2-21-15932/45 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Mati Maksing ja Kairi Piirisild

Otsuse tegemise aeg ja

koht

2. aprill 2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-15932

Kohtuasi

UAB Fandeco Trade Company hagi Hansa Diesel OÜ

vastu võlgnevuse ja viivise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14. veebruari 2024. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

UAB Fandeco Trade Company apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

335 706,90 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

ringkonnakohtus

Hageja

UAB

Fandeco

Trade

Company

(välismaine

registrikood 304184351), lepinguline esindaja Kaspar Noor

Kostja Hansa Diesel OÜ (registrikood 12867856), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Vladimir Sadekov

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta UAB Fandeco Trade Company apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtu

menetlusse.

2. Jätta tsiviilasjas nr 2-21-15932 tehtud Harju Maakohtu 14. veebruari 2024. a otsuse

resolutsiooni punkt 2 riigilõivu tagastamisest keeldumise kohta muutmata.

3. Jätta UAB Fandeco Trade Company hagi põhinõude 79 977,19 eurot, 25. jaanuarist

2021 - 11. oktoobrini 2021 arvutatud viivise 4475,36 eurot ja lisanduva viivise

saamiseks läbi vaatamata.

4. Tühistada tsiviilasjas nr 2-21-15932 tehtud Harju Maakohtu 14. veebruari 2024. a

otsus osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata, samuti menetluskulude

jaotust

ja

kindlaksmääramist

puudutavas

osas

(maakohtu

resolutsiooni

punktid 1, 3 ja 4). Saata asi tühistatud osas samale maakohtule uueks

läbivaatamiseks.

5. Rahuldada UAB Fandeco Trade Company apellatsioonkaebus osaliselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud ning menetluse käik

1. UAB Fandeco Trade Company (hageja) esitas 11. oktoobril 2021 (täpsustatud 15. novembril

2021) Harju Maakohtule hagi Hansa Diesel OÜ (kostja) vastu, milles palus kostjalt hageja

kasuks välja mõista põhinõude 375 237,48 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise

21 301,15 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise. Menetluskulud palus hageja

jätta kostja kanda.

1.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Hispaania äriühing Tech Spec Trade SL ja kostja 1. märtsil

2019 suulise müügilepingu, mille alusel pidi kostja müüma Tech Spec Trade SL-ile seadmeid

ning Tech Spec Trade SL pidi seadmete ees tasuma. Tech Spec Trade SL tasus kostjale

ettemaksu kokku 375 237,48 eurot. Kostja seadmeid ei tarninud ega tagastanud ka seadmete

eest saadud ettemaksu. Pärast kohustuste täitmiseks täiendava tähtaja määramist saatis Tech

Spec Trade SL 29. detsembril 2019 kostjale e-postiga lepingu lõpetamise (ülesütlemise) teatise.

Tech Spec Trade SL ja hageja sõlmisid 12. juulil 2021 nõude loovutamise lepingu, mille alusel

loovutas Tech Spec Trade SL oma nõuded kostja vastu hagejale. Tech Spec Trade SL saatis

kostjale 3. augusti 2021. a e-kirjaga teatise nõude loovutamise kohta.

1.2. Kostjal tuleb hagejale võlaõigusseaduse (VÕS) § 189 lg 1 alusel lepingu alusel üleantu

tagastada. Alternatiivselt tugines hageja alusetu rikastumise regulatsioonile (VÕS § 1028 jj).

Hageja ega Tech Spec Trade SL ei ole andnud nõusolekut kaupade tarnimiseks Venemaa

Föderatsiooni äriühingule ООО "ОСП". ООО "ОСП" ei olnud tehingu osapooleks ega ka

koostööpartneriks. Ka ei saanud kõnealune äriühing alates 18. detsembrist 2018 osaleda

majandustegevuses.

2. Hageja täpsustas 14. aprillil 2023 haginõuet. Panga poolt on 7. märtsil 2019 kostjale kantud

79 977,19 eurot Tech Spec Trade SL-ile tagastatud. Hageja vähendas oma nõuet, nõudes

kostjalt põhinõude 295 260,29 eurot, viivise 16 825,79 eurot ning lisanduva viivise tasumist.

Lisaks esitas hageja taotluse enamtasutud riigilõivu 700 eurot tagastamiseks.

Kostja vastuväited

3. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

3.1. Kostja ja Tech Spec Trade SL vahel ei ole lepingut sõlmitud. Samuti ei ole kostjal olnud

Tech Spec Trade SL-iga mingit kokkulepet ega lepingueelseid läbirääkimisi VÕS § 14 mõttes.

Kostjal oli lepinguline suhe Venemaa Föderatsiooni äriühinguga ООО "ОСП". Kostjale tasuti

ettemaks, pärast mida saatis kostja tellimuse tehasele ja tasus kaupade eest. Tehas informeeris

kostjat, millal saab tulla kaupade järgi (Incoterms 2010 – EXW ehk franko tehas). Vastavalt

ООО "ОСП" palvele lisas kostja arvetele kaasmaksjana Tech Spec Trade SL-i.

3.2. Kostja hinnangul on Tech Spec Trade SL kui kolmas isik täitnud arvete tasumisel ООО

"ОСП" kohustuse kostja ees. Kostja ja hageja vahel võlasuhe puudub. Seejuures ei ole kostja

hagis viidatud 79 977,19 eurot saanud. 18. märtsil 2019 tasutud 79 877,19 eurot ja 22. märtsil

2019 tasutud 103 936,94 eurot on makstud kostja esitatud arve nr 35999 alusel (arve oli esitatud

ООО "ОСП" ja kaasmaksjaks oli märgitud Tech Spec Trade SL), 17 aprillil 2019 tasutud

111 446,16 eurot on makstud arve nr 584727 alusel.

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Harju Maakohus jättis 14. veebruari 2024. a otsusega (vaidlustatud otsus) hagi rahuldamata

ja menetluskulud hageja kanda, mõistes hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise

5846,02 eurot. Lisaks jättis maakohus rahuldamata hageja taotluse enamtasutud riigilõivu

tagastamiseks.

4.1. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole tõendatud, et kostja ja Tech Spec Trade SL

vahel oli sõlmitud seadmete müügileping. Hageja esitatud tõenditest ei saa järeldada kostja

selget tahet lepingu sõlmimiseks. Tõenditest järeldub ainult see, et Tech Spec Trade SL on

kostjale tasunud raha seadmete eest. Kuna müügilepingu sõlmimine ei ole tuvastamist leidnud,

siis ei saa lepingut ka ühepoolselt lõpetada ja hagejal ei ole õigust nõuda raha tagasi lepingu

tagasitäitmise võlasuhte raames VÕS § 189 lg 1 alusel.

4.2. Hageja on hagi p-s 2.3 käsitlenud lepingu ühepoolset lõpetamist ja järeldanud, et seega on

hagi rahuldamise eeldused tõendatud ka alusetu rikastumise sätete järgi, kuid VÕS § 1028 lg 1

rakendamise eelduseks ei ole olukord, kus lepingust on taganetud või leping üles öeldud. Kuna

hageja õiguseellase ja kostja vahel lepingulisi suhteid ei olnud, on hageja täitnud olematut

kohustust. Kostja esitatud tõenditest tuleneb, et kostja on väljastanud arved ООО "ОСП"-le.

Hageja esitatud Tech Spec Trade SL maksekorralduste selgitustes märgitud arvete numbrid

kattuvad arvete numbritega, mis on kostja esitanud ООО "ОСП"-le ja mis on palutud Tech

Spec Trade SL kolmanda isiku, s.o ООО "ОСП" poolt tasuda. Eeltoodu kinnitab kostja väiteid,

et kostja müüs kolmandale isikule ООО "ОСП" diiselmootorite varuosi ja nende eest tasus

Tech Spec Trade SL. VÕS § 78 lg 1 järgi võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas

isik. Praegusel juhul ongi Tech Spec Trade SL teinud kostjale ülekandeid kolmanda isiku

korraldusel viimasele müüdud kauba eest. Seega ei ole kostja raha saanud alusetult. Seejuures

ei oma tähendust hageja väide, et ООО "ОСП" puudus alates 18. detsembrist 2018 võime

osaleda majandustegevuses, kuna ООО "ОСП" on teinud tehinguid ja tegelenud ettevõtlusega.

4.3. Seoses hageja riigilõivu tagastamise taotlusega viitas maakohus TsMS §-le 123 ja märkis,

et 11. oktoobril 2021 esitatud hagi hinnaks oli 426 557,63 eurot, millelt tuli riigilõivu tasuda

3400 eurot. Seega on hageja tasunud riigilõivu õiges suuruses ning tegemist ei ole enamtasutud

riigilõivuga, mis kuuluks tagastamisele.

Apellatsioonkaebus

5. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada, ning teha uus

otsus, millega rahuldada hagi põhinõude 295 260,29 euro, viivise 16 825,79 euro ja lisanduva

viivise saamiseks. Alternatiivselt palub hageja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 646

alusel maakohtu otsuse tühistamist ja asja saatmist samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

5.1. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus ebaõigesti leidnud, et kostja ja Tech Spec

Trade SL vahel ei ole lepingut sõlmitud. Maakohus on vääralt tõendeid hinnanud, sh on

maakohus jätnud hageja tõendid hindamata ja hageja vastuväited arvestamata ning tuginenud

kostja paljasõnalistele selgitustele. Hageja on jätkuvalt seisukohal, et kostja ja Tech Spec Trade

SL vahel oli sõlmitud seadmete müügileping, mille alusel pidi kostja müüma Tech Spec Trade

SL-ile seadmeid. Hageja kordas maakohtus varem esitatud seisukohti. Kuna maakohus leidis

ekslikult, et müügilepingut sõlmitud ei ole, siis on väär ka maakohus järeldus, et Tech Spec

Trade SL ei saanud lepingut lõpetada.

5.2. Hagejale on arusaamatu maakohtu seisukoht, mille kohaselt ei ole Tech Spec Trade SL

maksed kostjale käsitatavad ettemaksuna. Majandustegevuses on tavapärane, et kalleid

seadmeid ostes tasutakse nende eest ettemaksu arveid.

5.3. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et hageja on alusetu rikastumise regulatsioonile

tuginenud alternatiivselt. Ka on maakohtu käsitlus seoses VÕS § 1028 lg 1 kohaldamisega

vastuoluline. Seejuures ei ole kohus seotud poolte poolt õigussuhte kvalifitseerimisele antavate

hinnangutega. Hageja leiab jätkuvalt, et kui esinevad alused VÕS § 189 lg 1 kohaldamata

jätmiseks, siis alternatiivselt kohaldub igal juhul VÕS § 1028 lg 1 (või mõni teine õigusnorm),

mis võimaldab tasutud raha tagasi saada ning mille tagastamisest on kostja alusetult keeldunud.

5.4. Hageja leiab jätkuvalt, et maakohtus enamtasutud riigilõiv 700 euro tuleb talle tagastada.

Hageja on hagi osaliselt tagasi võtnud TsMS § 424 mõttes ning kostja ei ole sellele vastu

vaielnud. TsMS § 426 lg 1 järgi loetakse, et nõude vähendatud osas ei ole hagi kohtu

menetluses olnud.

5.5. Hageja on kostja vastu hagi esitanud Harju Maakohtule TsMS § 79 lg 1 alusel. Praeguses

asjas tuleb kohaldada Eesti õigust, sest hageja ja Tech Spec Trade SL on 12. juuli 2021. a nõude

loovutamise lepingu p-s 3 kokku leppinud, et nõude täitmine ja sissenõudmine teostatakse Eesti

Vabariigi seaduste kohaselt. Seejuures puudub poolte vahel vaidlus kohaldatava õiguse osas.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb võtta TsMS § 638 lg 1 alusel menetlusse

ja osaliselt rahuldada. Maakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu

TsMS § 646 ja § 656 lg 1 p 5 ning lg 2 alusel vaidlustatud osas tühistada ning asi tuleb tühistatud

osas saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.

7. Hageja on maakohtu menetluses nõuet vähendanud. Esialgses hagiavalduses nõudis hageja

kostjalt põhinõude 375 237,48 eurot, viivise 21 301,15 eurot ja lisanduva viivise tasumist.

14. aprilli 2023. a menetlusdokumendis vähendas hageja põhinõuet 79 977,19 euro võrra,

samuti sellelt arvestatud viivist (dtl-d 225–227). Hageja on avaldanud, et ta on võtnud nõude

TsMS § 424 lg 1 alusel osaliselt tagasi.

Maakohus ei ole nõude vähendamisele tähelepanu pööranud, jätnud selles osas lahendi

tegemata, kuid teinud vähendatud nõuet puudutavas osas otsuse (s.o põhinõue

295 260,29 eurot, 25. jaanuarist 2021 - 11. oktoobrini 2021 arvestatud viivis 16 825,79 eurot ja

lisanduv viivis). Sellises olukorras peab ringkonnakohus menetlusökonoomia põhimõtet

arvestades võimalikuks lahendada nõude tagasivõtmise avaldus apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisel (TsMS § 451¹ lg 2). Hageja vähendas oma nõuet eelmenetluse kestel,

mistõttu ei ole kostja nõusolek TsMS § 424 lg 1 esimese lause kohaselt vajalik. Eelnevast

tulenevalt jätab ringkonnakohus põhinõude 79 977,19 eurot, 25. jaanuarist 2021 - 11.

oktoobrini 2021 arvutatud viivise 4475,36 eurot ja lisanduva viivise nõudes hagi TsMS § 423

lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata.

8. Maakohtus taotles hageja enamtasutud riigilõivu tagastamist. Maakohus jättis vaidlustatud

otsuse resolutsiooni p-s 2 kõnealuse taotluse rahuldamata. Hageja kordab oma taotlust

apellatsioonkaebuse p-s 24. TsMS § 150 lg 8 järgi on maakohtu otsustus riigilõivu tagastamata

jätmise peale vaidlustatav, kuid ringkonnakohtu otsustuse peale ei saa Riigikohtule edasi

kaevata (TsMS § 150 lg 8 teine lause).

Kolleegium leiab, et maakohus jättis õigesti hageja taotluse rahuldamata. Kui menetlusosaline

vähendab nõuet ja seda ei loeta hagi muutmiseks (§ 376 lg 4 p 2), kuid nõude vähendamise

tagajärjel muutub hagihind ja sellelt tasumisele kuuluv riigilõiv, peab kohus välja selgitama,

kas hageja võtab hagi osaliselt tagasi või loobub osaliselt nõudest (TsMS I komm (2017) § 150,

p 3.2.1.b). Kuna hageja võtab hagi osaliselt tagasi, siis TsMS § 150 lg 1 p 3 sätestab, et riigilõivu

tagasi ei saa, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi. Hageja on

tasunud maakohtus riigilõivu 3400 eurot, mis oli hagihinnalt kuni 500 000 eurot õiges summas

riigilõiv.

9. Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt nõuab hageja kostjalt tasutud raha tagastamist.

Tegemist on hagejale loovutatud nõudega, mis tuleneb Tech Spec Trade SL (ostja) ja kostja

vahel sõlmitud müügilepingust, mille alusel võttis kostja endale kohustuse müüa Tech Spec

Trade SL-ile seadmeid. Hageja väidab, et ostja tegi kostjale kauba eest 295 260,29 euro suuruse

ettemakse, kuid kaupa ta saanud ei ole. Ostja loovutas oma nõude kostja vastu hagejale. Sellest

tulenevalt nõuab hageja kostjalt tasutu tagastamist.

10. Olles tutvunud maakohtu otsuse, apellatsioonkaebuse ja muude asja materjalidega, on

kolleegium seisukohal et maakohtu otsus tuleb vaidlustatud osas tühistada ja asi tuleb saata

selles osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohus on rikkunud selgitamiskohustust,

jättes pooltele selgitamata, millised on asjas kohaldamisele kuuluvad õigusnormid ja hagi

rahuldamise eeldused (TsMS § 328 lg 2, § 329 lg 3 ning § 351 lg-te 1 ja 2 rikkumine). Eelneva

tulemusel võisid pooltel jääda esile toomata asja lahendamiseks olulised asjaolud ja esitamata

tõendid. Samuti on maakohtu otsus nõuetekohaselt põhjendamata (TsMS § 436 ja § 442 lg 8

rikkumine). Kolleegium selgitab neid seisukohti järgnevaga.

11. Maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hinnanud, millise riigi õigus lepingule kohaldub.

11.1. Asja materjalidest nähtuvalt on ostja Hispaania äriühing, kelle asukoht on hagiavalduse

kohaselt Hispaanias. Kostja on Eesti äriühing, kelle asukoht on asja materjalidest nähtuvalt

Eestis. Kuna poolte asukohad on erinevates riikides, tõusetub praeguses asjas küsimus sellest,

millise riigi õigust tuleb poolte lepingulisele suhtele kohaldada. Maakohus ei ole vaidlustatud

otsuses kohaldatava õiguse küsimust käsitlenud ning asja materjalidest ei nähtu, et seda oleks

pooltega ka maakohtus arutatud. Maakohus on asjas kohaldanud VÕS-i norme, põhjendamata,

miks tuleb pooltevahelisele võlasuhtele kohaldada Eesti õigust.

11.2. Hageja tugineb hageja ja Tech Spec Trade SL vahel sõlmitud nõude loovutamise

lepingule (dtl 50–54, tõlge 56–58), leides, et see sisaldab endas kohaldatava õiguse kokkulepet.

Nõude loovutamise lepingu p 3.2 sätestab, et lepingule ja sellega loodavale õigussuhtele

kohaldatakse Hispaania seadust ning p 3.6 sätestab, et loovutaja nõustub, et nõude täitmine, st

selle sissenõudmine võlgnikult teostatakse omandaja poolt Eesti Vabariigi seaduse alusel.

Kolleegium märgib, et tegemist ei saa olla ostja ja müüa vahelisele õigussuhtele kohaldatava

õiguse kokkuleppega, sest kostja ei ole selle lepingu pooleks. Reeglina ei mõjuta nõude

üleminek ei loovutamisega ega seaduse alusel selle n-ö identiteeti, st nõue läheb üle sellises

seisundis, nagu see on.

11.3. Hageja väidete kohaselt sõlmisid Tech Spec Trade SL ja kostja 1. märtsil 2019

müügilepingu. Lepingule tuleb kohaldatav õigus kindlaks määrata vastavalt Euroopa

Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. a määrusele (EÜ) nr 593/2008 lepinguliste võlasuhete

suhtes kohaldatava õiguse kohta (Rooma I) (vt Rooma I määruse art 28). Selle määruse art 3 lg

1 kohaselt kohaldatakse lepingule lepingupoolte valitud õigust. Valik tuleb teha sõnaselgelt või

see peab nähtuma selgelt lepingutingimustest või juhtumi asjaoludest. Lõike 2 kohaselt võivad

pooled igal ajal kokku leppida selles, et lepingu suhtes hakatakse kohaldama muud õigust, kui

selle suhtes kohaldati varem kas art 3 alusel tehtud valiku või muude Rooma I määruse sätete

alusel. Riigikohus on varasemas praktikas leidnud, et tsiviilkohtumenetluses kehtivast

dispositiivsuse põhimõttest tulenevalt on pooltel õigus ka kohtumenetluse vältel leppida kokku

vaidluse lahendamisele kohaldatava õiguse suhtes (vt RKTKo 16.02.2005, 3-2-1-165-04, p 17).

Ringkonnakohus on seisukohal, et ka Rooma I määruse art 3 võimaldab pooltel ka

kohtumenetluse ajal vaidluse lahendamisele kohaldatavas õiguses kokku leppida, kui seda

tehakse sõnaselgelt või see nähtub selgelt juhtumi asjaoludest.

Hageja märgib, et VÕS-i kohaldamiseks annab aluse see, et hageja on hagiavalduses nõude

kvalifitseerimisel tuginenud VÕS-i normidele ning seda on teinud ka kostja oma esimeses

menetlusdokumendis. Kolleegiumi hinnangul ei saa eeltoodud asjaolust järeldada, et pooled on

selliselt vaidluse lahendamisele kohaldatavas õiguses kokku leppinud. Isegi, kui kumbki pool

pole maakohtus väitnud, et hageja õiguseellase ja kostja lepingulisele suhtele tuleks kohaldada

mõne muu riigi õigust, tuleb maakohtul asja uuel läbivaatamisel välja selgitada, kas

lepingupooled on müügilepingus või selle raames seadmete ostmisel kokku leppinud, millise

riigi õigust lepingule kohaldatakse. Kui jah, tuleks pooltel esitada selle kinnitamiseks tõendid

või viidata menetluses juba esitatud tõenditele. Sõltumata sellest, kas lepingupooled olid

müügilepingus või selle raames seadmete ostmisel kohaldatavas õiguses kokku leppinud või

mitte, tuleb maakohtul välja selgitada, kas pooled on nõus sellega, et vaidlusalusele

õigussuhtele kohaldatakse Eesti õigust ja vaidlus lahendatakse Eesti õiguse kohaselt. Nagu

kolleegium märkis, siis selline valik tuleb teha sõnaselgelt või see peab nähtuma selgelt

lepingutingimustest või juhtumi asjaoludest, et pooled on teinud Rooma I määruse art 3 lg 1

kohase valiku lepingule Eesti õiguse kohaldamiseks, arvestades ka sama artikli lõiget 2.

11.4. Kui lepingupooled ei ole kohaldatavas õiguses kokku leppinud, kohaldatakse kauba

müümise lepingule Rooma I määruse art 4 lg 1 p a kohaselt selle riigi õigust, kus on müüja

harilik viibimiskoht. Määruse art 19 lg 1 kohaselt käsitatakse äriühingute hariliku

viibimiskohana nende peakontori asukohta.

11.5. Lisaks eelnevale selgitab ringkonnakohus, et asja materjalidest nähtuvalt on poolte vahel

sõlmitud müügileping, mille alusel Tech Spec Trade SL ostis kostjalt seadmeid. Seega võib

poolte õigussuhtele kohalduda lisaks riigisisesele õigusele ka ÜRO 1980. a konventsioon

kaupade rahvusvahelise ostu-müügi lepingute kohta (CISG või konventsioon). CISG art 1 lg 1

kohaselt rakendatakse seda konventsiooni kaupade ostu-müügi lepingute puhul, kui lepingu

sõlminud poolte tegevuskohad (ingl places of business) asuvad eri riikides ning: 1) need riigid

on konventsiooni osalisriigid; või rahvusvahelise eraõiguse normide järgi tuleb kohaldada

konventsiooni osalisriigi õigust. Nii Eesti kui ka Hispaania on CISG-i osalisriigid. Praegusel

juhul ei ole tegemist ühegi CISG art-s 2 loetletud olukorraga, mil konventsiooni ei kohaldata.

Konventsioon reguleerib ostu-müügilepingu sõlmimist ning ostja ja müüja õigusi ja kohustusi,

mis tulenevad sellest lepingust (vt CISG art 4). Ulatuses, mida konventsioon ei reguleeri,

kohaldatakse lepingule riigisisest õigust, mis on kindlaks tehtud vastavalt Rooma I määrusele

(vt selgitused ülal). Seejuures kohaldub konventsioon automaatselt, kui selle art-s 1 toodud

tingimused on täidetud, kuid art 6 kohaselt on pooltel võimalik konventsiooni kohaldumine

kokkuleppel ka välistada.

11.6. Praeguses asjas nähtub, et pooled ei ole oma menetlusdokumentides CISG-ile tuginenud.

Kumbki pool pole maakohtus väitnud, et lepingulisele suhtele tuleks kohaldada riigisisese

õiguse kõrval ka CISG-i. CISG-i võimalikule kohaldumisele viitab hagiavaldusele juurde

lisatud müüja 29. detsembri 2020. a kuupäeva kandev teade lepingu lõpetamise kohta (dtl 4;

tõlge dtl 1). Maakohus peab asja uuel läbivaatamisel välja selgitama, kas lepingupooled on

müügilepingus CISG-i kohaldumise välistanud. Kui jah, tuleks pooltel esitada selle

kinnitamiseks tõendid või viidata menetluses juba esitatud tõenditele. Sõltumata sellest, kas

lepingupooled olid müügilepingu sõlmimisel CISG-i kohaldumist reguleerinud, tuleb välja

selgitada, kas pooled on nõus sellega, et praeguse vaidluse lahendamisel CISG-i ei kohaldata.

Kui pooled on sellega nõus, tuleks neil väljendada oma nõusolekut sõnaselgelt.

11.7. Ringkonnakohus leiab, et kuna primaarselt tugineb hageja hagi alusena lepingu

lõpetamisele müüjapoolse olulise lepingu rikkumise tõttu, tuleb pooltele selgitada CISG-ist

tulenevaid eeldusi lepingust taganemiseks ning anda hagejale võimalus tuua esile sellekohased

asjaolud ja vajadusel esitada lisatõendeid.

Kolleegium märgib, et nõude õiguslik kvalifitseerimine eeldab konkreetse nõudealuse

väljaselgitamist, abstraktne viide sätete kogumile ei ole piisav. Kui hageja tugineb

müügilepingule, tuleb hagejal esile tuua müügilepingus kokkulepitud tingimused ning vaidluse

korral neid tõendada. Ilmselgelt ei ole hageja esile toodud asjaolud piisavad selleks, et nende

põhjal tuvastada, mis tingimustel pidi kostja müüma Tech Spec Trade SL-ile seadmeid. Kui

hageja asjaolusid esile ei too ja neid ei tõenda, peab hageja arvestama, et maakohtul ei ole

võimalik lepingulist suhet tuvastada (vt hageja maakohtu 25. jaanuaril 2024 istungil avaldatu,

dtl 249, ajamärk 00:02:56). Sellisel juhul tuleb maakohtul tuvastada, kas kostja on saanud Tech

Spec Trade SL-ilt makseid alusetult ning kas need tuleb tagastada. Kui kostja väidab, et tal oli

lepinguline suhe Vene Föderatsioonis asuva äriühinguga, tuleb õigussuhte tuvastamisel esmalt

kindlaks teha sellele kohaldatav õigus. Sõltuvalt sellest, milline õigus vaidlusalustele

õigussuhetele kohaldub, tuleb maakohtul täita TsMS §-s 392 sätestatud eelmenetluse

ülesanded. Eelmenetluses tuleb eelkõige välja selgitada menetlusosaliste faktilised ja

õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta (TsMS § 392 lg 1 p 3).

12. Kui maakohus on asjas kohaldatava õiguse järgi kindlaks teinud, et lepinguline suhe

puudub, tuleb õigussuhtele kohaldatav õigus kindlaks määrata vastavalt Euroopa Parlamendi ja

nõukogu 11. juuli 2007. a määrusele (EÜ) nr 864/2007 lepinguväliste võlasuhete suhtes

kohaldatava õiguse kohta (Rooma II). Selle määruse art 10 lg 1 kohaselt, kui alusetust

rikastumisest, sealhulgas alusetult saadud maksest tulenev lepinguväline võlasuhe tugineb

poolte vahel olemasolevale suhtele, nagu näiteks lepingust või kahju õigusvastasest tekitamisest

tulenevale suhtele, mis on kõnealuse alusetu rikastumisega tihedalt seotud, kohaldatakse

nimetatud suhtele kohaldatavat õigust. Lõike 3 kohaselt, kui kohaldatavat õigust pole lõike 1

või lõike 2 alusel võimalik kindlaks määrata, kohaldatakse selle riigi õigust, kus alusetu

rikastumine aset leidis.

13. Kohtualluvuse osas märgib ringkonnakohus, et see määratakse kindlaks vastavalt Euroopa

Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. a määrusele (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning

kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud),

mille art 4 lg 1 koosmõjus art 63 lg-ga 1 järgi saab hagi esitada juriidilise isiku vastu tema

asukoha järgi. Praegusel juhul on see Eesti ja asi allub Harju Maakohtule.

14. TsMS § 658 lg 2 järgi puudub ringkonnakohtul asja maakohtule uueks lahendamiseks

saatmisel vajadus ja mõistlik põhjendus hinnata tõendeid ning tuvastada asjaolusid (RKTKo

17.01.2018, 2-15-13527/82, p 13). Küll aga peab kolleegium vajalikuks selgitada, et maakohus

peab eelmenetluses otsustama, kas esitatud tõendid on asjakohased ja lubatavad (TsMS § 238

lg-d 1–4) ning kohtuotsuse tegemisel hindama tõendeid ja otsustama, mis asjaolud on

tuvastatud (TsMS § 438 lg 1). TsMS § 436 lg 3 kohaselt võib kohus tugineda otsust tehes üksnes

tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma

arvamus avaldada. Arvestama peab tõenditele esitatavate nõuetega. TsMS § 229 lg 2 esimese

lause järgi võib tõendiks olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus,

dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Hageja on apellatsioonkaebuses

väitnud, et kostja on oma väidete tõendamiseks esitanud e-kirjavahetuse tõlked ning ükski

kostja esitatud arvetest ei ole allkirjastatud ega konkreetsele isikule adresseeritud. Asja uuel

läbivaatamisel tuleb maakohtul pöörata tähelepanu tõendite asjakohasusele ja lubatavusele.

15. Menetlusökonoomia kaalutlustel lahendab ringkonnakohus asja TsMS § 646 alusel üksnes

apellatsioonkaebuse põhjal, sest maakohus rikkus asja lahendades menetlusõiguse normi viisil,

mis toob kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses ja asja saatmise maakohtule uueks

läbivaatamiseks.

15.1. TsMS § 656 lg 1 p 5 järgi ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu otsuse

apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks

arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus ei ole otsust seaduse kohaselt

olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada.

Maakohtule etteheidetavad menetlusõiguse normi rikkumised (selgitamiskohustus ja

kohtuotsuse põhjendamiskohustus) on sellised rikkumised, mis võisid mõjutada asja lahendust

ning nende tõttu ei saa maakohtu otsus jõusse jääda.

15.2. Eksimused poolte õigussuhte kvalifitseerimisel on viinud materiaalõiguse ebaõige

kohaldamiseni, kuna maakohus on jätnud asjas kohaldamata CISG-i. Sellega on kaasnenud ka

selgitamiskohustuse ja kohtuotsuse põhjendamiskohustuse rikkumine. Eelnevat arvestades on

ringkonnakohus seisukohal, et asjas tuleb olulises mahus täita eelmenetluse ülesandeid. Kohtul

tuleb täita selgitamiskohustust kohaldatavate õigusnormide ja hagi rahuldamise eelduste osas

ning anda pooltele võimalus esitada seisukohti, tuua esile asjaolusid ja vajadusel esitada

lisatõendeid. Sellises mahus eelmenetluse ülesannete täitmine ei oleks kooskõlas

apellatsioonimenetluse

olemusega.

Eelmenetlus

tuleb

läbi

viia

maakohtus

ning

apellatsioonimenetluse ülesanne on mitte viia läbi uut eelmenetlust, vaid kontrollida maakohtu

otsuse seaduslikkust. Seetõttu tuleb maakohtu otsus tühistada ja asi saata samale maakohtule

uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.

16. Kuna maakohtu otsus hagi rahuldamata jätmise osas tühistatakse ja asi saadetakse

tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks, tuleb tühistada ka maakohtu määratud

menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine. Kuigi osaliselt jääb hageja nõue TsMS

§ 423 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata, jaotatakse selle nõudega seotud menetluskulud hagi

lahendamisel osana üldisest menetluskulude jaotusest. Menetluskulude jaotuse TsMS § 173

lg 3 teise lause järgi ja menetluskulude rahalise suuruse TsMS § 174 lg 6 järgi määrab kindlaks

maakohus vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele.

(allkirjastatud digitaalselt)