2-23-10240/54 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Imbi Sidok-Toomsalu

Määruse tegemise aeg ja koht 02.04.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-10240

Kohtuasi

X

hagi

Y

vastu

sundtäitmise

lubamatuks

tunnistamiseks täiteasjas nr 034/2023/2775

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 05.02.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Janne-Liisa Ottis

Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik

esindaja C

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 05.02.2024 määrus muutmata.

2. Jätta X määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta

määruskaebuse

esitamisest

tingitud

menetluskulud

X

kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule käesoleva määruse kättesaamisest

alates 15 päeva jooksul.

ASJAOLUD

1. X (hageja) esitas 19.07.2023 Harju Maakohtule hagi Y (kostja) vastu sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 034/2023/2775.

2. Pooled sõlmisid 23.01.2024 toimunud kohtuistungil kompromissi, mille kohus kinnitas

05.02.2024 määrusega, jättes menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168

lg 3 alusel poolte endi kanda.

2-23-10240

3. Hageja esitas 20.02.2024 määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist

menetluskulude jaotuse osas. Hageja palus jätta menetluskulud C (ema) kanda, alternatiivselt

kostja kanda ning mõista emalt, alternatiivselt kostjalt, välja hageja menetluskulud 5536,11

eurot (sh käibemaks) ja viivise sellelt.

Määruskaebuse kohaselt oleks õiglane, kui hagejale hüvitataks talle tekitatud menetluskulud.

Kostja ema tegi hagejale kompromissettepaneku, mille sisuks oli hageja nõude rahuldamine,

kuigi kostja vaidles menetluses hageja nõudele vastu. Hageja oli seega olukorras, kus ta oli

sunnitud ema ettepaneku vastu võtma. Hageja rõhutas 23.01.2024 kohtuistungil, et kuna ema

on hagejale tekitanud menetluskulusid, tuleks need hagejale hüvitada – sarnaselt hagi

rahuldamisel kohtuotsusega.

Maakohus jättis määruse tegemisel arvestamata, et kõik hageja menetluskulud on tekkinud

kostja ema tegevuse tulemusel. Maakohus oleks kulude jaotamisel pidanud analoogia korras

kohaldama TsMS § 164 lg-t 1². Siinses asjas arutati kostja elatise nõuet hageja vastu. Kostja

ema alustas hageja suhtes täitemenetlust pahauskselt, sh tekitas hagejale menetluskulusid,

seejärel nõustudes hageja nõude rahuldamisega täies ulatuses. Hageja saavutas hagiga taotletud

eesmärgi ja seda oleks pidanud ka menetluskulude jaotamisel arvestama. Maakohus rikkus

kaalutlusõigust – määrusest ei nähtu, millistel kaalutlustel valis maakohus menetluskulude

erinevate jaotusviiside vahel. Kostja ema tuleb distsiplineerida ning hageja menetluskulud

emalt välja mõista. Hageja tegi pingutusi menetluskulude vältimiseks. Kostja ema käitus

pahatahtlikult, tekitades hagejale teadlikult menetluskulusid.

Maakohus märkis 23.01.2024 toimunud kohtuistungil, et kohtul on võimalik kompromissi

sõlmimise korral otsustada menetluskulude jaotuse üle. Maakohus tekitas hagejale ootuse, et

talle hüvitatakse menetluskulud kohtu määratud ulatuses.

4. Kostja palus jätta määruskaebus menetlusse võtmata või määruskaebus rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

5. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et hageja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu

määrus muutmata (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1). Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu

määruse muutmiseks.

7. Maakohus kinnitas vaidlustatud määrusega pooltevahelise kompromissi ja lõpetas

menetluse. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kuna pooled ei leppinud kompromissis

kokku teisiti (dtl 2250, p 4), jättis maakohus menetluskulud õigesti poolte endi kanda.

Kompromissi sõlmimise korral ja muu kokkuleppe puudumisel saab kohus jätta menetluskulud

TsMS § 168 lg 3 järgi üksnes poolte endi kanda. Kohus otsustab kulude jaotuse omal algatusel

– st ka juhul, kui pooled seda ei taotle (TsMS § 438 lg 2 ja § 173 lg 2).

8. TsMS § 164 lg 1² kohaldamine ei ole praegusel juhul analoogia korras võimalik. TsMS

§ 164 lg 1² kohaldamine eeldab, et kohus on teinud alaealise lapse elatisnõude kohta sisulise

lahendi. Siinses asjas ei teinud maakohus sisulist lahendit ning menetles sundtäitmise

2-23-10240

lubamatuks tunnistamise hagi, mille sisulise lahendamise korral oleks tulnud lähtuda eelkõige

TsMS §-st 162.

9. Eelnevat arvestades ei ole ringkonnakohtul võimalik maakohtu määrusele hinnangu

andmisel kaaluda, kas menetluskulude jaotus oli hageja suhtes õiglane või mitte.

Menetluskulude kostja kanda jätmine oleks olnud võimalik juhul, kui hageja loobub hagist või

võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud (TsMS

§ 168 lg 5). Ringkonnakohtu hinnangul ei oleks määruskaebuses esiletoodud asjaoludel ja

hageja kompromissist keeldumise korral asjas sisulise kohtulahendi tegemisel olnud alust

TsMS § 163 lg 2 kohaldamiseks, kuigi ringkonnakohus nõustub, et pelgalt menetluskulude

jaotamiseks kohtuvaidluse pidamist ei saa pidada mõistlikuks.

10. Ülaltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata. Maakohus ei ole menetluskulude

jaotamisel eksinud.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

11. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Menetluskulude nimekirja esitas kostja

ema, kes palub määrata kindlaks oma menetluskulud ja mõista need hagejalt välja. Kostja ema

märgib, et kui tal oleks olnud võimalik kasutada advokaati, nagu hagejal tunnihinnaga

175 eurot, oleks ema menetluskulud olnud kokku 19 915 eurot. Lisaks on ema kandnud

kohtutäituri tasu 442,25 eurot. Ringkonnakohus märgib, et siinses asjas on menetlusosaliseks

kostja, mitte kostja ema. Kostja ema esiletoodud kulud ei ole käsitatavad kostja menetluskuluna

TsMS § 138 järgi. Kostja ema ei ole kostjale ka osutanud õigusabi eelnevalt märgitud

tunnihinnaga. Kostja menetluskuluna ei ole käsitatav ka kohtutäituri tasu, mis seondub siinses

asjas tehtud kompromissi kinnitava kohtumääruse täitmisega (dtl 2271, resolutsiooni p 1 ja

dtl 2351–2352) (TsMS § 144). Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kostjal puuduvad

kindlaksmääratavad menetluskulud.

12. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Praeguse määruse

peale võib TsMS § 696 lg 3 esimese lause ja TsMS § 178 lg 1 esimese lause järgi esitada

määruskaebuse Riigikohtule. Menetluskulude jaotust saab TsMS § 178 lg 1 esimese lause järgi

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)