2-23-16604/16 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas
Legislator summary
AI generatedKuulutada välja P. S. pankrot 1. aprillil 2024 kell 14.00 ning algatada P. S. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 29. aprillil 2024 kell 10.00
Legislator headnote
AI generated2-23-16604/16 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas: Kuulutada välja P. S. pankrot 1. aprillil 2024 kell 14.00 ning algatada P. S. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 29. aprillil 2024 kell 10.00
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Mari Schihalejev
Määruse tegemise aeg ja koht
1. aprill 2024, Võru kohtumaja
Tsiviilasja number
2-23-16604
Tsiviilasi
P. S. maksejõuetusavaldus
Menetlustoiming
Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise
menetluse algatamine
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Avaldaja (võlgnik): P. S. (isikukood xxxxxxxxxxx)
Usaldusisik: M. U.
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada võlgniku P. S. maksejõuetusavaldus.
2. Kuulutada välja P. S. pankrot 1. aprillil 2024 kell 14.00 ning algatada P. S.
kohustustest vabastamise menetlus.
3. Nimetada
P.
S. pankrotixxxxxx
M.
U. (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;
xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;
tel
xxxxxxxxxx;
xxxxxx@xxxxxxx).
Kuni
pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotixxxxxx.
4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 29. aprillil 2024 kell 10.00
(asukohas Tartu Maakohus, Võru kohtumaja, Vabaduse 13, Võru, saal 2).
5. Pankrotixxxxxx
koostada
võlausaldajate
esimeseseks
üldkoosolekuks
pankrotivara nimekiri.
6. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu
suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on
kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded
ilmumise päevast arvates teatama pankrotixxxxxx kõigist oma enne pankroti
väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja
nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada pankrotixxxxxx kirjalik
avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Võlgnikule
võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta
üksnes pankrotixxxxxx. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel
on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet
pankrotixxxxxx.
7. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema
mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima;
viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte
varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma
tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (füüsilise isiku maksejõuetuse
seaduse (FiMS) § 47 lg-d 1 ja 2).
Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest
otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud
kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49).
Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,
sealhulgas need, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet
võlgniku varale. Võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti
väljakuulutamist, ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata
sissenõuet usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele.
8. Aruanded kohustustest vabastamise menetluse kohta esitada iga aasta
pärast pankrotimenetluse lõppemist.
9. Jätta menetluskulud P. S. kanda.
10. Anda P. S. menetlusabi usaldusisiku tasu hüvitamiseks. Määrata usaldusisiku M.
U. tasuks 808 eurot 50 senti, millele lisandub käibemaks, ning mis hüvitada menetlusabi
korras Eesti Vabariigi vahendite arvel. Tasu kanda xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-le
(registrikood xxxxxxxx, konto nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxx-s LHV Pank), mille kaudu
usaldusisik tegutseb.
11. Avaldada pankrotiteade pankrotiseaduse § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega
pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
12. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.
13. Toimetada määrus kätte võlgnikule ja usaldusisikule ning saata täitmiseks
resolutsiooni p 10 osas Riigi Tugiteenuste Keskusele.
Edasikaebamise kord
Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada
määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu Võru
kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule (füüsilise isiku maksejõuetuse (FiMS) § 18 lg 10).
Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib
usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse
kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule
(FiMS § 54 lg 11).
Menetlusabi andmise määruse peale võib määruskaebuse esitada menetlusabi taotleja või saaja
või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud
Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu (tsiviilkohtumenetluse seadustiku
(TsMS) § 191 lg 1).
ASJAOLUD
1. P. S. (avaldaja, võlgnik) esitas 23. novembril 2023 Tartu Maakohtule
maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse
algatamiseks, mida täiendas 3. jaanuaril 2024.
Avalduse kohaselt võlgnik ei tööta ja vara tal puudub. Ta saab igakuiselt toetust ligikaudu
600 eurot, väljaminekud on 423 eurot. Võlgnikul on kohustused 4 erineva võlausaldaja ees.
Võlgnik on puuduva töövõimega ning makseraskused algasid tervise halvenedes, kui ostis
abivahendeid ja oli vaja hambaravi, samuti ostis uue küttekolde, mootorsae, trimmeri ja
murutraktori. Varasemaid laenusid tasus uutest laenudest. 2022. a kevadel ja 2023. a suvel tehti
refinantseerimine. Täitemenetluse algatatud ei ole, kuid 2023. a detsembrist enam pole
võimalik laene maksta ning võlgnik on makseraskustes.
2. Usaldusisiku arvates tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot ning algatada kohustustest
vabastamise menetlus või menetlus lõpetada.
Võlgnikul registervara puudub, kuid talle kuuluvad muud vallasasjad, millest osa võib kuuluda
pankrotivara hulka. Ta saab igakuiselt keskmiselt sissetulekut kokku 665 eurot 39 senti (sh
töövõime- ja sotsiaaltoetus). Menetlusse lubab ta panustada vabatahtlikult iga kuu 75 eurot.
Kohustusi on võlgnikul vähemalt 10 408 eurot 84 senti. Võlgniku maksejõuetuse on
põhjustanud puudulikud finantsteadmised, mh et regulaarsete elamiskulude, sh hobide
rahastamine laenudega ei ole jätkusuutlik tegevus. Lähtudes PankrS § 1 lg-st 2 on maksejõuetus
tekkinud 2023. a detsembris. Võlgniku sissetulek on valdavalt kulunud laenude
tagasimaksmisele, sideteenustele, kommunaalkuludele ja AllaPal OÜle (www.osta.ee) tehtud
maksetele (1010 eurot 53 senti). Võlgnik tunnistas, et oli sõltuvuses erinevate asjade (riided,
DVDd, konservid, raamatud jne) ostmisest. Samal ajal võttis võlgnik mh ostude tegemiseks
Multitude Bank p.l.c’st laenu 1700 eurot. Seega võib esineda kohustustest vabastamise
menetluse algatamata jätmise alus FiMSi § 45 lg 3 p 4 järgi, kuivõrd võlgnik on oma vähest
vara ilmselt raisanud.
KOHTU SEISUKOHT
3. Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et välja tuleb kuulutada
võlgniku pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus.
4. FiMS § 18 lg 2 p 2 kohaselt vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kohus kuulutab välja
võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja
FiMS §-s 45 sätestatule. FiMS § 45 lg 1 kohaselt otsustatakse kohustustest vabastamise
menetluse algatamine pankroti väljakuulutamisel ning kohustustest vabastamise menetlus algab
samal ajal pankroti väljakuulutamisega.
5. FiMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja
pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas
seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei
suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku
majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti
välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud
võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.
Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldajate
sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine. Võlgnikul puudub kohustuste
(10 408 eurot 84 senti) täitmiseks piisav vara ja sissetulek. Võlgniku makseraskuste ületamiseks
sobivaim menetlus on pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse
algatamine. Võlgnik on puuduva töövõimega, ning lisaks ei ole võlgnik enam makseraskustes,
vaid välja on kujunenud püsiv maksejõuetus. Võlgnik on ka ise 27. märtsi 2024. a ärakuulamisel
nõustunud, et sobivam menetlus tema makseraskuste ületamiseks on pankroti- ja kohustustest
vabastamise menetlus. Asja materjalidest ei nähtu FiMS § 45 lg-s 3 sätestatud välistavaid
asjaolusid kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Kohus lisab, et on
võlgnikule selgitanud, et pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluse kestel tuleb
ennekõike tegeleda tervise parandamisega, et leida tervislikule seisundile vastav töö.
Kohus märgib, et kui võlgnik menetluse kestel oma kohustusi ei täida (vt täpsemalt määruse
põhjenduste p 12), võib kohus võib omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel
otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise
menetluse enne kolme aasta möödumist (FiMS § 49 lg 8).
Kohus peab maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses (vara ja piisava
sissetuleku puudumine), kuivõrd tuvastatud ei ole kuriteo tunnustega tegu või rasket
juhtimisviga.
6. Kohus nimetab pankrotixxxxxx M. U. , kes on andnud nõusoleku pankrotixxxxxx
nimetamiseks. FiMS § 46 lg 1 ja 3 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku
ülesandeid pankrotixxxxxx, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise
menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse
lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib xxxxxx jätkata usaldusisiku
ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes
ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Võlgniku kohustustest vabastamise
menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.
7. Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 29. aprill 2024
kell 10.00 (PankrS § 78 lg 1). Usaldusisikul on soovi korral võimalik osaleda virtuaalselt.
8. Kohus avaldab teate avalduse läbivaatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded
(FiMS § 18 lg 4 ja PankrS § 33). Kuna võlgnikul kinnisasjad puuduvad, ei ole vaja määrust
registripidajale edastada.
9. Usaldusisik on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 820 eurot, millele lisandub
käibemaks.
10.1. FiMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,
mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste
hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 teise lause kohaselt kuni maksejõuetusavalduse
läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses
ajutise xxxxxx tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab
usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel.
FiMS § 54 lg 4 teise lauselt kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel töö mahtu,
keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.
10.2. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel xxxxxx õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,
mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste
hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise xxxxxx
ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise xxxxxx kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise
xxxxxx ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning
põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise
aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise xxxxxx tasu katab ka xxxxxx tegevusega seotud
üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). PankS
§ 23 lg 3 kohaselt ajutise xxxxxx tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule
töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise
xxxxxx tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11 sätestatust.
10.3. Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 12 tundi 15 minutit
(lisandub käibemaks). Arvestades avaldaja maksejõuetusavalduse läbivaatamisel usaldusisiku
läbi viidud ülesannete mahtu (usaldusisiku hinnangu koostamine koos vara ja võlgade
nimekirjaga, võlgniku konto väljavõtte analüüs), põhjalikkust ja keerukust ning tema
kutseoskusi, kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu 12 tundi 15 minutit on vajalik ja
põhjendatud.
10.4. PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise xxxxxx tasu ja hüvitatavate kulutuste
tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine xxxxxx tegutseb. Halduri tasule lisatakse
käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane
käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub usaldusisik tasu välja maksta büroole
xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-le (registrikood xxxxxxxx), mille kaudu ta tegutseb. Äriregistri
andmetel on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx käibemaksukohustuslane (nr xxxxxxxxxxx). Seega
lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi (KMS § 15 lg 1).
11. Usaldusisik on taotlenud tasu hüvitamist riigi vahenditest (TsMS § 183 lg 2).
PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse
raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks,
mõistab kohus ajutise xxxxxx tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata
nende hüvitamise riigi vahenditest.
TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi,
mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja
kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel
kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja
arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või
maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise xxxxxx või usaldusisiku tehtavate
toimingute katteks. Justiitsministri 1. veebruari 2021. a määruse nr 2 „Ajutise xxxxxx ja
pankrotixxxxxx tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg 1 järgi kui ajutise
xxxxxx või pankrotixxxxxx tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni
kohta.
Kuna võlgnikul asja materjalidest nähtuvalt vara ja sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks
puudub, annab kohus avaldajale usaldusisiku tasu maksmiseks menetlusabi. Kuna praegusel
juhul ületab usaldusisiku tasu TsMS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra (usaldusisik on arvestanud
tunnitasuna 125 eurot, mitte 66 eurot) ning usaldusisik on tasu taotluses kinnitanud, et kui kohus
mõistab tasu välja riigi vahenditest, loobub ülejäänud tasu nõudest, siis määrab kohus
usaldusisiku tasuna kindlaks 808 eurot 50 senti (12 tunni 15 minuti eest tunnitasuga 66 eurot),
millele lisandub käibemaks.
12. Kohus selgitab võlgnikule, et otsustab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud
kohustustest vabastamise ühe kuni kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise
menetluse algatamist (FiMS § 49 lg-d 1 ja 3). Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest
vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma kohustuste täitmisel ja
kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule
täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti.
Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat
menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9). Kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma
kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka
enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist
menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt
täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses (FiMS § 49 lg-d 1–3).
Kohus rõhutab, et võlgnikul tuleb kohustustest vabastamise menetluse kestel täita seadusest
tulenevaid kohustusi (FiMS § 47 lg-d 1–6). Ennekõike on võlgnik kohustatud tegelema
mõistlikult tulutoova tegevusega (töötama) või seda aktiivselt otsima. Kohus märgib, et
kohustustest vabastamine ei ole iga võlgniku õigus ega menetluse lõppemise automaatne
tulemus. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest
ning võlausaldajate nõuete osalist rahuldamist, mitte üksnes kolmeaastase tähtaja möödumise
ootamist. Võlgnikul tuleb panustada menetlusse maksimaalselt võlausaldajate nõuete
rahuldamiseks ja menetluskulude tasumiseks. Samuti tuleb võlgnikul teatada viivitamatult
kohtule ja usaldusisikule/pankrotixxxxxx igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjata
saadud tulusid ning vara; anda kohtu või usaldusisiku/pankrotixxxxxx nõudel teavet oma
tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
(allkirjastatud digitaalselt)
Mari Schihalejev
kohtunik