4-24-875/2 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 2. aprill 2024

, Jõhvi kohtumaja Asja number 4-24-875 Kohtunik Deniss Minzatov Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Taotlus Politseiprefektuuri taotlus .J I ja Piirivalveameti Põhja Samblale ( .J)

I asenduskaristuse määramiseks Menetlusosaline Võlgnik I. , J isikukood , XXX kannab vangistust , Viru Vanglas, Ülesõidu 1 Jõhvi karistuse kandmise algus 01.07.2020 30.09.2024. ja lõpp Asja

arutamise kuupäev 2.04.2024 RESOLUTSIOON:

Juhindudes VTMS § 211 lg 1 ja KarS § 72, kohus

M Ä Ä R A S :

Rahuldada Politseiprefektuuri taotlus. ja Piirivalveameti Põhja

Asendada Politseiprefektuuri 02.07.2020

ja Piirivalveameti Põhja otsusega väärteoasjas nr 2302,20,005108 .J Samblale ( .J) lg 2 tasumata rahatrahv I I LS § 201 alusel määratud

600 eurot, s.o. 150 ,

trahviühikut arestiga 15 (viisteist . ) päeva

Kui käesolev kohtumäärus jõustub enne I.J Sambla poolt praegu kantava vangistuse kandmiselt vabanemist, siis käesoleva kohtumäärusega määratud arest kuulub kandmisele Viru Vanglas viivitamatult pärast poolt praegu kantava vangistuse ärakandm I.J Sambla ist.

Kui käesolev kohtumäärus ei jõustu enne I.J Sambla poolt praegu kantava vangistuse ärakandmist ja käesoleva kohtumääruse jõustumise hetkel ei viibi I.J enam kinnipidamisasutuses, siis tema on kohustatud ilmuma aresti kandmiseks 15 päeva jooksul alates antud kohtumääruse jõustumisest Viru Vangla arestimajja (asukoht Ülesõidu 1, Jõhvi). Kui .J I ei ilmu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest aresti kandmisele Viru Vanlasse, siis VTMS § 205 lg 4 alusel kohaldada tema suhtes sundtoomine ja toimetada ta aresti kandmiseks Viru Vanglasse.

Määrus edastada Viru Vanglale, kohtutäiturile Põhja I.J Samblale, Mati Kadak ja PPA

prefektuurile.

Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebus esitatakse Viru Maakohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

I.J on karistatud Politseiprefektuuri 02.07.2020 otsusega ja Piirivalveameti Põhja väärteoasjas nr 2302,20,005108, LS § 201 lg 2 alusel rahatrahviga 150 trahviühikut s.o. 600 eurot.

Otsus jõustus Rahatrahvi sissenõudmiseks 28.07.2020. Rahatrahv on tasumata. .J Sambla I suhtes algatati . Tasu

600 eurot. täitemenetlus mata rahatrahvi jääk on Kohtutäitur on kontrollinud võlgniku vara olemasolu ning talle teadaolevatel andmetel puudub võlgnikul vara või ei ole selle väärtus küllaldane, et katta vara realiseerimisega tekkivaid kulusid. 07.09.2020 teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat eelnimetatud rahatrahvi täitmise võimatusest. Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuur esitas Viru Maakohtule avalduse asenduskaristuse määramiseks. Avalduse kohaselt ei tasunud menetlusalune isik .J rahatrahvi I õigeaegselt vabatahtlikult. Täitemenetluse käigus laekumisi ei olnud. Kohtutäitur teatas kohtuvälisele menetlejale eelnimetatud rahatrahvi täitmise võimatusest Täitemenetluse seadustiku § 201 lg 1 järgi. Eeltoodu alusel taotles kohtuväline menetleja otsustada väärteoasjas nr 2302,20,005108 tasumata rahatrahv summas 600 eurot asendamine.

I. J selgitas kohtuistungil, et trahv on tema poolt tasumata. Praegu ei ole võimalusi trahvi tasumiseks. Ei ole nõus trahvi asendamisega arestiga. Soovib teha üldkasulikke töid. Enne praegust vangistust ametlikult ei töötanud. Varem üldkasulikke töid pole sooritanud. Kindlat elukohta vabaduses praegu ei oska öelda.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud käesoleva asja a ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus materjalideg on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

VTMS § 211 lg 1 kohaselt maakohus teeb sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt karistusseadustiku § le 72, kui süüdlane - ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. KarS § 72 lõigetes 1 3 on sätestatud, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud - rahatrahvi, asendab kohus rahatrahvi arestiga, kusjuures rahatrahvi kümnele trahviühikule vastab üks päev aresti ning aresti alammääraks on üks päev.

Kohus on seisukohal, et mõistetud rahatrahv tuleb asendada arestiga. Kohtuvälise menetleja otsuse tegemisest möödunud perioodi jooksul ei suutnud .J trahvi tasuda. Tal puuduvad I selleks vahendid ja realiseerimiseks võimalik vara. Väärteo eest karistuse määramise ja karistuse täitmise vaheline ajavahemik ei saa venida nii pikaks, et määratud karistuse mõju hajub. Sundtäitmise, sealhulgas trahvi asendamise sisu ja mõte seisneb mõistetud karistuse vääramatuse tagamises. Karistuse vääramatus kujutab endast muuhulgas otsustavust karistuse täideviimisel. Puuduvad v t äärteomenetluse seadustikus ja äitemenetluse seadustikus sätestatud võimalikud alused rahatrahvi maksmise tähtaja pikendamiseks. Mõjuvaid põhjusi rahatrahvi tasumata jätmiseks ei ole, samuti puuduvad asenduskaristuse kohaldamist välistavad asjaolud.

I.J on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 15.12.2020 ga KarS § kohtuotsuse

184 lg 2 p 2,

348 lg 1

4 aastat 3 kuud vangistust. Vangistuse kandmise § järgi ning karistuseks mõisteti algus . 01.07.2020 ja lõpp 30.09.2024

Väheustav on see, et ta alustab trahvi tasumist peale vangistusest vabanemist. Kohtute infosüsteemist on näha, et asjas nr esitatud vangla iseloomustuse järgi 1-20-8981 .J Samblal I oli 13.07.2023. a seisuga täitmata rahalisi nõudeid summas 18 972,68 eurot. Seega, isegi ametlikult tööle asumise korral praeguses asjas esitatud nõude kõrval on I.J Samblal veel nii palju teisi võlgnevusi, et selle trahvi tasumine ei ole kohtu arvates lähiajal reaalne. Lisaks sellele, vangla ülalmainitud iseloomustusest nähtu uimastisõltuvus, valt .J Samblal oli diagnoositud I manustamisviisiks süstimine ning viimane tarvitamine oli 30.06.202 . Sõltuvusprobleemid välistavad tasumata trahvi asendamist üldkasulikke töödega. Senises I.J Samblal kohtupraktikas leiti, et aresti asendamine üldkasuliku tööga ei ole mõeldav isiku suhtes, kellel on sõltuvusprobleemid. Ka Riigikohus on lahendis 3-1-1-87-08 leidnud, et isik ei ole asenduskaristuseks sobiv, kui tema isikuga seotud asjaolud võivad raskendada asenduskaristusena üldkasuliku töö täideviimist kuulub süüdlane riskigruppi, kelle puhul on määratud üldkasuliku töö kohustuse täitmine ebarealistlik (Tartu Ringkonnakohtu määrus asjas nr 4-17-6191 p 8, 9).

Kohtu arvates ei sobi .J s. Kohtupraktikas I ka sisult üldkasulikke tööde sooritamisek leitakse, et üldkasuliku töö rakendamine tuleb kõne alla esmajoones olukorras, kus seda nähakse nn vangistuse vältimise viimase abinõuna ehk teisisõnu siis, kui isik on varasemalt kriminaalkorras karistamata ning on alust arvata, et see meede suudab teda paremini suunata õiguskuulekusele. … Varem korduvalt karistatud isik ei ole isikuks, keda saaks allutada kriminaalhooldusele ning kelle käitumist võiks perspektiivis pidada õiguskuulekaks (Tallinna rk 23.04.2018 M 1-18-1731 p 7). I.J on varem korduvalt karistatud, vabaduses oli tal probleeme sõltuvusainete tarvitamisega, mistõttu ei näe kohus alust ega võimalust I.J Samblale asenduskaristuseks mõistetava aresti asendamiseks üldkasulikke töödega.

Seega .J Samblale Politseij prefektuuri 02.07.2020 otsusega I a Piirivalveameti Põhja määratud tasumata rahatrahv ühikut tuleb asendada KarS § 72 alusel päeva,

150 trahvi arestiga 15 mis kuulub ärakandmisele viivitamata peale praegu kantava vangistuse ärakandmist. Kuna praegu kannab I.J karistust Viru Vanglas, siis seda tulebki lugeda tema praeguseks elukohaks, mistõttu ka aresti peab ta kandma oma praeguse elukoha järgi ehk Viru Vanglas. Kui antud kohtumääruse jõustumise hetkeks I.J juba vabaneb vangistuse kandmiselt, siis ta peab vabatahtlikult ilmuma aresti kandmiseks Viru Vanglasse 15 päeva jooksul antud kohtumääruse jõustumisest. Vabatahtlikult ilmumata jätmise korral kohaldatakse tema suhtes sundtoomine.

(allkirjastatud digitaalselt) Deniss Minzatov kohtunik