2-24-1176/7 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Karina Kukkes Määruse tegemise aeg ja koht

01. aprill 2024, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-1176 Tsiviilasi

M. L. hagi M. T. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Menetlustoiming Hagi menetlusse võtmisest keeldumine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: M. L. (isikukood xxxxxxxxxx) Kostja: M. T. (isikukood xxxxxxxxxx)

RESOLUTSIOON

1. Jätta menetlusse M. L. hagi M. T. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

3. Toimetada määrus kätte hagejale.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD

1. M. L. (hageja) esitas 22. jaanuaril 2024 Tartu Maakohtule hagi. Hagiavalduse kohaselt küsis

S. M. hagejalt laenu. Hageja kandis 300 eurot S. M. elukaaslase M. T. kontole. Esialgses hagis märkis hageja, et ilmselt tuleb nõue esitada M. T. vastu.

1. veebruaril 2024 esitas hageja hagiavalduse täpsustuse, milles märkis kostjateks nii S. M. kui ka M. T. . Hageja märkis, et ülekanne oli tehtud M. T. S. M. soovil. Võlgu sai 29. augustil 2023 summas 300 eurot. Laenu küsis kuuks ajaks. Hageja soovib oma raha tagasi saada. Kohus jättis 22. veebruari 2024 määrusega hagi käiguta ja kohustas hagejat täpsustama, kes on kostja (kas S. M. , M. T. või nad mõlemad) ja tasuma riigilõivu 100 eurot.

27. veebruaril 2024 esitatud täpsustuses on hageja palunud käesolevas asjas kostjaks märkida M.

T. . Hageja on tasunud riigilõivu 100 eurot.

KOHTU SEISUKOHT

2. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hagiavalduses toodud asjaolud viitavad sellele, et hageja ja S. M. vahel oli sõlmitud laenuleping, ning hageja kandis S. M. soovil laenu M. T. kontole. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Laenuandja (hageja) saab nõuda laenu tagastamist laenusaajalt ehk sellelt, kellega oli sõlmitud suuline laenuleping. Seega, kui laenuleping oli sõlmitud hageja ja S. M. vahel, saab laenu tagasi nõuda laenusaajalt ehk S. M. . Hageja täpsustuse kohaselt nõuab hageja laenu tagastamist M.

T. , kes ei ole aga laenulepingu pool. Seega ei ole hagis esitatud asjaoludele tuginedes võimalik hageja nõuet ühelgi materiaalõiguslikul alusel rahuldada. Eelneva tõttu jätab kohus hagi TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata.

3. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna kostja ei ole menetluses osalenud, tuleb määrata, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

4. Kuivõrd kohus jätab hagi menetlusse võtmata, on hagejal tulenevalt TsMS § 150 lg 1 p-st 2 õigus esitada kohtule avaldus hagilt tasutud riigilõivu tagastamiseks.

5. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6).

/allkirjastatud digitaalselt/

Karina Kukkes kohtunik