3-23-2968/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedW.V esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille eesmärgiks on temale ajavahemikul Eelnimetatud kaebuse vaidlus lõppes Riigikohtu halduskolleegiumi 22.12.2023 antud
Legislator headnote
AI generatedArt. 35 kohaselt, Art. 5 lg; 3-23-2968/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: W.V esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille eesmärgiks on temale ajavahemikul Eelnimetatud kaebuse vaidlus lõppes Riigikohtu halduskolleegiumi 22.12.2023 antud
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Janek Laidvee
Määruse tegemise aeg ja koht
01.04.2024, Tallinn
Haldusasja number
3-23-2968
Haldusasi
W.V riigi õigusabi taotlus
Menetlusosalised
Taotluse esitaja – W.V
Menetlustoiming
Taotluste rahuldamata jätmine
RESOLUTSIOON
Jätta riigi õigusabi taotlused rahuldamata
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul
määruse kättetoimetamisest arvates (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8,
halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 204 lg 1).
ASJAOLUD
1. W.V esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille eesmärgiks on temale ajavahemikul
10.05.2020–17.11.2020 Tallinna Vanglas tervishoiuteenuse osutamisel tekkinud mittevaralise
kahju hüvitamine. W.V taotles hüvitist summas 18 500 eurot.
2. Eelnimetatud kaebuse vaidlus lõppes Riigikohtu halduskolleegiumi 22.12.2023 antud
määrusega nr. 3-21-1297, millega Riigikohus jättis W.V kassatsioonkaebuse Tallinna
Ringkonnakohtu 21.11.2023 otsuse peale menetlusse võtmata.
3. Tallinna Halduskohtus registreeriti W.V kaebus 23.11.2023. Kaebuse kohaselt soovib W.V
riigi õigusabi Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks ja esitanud ka nõuded kahju
hüvitamiseks. W.V esitas 21.01.2024 arvamuse, milles toob välja, et soovib vaid advokaati
Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks.
4. Tallinna Halduskohus jättis 02.02.2024 taotluse/kaebuse käiguta seal esinevate puuduste
kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamiseks tuli taotlejal täpsustada taotluse eset ja esitada
vajalikud tõendid või põhjendus, miks neid esitada ei saa. W.V esitas täpsustused. Täpsustuse
kohaselt soovib W.V (edaspidi ka taotleja) riigi õigusabi Euroopa Inimõiguste Kohtusse
pöördumiseks. Ühtlasi esitas kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks käiguta jätmise
määruses näidatud puuduste kõrvaldamiseks.
KOHTU PÕHJENDUSED
5. Kõigepealt lahendab kohus taotluse riigi õigusabi andmiseks Euroopa Inimõiguste
Kohtusse (EIK) pöördumiseks. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 37 lg 1 sätestab, et Eesti
kodanik või Eestis elamisloa alusel viibiv isik, kes vastab RÕS § 6 lg 1 nõuetele, võib RÕS
ettenähtud korras saada riigi õigusabi kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse
pöördumiseks kuni võimaluse tekkimiseni taotleda õigusabi Euroopa Inimõiguste Kohtult, kui
tema kaebuse aluseks oleva inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni või selle
juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide väidetava rikkumise on toime
pannud Eesti riik. Taotluse esitajaks on mittetöötav kinnipeetav. Taotleja taotluse esitamisele
eelnenud nelja kuu K- Raha väljavõttest selgub, et taotlejal oli sissetulekuid kokku 752.75
euro eest ja väljaminekuid 844, 03 euro eest, millest nõuete- ja vabanemisfondi on arvestatud
526,4 eurot. Eeltoodu kohaselt on kohus seisukohal, et taotleja on isikuks, kes vastab RÕS § 6
lg 1 toodud nõuetele ja kellel pole oma majandusliku seisundi tõttu tõenäoliselt võimalik
asjatundliku õigusteenuse eest tasuda.
6. Kui kohtule on esitatud RÕS § 37 lg 1 alusel taotlus riigi õigusabi andmiseks EIK-le
kaebuse esitamiseks, peab kohus RÕS § 37 lg-st 3 tulenevalt tegema muu hulgas kindlaks, kas
esitatav kaebus oleks Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art
35 kohaselt vastuvõetav. Tuleb anda hinnang, kas kaebuses toodud konkreetsetel asjaoludel
võiks olla tegemist EIÕK mõne artikli rikkumisega. EIÕK artiklis 35 on sätestatud kaebuse
vastuvõetavuse kriteeriumid. Artikkel 35 lg 3 p a kohaselt tunnistab kohus vastuvõetamatuks
artikli 34 alusel esitatud kaebuse, kui kaebus ei ole kooskõlas konventsiooni või selle
protokollidega, on selgelt põhjendamatu või sellega kuritarvitatakse kaebeõigust. Selgelt
põhjendamatud kaebused võib jagada nelja kategooriasse: „ neljanda kohtuastme“ kaebused;
kaebused, mille korral rikkumist ei ole selgelt või nähtavalt esinenud; tõendamata kaebused;
segased või otsitud kaebused („Vastuvõetavuse kriteeriumite praktiline käsiraamat“. Euroopa
Nõukogu/Euroopa Inimõiguste Kohus, detsember 2014 lk 80).
Taotleja toob välja, et tema suhtes on rikutud inimõiguste ja põhivabaduste kaitse
konventsiooni (EIÕK) artiklites 1, 3, 5 lg 5 toodud õigusi ja taotleja on õigustatud saama
artiklis 41 kohast hüvitist. Taotluse kohaselt EIKi kaebusega pöördumise vajadus on seotud
haldusasjaga nr 3-21-1297 ja laiemalt Tallinna Vangla väidetava õigusvastasuse tegevusega
taotleja suhtes.
Taotleja toob välja, et kedagi ei või piinata ega ebainimlikult või alandavalt kohelda ega
karistada, milleks võib lugeda jõustunud ja tagasilükatud kohtuasjas 3-21-1297 käsitletut -
ravita jätmisega, töövõimetu invaliidi (2001-2022 esines invaliidsus ja puue) erivajaduste
ignoreerimisega ja üle 3 aasta, mis on ümbes 1000 päeva, julgeolekumeetmetega
üksikvangistuses hoidmisega, Art 1,3,5 rikutuks ja asjaolude kinnitamiseks on tõendid. Art 5
lg 5 järgi artikli sätetega vastuolus oleva vahistamise või kinnipidamise ohvriks langenul on
õigus kompensatsioonile.
Haldusasjas nr. 3-21-1297 oli taotleja nõudeks Tallinna Vanglalt ajavahemikul 10.05.2020–
17.11.2020 meditsiinilise abi osutamata jätmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine
summas 18 500 eurot. Antud juhul võiks küsimuse all olla, kas kaebajale anti ravi ja kas ravi
andmise tagajärjel tema seisund halvenes kiiresti ja pöördumatult, põhjustades omakorda
suuri kannatusi või vähendades oluliselt kinnipeetava oodatavat eluiga. Kohtud on küsimust
haldusasjas nr 3-21-1297 põhjalikult arutanud ja ei ole põhjust arvata, et taotleja EIÕK
artiklite kohaseid õigusi on rikutud. Halduskohus selgitas kohtuotsuses, et kohtule ei nähtu, et
rikutud oleks vangistusseaduses (VangS) või võlaõigusseaduses (VÕS) sätestatud kohustusi.
2(4)
Taotleja raviplaani on vajadusel ning taotleja korduvate taotluste alusel muudetud ning samuti
on taotlejale olnud tagatud pidevalt meditsiiniline abi. Reageeritud on taotleja väidetavatele
psühhoosidele ning nägemisega seotud kaebustele ja vajadusel on korrigeeritud ravi, millega
taotleja on olnud rahul. Taotleja on saanud pidevalt kohtuda psühholoogiga, kusjuures
võimaldatud on ka kohtumisi kliinilise psühholoogiga. Ehkki õige on taotleja väide, et pärast
14.10.2020 talle Tallinna Vanglas haloperidooli depoo süsti ei tehtud, möönas taotleja ka ise,
et tegemist oli arstiga tehtud kokkuleppelise ja omavahel läbi räägitud raviotsusega. Taotleja
ei ole toonud asjaolusid, millest nähtuks, et ta jäeti asjakohase ravita. See, et taotlejale
tervishoiuteenuse osutaja poolt määratud ravi ei meeldi, ei ole alus kohustada
tervishoiuteenuse osutajat ravi osutama. VangS § 52 lg 2 kohaselt on arst kohustatud pidevalt
jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima kinnipeetavaid vanglas olevate võimaluste
piires ja vajaduse korral suunama inimese ravile eriarstiabi osutaja juurde. Seda on
tervishoiuteenuse osutaja ka teinud. Taotleja välja toodud peamiste probleemidega on
tegeletud Tallinna Vanglas aktiivselt ning taotlejale ei ole ravi määramata jäetud. Asjaolu, et
taotleja soovis teistsugust ravi, ei ole raviviga. Samuti leidis ringkonnakohus, et taotleja võib
subjektiivselt tunnetada ravi ebatõhusust, kuid objektiivselt tuvastatud asjaolud näitavad, et
tervishoiuteenust on osutatud nõuetekohaselt. Taotleja hinnang ekspertiisiaktile või sellele,
kas raviteenuse osutamine on piisavalt dokumenteeritud, ei lükka 19.07.2023 ekspertiisiaktis
ja halduskohtu 10.11.2022 otsuses tuvastatud asjaolusid ümber. Taotleja osas tehti Eesti
Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) poolt 19.07.2023 ekspertiis, kus muu hulgas leiti, et
taotleja on vanglas olles manipuleeriv. Tähelepanu ja ravimite saamiseks vigastab end;
simuleerib psühhoosi, mis haigusjuhtude väljavõtete ja videosalvestiste põhjal ei leidnud
kinnitust. Ravivigu ei esinenud.
Kokkuvõtvalt ei ole leidnud kinnitust, et taotleja puhul oleks tehtud selliseid ravivigu või
sootuks jäetud ravi andmata, mis oleks kaasa toonud tema seisundi kiire ja pöördumatu
halvenemise, põhjustades suuri kannatusi või vähendanud oluliselt kinnipeetava oodatavat
eluiga. Kohtu hinnangul ei ole väidetava ravivea tõttu rikutud taotleja EIÕK toodud õigusi.
7. Mis puudutab EIÕK artiklites toodud õiguste rikkumisi seoses taotleja julgeolekumeetmete
korras lukustatud kinnisesse kambrisse paigutamisega, siis sellistel juhtudel on taotleja
kohustatud kõigepealt siseriiklikusse kohtusse pöörduma. EIÕK artikkel 35 lg 1 kohaselt võib
EIK kohtuasja arutada ainult pärast kõigi riigisiseste õiguskaitsevahendite ammendamist.
VangS § 69 lg 2 p 4 kohaselt võib täiendavate julgeolekuabinõudena kinnipeetavale, kes
süstemaatiliselt rikub VangS või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või
on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele
või vangla julgeolekule, kohaldada muu hulgas eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist.
Julgeolekumeetmete vajadust on jaatanud ka EIK, kuid samas toob EIK välja, et pikem
kinnipidamine ilma sobiva füüsilise ja vaimse stimulatsioonita võib kahjustada kinnipeetava
vaimset tervist ja sotsiaalseid võimeid ( EIK, 30042/08, Csüllög vs. Ungari, 07.06.2011, p
30.).
Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et pikemaajaline julgeolekumeetmete korras kinnipeetava
eraldi lukustatud kambrisse paigutamine võib kaasa tuua EIÕK artikkel 3 rikkumise, kuid
enne EIK pöördumist tuleb EIÕK artikkel 35 lg 1 kohaselt ammendada riigisisesed
õiguskaitsevahendid. Kui taotleja suhtes rakendatakse täiendavaid julgeolekumeetmeid, tuleb
vangla käskkirja kõigepealt vanglas ja hiljem vajadusel kohus vaidlustada. Alles pärast
riigisiseste kohtuastemete läbimist saab vajadusel pöörduda EIK poole.
Taotleja taotlus riigi õigusabi andmiseks Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks jääb
rahuldamata.
3(4)
8. Kuna kohus jättis taotluse riigi õigusabi andmiseks Euroopa Inimõiguste Kohtusse
pöördumiseks rahuldamata, sest kaebus on selgelt põhjendamatu, jätab kohus rahuldamata ka
taotluse riigi õigusabi andmiseks käiguta jätmise määruses esinenud puuduste
kõrvaldamiseks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Janek Laidvee
kohtunik
4(4)