3-23-1463/23 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

T Ä I E N D A V K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. aprill 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1463

Haldusasi

R.X-i kaebus soodustingimustel vanaduspensionile õigust

andva staaži tuvastamiseks ja Sotsiaalkindlustusameti

kohustamiseks arvama tuvastatud staaž kaebaja

soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži

hulka

Menetlusosalised

Kaebaja – R.X, volitatud esindaja vandeadvokaat Andres

Past

Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja

Merle Magnus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada R.X-i kaebus osaliselt.

2. Tuvastada, et R.X töötas täistööajaga perioodidel 01.01.-26.03.2003 (2 kuud 26

päeva) ja 03.11.2003–21.08.2006 (2 aastat 9 kuud 19 päeva) füüsilisest isikust ettevõtjana

kohal, mis vastab Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 kinnitatud

„Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete

töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2“ osa XII

„Metsavarumine, tselluloosi-, paberi- ja puidutööstus“ p 1 „Metsavarumine“ eriala

koodis 13378 „raietööline“ nimetatule. Kohustada Sotsiaalkindlustusametit arvama

nimetatud staaži R.X-i soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka.

3. Mõista Sotsiaalkindlustusametilt R.X-i kasuks välja esindaja kulu 4284 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul puuduva osaga täiendatud tervikotsuse kättetoimetamisest arvates

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.

3-23-1463

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. R.X (kaebaja) esitas 18.11.2022 Sotsiaalkindlustusametile (vastustaja) pensioniavalduse

(dtl 13) soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks.

2. Vastustaja peatas 30.03.2023 otsusega nr 633216V (dtl 10) kaebaja pensioniavalduse

menetlemise seoses soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks nõutava soodusstaaži

tõendamisega kohtus. Kaebajal on täidetud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andev

25-aastane pensionistaaži nõue, kuid tõendamata on soodusstaaži nõue 12 aastat 6 kuud.

Kaebajal on tõendatud soodustingimustel vanaduspensioni pensionistaaž 9 aastat 6 kuud 5

päeva.

3. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse soodustingimustel vanaduspensionile

õigust andva staaži tuvastamiseks ja vastustaja kohustamiseks arvama tuvastatud staaž kaebaja

soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka. Põhjendused:

3.1. Kaebaja palus tuvastada, et ta töötas füüsilisest isikust ettevõtjana (FIE) 01.01.-

26.03.2003 ja 03.11.2003–16.08.2006 OÜ Hiiu Mets MV (registrikood 10284518, kustutatud

16.08.2006) ning 17.08.-30.11.2006 AS-i Hiiumaa Erametskond (registrikood 10539711,

kustutatud 15.11.2018) heaks kohal, mis vastab Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr

206 „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja

ametikohtade loetelude kinnitamise kohta“ (määrus nr 206) kinnitatud „Soodustingimustel

vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade,

tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2“ (loetelu nr 2) osa XII „Metsavarumine,

tselluloosi-, paberi- ja puidutööstus“ p 1 „Metsavarumine“ eriala koodis 13378 „raietööline“

nimetatule. Kaebaja soovis eeltoodut tõendada tunnistajate A.S-i ja W.P ütlustega.

3.2. Kaebaja töötas 1999.-2010. a FIE-na ning pakkus Riigimetsa Majandamise Keskusele ja

OÜ-le Hiiu Mets MV raieteenuseid. Kaebaja registreeriti FIE-na äriregistris 25.10.1999 ja

kustutati 26.03.2003, registreeriti 03.11.2003 ja kustutati 14.01.2010. Tegevusaladena olid

registreeritud metsa ülestöötamine ja metsamaterjali väljavedu, metsahooldustööd, küttepuude

valmistamine. Kaebaja sai osutatud teenuse eest perioodilisi makseid vastavalt esitatud

arvetele ja tasus maksuametile sotsiaalmaksu. Seda tõendavad kaebusele lisatud arved,

kaebaja arvelduskonto väljavõte, päevaraamat, tuludeklaratsiooni väljavõte. Tõendiks on ka

arve raietööde teostamiseks vajaliku metsatehnika kasutusele võtmise kohta.

3.3. Kaebaja töötas raietöölisena tööstuslikus ulatuses käsitsi, s.o mootorsaega. Kaebaja töötas

täistööpäeva ulatuses ning tegeles nii lageraie kui ka harvendusraiega, mis sõltus konkreetse

objekti raiemahtudest. Teostatud tööde hulka arvestati arvestusperioodi lõpul kaebaja

väljastatud arvete alusel. Arvestusühikuteks olid arvetel näidatud ülestöötatud puidu

tihumeetrid. Ta ei kasutanud masinaid, nt harvesterit. Vastavad kajastused kaebaja 2003.-

2004. a pearaamatutes ei tähenda mingil juhul harvesteriga metsa ülestöötamist. FIE

pearaamatu kajastus ei näita kaebaja töö tegelikku iseloomu. Kui kaebaja oleks kasutanud

masinaid puidu ülestöötamisel, oleks ka raiemahud olnud hoopis suuremad.

4. Vastustaja vaidles kaebusele vastu. Põhjendused:

4.1. Soodusstaaži hulka ei arvata osalise ajaga töötamist. Kogu täistööaeg peab olema töötatud

loetelus nr 2 nimetatud töödel.

4.2. Soodustingimustel vanaduspensionile annab õiguse vaid tööstusliku raiega tegelemine.

Õigust sooduspensionile ei ole raietöölisel, kes tegi sanitaarraiet või täitis ka muid

metsamajanduslikke funktsioone. Raietöölise töödeks on töökoha ettevalmistamine puude

langetamiseks, trasside sisseraiumine, tööd puude käsitsi ülestöötamisel. FIE-l tekib õigus

2(7)

3-23-1463

soodustingimustel vanaduspensionile siis, kui ta teeb raietöid metsavarumisega tegelevatele

asutustele ja ettevõtetele. Kaebaja esitatud arvetelt nähtub harvendus-, lage- ja trassiraiete

tegemine, mõnel arvel ka sanitaarraie tegemine (18.03.2005, 22.02.2005).

4.3. Raietöölisel saab soodustingimustel vanaduspensioni õigust andva staaži hulka arvata aja,

mil puude ülestöötamine toimus käsitsi. Harvesteril või matsalangetustraktoril töötamise aega

raietöölise staaži hulka arvata ei saa. Kaebuse lisas 7 kajastub kaebaja väljaminekute all 3 real

„harvesteri pea“. 19.11.2003 on kaebaja esitanud arve metsalangetustraktori rendi ja

transpordi eest.

5. Kohus rahuldas 26.02.2024 resolutsioonotsusega kaebuse osaliselt. Kohus tuvastas, et

kaebaja töötas täistööajaga perioodidel 01.01.-26.03.2003 (2 kuud 26 päeva) ja 03.11.2003–

21.08.2006 (2 aastat 9 kuud 19 päeva) füüsilisest isikust ettevõtjana kohal, mis vastab loetelu

nr 2 osa XII „Metsavarumine, tselluloosi-, paberi- ja puidutööstus“ p 1 „Metsavarumine“

eriala koodis 13378 „raietööline“ nimetatule. Kohus kohustas vastustajat arvama nimetatud

staaži kaebaja soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka. Samuti mõistis

kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja esindaja kulu 4284 eurot.

6. Vastustaja esitas 04.03.2024 kohtule taotluse põhjendatud otsuse saamiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) § 1 p 2 järgi on õigus saada

soodustingimustel vanaduspensioni isikul, kes on töötanud muudel tervist kahjustavatel ja

raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde,

kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane

pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja 6 kuud on töötatud nendel töödel. Selles punktis

nimetatud isikul on õigus pensionile 5 aastat enne riikliku pensionikindlustuse seaduse

(RPKS) §-s 7 sätestatud vanusesse jõudmist. Sama paragrahvi p 4 järgi määratakse selles

paragrahvis ettenähtud tingimustel pension isikutele, kellel on vähemalt 15-aastane Eestis

omandatud pensionistaaž.

8. Kaebaja on sündinud 04.11.1962. Temavanuste isikute puhul tuleb lähtuda RPKS § 7

lg-st 1, mille järgi on õigus vanaduspensionile isikul, kes on saanud 65-aastaseks ja kellel on

vähemalt 15-aastane Eestis omandatud sama seaduse 8. peatükis sätestatud pensionistaaž.

Kaebaja saab 65-aastaseks 04.11.2027, st soodusstaaži tuvastamisel oleks tal õigus

soodustingimustel vanaduspensionile alates 04.11.2022. Kaebaja taotles soodustingimustel

vanaduspensioni määramist 18.11.2022. Kuna avaldus on esitatud 3 kuu jooksul, siis oleks

kaebajal õigus sooduspensionile juba alates 04.11.2022 (SVPS § 2).

9. Vastustaja kinnitas 30.03.2023 otsuses, et kaebajal on täidetud nõutav 25-aastane

pensionistaaž. Vastustaja arvestusest (dtl 17) nähtuvalt on kaebajal täidetud ka 15-aastase

Eestis omandatud staaži nõue. Vastustaja luges 30.03.2023 otsusega tuvastatuks, et kaebajal

on olemas soodusstaaž 9 aastat 6 kuud 5 päeva. Soodustingimustel vanaduspensionile annab

õiguse 12 aasta 6 kuu pikkune soodusstaaž, seega on kaebajal puudu veel 2 aasta 11 kuu 25

päeva pikkune soodusstaaž.

10. Kaebaja soovis, et kohus tuvastaks tema töötamise perioodidel 01.01.-26.03.2003 (2 kuud

26 päeva) ja 03.11.2003–30.11.2006 (3 aastat 28 päeva) kokku 3 aastat 3 kuud 24 päeva

kohal, mis vastab loetelu nr 2 osa XII „Metsavarumine, tselluloosi-, paberi- ja puidutööstus“ p

1 „Metsavarumine“ eriala koodis 13378 „raietööline“ nimetatule.

3(7)

3-23-1463

11. SVPS § 5 järgi antakse selgitusi soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate

tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelude rakendamise kohta Eesti Vabariigi

Valitsuse poolt kehtestatud korras. Määruse nr 206 p 3 alapunkti 1 järgi annab selgitusi

soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja

ametikohtade loetelude nr 1 ja nr 2 rakendamise kohta Eesti Vabariigi

Sotsiaalhooldusministeerium.

12. Sotsiaalministeerium on 2014. a detsembri kirjas nr 4.2-1/5255 (dtl 136) selgitanud

järgmist: „Arvestades seadusandja tahet ning lähtudes kohtupraktikast, et ametikoht peab

vastama määruses oleva koodiga tähistatud ameti kõigile eeldustele (vt Tartu

Ringkonnakohtu otsus 19.02.2014 haldusasjas nr 3-11-675), tuleb hinnata, kas isiku töö

vastab tolleaegse raietöölise töö sisule või mitte. Selgitame, et õigus soodustingimustel

vanaduspensionile on raietöölisel, kes tegi seda tööd tööstuslikul eesmärgil. Õigus

sooduspensionile ei ole raietöölisel, kes tegi sanitaarraiet või täitis ka metsamajanduslikke

funktsioone (metsahooldus, metsakaitse). Raietöölise töödeks on töökoha ettevalmistamine

puude langetamiseks, trasside sisse raiumine ning tööd puude käsitsi ülestöötamisel. Ka

selgitame, et soodustingimustel vanaduspensioni raietöölisele ei saa määrata ainult

ametinimetuse järgi, vaid tuleb nõuda täiendavaid dokumente, millest nähtuvad tööülesanded,

tööaeg ning see, et tehti tööstuslikku raiet.“.

13. Lisaks juhib kohus tähelepanu asjaolule, et SVPS § 1 p 4 järgi ei arvata soodustingimustel

vanaduspensionile õigust andva staaži hulka samas paragrahvis nimetatud töödel osalise

tööajaga töötamise aega.

14. Kohus kuulas kaebaja taotlusel tunnistajatena üle A.S-i ja W.P, kellelt võttis kirjalikud

tunnistused.

15. A.S selgitas oma tunnistuses (dtl 166, 195), et töötas 1998. a-st kuni 21.08.2006 OÜ Hiiu

Mets MV direktorina. Kaebaja tegi FIE-na raietöölise tööd OÜ-le Hiiu Mets MV. Kaebaja

töötas bensiinimootoriga, langetas, laasis ja järkas lageraie lankidel puid. Kaebaja ei

kasutanud oma töös metsamasinaid, vaid tegi tööd bensiinimootorsaega. Kaebaja töötas

2003.-2006. a-l raietöölisena täistööpäeva ulatuses. Tööd jagus aastaringselt. Sel ajal ei olnud

veel metsatöödel looduskaitsest tulenevaid ajalisi piiranguid nagu nüüd. Kaebaja töö oli kogu

aeg põhimõtteliselt sama, muutusid vaid kinnistud, kus ta töötas. Tegemist oli tööstusliku

raiega. Arveldamine toimus kinnistute kaupa. Mõõtühikuks oli tihumeeter. Arved esitas

kaebaja FIE-na. Kaebaja töötas üksi.

16. W.P selgitas oma tunnistuses (dtl 179, 190, 204), et tunneb kaebajat 2003. a-st. OÜ Hiiu

Mets MV ja AS-i Hiiumaa Erametskond metsurina edastas, juhendas ja kontrollis tunnistaja

kaebaja raietöid. Tunnistaja töötas metsurina OÜ-s Hiiu Mets MV 2002. a-st kuni 01.05.2005,

mil asus metsameistrina tööle OÜ-s HM Puidukaubandus1. Tunnistaja oli kaebaja töödega

kursis ka 2005.-2006. a-l. Tunnistaja puutus kaebajaga tööalaselt kokku igal nädalal. Kaebaja

töötas raietöölisena. Töö seisnes harvendusraiete ja lageraiete tegemises erinevatel

raielankidel. Tööülesanne oli puude mootorsaega langetamine, järkamine, laasimine ja

kokkuvedu. Kaebaja töö toimus käsitsi. Kaebaja töötas 2003.-2006. a-l raietöölisena

täistööpäeva ulatuses. Tema tööülesanded olid kogu aasta jooksul samad. Raietööd jagus kogu

aasta peale. Tegemist oli tööstusliku raiega. Kaebaja tegi tööd OÜ-le Hiiu Mets MV ja AS-ile

Hiiumaa Erametskond. Arveldamine toimus raielankide järgi arve esitamisega vähemalt 1-2

korda. Kaebaja töötas üksi.

1 Praeguse nimetusega HMPK OÜ, registrikood 10348945.

4(7)

3-23-1463

17. Kohtule nähtub tunnistajate ütlustest, et W.P on kursis kaebaja töödega kogu vaidlusaluse

perioodi osas, kuid A.S-i tööleping lõppes 21.08.2006, seega ei saa A.S anda tunnistust sellele

järgneva perioodi osas. Eeltoodu tähendab, et perioodi 22.08.-30.11.2006 osas on kaebajal

olemas vaid üks tunnistaja. Reeglina peab kogu tuvastatav periood olema kaetud vähemalt 2

tunnistajaga (vt sotsiaalministri 27.12.2012 määruse nr 59 „Pensioniõigusliku staaži

tõendamise ja arvestamise kord“ § 28 lg 2), seega ühe tunnistaja ütlustega soodusstaaži

reeglina tuvastada ei saa. Kohus juhtis sellele ka kaebaja tähelepanu, kuid kaebaja ei taotlenud

täiendava tunnistaja ülekuulamist. Arvestades, et kaebajal on olemas soodusstaaž 9 aastat 6

kuud 5 päeva, vajab ta soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks, mis eeldab 12 aasta

6 kuu pikkust soodusstaaži, täiendavalt 2 aasta 11 kuu 25 päeva pikkust soodusstaaži. Kahe

tunnistaja ütlustega on kaetud perioodid 01.01.-26.03.2003 (2 kuud 26 päeva) ja 03.11.2003–

21.08.2006 (2 aastat 9 kuud 19 päeva) kokku 3 aastat 15 päeva. Seda on enam, kui kaebaja

vajab soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks. Seetõttu kontrollib kohus järgnevalt

vaid kaebajal soodusstaaži olemasolu perioodidel 01.01.-26.03.2003 ja 03.11.2003–

21.08.2006. Ülejäänud perioodi (22.08.-30.11.2006) osas jätab kohus kaebuse rahuldamata.

18. Kohtu hinnangul on võimalik tunnistajate ütluste abil tuvastada, et kaebaja töötas

raietöölisena täistööpäeva ulatuses ja tema tööülesanded raietöölisena olid kogu aasta jooksul

muutumatud. Kaebajal jätkus raietöölise tööd aastaringselt. Samuti kinnitasid mõlemad

tunnistajad, et kaebaja tegeles tööstusliku harvendus- ja lageraiega. Lisaks tunnistasid

mõlemad tunnistajad, et kaebaja tegi tööd käsitsi mootorsaega.

19. Äriregistri andmetel oli kaebaja registreeritud FIE-na perioodil 25.10.1999–26.03.2003

(registrikood 10588632) ja 03.11.2003–14.10.2010 (registrikood 10981720). Tegevusaladena

on nimetatud metsa ülestöötamine teenusena ja metsamaterjali väljavedu, metsahooldustööd,

küttepuude valmistamine ja müük, transporditeenused, v.a. litsentseeritav tegevus, masinate ja

seadmete remont, loodusretkede korraldamine, majutusteenuste osutamine ja sellega

kaasnevad teenused, huviürituste korraldamine, kaubandus- ja vahendustegevus. Kõigi nende

tegevusalade äriregistris välja toomine ei tähenda, et kaebaja kõigil neil tegevusaladel

vaidlusalusel perioodil ka tegutses. Äriregistris tegevusala ära näitamine ei too kaasa

kohustust selle alal tegutseda. Äriregistris on nimetatud metsa ülestöötamise teenuse

osutamist. Tunnistajate selgituste kohaselt tegeles kaebaja metsa ülestöötamisega. Seega ei ole

äriregistri andmed tunnistajate ütlustega vastuolus.

20. Raieteenuse osutamine OÜ-le Hiiu Mets MV nähtub lisaks kaebaja esitatud

päevaraamatutest (dtl 34-35, 37-38, 48-51, 63-67, 98-100), pangakonto väljavõtetelt (dtl 39-

43, 52-62, 69-70, 72, 72-84, 92-94, 101-107) ja arvetelt (dtl 44-47, 71, 73, 85-91, 95-97, 109-

116).

21. Vastustaja viitas, et osadel arvetel nähtub sanitaarraie tegemine (28.01.2005 (dtl 97),

22.02.2005 (dtl 96), 18.03.2005 (dtl 95)), kuid Sotsiaalministeerium välistas sanitaarraiega

arvestamise soodusstaaži hulgas. Kohus ei nõustu vastustaja selle seisukohaga. Sanitaarraie,

üks mitmest hooldusraie tüübist, on haigete ja kahjustatud, aga ka surnud ja surevate puude

väljaraie, mis on metsakasvatuslikust seisukohast vajalik ning millega parandatakse metsa

tervislikku seisundit. Sanitaarraiet teostatakse nakkusohtlike puude või kahjurite paljunemist

soosivate puude likvideerimiseks metsast. Teostatakse veel ka mitteohtlike surevate või

surnud puude likvideerimist puidu kasutamise eesmärgil, ohustamata metsa bioloogilist

mitmekesisust. Sanitaarraiet tohib teha igas vanuses puistus. Sanitaarraie käigus peab täius

olema vähemalt üle 30%. Sanitaarraie käigus on keskkonnaametilt tellitud

metsakaitseekspertiisi alusel õigus erandkorras teostada ka uuendusraiet või raiuda suurema

pindalaga lageraie lanke. Lähtutakse põhimõttest, et sanitaarraiet ei tehta, kui raiutavaid puid

5(7)

3-23-1463

on võimalik metsast eemaldada mõne muu raietüübi käigus (näiteks harvendusraiega)2.

Eeltoodust nähtuvalt on sanitaarraie üks raie liike, mida võib olenevalt olukorrast asendada ka

lage- või harvendusraiega. Kohus saab Sotsiaalministeeriumi antud selgitusest aru selliselt, et

sanitaarraiega ei arvestata soodusstaaži hulgas põhjusel, et tegemist on harvade üksikute

puude langetamisega, mis ei anna kokku sellist töömahtu, et seda võiks pidada inimese tervist

kahjustavaks raskeks tööks. Kohtu hinnangul ei saa aga sellisest seisukohast praeguses asjas

lähtuda. Esiteks on kaebaja arvetelt nähtuvad sanitaarraie mahud küllaltki suured (14,36 tm3,

34,72 tm, 14,62 tm, 20 tm, 25 tm) ning võrreldavad lage- ja harvendusraie mahtudega. Seega

ei saa järeldada, et tegemist oli vaid üksikute puude maha võtmisega. Tegemist oli suure

tööga, mis on võrreldav teiste raieliikidega. Ka harvendusraiel ei võeta kõiki puid maha nagu

lageraiel, kuid harvendusraiet on Sotsiaalministeerium pidanud võimalikuks soodusstaaži

hulka arvata. Kohtu arvates on sama võimalik teha ka sanitaarraiega. Seejuures ei tegelenud

kaebaja neist arvetest nähtuvalt üksnes sanitaarraiega, vaid tegemist oli ühe teenusega teiste

hulgas, mida OÜ-le Hiiu Mets MV osutati. Erines vaid puude langetamise eesmärk, mitte töö

iseloom ega maht.

22. Vastustaja seadis kahtluse alla kaebaja töötamise käsitsi, sest kaebaja esitatud 2003. a

päevaraamatu kandest nr 12.3 (dtl 34) on näha harvesteri ost summas 230 000 eurot. Samuti

nähtub 2004. a päevaraamatust (dtl 48) väljaminekud harvesteri pea eest kokku 28 482 eurot.

Kohtu hinnangul ei saa sellest teha veel üheselt järeldust, et kaebaja kasutas puude langetusel

harvesterit. Esiteks on kaebaja keeldunud seda tunnistamas. Teiseks puudub kohtul põhjus

arvata, et tunnistajad on andnud teadvalt valeütlusi. Mõlemad tunnistajad väitsid, et kaebaja

töötas käsitsi mootorsaega. Kolmandaks nähtub kaebaja päevaraamatust ja arvelduskontodelt,

et kaebaja on põhivara välja üürinud ja järelmaksuga maha müünud. Kaebaja 19.11.2003

arvelt (dtl 36) nähtub metsalangetustraktori rentimine FIE R.F-ile 8,5 kuuks 53 550 euro eest.

Rahvastikuregistri järgi on R.F kaebaja isa, seega võib arvata, et harvester osteti pigem isale

kui kaebajale kasutamiseks. Arvestades kaebaja vanust ja sissetulekut oli kaebajal ilmselt

parem võimalus harvesteri ostuks pangalt laenu saada. 2004. a päevaraamatust (dtl 48-51)

nähtub millegi rent X. Xle 9440 euro eest ja harvesteri peade müük samale isikule kokku

summas 99 440 eurot. 2005. a päevaraamatust (dtl 63-67) nähtub põhivara müük X. Xle

kokku summas 72 500 eurot. 2006. a päevaraamatust (dtl 98-100) nähtub põhivara müük X.

Xle kokku summas 48 120 eurot. Seega on X. X tasunud kaebajale ostu eest kokku 220 060

eurot, koos rendiga 229 500 eurot, mis on pea sama summa, mille kaebaja tasus harvesteri

ostul. Sellest võib järeldada, et kaebaja müüs harvesteri edasi X. Xle. Kui arvata juurde ka

R.F-ilt saadud renditasu, on kaebaja saanud harvesteri kasutada andmise ja müügi eest kokku

(283 050 eurot) rohkem kui ise tasus (258 482 eurot). Eeltoodud põhjendustel peab kohus

usutavaks kaebaja ja tunnistajate väiteid, et kaebaja ei töötanud raietöid tehes harvesteri, vaid

mootorsaega.

23. Neil põhjustel rahuldab kohus kaebuse osaliselt ja tuvastab kaebaja töötamise

raietöölisena loetelu nr 2 tähenduses perioodidel 01.01.-26.03.2003 ja 03.11.2003–21.08.2006

kokku 3 aastat 15 päeva. Muu perioodi osas jätab kohus kaebuse rahuldamata. Kohus

kohustab vastustajat arvama need perioodid kaebaja soodusstaaži hulka.

24. Kohus teeb otsuse vastustaja kahjuks, seetõttu tuleb menetluskulud jätta vastustaja kanda

(HKMS § 108 lg 1). Kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot, mille kohus

06.07.2023 määrusega tagastas. Seepärast ei tule selle kuluga menetluskulude jagamisel

arvestada. Kaebaja taotles esindaja kulu väljamõistmist kokku summas 4284 eurot

(käibemaksuga). Kulude tõendamiseks esitati Advokaadibüroo HansaLaw OÜ 03.07.2023

arve nr 1904939 summas 2958 eurot (ilma riigilõivuta), 04.09.2023 arve nr 1905123 summas

2 Vt https://et.wikipedia.org/wiki/Sanitaarraie.

3 Tihumeetrit.

6(7)

3-23-1463

408 eurot, 01.12.2023 arve nr 1905489 summas 204 eurot, 31.12.2023 arve nr 1905602

summas 102 eurot ja 01.02.2024 arve nr 1905686 summas 622,2 eurot. Arved sisaldavad

käibemaksu. Arvetelt nähtub nende seotus praeguse asjaga. Kohtu hinnangul on kulud

põhjendatud suuruses ja vajalikud ning tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/

OSALISELT JÕUSTUNUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 19.12.2025

KOHTUOTSUSEGA

7(7)