Legislator Case Law & Legislation
2-23-16604/16 AI generated

2-23-16604/16 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

Case Number 2-23-16604/16
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kuulutada välja P. S. pankrot 1. aprillil 2024 kell 14.00 ning algatada P. S. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 29. aprillil 2024 kell 10.00

Legislator headnote

AI generated

2-23-16604/16 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas: Kuulutada välja P. S. pankrot 1. aprillil 2024 kell 14.00 ning algatada P. S. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 29. aprillil 2024 kell 10.00

Keywords

AI generated
overpaid insurance benefits unfit notwithstanding health condition case of personal hardship proper reasons for non-use voluntary unemployment reasonableness
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Mari Schihalejev

Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2024, Võru kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-16604

Tsiviilasi

P. S. maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (võlgnik): P. S. (isikukood xxxxxxxxxxx)

Usaldusisik: M. U.

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada võlgniku P. S. maksejõuetusavaldus.

2. Kuulutada välja P. S. pankrot 1. aprillil 2024 kell 14.00 ning algatada P. S.

kohustustest vabastamise menetlus.

3. Nimetada

P.

S. pankrotixxxxxx

M.

U. (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;

tel

xxxxxxxxxx;

e-mail

xxxxxx@xxxxxxx).

Kuni

pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotixxxxxx.

4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 29. aprillil 2024 kell 10.00

(asukohas Tartu Maakohus, Võru kohtumaja, Vabaduse 13, Võru, saal 2).

5. Pankrotixxxxxx

koostada

võlausaldajate

esimeseseks

üldkoosolekuks

pankrotivara nimekiri.

6. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu

suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on

kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded

ilmumise päevast arvates teatama pankrotixxxxxx kõigist oma enne pankroti

väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja

nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada pankrotixxxxxx kirjalik

avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Võlgnikule

võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta

üksnes pankrotixxxxxx. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel

on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet

pankrotixxxxxx.

7. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima;

viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte

varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma

tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (füüsilise isiku maksejõuetuse

seaduse (FiMS) § 47 lg-d 1 ja 2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,

sealhulgas need, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet

võlgniku varale. Võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti

väljakuulutamist, ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata

sissenõuet usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele.

8. Aruanded kohustustest vabastamise menetluse kohta esitada iga aasta

pärast pankrotimenetluse lõppemist.

9. Jätta menetluskulud P. S. kanda.

10. Anda P. S. menetlusabi usaldusisiku tasu hüvitamiseks. Määrata usaldusisiku M.

U. tasuks 808 eurot 50 senti, millele lisandub käibemaks, ning mis hüvitada menetlusabi

korras Eesti Vabariigi vahendite arvel. Tasu kanda xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-le

(registrikood xxxxxxxx, konto nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxx-s LHV Pank), mille kaudu

usaldusisik tegutseb.

11. Avaldada pankrotiteade pankrotiseaduse § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega

pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

12. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.

13. Toimetada määrus kätte võlgnikule ja usaldusisikule ning saata täitmiseks

resolutsiooni p 10 osas Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada

määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu Võru

kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule (füüsilise isiku maksejõuetuse (FiMS) § 18 lg 10).

Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib

usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule

(FiMS § 54 lg 11).

Menetlusabi andmise määruse peale võib määruskaebuse esitada menetlusabi taotleja või saaja

või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud

Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu (tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 191 lg 1).

ASJAOLUD

1. P. S. (avaldaja, võlgnik) esitas 23. novembril 2023 Tartu Maakohtule

maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse

algatamiseks, mida täiendas 3. jaanuaril 2024.

Avalduse kohaselt võlgnik ei tööta ja vara tal puudub. Ta saab igakuiselt toetust ligikaudu

600 eurot, väljaminekud on 423 eurot. Võlgnikul on kohustused 4 erineva võlausaldaja ees.

Võlgnik on puuduva töövõimega ning makseraskused algasid tervise halvenedes, kui ostis

abivahendeid ja oli vaja hambaravi, samuti ostis uue küttekolde, mootorsae, trimmeri ja

murutraktori. Varasemaid laenusid tasus uutest laenudest. 2022. a kevadel ja 2023. a suvel tehti

refinantseerimine. Täitemenetluse algatatud ei ole, kuid 2023. a detsembrist enam pole

võimalik laene maksta ning võlgnik on makseraskustes.

2. Usaldusisiku arvates tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot ning algatada kohustustest

vabastamise menetlus või menetlus lõpetada.

Võlgnikul registervara puudub, kuid talle kuuluvad muud vallasasjad, millest osa võib kuuluda

pankrotivara hulka. Ta saab igakuiselt keskmiselt sissetulekut kokku 665 eurot 39 senti (sh

töövõime- ja sotsiaaltoetus). Menetlusse lubab ta panustada vabatahtlikult iga kuu 75 eurot.

Kohustusi on võlgnikul vähemalt 10 408 eurot 84 senti. Võlgniku maksejõuetuse on

põhjustanud puudulikud finantsteadmised, mh et regulaarsete elamiskulude, sh hobide

rahastamine laenudega ei ole jätkusuutlik tegevus. Lähtudes PankrS § 1 lg-st 2 on maksejõuetus

tekkinud 2023. a detsembris. Võlgniku sissetulek on valdavalt kulunud laenude

tagasimaksmisele, sideteenustele, kommunaalkuludele ja AllaPal OÜle (www.osta.ee) tehtud

maksetele (1010 eurot 53 senti). Võlgnik tunnistas, et oli sõltuvuses erinevate asjade (riided,

DVDd, konservid, raamatud jne) ostmisest. Samal ajal võttis võlgnik mh ostude tegemiseks

Multitude Bank p.l.c’st laenu 1700 eurot. Seega võib esineda kohustustest vabastamise

menetluse algatamata jätmise alus FiMSi § 45 lg 3 p 4 järgi, kuivõrd võlgnik on oma vähest

vara ilmselt raisanud.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et välja tuleb kuulutada

võlgniku pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus.

4. FiMS § 18 lg 2 p 2 kohaselt vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kohus kuulutab välja

võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja

FiMS §-s 45 sätestatule. FiMS § 45 lg 1 kohaselt otsustatakse kohustustest vabastamise

menetluse algatamine pankroti väljakuulutamisel ning kohustustest vabastamise menetlus algab

samal ajal pankroti väljakuulutamisega.

5. FiMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja

pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas

seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei

suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti

välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud

võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldajate

sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine. Võlgnikul puudub kohustuste

(10 408 eurot 84 senti) täitmiseks piisav vara ja sissetulek. Võlgniku makseraskuste ületamiseks

sobivaim menetlus on pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse

algatamine. Võlgnik on puuduva töövõimega, ning lisaks ei ole võlgnik enam makseraskustes,

vaid välja on kujunenud püsiv maksejõuetus. Võlgnik on ka ise 27. märtsi 2024. a ärakuulamisel

nõustunud, et sobivam menetlus tema makseraskuste ületamiseks on pankroti- ja kohustustest

vabastamise menetlus. Asja materjalidest ei nähtu FiMS § 45 lg-s 3 sätestatud välistavaid

asjaolusid kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Kohus lisab, et on

võlgnikule selgitanud, et pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluse kestel tuleb

ennekõike tegeleda tervise parandamisega, et leida tervislikule seisundile vastav töö.

Kohus märgib, et kui võlgnik menetluse kestel oma kohustusi ei täida (vt täpsemalt määruse

põhjenduste p 12), võib kohus võib omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel

otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise

menetluse enne kolme aasta möödumist (FiMS § 49 lg 8).

Kohus peab maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses (vara ja piisava

sissetuleku puudumine), kuivõrd tuvastatud ei ole kuriteo tunnustega tegu või rasket

juhtimisviga.

6. Kohus nimetab pankrotixxxxxx M. U. , kes on andnud nõusoleku pankrotixxxxxx

nimetamiseks. FiMS § 46 lg 1 ja 3 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku

ülesandeid pankrotixxxxxx, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise

menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse

lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib xxxxxx jätkata usaldusisiku

ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes

ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.

7. Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 29. aprill 2024

kell 10.00 (PankrS § 78 lg 1). Usaldusisikul on soovi korral võimalik osaleda virtuaalselt.

8. Kohus avaldab teate avalduse läbivaatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded

(FiMS § 18 lg 4 ja PankrS § 33). Kuna võlgnikul kinnisasjad puuduvad, ei ole vaja määrust

registripidajale edastada.

9. Usaldusisik on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 820 eurot, millele lisandub

käibemaks.

10.1. FiMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 teise lause kohaselt kuni maksejõuetusavalduse

läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses

ajutise xxxxxx tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab

usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel.

FiMS § 54 lg 4 teise lauselt kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel töö mahtu,

keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.

10.2. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel xxxxxx õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise xxxxxx

ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise xxxxxx kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise

xxxxxx ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning

põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise

aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise xxxxxx tasu katab ka xxxxxx tegevusega seotud

üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). PankS

§ 23 lg 3 kohaselt ajutise xxxxxx tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule

töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise

xxxxxx tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11 sätestatust.

10.3. Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 12 tundi 15 minutit

(lisandub käibemaks). Arvestades avaldaja maksejõuetusavalduse läbivaatamisel usaldusisiku

läbi viidud ülesannete mahtu (usaldusisiku hinnangu koostamine koos vara ja võlgade

nimekirjaga, võlgniku konto väljavõtte analüüs), põhjalikkust ja keerukust ning tema

kutseoskusi, kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu 12 tundi 15 minutit on vajalik ja

põhjendatud.

10.4. PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise xxxxxx tasu ja hüvitatavate kulutuste

tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine xxxxxx tegutseb. Halduri tasule lisatakse

käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane

käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub usaldusisik tasu välja maksta büroole

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-le (registrikood xxxxxxxx), mille kaudu ta tegutseb. Äriregistri

andmetel on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx käibemaksukohustuslane (nr xxxxxxxxxxx). Seega

lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi (KMS § 15 lg 1).

11. Usaldusisik on taotlenud tasu hüvitamist riigi vahenditest (TsMS § 183 lg 2).

PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks,

mõistab kohus ajutise xxxxxx tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata

nende hüvitamise riigi vahenditest.

TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi,

mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja

kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel

kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja

arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise xxxxxx või usaldusisiku tehtavate

toimingute katteks. Justiitsministri 1. veebruari 2021. a määruse nr 2 „Ajutise xxxxxx ja

pankrotixxxxxx tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg 1 järgi kui ajutise

xxxxxx või pankrotixxxxxx tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni

kohta.

Kuna võlgnikul asja materjalidest nähtuvalt vara ja sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks

puudub, annab kohus avaldajale usaldusisiku tasu maksmiseks menetlusabi. Kuna praegusel

juhul ületab usaldusisiku tasu TsMS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra (usaldusisik on arvestanud

tunnitasuna 125 eurot, mitte 66 eurot) ning usaldusisik on tasu taotluses kinnitanud, et kui kohus

mõistab tasu välja riigi vahenditest, loobub ülejäänud tasu nõudest, siis määrab kohus

usaldusisiku tasuna kindlaks 808 eurot 50 senti (12 tunni 15 minuti eest tunnitasuga 66 eurot),

millele lisandub käibemaks.

12. Kohus selgitab võlgnikule, et otsustab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise ühe kuni kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise

menetluse algatamist (FiMS § 49 lg-d 1 ja 3). Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest

vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma kohustuste täitmisel ja

kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule

täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti.

Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat

menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9). Kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma

kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka

enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist

menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt

täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses (FiMS § 49 lg-d 1–3).

Kohus rõhutab, et võlgnikul tuleb kohustustest vabastamise menetluse kestel täita seadusest

tulenevaid kohustusi (FiMS § 47 lg-d 1–6). Ennekõike on võlgnik kohustatud tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega (töötama) või seda aktiivselt otsima. Kohus märgib, et

kohustustest vabastamine ei ole iga võlgniku õigus ega menetluse lõppemise automaatne

tulemus. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest

ning võlausaldajate nõuete osalist rahuldamist, mitte üksnes kolmeaastase tähtaja möödumise

ootamist. Võlgnikul tuleb panustada menetlusse maksimaalselt võlausaldajate nõuete

rahuldamiseks ja menetluskulude tasumiseks. Samuti tuleb võlgnikul teatada viivitamatult

kohtule ja usaldusisikule/pankrotixxxxxx igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjata

saadud tulusid ning vara; anda kohtu või usaldusisiku/pankrotixxxxxx nõudel teavet oma

tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mari Schihalejev

kohtunik