastada kahju hüvitamise nõude tekkimise eeldused ja tuvastada nõude

olemasolu ning ulatus. Hageja nõude rahuldamiseks peavad olema täidetud järgmised üldised

eeldused:

-

müüja on rikkunud müügilepingust tulenevat kohustust (VÕS § 77 lg 1 ja § 217 lg 2 p

2);

-

lepingutingimustele mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko

ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem (VÕS § 218 lg 1 I lause; §

218);

2-22-8960

-

ostja on teatanud müüjale asja lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja

jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi

saama (VÕS § 220 lg 1);

-

ostjale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 115 lg 1);

-

müüja on kahju tekkimises süüdi (VÕS § 104 lg 2);

-

kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);

-

kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena müüjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav;

v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3);

-

rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

10. Kohus selgitab, et müügilepingu tingimustele vastavust tuleb hinnata, lähtudes sellest, kas

sõiduk sobis kasutamiseks otstarbel, milleks seda tavaliselt kasutatakse (VÕS § 217 lg 2 p 2)

ning kas see oli keskmise kvaliteediga tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 77 lg 1 mõttes.

11. VÕS § 217 lg 1 järgi peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige

koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. VÕS § 77 lg 1 sätestab mh, et kui lepingulise

kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse

täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Kohtule on esitatud tõendina

sõiduki müügikuulutus (tl 71-73). Müügikuulutuses esitatud teave võib kujutada endast

müügieseme kokkulepitud omadusi VÕS § 217 lg 2 p 1 mõttes ning kui müügikuulutuses esitatu

ei vasta tõele, tuleb sellele lepingus tähelepanu juhtida või vähemalt sellest selgelt ostjale

teatada (Riigikohtu 30.05.2017 otsus nr 3-2-1-46-17, p 19). Müügikuulutuses kirjeldatakse

lepinguobjekti mh kui heas korras sõidukit (Pakub ülihead sõiduelamust! Ajalugu kontrollitav

esindusest! Õige läbisõiduga masin!), läbisõiduga 174 000 km.

12. Kohus on seisukohal, et üleantud sõiduk ei vastanud kokkulepitud tingimustele ega sobinud

selleks otstarbeks, milleks hageja seda vajas, s.o ohutuks liiklemiseks punktist A punkti B.

Tõendite alusel on tuvastatud, et 27.04.2022, s.o 8 päeva pärast müügilepingu sõlmimist, on

sõidukile teostatud diagnostika Moller Auto Viru OÜ-s (tl 14), milles tuvastati, et sõiduki turbo

vahejahuti on katki ja parem jahuti toru on katki. Vajalik on moorotiõli vahetus ja tahmafiltri

läbipõletus. Esi parema tuli on katki ning vasak esi klaasitõstuk on katki. OÜ PRANKO töötaja

D.S. on xxxxxxxxxxxxx kirjalikus selgituses märkinud, et 20.04.2022 teostas ta vaidlusaluse

sõiduki ülevaatuse. Diagnostikas avastati ebakorrektse turbiini töötamine. Sõiduki ülevaatuse

käigus ei olnud avastatud silmanähtav kaitseraua ja karterikaitse rikkumine. Hoolika ülevaatuse

käigus oli nähtav intercooleri kahjustused. Kuna D.S. ei olnud kindel, et turbiin ei tööta selle

kahjustuse tõttu, siis soovitas ta hagejal pöörduda Audi keskuse poole (tl 53, 53). Moller Auto

Viru OÜ seletuskirja kohaselt teostati sõidukile A6 27.04.2022 diagnostika vastavalt kliendi

kaebusele – vahest läheb põlema spiraalituli ja kaob jõud. Tuvastasime, et nimetatud kaebuse

põhjustajateks on katkised intercooleri radiaator ja selle õhutoru, mis on saanud mehaaniliselt

kahjustada….. Sõiduki kerel ja selle detailidel puudusid välised nähtavad vigastused, mis

oleksid viidanud võimalikule avariile või millegi otsasõidule (tl 55). Hageja esitas 22.04.2022

kirjalikus vormis kostjale pretensiooni, milles teatas ostetud asjal tuvastatud puudustest (t 8-10)

ning 03.05.2022 esitas hageja kostjale nõude remonditööde teostamiseks / kahju hüvitamiseks

(tl 18-19).

13. VÕS § 222 lg 1 esimese lause kohaselt kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda

müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale

võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid

ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse

olulisust ning ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta

2-22-8960

mujalt. VÕS § 222 lg 2 sätestab, et müüja kannab asja parandamisega või asja asendamisega

seotud kulud, eelkõige veo-, posti-, töö-, reisi- ja materjalikulud.

14. Puudub vaidlus, et kostja ei ole pärast puuduste avastamist sõiduki parandamises osalenud.

Kostja on teatanud, et ei nõustu hageja nõudega. Kostja hinnangul olid hagejal autot ostes

kohapeal kõik võimalused auto üle vaadata ning seda hageja ka tegi. Hageja kontrollis autot

kohapeal ning tegi pika proovisõidu.

15. Kohus peab vajalikuks märkida, et eristada tuleb asja tavapärasel ülevaatamisel

avastatavaid puudusi ning varjatud puudusi. Varjatud puudusteks on lepingutingimustele

mittevastavused, mida ostja ei võinud avastada asja temalt eeldatava hoolsusega üldiselt väliselt

üle vaadates. Sealjuures saab asjaolust, et võimalikule puudusele viitas spetsialist, järeldada, et

tegemist oli varjatud puudusega (vt RKTKo nr 3-2-1-46-17, p 25; RKTKo nr 3-2-1-100-15, p

31).

16. Kohus leiab, et ainuüksi asjaolu, et müüdi kasutatud sõiduk, ei vabasta müüjat sõiduki

lepingutingimustele mittevastavusest tulenevast vastutusest. Kohus selgitab samas, et keskmise

kvaliteedi kontrollimisel tuleb vahet teha uute ja kasutatud asjade müügil. Riigikohus on

selgitanud, et kasutatud asjade puhul tuleb arvestada sellega, et asja senisest tavapärasest

kasutamisest tingitud kulumine ja sellega kaasnevad puudused, mida sarnastel uutel asjadel ei

esine, ei ole veel lepingutingimustele mittevastavusteks. Samas tuleb lepingutingimustele

mittevastavust jaatada siis, kui asjal on puudusi, mida müüdud asjaga võrreldavatel kasutatud

asjadel tavaliselt ei esine (Riigikohtu 07.04.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-10, p 12).

17. Kohtu hinnangul ei saa auto turbo vahejahuti ja parema jahuti toru katkiolemist lugeda

tavapäraseks ja seega lepingutingimustele vastavaks, mistõttu loeb kohus nimetatud puuduse

puhul tuvastatuks, et sõiduk ei vastanud lepingutingimustele. Küll aga leiab kohus, et

mootoriõli vahetuse ning tahmafiltri läbipõletuse näol võib olla tegemist puudustega, millega

tuleb kasutatud auto ostu puhul arvestada ning mida ei saa lugeda lepingutingimustele

mittevastavuseks. Samuti ei saa lugeda varjatud puuduseks kohtu hinnangul esi vasaku

klaasitõstiku puuduseid, kuivõrd see oleks kohtu hinnangul auto ülevaatamisel võimalik

avastada.

18. Autol esinevad puudused, sh ka need, mille hüvitamist hageja kostjalt soovib, on seega

Moller Auto Viru OÜ poolt 27.04.2022 tuvastatud (tl 14). Alusetud on kostja väited, et hageja

sõitis sõidukiga Narva ja alles siis ilmnesid sel puudused. Vastupidiselt kostjale leiab kohus, et

hageja sõitis vaid 300 km ning eluliselt ei ole usutav, et sellise vahemaa läbimisel said hageja

väljatoodud puudused, mille hüvitamist ta kostjalt soovib, tekkida tema enda tegevuse tõttu.

Seega esinesid vaidlusalused puudused juba enne asja üleminekut hagejale (VÕS § 218 lg 1 ja

§ 214 lg 2).

19. Eeltoodu põhjal kohus leiab, et sõidulik tuvastatud puuduste näol (turbi vahejahuti ja

parema jahuti toru katkiolek) oli osaliselt tegemist varjatud puudustega, mida hagejal ei oleks

ka vajalike tehniliste teadmiste olemasolul ning sõiduki välisel ülevaatusel nõuetekohast

hoolsust rakendades olnud kohapeal võimalik avastada. Kostja ei ole ka kohtu hinnangul

tõendanud, et puudused tekkisid hageja enda tegevuse tõttu ega ka seda, et sõiduk vastas

lepingutingimustele. Kostja vastutab seega asja lepingutingimustele mittevastavuse eest.

20. Ehkki kostja on menetluses väitnud, et ta nimetatud puudustest ei teadnud, ei välista see

kostja vastutust müügilepingu rikkumise eest, kuna müügieseme lepingutingimustele

mittevastavuse riski kannab müüja, st asi ei vasta lepingutingimustele ka juhul, kui müüja

samuti puudustest ei teadnud. VÕS § 218 lg 1 ning § 214 lg 2 tulenevalt vastutab müüja asja

lepingutingimustele mittevastavuse eest üldjuhul alati, kui mittevastavus on olemas asja

2-22-8960

üleandmisel ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Varjatud puudustest tulenevat

müügieseme lepingutingimustele mittevastavuse riski kannab müüja, st asi ei vasta

lepingutingimustele ka juhul, kui müüja samuti puudustest ei teadnud.

21. Kostja on kohtule teatanud, et taotleb, et hageja esitab kohtule pädeva asutuse, mis omab

eksperthinnangute tegemiseks vastavat õigust, eksperthinnangu toru ja intercooleri vigastuste

kohta, mis kinnitaks vigastuste olemasolu enne müüki. Kuigi kostja ei ole selget taotlust

ekspertiisi tegemiseks esitanud, ei oleks see ka kohtu hinnangul vajalik, kuna kohtule on

esitatud piisavalt tõendeid, millest nähtub, et vaidlusalune sõiduk ei vastanud

lepingutingimustele.

22. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku panemine olukorda,

mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise

kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Käesoleval juhul tähendab see seda, et

hageja tuleb asetada olukorda, milles ta oleks olnud, kui kostja oleks müügilepingu sõlmimisel

andnud hagejale üle ilma käesolevas hagis märgitud puudusteta auto. Sellisel juhul ei oleks

pidanud hageja tegema kulutusi autol esinevate puuduste kindlakstegemiseks ega nende

kõrvaldamiseks.

23. Esitatud tõenditega on tõendatud, et hageja on kandnud seoses intercooleri ja parema toru

vahetamise kõrvaldamisega kokku kulusid 1046,06 eurot (tl 14). Kohus leiab, et asjakohased ei

ole kostja vastuväited, et hageja poolt taotletud kulude hüvitamine on kasutatud autoga

võrreldes liiga suured ning hageja oleks saanud vajalikud parandused teha ka odavama hinnaga.

Hageja andis kostjale tähtaja autol esinevate puuduste parandamiseks, kuid kostja loobus

sellest, mistõttu on kostja nimetatud etteheited asjakohatud.

24. VÕS § 127 lg 2 järgi ei kuulu kahju hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei

olnud selle kohustuse eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis.

Hagejale tekkinud kahju ärahoidmine on hõlmatud kostja kohustuse, s.o müüa sõitmist

võimaldav lepingutingimustele vastav auto, täitmise kaitse-eesmärgiga.

25. VÕS § 127 lg 3 järgi peab lepingulist kohustust rikkunud lepingupool hüvitama üksnes

kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise

ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kostja pidi ette

nägema lepingu sõlmimisel, et kui ta ei müü hagejale töökorras ja lepingutingimustele vastavat

autot, võib sellega kaasneda ostjal kahju tekkimine.

26. VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema

vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu

tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 2 järgi on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju

ja saamata jäänud tulu. Käesoleval juhul on hagejal tekkinud kahju seetõttu, et kostja müüs talle

lepingutingimustele mittevastava auto.

27. Käesolevas asjas puuduvad ka kohtu hinnangul alused VÕS § 139 või § 140 kohaldamiseks.

Kostja ei ole tõendanud asjaolusid, mis viitaks hageja osalusele kahju tekkimisel või hagejast

tuleneva ohu tagajärjel. Samuti ei ole kostja esile toonud asjaolusid, mis võimaldaks väita, et

kahju hüvitamine täies ulatuses oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel

mõistlikult vastuvõetamatu.

28. Kokkuvõttes leiab kohus, et hagi on põhjendatud osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks

välja mõista kahjuhüvitis intercooleri ja parema toru vahetuse eest 1046,06 eurot. Kohus leiab,

et hageja nõue mootoriõli vahetuse, tahmafiltri läbipõletuse ja esi vasaku klaasitõstiku vahetuse

kulude hüvitamise nõue ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.

2-22-8960

Menetluskulud

29. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

30. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Tsiviilasja hind on 1496,98 eurot. Rahuldatud nõuete hind tsiviilasja hinna kontekstis on

1046,06 eurot, mis moodustab tsiviilasja hinnast 70%. Seega leiab kohus, et menetluskulud

tuleb jätta 70% kostja kanda ning 30% hageja kanda.

31. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude

kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

32. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks riigilõiv 280 eurot. Riigilõivu

kandmine on tõendatud ning tegemist on vajaliku ja vältimatu kuluga. Eeltoodu alusel määrab

kohus hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks kokku 280 eurot, millisest

summast jääb kostja kanda 70% ehk 196 eurot.

33. Kostjal toimikus nähtuvalt menetluskulud puuduvad.

34. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot (TsMS § 178 lg 2). Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid

ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4)

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadri Mälberg

Kohtunik