4-24-582/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-24-582

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2024, Tallinna kohtumaja

Väärteoasja number

4-24-582 (230223014413)

Kohtunik

Kersti Heide

Kohtuasi

Risto Rootsu kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri

Lääne-Harju

politseijaoskonna

menetlustalituse kohtuesindusgrupi 17.01.2024. a

üldmenetluse

otsuse

peale

väärteoasjas

nr 230223014413 liiklusseaduse (LS) § 224 lg 2 järgi

Menetlusalune isik

Risto Roots (isikukood: 39205164229), xxxx kodanik,

emakeel:

xxxx,

elukoht:

xxxx,

e-post

xxxx,

kriminaalkorras karistamata, kehtivaid väärteokaristusi 2

(mõlemad LS § 227 lg 2 järgi).

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveamet (registrikood: 70008747)

Põhja

prefektuuri

Lääne-Harju

politseijaoskonna

menetlustalituse kohtuesindusgrupp

Aadress: Rahumäe tee 6/1 Tallinn Harju maakond

E-post: ppa@politsei.ee

Esindaja: grupijuht Enel Kuiv

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Juhindudes VTMS § 120 lg-test 1 ja 3, § 123 lg-st 2, § 132

p-st 2, §-dest 133-134 kohus otsustas:

1. Rahuldada osaliselt Risto Rootsu kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi

17.01.2024. a üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 230223014413.

2. Tühistada

Politsei-

ja

Piirivalveameti

Põhja

prefektuuri

Lääne-Harju

politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 17.01.2024. a üldmenetluse

otsus väärteoasjas nr 230223014413 osaliselt, s.t Risto Rootsule LS § 224 lg 2 järgi

kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest määratud põhi- ja lisakaristuse osas.

3. Tühistatud osas teha uus otsus, millega mõista Risto Rootsule LS § 224 lg 2 järgi

kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena mootorsõiduki

juhtimisõiguse äravõtmine 1 (üheks) kuuks alates käesoleva kohtuotsuse

4-24-582

2 (10)

jõustumisest. Lisakaristust ei kohaldata.

4. Liiklusseaduse

§

alusel

tuleb

Risto

Rootsul

loovutada

juhiluba

Transpordiametile 5 (viie) tööpäeva jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest.

Kohus selgitab, et VTMS § 2043 kohaselt saadetakse kohtuotsus põhi- või lisakaristusena

mõistetud juhtimisõiguse äravõtmise täitmisele pööramiseks asjaomasele asutusele süüdlaselt

lahendis märgitud õiguste äravõtmiseks ning süüdlaselt nende õiguste teostamiseks väljastatud

dokumendi hoiulevõtmiseks.

Kohtuotsus edastada menetlusalusele isikule Risto Rootsule, kohtuvälisele menetleja Politsei-

ja Piirivalveametile ning pärast kohtuotsuse jõustumist ka kohtutäitur R. L.le.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates käesoleva

kohtuotsuse kättesaadavaks tegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusalusel isikul

advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

KAEVATAV OTSUS

17.01.2024

koostas

Politsei-

ja

Piirivalveameti

Põhja

prefektuuri

Lääne-Harju

politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi eriasjade uurija politseikapten K. P.

üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 230223014413 Risto Rootsu suhtes. Otsusega karistati

Risto Rootsu liiklusseaduse (LS) § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest

200 trahviühiku ehk 800 euro suuruse rahatrahviga ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena

mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks.

Menetlusalust isikut karistati selle eest, et ta 26.12.2023 kell 13.25 Kose-Jägala tee

5. kilomeetril suunaga Ravila mnt poole Kose vallas Harju maakonnas juhtis mootorsõidukit

BMW 530XD registreerimismärgiga xxxx juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris

väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,40 mg/l.

Väärteoprotokolli ja -otsuse kohaselt rikkus Risto Roots kirjeldatud käitumisega LS § 69 lg-s 3

sätestatut ning pani toime LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

KAEBUS

11.02.2024 esitas menetlusalune isik Risto Roots nimetatud Politsei- ja Piirivalveameti otsuse

peale Harju Maakohtule kaebuse. Kaebuses taotletakse määratud lisakaristuse tühistamist ning

rahatrahvi ositi tasumise võimaldamist.

26.12.2023 aset leidnud juhtumi osas tunnistab kaebaja oma süüd ning selgitab, et läks autorooli

kohe pärast ärkamist, ei võtnud teadmiseks vähest und ning asjaolu, kas eelmisel õhtul tarbitud

alkohol on kehast väljunud või mitte. Oleks pidanud ootama vähemalt õhtuni, et veenduda oma

kainuses. On juhtunust teinud enda jaoks järeldused. Enam alkoholi ei tarbi.

Kaebusest nähtuvalt kahetseb isik tekkinud olukorda ning soovib siiralt osalist karistuse

leevendamist. On nõus rahatrahviga, kuid sooviks rahatrahvi tasumist mitmes osas, kuna hetkel

on tema sissetulek miinimumpalk ning tal on ka ta teisi võlgnevusi. On nõus suurema

rahatrahviga. Samuti on valmis tegema üldkasuliku tööd, kui seda saaks teha nädalavahetustel.

Kaebuses leitakse, et liiklusrikkumise eest määratud lisakaristus on liiga karm. Juhtimisõiguse

peatamine kolmeks kuuks tähendaks töökoha kaotust, sest suur osa töö sisust on kontorist väljas

ning kaebaja hallata on ka kogu ettevõtte sõidukite haldus.

4-24-582

3 (10)

26.02.2024 kõrvaldas Risto Roots kaebuses esindavad puudused, andes kohtule tead, et ta on

nõus kaebuse arutamisega kirjalikus menetluses ilma kohtuistungit korraldamata ega soovi

kaitsja osavõttu menetlusest. Ühtlasi täiendas Risto Roots 11.02.2024 esitatud kaebust,

selgitades, et kuivõrd tema liiklusrikkumist kajastati ka Reporteri uudistesaates, mis nägid tema

lähedased ja tuttavad, siis ka see pani teda toimepandu osas järele mõtlema. Ühtlasi on teo

toimepanemisel kasutatud elukaaslase sõiduki osas nüüd politsei andmebaasis märge küljes,

mistõttu on teda viimasel ajal korduvalt kontrollitud. On alati autoroolis kaine ja

seaduskuulekas.

15.03.2024 esitas Risto Roots vastuse kohtuvälise menetleja seisukohale. Kaebaja selgitab, et

ta saab aru, et juhtimisõigus pole sünnipärane õigus, kuid palub siiski juhtimisõigus talle alles

jätta, kuna tema tööülesannete hulka kuulub ka pidev varustuse ja materjali haldamine reaalajas,

mistõttu on tal vajalik igapäevaselt tuua ja organideerida esemeid ja materjale, mis on tehase

tööks vajalikud. Tegemist on tema esimese ametliku töökohaga, mille abil on ta saanud suurema

osa oma võlgnevustest ära tasuda, kuigi suur osa (umbes 9000 eurot) on veel tasuda. Üks

varasem rahatrahv on tasumata, kuid soovib selle kevade jooksul ära tasuda. Kuna rahatrahvi

suurendada ega üldkasuliku tööd pole võimalik määrata, on nõus põhikaristusena ka tingimisi

vangistusega.

KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT

06.03.2024 esitas kohtuväline menetleja Harju Maakohtule kirjaliku seisukoha, milles nõustus

väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ühtlasi edastas kohtuväline menetleja kohtule

palutud Risto Rootsu suhtes 05.06.2022 ja 04.06.2023 tehtud väärteootsused.

Kohtuväline menetleja, tutvunud Risto Rootsu kaebusega ja väärteoasja materjalidega, asus

seisukohale, et kaebaja on toime pannud temale etteheidetud LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritud

väärteo ning puuduvad alused karistuse kergendamiseks kaebuses toodud põhjendustel. Kuid

kohtuväline menetleja ei vaidle vastu rahatrahvi ositi tasumise võimaldamisele.

Käesolevas asjas on tõendatud, et Risto Roots juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris

väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,40 mg/l (tõendusliku alkomeetri

mõõtetulemus on 0,45 mg/l +/- 0,05 mg/l). Mõõteseadmel oli kehtiv taatlustunnistus ning

mõõtmist teostas pädev mõõtja.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et Risto Roots pani väärteo toime vähemalt kaudse

tahtlusega, kuna Risto Roots, olles teadlik eelmisel päeval tarvitatud alkoholist ning lühikesest

uneajast, oleks pidanud vähemalt möönma enne mootorsõiduki juhtima asumist, et tema

organismis võis sisalduda alkohol. 0,40 mg/l puhul ei ole tegemist alkoholi jääkidega. Selline

alkoholisisalduse määr ei saanud kaebajale mootorsõiduki juhtima asumisel jääda

märkamatuks.

Kaebuses esitatud töölepingust ega ametijuhendist ei nähtu, et juhtimisõigus oleks kaebuse

esitaja tööülesannete täitmiseks nõutud. Kuivõrd kaebaja tööülesanded ei ole kaebuses esitatud

dokumentide kohaselt otseselt sõiduki juhtimisega seotud, siis on tal võimalik oma

tööülesandeid lisakaristuse kandmise ajal ümber koordineerida. Karistus ei peagi olema mugav

kanda. Juhtimisõigus ei ole sünnipärane õigus. Juhtimisõiguseta inimesed tulevad

juhtimisõiguse puudumisest hoolimata enda igapäevatoimetustega toime sõltumata läbitavatest

vahemaadest.

LS § 224 lg 3 p 1 lubab kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 3-9 kuuks. Seega

on seadusandja sellise iseloomuga süütegu pidanud niivõrd ohtlikuks, et on kehtestanud

juhtimisõiguse äravõtmise sellise teo eest nii põhi- kui ka lisakaristusena. Seejuures on

seadusandja näinud juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamise ette ka LS § 224 lg 1 ettenähtud

väärteo toimepanemise eest ning seda nii põhi- kui ka lisakaristusena, mis viitab, et seadusandja

4-24-582

4 (10)

jaoks on ka alkoholisisaldus vahemikus 0,10-0,24mg/l sedavõrd liiklusohtu põhjustav, et ka

sellise juhi saab liiklusest kõrvaldada. Eeltoodust lähtuvalt võib asuda seisukohale, et kõnealune

rikkumine on enamohtlik süütegu ning sellele tuleb reageerida rangelt.

Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p 2 kohaselt ei saa kohus kaebemenetluses

menetlusaluse isiku olukorda raskendada, mistõttu ei ole võimalik kaebaja suhtes kohaldada

suuremat rahatrahvi ega üldkasulikku tööd.

Karistusregistri väljavõtte kohaselt on Risto Rootsul varasemast kaks kehtivat karistust

liiklusalaste väärtegude toimepanemiste eest, millest üks karistus on käesoleva hetkeni täies

ulatuses täitmata. Kuid see ei sundinud Risto Rootsu uue liiklusalase väärteo toimepanemisest

hoiduma. Kohtuväline menetleja leiab, et juhtimisõiguse äravõtmine aitab menetlusalusel isikul

vahetumalt tunnetada oma teo tagajärgi ja mõista oma teo tõsidust liikluses. Ühtlasi annab

lisakaristuse kohaldamine ühiskonnale signaali, et enamohtlike väärtegudele reageeritakse teole

vastava täie rangusega ning ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest.

KOHTU SEISUKOHT

Kohtualluvus

1. VTMS § 14 lg 1 esimese lause kohaselt arutab väärteoasja või väärteoasjas tehtud lahendi

peale esitatud kaebust see maakohus, kelle tööpiirkonnas on tegu toime pandud.

Väärteoprotokolli ja -otsuse kohaselt on Risto Rootsule etteheidetav tegu toime pandud

Kose-Jägala tee 5. kilomeetril Kose vallas Harju maakonnas (KVM tl 1, 15). Vastavalt

justiitsministri 27.10.2005. a määruse nr 45 „Maa- ja halduskohtute tööpiirkonnad“ § 1

p-le 1 on Harju Maakohtu tööpiirkonnaks Harju maakond. Seega kuulub antud väärteoasjas

tehtud otsuse peale esitatud kaebuse arutamine Harju Maakohtu pädevusse.

Kirjaliku menetluse kohaldamine

2. VTMS § 120 lg-d 1 ja 3 sätestavad maakohtuniku õiguse lahendada kaebus kirjalikus

menetluses kohtuistungit korraldamata, tehes lahendi VTMS § 132 sätteid järgides juhul,

kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema

seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses

teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta ega taotle kaebusele lisatud uue tõendi

uurimiseks kohtuistungi korraldamist.

3. Menetlusalune isik ja kohtuväline menetleja on käesolevas asjas teatanud kohtule, et nad on

nõus kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses ega taotle kohtuistungi korraldamist.

Sealjuures esitas menetlusalune isik koos kaebusega küll uued tõendid – töölepingu ja

ametijuhendi, kuid kohus edastas need tõendid koos kaebusega ka kohtuvälisele

menetlejale, kes kirjalikust seisukohast nähtuvalt on nende tõenditega tutvunud ega ole

taotlenud kohtuistungi korraldamist. Ühtlasi palus kohus kohtuvälisel menetlejal edastada

kohtule Risto Rootsu kaks jõustunud ja kehtivat väärteootsust. Andes Risto Rootsule soovi

korral viimase võimaluse enda seisukohtade täiendamiseks, edastas kohus kaebajale ka

eelnimetatud kaks väärteootsust. Samas kuivõrd need on tehtud Risto Rootsu suhtes, siis on

ta nendest igal juhul teadlik. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et praegusel juhul

on võimalik lahendada kaebus kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab

maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides

kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Väärteomenetlusõiguse rikkumine

4. VTMS § 70 lg 4 laused 1 ja 2 näevad ette, et kui väärteoasja lahendamine on seaduse alusel

kohtuvälise menetleja pädevuses, peab kohtuvälise menetleja lahend olema menetlusalusele

isikule kohtuvälise menetleja juures kättesaadav pärast seda, kui on möödunud 30 päeva

väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule kätteandmisest. Menetlusaluse isiku

4-24-582

5 (10)

taotlusel ja kohtuvälise menetleja nõusolekul võib lahendiga tutvumise ja lahendi koopia

kättesaamise tähtaega lühendada. VTMS § 70 lg 5 esimese lause kohaselt märgitakse

VTMS § 70 lg-s 4 sätestatud juhul menetlusalusele isikule väärteoprotokolli koopia

kätteandmisel väärteoprotokollile ja selle koopiale kuupäev, millal kohtuvälise menetleja

lahend on kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks kättesaadav ja menetlusalune isik või

tema kaitsja võivad saada lahendi koopia. Eeltoodust nähtub, et väärteoprotokollile tuleb

märkida kuupäev, millal kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures

tutvumiseks kättesaadav. Sealjuures märgitav kuupäev ei või olla hilisem kui 30 päeva

(poolte kokkuleppel võib olla lühem) arvates väärteoprotokolli kätteandmisest

menetlusalusele isikule.

5. Praegusel juhul nähtub väärteoprotokollist, et see on koostatud 26.12.2023 ning antud samal

päeval allkirja vastu kätte ka menetlusalusele isikule (KVM tl 1). VTMS § 70 lg-te 4 ja 5

kohaselt tuli protokolli märkida lahendi kättesaadavaks tegemise päev, mis ei või olla

hilisem kui 30 päeva protokolli kätteandmisest. Seega tuli protokolli märkida, et kohtuvälise

menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav hiljemalt 25.01.2024

(neljapäevane päev). Väärteoprotokollis on aga lahendi kättesaadavaks tegemise

kuupäevana märgitud 26.01.2024. Seega on väärteoprotokollis märgitud seaduses lubatust

hilisem tähtaeg (1 päeva võrra), mistõttu on kohtuväline menetleja rikkunud

väärteomenetlusõigust. Tegemist pole olulise väärteomenetlusõiguse rikkumisega VTMS

§ 150 lg 1 mõttes. Praegusel juhul ei pea kohus antud rikkumist oluliseks

väärteomenetlusõiguse rikkumiseks ka VTMS § 150 lg 2 mõttes, sest see pole toonud kaasa

ebaseaduslikku või põhjendamatut otsust. Antud eksimus on tõenäoliselt tekkinud põhjusel,

et protokolli koostaja pole arvestanud, et detsembrikuus (mil protokoll koostati) on 31, mitte

30 päeva.

Süüteokoosseis

6. Risto Rootsule heidetakse ette LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist,

mille kohaselt on karistatav mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kelle ühes grammis veres

on alkoholisisaldus 0,50–1,49 mg või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on

alkoholisisaldus 0,25–0,74 mg. Seega on vajalik tuvastada, et isik juhtis mootorsõidukit

ning sel ajal oli tema organismis ka nimetatud vahemikus alkoholi.

7. Käesolevas asjas ei vaidle menetlusalune isik (vt kohtu tl 3) ega kohtuväline menetleja

tegelikult selle üle, et Risto Roots juhtis 26.12.2023 kella 13.25 ajal Kose-Jägala tee

5. kilomeetril suunaga Ravila mnt poole Kose vallas Harju maakonnas mootorsõidukit

BMW 530XD registreerimismärgiga xxxx juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris

väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,40 mg/l. Kirjeldatu on

tõendatud ka kohtuvälises menetluses kogutud järgmiste tõenditega.

8. Tunnistaja M. V. ütluste (KVM tl 4p) kohaselt teostas ta 26.12.2023 liiklusjärelevalvet

Kose-Jägala tee 5. kilomeetril, kus märkas sõidukit BMW reg. nr-ga xxxx, mida otsustas

kontrollida. Sõiduk liikus Ravila mnt suunas. Tunnistaja peatas sõiduki käemärguandega

kell 13.25. Sõidukijuhiks osutus Risto Roots, kelle kontrollimisel indikaatorvahendiga

näitas see positiivset tulemust alkoholi suhtes. Isik toimetati seejärel tõendusliku alkomeetri

juurde. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest (KVM tl 5) nähtuvalt kõrvaldati Risto

Roots Kose-Jägala 5. kilomeetril sõiduki BMW 530XD reg. nr-ga xxxx juhtimiselt

26.12.2023 kell 13.25 LS § 91 lg 2 p 2 alusel, sest oli alust arvata, et tema veres või

väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. Seega

tunnistaja ütluste ning sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega on tõendatud, et Risto

Roots juhtis 26.12.2023 kella 13.25 ajal Kose-Jägala tee 5. kilomeetril suunaga Ravila mnt

poole mootorsõidukit BMW 530XD reg. nr-ga xxxx.

4-24-582

6 (10)

9. Tõendusliku alkomeetri näidu väljatrükist (KVM tl 6) nähtuvalt mõõdeti 26.12.2023

ajavahemikus 13.31-13.36 Risto Rootsu väljahingatavas õhus alkoholisisaldust

mõõteseadmega Dräger Alcotest 9510 EE nr ARSH-0001. Mõõteseade tuvastas, et Risto

Rootsu ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,40 mg

(tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus oli 0,45 mg/l +/- laiendmääramatus 0,05 mg/l).

Siinkohal märgib kohus, et mõõtmist teostas M. V., kes on läbinud pädeva mõõtja koolituse

(KVM tl 8-9). Ühtlasi oli mõõtevahendil (Dräger Alcotest 9510 EE nr ARSH-0001)

mõõtmise ajal kehtiv taatlustunnistus, kuivõrd viimati oli seda taadeldud 06.09.2023 ning

taatluse lõppkuupäev oli tunnistuse kohaselt 31.03.2024 (KVM tl 10-11). Seega on

mõõtmist läbi viinud pädev isik, kasutades selleks nõuetekohast seadet, mistõttu pole kohtul

alust kahelda mõõtevahendi näidu usaldusväärsuses.

10. Seega käesoleva otsuse punktides 8 ja 9 analüüsitud tõenditest nähtuvaga on tuvastatud, et

Risto Rootsul oli 26.12.2023 kella 13.25 ajal Kose-Jägala tee 5. kilomeetril suunaga Ravila

mnt poole mootorsõidukit BMW 530XD reg. nr-ga xxxx juhtides ühes liitris

väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,40 mg, mistõttu on täidetud LS § 224 lg-s 2

sätestatud väärteo objektiivne koosseis.

11. Kohus leiab, et LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo on Risto Roots toime pannud

kaudse tahtlusega. Karistusseadustiku (KarS) § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse

tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab

seda. Risto Rootsu kaebuses esitatud selgitustest nähtub, et ta tarvitas 25.12.2023 õhtul

alkoholi, magas vähe ning asus autot juhtima koheselt pärast ärkamist (kohtu tl 3).

Tagantjärgi tõdeb menetlusalune isik, et oleks pidanud sõitmisega ootama vähemalt õhtuni,

et olla kindel enda kainuses (kohtu tl 3). Arvestades, et Risto Rootsul tuvastati

väljahingatavas õhus alkoholisisalduseks 0,40 mg/l, siis nõustub kohus kohtuvälise

menetlejaga, et sellise määra puhul polnud tegemist n-ö alkoholi jääknähtudega, millest

võiks rääkida, kui väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus vahemikus 0,10-0,24 mg/l (vt

LS § 224 lg 1). Risto Rootsu alkoholisisaldus ületas mitmekordselt määra, millest alates on

sõiduki juhtimine keelatud, mistõttu ei saanud Risto Rootsul jääda märkamatuks enda

tervislik seisund. Sealjuures ei nähtu väärteoasja materjalidest, et Risto Roots oleks end ise

kontrollinud alkomeetriga. Arvestades kaebuses toodud selgitusi, mille kohaselt leiab Risto

Roots ise, et oleks pidanud sõiduki juhtimisega ootama õhtuni, nähtub sellest, et lõuna paiku

autorooli istumise ajal pidas ta võimalikuks, et ta pole veel kaineks saanud ning tema

organismis võib olla veel lubatud piirmäära ületavas koguses alkoholi, kuid sellest

hoolimata asus ta siiski mootorsõidukit juhtima. Seega pidas Risto Roots võimalikuks, et

tema organismis on lubatud piirmäära ületavas koguses alkoholi ning möönis, et sellest

hoolimata sõidukit juhtima asudes võib ta panna toime lubatud alkoholi piirmäära ületades

mootorsõiduki juhtimise, sh LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Eeltoodud

põhjustel on täidetud ka LS § 224 lg-s 2 sätestatud väärteo subjektiivne koosseis.

12. Väärteoasja materjalidest ei nähtu süüd ning õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Ühtlasi

on Risto Roots süüvõimeline, kuivõrd ta oli teo toimepanemise ajal täisealine ning kohtul

pole alust kahelda tema süüdivuses.

13. Seega on Risto Roots pannud toime temale LS § 224 lg 2 järgi etteheidetava väärteo.

Kuivõrd ei esine alust väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 või § 30 lg 1 alusel,

tuleb Risto Rootsule mõista antud väärteo toimepanemise eest karistus.

Karistus

14. LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistatakse 3-300

trahviühiku suuruse rahatrahviga (vt ka KarS § 47 lg 1), kuni 30 päeva pikkuse arestiga või

sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni. Täiendavalt võib antud rikkumise

toimepanemise tõttu kohaldada isiku suhtes LS § 224 lg 3 alusel lisakaristusena

4-24-582

7 (10)

mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Juhul, kui isikut ei ole varem LS § 224 alusel

karistatud, siis võib lisakaristusena juhtimisõiguse ära võtta 3-9 kuuks. Varasema

samalaadse rikkumise korral aga 3-12 kuuks.

15. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

16. Karistust mõistes on kohtuväline menetleja leidnud, et Risto Rootsu puhul ei esine karistust

kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid KarS §-de 57 ja 58 mõttes (vt KVM tl 15).

Kohtuvälise menetleja poolt otsuse tegemise ajal see tõepoolest nii oli. Risto Roots on aga

kohtule esitatud kaebuses märkinud, et ta on juhtunust teinud omale järeldused, enam

alkoholi ei tarbi, tema käitumine on väga taunitav ning ta kahetseb südamest antud olukorda

(kohtu tl 3). Arvestades, et Risto Roots arvas kohtuvälises menetluses ekslikult, et tal on

tegelikust pikem aeg enda seisukoha väljendamiseks (vt KVM tl 14), on mõistetav, miks ta

alles kohtumenetluses kaebust esitades on eeltoodu seisukohta toimepandu osas

väljendanud. Kohtu hinnangul pole praegu põhjust kahelda Risto Rootsu kahetsuse siiruses,

mistõttu arvestab kohus karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 alt 2 mõttes

puhtsüdamliku kahetsuse esinemisega. Muid karistust kergendavaid või raskendavaid

asjaolusid KarS §-de 57 ja 58 mõttes antud juhul ei esine.

17. Kuid lisaks karistust kergendavatele ja raskendavatele asjaoludele peab kohus hindama ka

muid Risto Rootsu süü suurust mõjutavaid asjaolusid. Üheks süü suurust mõjutavaks

asjaoluks on teo toimepanemise vorm. Nimelt on võimalik väärtegu toime panna

ettevaatamatusest (s.t kergemeelsusest või hooletusest) või tahtlikult (s.t kavatsetult, otsese

või kaudse tahtlusega). Arvestades, et Risto Roots pani antud väärteo toime kaudse

tahtlusega, mis on toimepanemise vormidest raskuselt keskmine, on tegemist asjaoluga, mis

viitab keskmisele süü suurusele. Teine oluline süü suurust mõjutav asjaolu on

alkoholisisalduse määr. Arvestades, et LS § 224 lg 2 kohaselt on karistatav kui juhi

väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus vahemikus 0,25-0,74 mg/l ja Risto Rootsul

tuvastati alkoholisisalduseks 0,40 mg/l, viitab see keskmisest mõnevõrra väiksemale süü

suurusele. Kuigi väärteoasja materjalide kohaselt pani Risto Roots antud teo toime päevasel

ajal maanteel sõites, kus kiirused on suuremad ja seetõttu ka potentsiaalne oht

kaasliiklejatele mootorsõiduki juhtimise tõttu mittekaines olekus juhi poolt suurem, pole

kohtul teada antud tee liiklustihedus, seda veel riigipühal (26.12.2023), mistõttu pole kohtul

antud juhul võimalik muid süü suurust mõjutavaid asjaolusid hinnata. Seega arvestades teo

toimepanemist kaudse tahtluse vormis ja alkoholisisalduse määra ning ühe karistust

kergendava asjaolu esinemist, jääb isiku süü alla keskmise.

18. Eripreventsiooni osas ehk selles, kuidas oleks võimalik Risto Rootsu mõjutada edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest, arvestab kohus järgnevaga. Kuigi Risto Rootsu pole

varem samalaadse teo eest ehk LS § 224 alusel karistatud, nähtub tema karistusregistri

väljavõttest, et tal on kaks kehtivat väärteokaristust liiklusrikkumiste eest (KVM tl 13-13

pöördel, 20). Nimelt on ta mõlemal korral ületanud lubatud suurimat sõidukiirust

vahemikus 21-40 km/h võrra (täpsemalt 23 km/h ja 24 km/h võrra – kohtu tl 29-32), mistõttu

on teda nende tegude eest LS § 227 lg 2 alusel karistatud 05.06.2022. a otsusega

35 trahviühiku ehk 140 euro suuruse rahatrahviga ning 04.06.2023. a otsusega

40 trahviühiku ehk 160 euro suuruse rahatrahviga. Nendest trahvidest tasutud on vaid

vanem ehk 05.06.2022. a otsusega määratud 140 eurot. Sealjuures tuli nimetatud otsuse

kohaselt trahv tasuda hiljemalt 05.07.2022 (kohtu tl 29), kuid karistusregistri kohaselt tasus

Risto Roots selle alles 13.11.2023 (KVM tl 20). 04.06.2023 määratud rahatrahv tuli tasuda

15 päeva jooksul (kohtu tl 31), kuid on seniajani tasumata (KVM tl 13, 20). Seega on Risto

Roots 1,5 aasta jooksul pannud toime kolm liiklusrikkumist ning varasemalt temale

määratud rahatrahvid pole teda mõjutanud uue süüteo toimepanemisest hoiduma. Ühtlasi

4-24-582

8 (10)

nähtub kaebuse täiendusest, et Risto Rootsul on kohtutäiturite menetluses võlgnevusi umbes

9000 euro ulatuses (kohtu tl 18 pöördel, 39). Seepärast märgibki Risto Roots kaebuses, et

ta saab praegu miinimumpalka, kuigi kohtule esitatud töölepingu kohaselt on tema

brutopalgaks 1970,95 eurot kuus (kohtu tl 5 pöördel). Järelikult miinimumpalka ületavas

osas on tema töötasu kinni peetud kohtutäiturite menetluses olevate võlgnevuste katteks.

Kohus kontrollis täitemenetluse registrit ja selle kohaselt on Risto Rootsu suhtes käimas 25

täitemenetlust. Eeltoodu tähendab, et rahatrahv pole olnud Risto Rootsu mõjutamiseks uute

süütegude ärahoidmisel piisav. Samuti poleks karistuse mõistmise eesmärkidega kooskõlas

Risto Rootsu karistamine veel ühe rahatrahviga, sest ta lihtsalt pole võimeline seda praegu

tasuma. Sel põhjusel jääb tagajärjetuks ka Risto Rootsu taotlus lisakaristuse tühistamisel

suurendada põhikaristusena rahatrahvi määra (kohtu tl 3, 18 pöördel, 39). Ühtlasi ei saaks

kohus kaebemenetluse olemusest tulenevalt isiku olukorda võrreldes algse otsusega

raskendada (vt VTMS § 132 p 2). Sealjuures oleks olukorra raskendamine ka lisakaristuse

tühistamise korral põhikaristuse määra suurendamine.

19. Üldpreventsiooni ehk õiguskorra kaitsmise huve silmas pidades märgib kohus, et pole

põhjendatud kellegi karmim karistamine ainult seetõttu, et mingi süütegu on ühiskonnas

muutunud liiga rohkelt toimepandavaks ning karmi karistuse tõttu oleks vaja teisi

ühiskonnaliikmeid võimalikest süütegudest hoidumiseks hirmutada. Kohtu hinnangul

näitab normi kehtivust ja järgimise vajadust teistele ühiskonnaliikmetele juba see, kui isiku

toimepandud tegu avastatakse, menetletakse ning teda teo toimepanemise eest ka vastavalt

süü suurusele ning tema individuaalsele eripreventiivsele vajadusele karistatakse. Siinkohal

märgib kohus, et uuringute kohaselt on mõjusaim heidutus teistele ühiskonnaliikmetele

süütegude toimepanemisest hoiduma vahelejäämise riski suurenemine, mitte kellelegi

teisele määratud/mõistetud range karistus või lihtsalt karm sanktsioon.

20. Kokkuvõttes arvestades, et Risto Rootsu süü on alla keskmise, kuid ta on 1,5 aasta jooksul

pannud toime kokku kolm liiklusalast väärtegu, millede eest varasemalt määratud

rahatrahvid pole teda pannud hoiduma uue süüteo toimepanemisest, leiab kohus, et Risto

Rootsu tuleb antud juhul LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest

karistada põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega üheks kuuks.

Sealjuures minimaalses määras põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmine (vt KarS § 67

lg 3) on kohtu hinnangul põhjendatud eelkõige põhjusel, et varasemalt on Risto Roots

pannud toime küll liiklusalaseid rikkumisi, kuid mitte samalaadset ehk lubatud alkoholi

piirmäära ületades mootorsõidukit juhtinud.

21. KarS § 481 lg 1 teise lause kohaselt ei või juhtimisõiguse äravõtmist kohaldada üheaegselt

põhi- ja lisakaristusena. Seega tuleb kohtuvälise menetleja otsus Risto Rootsule määratud

põhi- ja lisakaristuse osas tühistada ning tühistatud osas teeb kohus uue otsuse, millega

mõistab menetlusalusele isikule põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise

üheks kuuks. Lisakaristus jääb kohaldamata. Kuivõrd kohtuväline menetleja määras Risto

Rootsule põhikaristuseks rahatrahvi summas 800 eurot ning lisakaristusena mootorsõiduki

juhtimisõiguse äravõtmise kolmeks kuuks, ei raskenda kohus põhikaristusena üheks kuuks

juhtimisõiguse äravõtmise näol antud juhul Risto Rootsu olukorda.

22. Täiendavalt märgib kohus, et KarS § 481 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust

ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Väärteoasja materjalidest

ei nähtu, et Risto Rootsul oleks liikumispuue vmt, mistõttu on tema suhtes võimalik

karistusena kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist.

23. Seoses kaebuses märgituga, mille kohaselt vajab Risto Roots juhtimisõigust tööülesannete

täitmiseks, märgib kohus järgmist. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et Risto Rootsu

poolt kohtule edastatud töölepingust ja ametijuhendist ei tulene, et kaebajal oleks

tööülesannete täitmiseks vajalik juhtimisõiguse olemasolu või et tema tööülesanded üldse

oleksid seotud sõiduki juhtimise vajadusega. Isegi kui kaebajal on tööülesannete täitmiseks

4-24-582

9 (10)

vajalik juhtimisõiguse olemasolu, ei saa see asjaolu takistada temale seadusele vastava

karistuse mõistmist. Nagu öeldud, on seaduse kohaselt ainus erand, mil juhtimisõigust

isikult ära võtta ei saa, see, kui ta vajab juhtimisõigust enda liikumispuude tõttu. Olukorras,

kus kaebaja väidab, et tema tööülesannete täitmiseks on juhtimisõiguse olemasolu vajalik,

tuleb tal seega liikluses olla eriti hoolas ja eeskujulik ning vältida liiklusrikkumiste

toimepanemist, mis võiksid kaasa tuua juhtimisõiguse äravõtmise. Kuivõrd kohus mõistis

praegu Risto Rootsule minimaalses määras mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise – vaid

üheks kuuks, siis on menetlusalusel isikul võimalik kas korraldada enda tööülesannete

täitmine tööandjaga sel perioodil selliselt, et ta ei peaks ise mootorsõidukit juhtima või

vajadusel võtta selleks ajaks puhkus. Kohus selgitab, et mootorsõiduki juhtimisõiguse

äravõtmine hakkab kehtima käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. See, et LS § 127 kohaselt

tuleb Risto Rootsul loovutada (s.t viia ära) juhiluba Transpordiametile viie tööpäeva jooksul

arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest, ei tähenda, et sõidukit võiks kohtuotsuse

jõustumise ning juhiloa loovutamise vahelisel ajal juhtida. Juhul, kui Risto Roots tähtaegselt

juhiluba Transpordiametile ära ei vii, siis võidakse selle kohustuse mittetäitmise eest

määrata talle sunniraha. Mootorsõiduki juhtimisõiguse keelu ajal sõiduki juhtimine on

olenevalt tegude arvust kas väärtegu LS § 201 lg 2 mõttes või kuritegu KarS § 4231 järgi.

24. Risto Rootsu kaebuses karistusega seonduvaga selgitab kohus veel järgnevat. Nimelt on

Risto Roots kaebuses märkinud, et ta on nõus lisaks suuremale rahatrahvile ka üldkasuliku

töö või tingimisi vangistusega (kohtu tl 3, 18 pöördel, 39). KarS § 69 lg 1 kohaselt võib

kohus kohaldada üldkasuliku tööd siis, kui isikule mõistetakse karistusena arest või kuni

kaheaastase vangistus või kui kohus pöörab täitmisele KarS § 73 või 74 sätestatud korras

tingimisi kohaldatud vangistuse. Seega on KarS §-s 69 sätestatud üldkasuliku töö näol

tegemist asenduskaristusega. Käesoleval juhul lahendab kohus VTMS 12. peatüki

tähenduses kohtule Risto Rootsu poolt esitatud kaebust. Tegemist ei ole väärteoasja

arutamisega VTMS 11. peatüki tähenduses, kus kohtul oleks võimalik isikut karistada

arestiga. VTMS § 132 p-s 2 sätestatud põhimõtte kohaselt võib kohus teha uue otsuse, kui

see ei raskenda menetlusaluse isiku ehk kaebaja olukorda. See tähendab, et kohus ei saa

suurendada isikule kohtuvälise menetleja poolt määratud karistust ega mõista karistust, mis

oleks raskem võrreldes kohtuvälise menetleja poolt määratuga. Arest on aga kõige raskem

karistuse liik, mida võib väärteo toimepanemise eest mõista. Olukorras, kus kohtuväline

menetleja karistas kaebajat rahatrahvi ning juhtimisõiguse äravõtmisega, ei saa kohus seega

kohaldada nende karistuste asemel aresti, mida omakorda asendada üldkasuliku tööga. KarS

§ 3 lg-st 3 nähtuvalt on kuritegu KarS-is sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena

ette nähtud füüsilisele isikule rahaline karistus või vangistus. Sama paragrahvi lg-st 4

nähtub, et väärtegu on KarS-is või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on

põhikaristusena ette nähtud rahatrahv, arest või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine. LS

§ 224 lg 2 kohaselt saab isikule määrata põhikaristuseks rahatrahvi, arest või juhtimisõiguse

äravõtmise. Karistusest tingimisi vabastamist KarS §-de 73 ja 74 alusel kohaldatakse ainult

kuritegude eest mõistetava vangistuse korral. Seega jääb tagajärjetuks ka Risto Rootsu soov

vajadusel kohaldada temale tingimisi vangistust, sest ta on toime pannud väärteo, mille eest

ei saa mõista karistuseks vangistust ning karistuse tingimisi kandmise viisi ei näe seadus

väärteomenetluses ette.

Kokkuvõtteks

25. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et Risto Rootsu kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri

Lääne-Harju

politseijaoskonna

menetlustalituse

kohtuesindusgrupi

17.01.2024. a üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 230223014413 tuleb rahuldada

osaliselt. Nimelt tuleb tühistada kohtuvälise menentleja otsus Risto Rootsule LS § 224 lg 2

järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest määratud põhi- ja lisakaristuse osas ning

tühistatud osas teeb kohus uue otsuse, millega mõistab Risto Rootsule antud väärteo

toimepanemise eest põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise üheks kuuks.

4-24-582

10 (10)

Kõrvalmärkus

26. Käesoleva kohtuasja piiridest väljuvalt märgib kohus täiendavalt, et karistusregistris on

ekslikult märgitud nagu Risto Rootsul oleks praegu veel kolm kehtivat väärteokaristust.

Tegelikkuses peaks kehtivaid väärteokaristusi olema kaks. Nimelt näeb karistusregistri

seaduse § 24 lg 1 p 11 ette, et karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi,

kui otsuse täitmine on aegunud vastavalt KarS §-le 82. KarS § 82 lg 4 kohaselt aegub

täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud nelja aasta

jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest. Täitmise aegumine peatub võlgniku

vangistuses viibimise või aresti kandmise ajaks.

27. Kohtu käsutuses olevast arhiivi andmeid mittesisaldavast karistusregistri väljavõttest ei

nähtu, et Risto Roots oleks kunagi üldse vangistuses viibinud või aresti kandnud. Seega

aegub temale määratud rahatrahvi sissenõue eelduslikult nelja aasta möödumisel vastava

väärteootsuse jõustumisest. Kuid praegu on endiselt karistusregistris märgitud kehtiva

väärteokaristusena Lääne Politseiprefektuuri 22.12.2009. a rahatrahvi määramise otsus, mis

jõustus 19.10.2010 ehk praeguseks enam kui 13 aastat tagasi. Siinkohal märgib kohus, et

kohtuinfosüsteemi andmete kohaselt karistati Risto Rootsu viimati Pärnu Maakohtu

23.09.2011. a otsusega, mille kohaselt kandis ta reaalset vanglakaristust ajavahemikul

01.03.2011-25.12.2013. Selle karistuse kandmisest on käesolevaks möödas samuti enam

kui 10 aastat. Seega isegi kui vahepeal on Risto Rootsu karistatud arestidega, ei ole eluliselt

usutav, et käesolevaks poleks endiselt pärast 19.10.2010 jõustunud väärteootsust Risto

Roots vabaduses viibinud üle nelja aasta.

28. Täitemenetluse seadustiku § 202 lg 1 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse väärteo

asjas tehtud kohtuotsuse alusel või kohtuvälise menetleja otsuse alusel määratud rahatrahvi

sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud KarS §-s 82

sätestatud tähtaja jooksul. Täitemenetluse registrist nähtuvalt on eelnimetatud väärteokorras

määratud rahatrahvi osas Risto Rootsu suhtes kohtutäitur R. L. poolt täitemenetlust (nr

175/2010/2693) alustatud 30.09.2010, s.o enam kui kolmteist aastat tagasi.

Kersti Heide

Kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)