2-19-3590/59 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Määruse tegemise aeg ja koht

28. märts 2024, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-3590

Tsiviilasi

osaühingu Taali Grupp ja Polizia Investeeringud

osaühingu hagi aktsiaselts Saaremaa Laevakompanii

(pankrotis) pankrotihalduri Veli Kraavi ja Cortina

Financing osaühingu vastu nõude tunnustamiseks

osaühingu Paxton Assets (pankrotis) pankrotimenetluses

Menetlustoiming

hagiavalduse läbivaatamata jätmine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja I osaühing Taali Grupp (registrikood 10996443,

asukoht A. Lauteri tn 5, 10114 Tallinn);

hageja II Polizia Investeeringud osaühing (registrikood

12113465, asukoht Oru tn 20, 10127 Tallinn);

hagejate I ja II lepingulised esindajad vandeadvokaat

Toomas Vaher (e-post toomas.vaher@ellex.ee);

kolmas isik hageja II, Polizia Investeeringud osaühingu

eriõigusjärglane Faslese osaühing (asukoht Tartu mnt 2,

Tallinn);

kolmanda isiku lepinguline esindaja vandeadvokaat Erki

Vabamets (Advokaadibüroo Triniti osaühing, e-post:

erki.vabamets@triniti.ee);

kostja I aktsiaselts Saaremaa Laevakompanii (pankrotis)

pankrotihaldurid Toomas Saarma ja Andrias Palmits

(endine pankrotihaldur Veli Kraavi);

kostja I lepingulised esindajad vandeadvokaat Aivar Pilv

(e-post:

aivar.pilv@leadell.com) ja vandeadvokaat

Marko Pilv (e-post: marko.pilv@leadell.com).

RESOLUTSIOON

1. Jätta osaühingu Taali Grupp ja Polizia Investeeringud osaühingu hagi aktsiaselts Saaremaa

Laevakompanii vastu nõuete tunnustamiseks osaühingu Paxton Assets (pankrotis)

pankrotimenetluses läbi vaatamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul määruse kättesaamisest.

Asjaolud

1. Osaühing (OÜ) Taali Grupp ja Polizia Investeeringud OÜ esitasid hagi aktsiaselts Saaremaa

Laevakompanii (pankrotis) pankrotihalduri Veli Kraavi ja Cortina Financing OÜ vastu tuvastamaks,

et kostjate poolt hagejate nõuetele OÜ Paxton Assets (pankrotis) nõuete kaitsmise koosolekul

esitatud vastuväited ei oma õiguslikku tähendust ja alternatiivselt nõuete tunnustamiseks OÜ Paxton

Assets (pankrotis) pankrotimenetluses. Kuna 25.10.2019 määrusega jättis Harju Maakohus OÜ Taali

Grupp ja Polizia Investeeringud OÜ hagi Cortina Financing OÜ vastu nõude tunnustamiseks OÜ

Paxton Assets (pankrotis) pankrotimenetluses läbi vaatamata, siis ei käsitle kohus hageja nõudeid

Cortina Financing OÜ vastu.

Hagiavalduse kohaselt kuulutati Harju Maakohtu 17.10.2018 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-17-

8372 välja OÜ Paxton Assets (võlgnik) pankrot. Pankrotiteade avaldati samal kuupäeval väljaandes

Ametlikud Teadaanded, milles teavitati võlausaldajaid muuhulgas kohustusest teatada

pankrotihaldurile hiljemalt kahe kuu jooksul, arvates pankrotiteate väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest

võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast.

Hageja I OÜ Taali Grupp ja hageja II Polizia Investeeringud OÜ esitasid oma nõuded võlgniku

pankrotihaldurile 31.10.2018 ehk tähtaegselt. Hagejate nõue võlgniku vastu tuleneb samast alusest.

Hageja I on loovutanud osa tal võlgniku vastu olevast nõudest hagejale II, mille tõttu on hagejad neil

võlgniku vastu olevaid nõudeid käsitlenud hagiavalduses ühiselt. Lisaks hagejatele esitas võlgniku

pankrotimenetluses oma väidetava nõude ka kostja II Cortina Financing OÜ. Kostja II

nõudeavalduse kohaselt on ta loovutuse tulemusel omandanud võlgniku vastu nõude OÜ-lt Simar.

Kostja I AS Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) ei ole võlgniku pankrotimenetluses nõudeavaldust

esitanud, mille tõttu ei saa AS Saaremaa Laevakompaniid ainuüksi sel põhjusel pidada võlgniku

võlausaldajaks. AS Saaremaa Laevakompanii edastas 01.11.2018 võlgniku pankrotihaldurile küll

võlgniku juhatusele ca 10 kuud enne võlgniku pankroti väljakuulutamist esitatud nõudekirja (AS

Saaremaa Laevakompanii palus võlgniku pankrotihalduril sellest juhinduda esimesel võlausaldajate

üldkoosolekul häälte määramisel), kuid eraldi nõudeavaldust AS Saaremaa Laevakompanii edasises

pankrotimenetluses ei esitanud.

12.02.2019 toimus võlgniku pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosolek. Mõlema hageja nõudele

esitasid täies ulatuses vastuväited kostja I ja kostja II. Vastuväite esitamise põhjust ega sisu kumbki

kostjatest koosolekul ei avanud. Võlgniku pankrotihaldur kajastas kostjate poolt hagejate nõuetele

esitatud vastuväited nõuete kaitsmise koosoleku protokollis. Protokolli kohaselt jäid hagejate nõuded

tunnustamata.

Kostja I ja kostja II väidetavatele nõuetele esitati samuti vastuväited ning ka nende nõuded jäid

vastavalt tunnustamata. Kostja i osas märgiti ära, et „AS Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) ei ole

pankrotimenetlusse nõuet esitanud ning vandeadvokaat Marko Pilv saadetud 01.11.2018 e-kiri koos

lisatud nõudeavaldusega ei vasta pankrotiseaduses sätestatud nõudeavalduse nõuetele ja seda ei

võimalik seetõttu kaitsmisele panna“.

Kostja i vastuväitel puudub ka õiguslik alus, kuna hagejate nõuded on põhjendatud. Hagejad on oma

nõude aluseks olevad asjaolud esitanud. Kuivõrd hagejatele ei ole teada need põhjused, miks kostja i

on hageja nõudele soovinud esitada vastuväite, esitavad hagejad menetluses vajadusel edaspidi oma

nõuete põhjendamiseks täiendavaid seisukohti ja tõendeid. Alternatiivselt paluvadki hagejad neil

võlgniku vastu oleva nõude tunnustamist hagiavalduse resolutiivosas märgitud viisil.

2. Kostja I AS Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) ei tunnista hagi ja palub jätta see rahuldamata.

3. Kostja II Cortina Financing OÜ esitas 16.05.2019 taotluse jätta hagi tema suhtes läbivaatamata,

kuna Cortina Financing OÜ nõue OÜ Paxton Assets (pankrotis) vastu on kolmanda isiku poolt

täitmisega lõppenud. Polizia Investeeringud OÜ tasus 04.04.2019 Cortina Financing OÜ-le Paxton

Assets OÜ (pankrotis) kohustuse täitmiseks 2300.76 eurot, mis vastab kostja II nõude suurusele

Paxton Assets OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses. PankrS § 103 lg-st 8 tuleneb, et Cortina Financing

OÜ poolt Paxton Assets OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses tehtud vastuväidet ei pea kohus

arvestama, kuna Cortina Financing OÜ ei ole viidatud pankrotimenetluses enam võlausaldaja. Nii ei

ole ka käesoleva hagiga enam võimalik hagi eesmärki saavutada.

Hagejad nõustuvad kostja II osas hagi läbivaatamata jätmisega.

25.10.2019 määrusega jättis Harju Maakohus OÜ Taali Grupp ja Polizia Investeeringud OÜ hagi

Cortina Financing OÜ vastu nõude tunnustamiseks OÜ Paxton Assets (pankrotis)

pankrotimenetluses läbi vaatamata.

4. Käesoleva tsiviilasja menetluse käigus on Saaremaa Laevakompanii (pankrotis)

pankrotimenetluse üle järelevalvet teostanud kohus vabastanud Saaremaa Laevakompanii (pankrotis)

pankrotihalduri Veli Kraavi tema ülesannete täitmisest ja nimetanud pankrotihalduriteks Toomas

Saarma ja Andrias Palmitsa.

24.05.2021 esitas Faslese OÜ kohtule taotluse asendada, tuginedes tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 210 lõikele 3, tsiviilasja nr 2-19-3590 menetluses hageja II, Polizia Investeeringud OÜ

Faslese OÜ-ga. Alternatiivselt, kui kostja ei ole nõus hageja II asendamisega, kaasata Faslese OÜ

tsiviilasja nr 2-19-3590 menetlusse kolmanda isikuna hageja II, Polizia Investeeringud OÜ poolel.

Taotluse põhjenduste kohaselt on Faslese OÜ omandanud tervikuna Polizia Investeeringud OÜ poolt

tsiviilasjas nr 2-19-3590 esitatud nõude (summas 10 000 eurot) ning osaliselt, summas 190 000

eurot, OÜ Taali Grupp poolt tsiviilasjas nr 2-19-3590 esitatud nõude.

Kostja I esitas vastuväite Faslese OÜ menetlusse astumiseks hageja II asemel.

Harju Maakohtu 16.07.2021 määrusega kaasas kohus Faslese OÜ menetlusse kolmanda isikuna

hageja II, Polizia Investeeringud OÜ poolel. Kohtumääruses on kohus asunud seisukohale, et Faslese

OÜ on hageja II Polizia Investeeringud OÜ eriõigusjärglane.

5. Hagejad esitasid kohtule 23.05.2023 avalduse, milles teavitasid, et 29.04.2022 otsusega

tsiviilasjas nr 2-19-3808 jättis Harju Maakohus rahuldamata AS-i Saaremaa Laevakompanii

(pankrotis) pankrotihaldurite hagi ning tunnustamata AS-i Saaremaa Laevakompanii (pankrotis)

pankrotihaldurite nõude Paxtoni pankrotimenetluses. Tallinna Ringkonnakohus jättis 28.02.2023

otsusega maakohtu otsuse jõusse. Eelviidatud otsused jõustusid 22.05.2023, kui Riigikohus jättis AS-

i Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) pankrotihaldurite kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.

Jõustunud kohtulahendiga on seega tuvastatud, et AS-i Saaremaa Laevakompanii (pankrotis)

pankrotihaldurid ei ole (AS Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) nõude kaudu) Paxtoni

võlausaldajaks. Kostja vastuväide hagejate nõuetele on seega õiguslikult ära langenud ja hagejate

nõuded tuleb lugeda tunnustatuks.

Kuni 31.01.2021 kehtinud PankrS § 103 lõige 8 sätestas, et „kui võlausaldaja nõue on jäänud

tunnustamata ja ta ei esitanud hagi nõude tunnustamiseks või kui kohus jättis tema hagi rahuldamata,

siis selle võlausaldaja vastuväidet teise võlausaldaja nõudele ei arvestata. Kui teise võlausaldaja

nõudele ei ole rohkem vastuväiteid esitatud, siis loetakse see nõue tunnustatuks“. Kuna rohkem

vastuväiteid hagejate nõuetele ei esitatud, tuleb hagejate nõuded lugeda esitatud kujul Paxtoni

pankrotimenetluses tunnustatuks. Seoses nõuete osalise loovutusega kolmandale isikule korrigeerisid

hagejad oma nõudeid kohtumenetluse kestel (hagejate 31.05.2021 menetlusdokumendi resolutsioon),

mis aga ei mõjuta nõuete tunnustatust ja kehtivust, vaid ainult seda, kellel on õigus saada, millise

nõude alusel edaspidi väljamakseid.

6. 02.06.2023 esitas kostja taotluse jätta OÜ Taali Grupp ja Polizia Investeeringud OÜ hagiavaldus

läbi vaatamata ja menetluskulud hagejate kanda. Kostja toob välja, et hagejate 23.05.2023 taotluses

viidatakse Cortina Financing OÜ suhtes 25.10.2019 tehtud kohtumäärusele, millega kohus jättis

nimetatud äriühingu vastu esitatud hagi läbi vaatamata tulenevalt asjaolust, et tema nõue oli ära

langenud ja ta ei olnud enam võlausaldajaks. Nimetatud määruses leidis kohus, et hagi tuleb jätta

TsMS § 423 lg 2 p 2 ja PankrS § 103 lg 8 alusel läbi vaatamata.

Kohus on tsiviilasjas nr 2-19-3808 asunud seisukohale, et AS Saaremaa Laevakompanii ei ole

Paxtoni võlausaldaja, mistõttu on tegemist olukorraga, kus tema vastuväidet hagejate nõuetele

PankrS § 103 lg 8 kohaselt ei arvestata ja nõue loetakse tunnustatuks. Seega tuleb kostja vastu

esitatud hagi läbi vaatamata jätta. TsMS § 173 lg 1 I lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu

hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või

hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja

menetlus lõpetatakse. TsMS 168 lg 2 sätestab, et kui hagi jäetakse läbi vaatamata, siis kannab

menetluskulud hageja. Tulenevalt eeltoodust on kostja hinnangul tegemist olukorraga, kus kehtiva

õiguse kohaselt tuleks hagi jätta läbi vaatamata ja menetluskulud hagejate kanda.

7. 12.06.2023 esitas hageja seisukoha. Hageja leiab, et kui kohus jätab hagejate hagid kostja vastu

läbi vaatamata põhjusel, et kostja ei ole OÜ Paxton Assets (pankrotis) („Paxton“) võlausaldaja, ei ole

põhjendatud jätta menetluskulusid hagejate kanda. Kuigi TsMS § 168 lõike 2 järgi kannab hageja

menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata, ei tähenda see, et kohtul ei ole kaalutlusruumi

jaotada menetluskulud teistmoodi.

Hagejad leiavad, et menetluskulud tuleks jätta kostja kanda TsMS § 168 lõigete 4 ja 5 alusel.

Hagejad esitasid kostja vastu kaks nõuet: (i) nõue tuvastamaks, et kostja vastuväide Paxtoni nõuete

kaitsmise koosolekul ei oma õiguslikku tähendust ning (i) nõue hagejate nõuete tunnustamiseks

Paxtoni pankrotimenetluses. Mõlema nõude eesmärk oli tagada, et hagejate nõuded Paxtoni vastu

saaks Paxtoni pankrotimenetluses tunnustatud. Isegi kui kohus jätab hagejate hagid kostja vastu läbi

vaatamata, on hagejad oma eesmärgi kostja suhtes saavutanud. Tsiviilasjas nr 2-19-3808 on

jõustunud kohtulahendiga tuvastatud, et kostja ei ole Paxtoni võlausaldaja. Kostja vastuväide Paxtoni

nõuete kaitsmise koosolekul (i) ei oma järelikult õiguslikku tähendust (hagejate esimene nõue) ning

(ii) ei takista hagejate nõuete tunnustamist Paxtoni pankrotimenetluses (hagejate teine nõue).

Tsiviilasjas nr 2-19-3808 tehtud jõustunud kohtulahend kinnitab ühtlasi, et hagejad pöördusid kostja

vastu oma õiguste kaitseks kohtusse põhjendatult ning et hagejate nõuded kostja vastu olid

põhjendatud. Praegust olukorda tuleb seega võrdsustada TsMS § 168 lõigetes 4 ja 5 reguleeritud

haginõuete rahuldamise olukorraga ning menetluskulud tuleks jätta kostja kanda. Seda seisukohta

toetab ka Riigikohtu lahend asjas nr 3-2-1-182-15 ning Riigikohtu lahend asjas nr 2-18-17703.

Alternatiivselt, kui kohus ei pea põhjendatuks jätta menetluskulusid kostja kanda, oleks eeltoodud

kaalutlustel põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud vähemalt poolte endi kanda (TsMS § 162 lg

4).

Hagejate hinnangul kinnitavad nende seisukohta tsiviilasjades nr 2-18-8699 ja 2-18-8695 tehtud

jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu otsused. Nagu hagejad on menetluses selgitanud (ning pooled ei

vaidle selle üle), siis OÜ Taali Grupp (hageja I) nõudel, mille tunnustamist OÜ Taali Grupp

käesolevas asjas taotles ning millest osa on loovutatud kolmandatele isikutele, on kolm

solidaarvõlgnikku: lisaks Paxtonile ka OÜ Dagenhart (pankrotis) („Dagenhart“) ja Osaühing Reyna

Trade (pankrotis) („Reyna“). OÜ Taali Grupp esitas nõude tunnustamise hagid kõigi kolme

solidaarvõlgniku pankrotimenetluses. OÜ Taali Grupp nõude tunnustamise hagi Dagenharti

pankrotimenetluses menetleti tsiviilasjas nr 2-18-8699. OÜ Taali Grupp nõude tunnustamise hagi

Reyna pankrotimenetluses menetleti tsiviilasjas nr 2-18-8695. Tsiviilasjades nr 2-18-8699 ja 2-18-

8695 esitas OÜ Taali Grupp hagid Naive Finants OÜ ja AS Saaremaa Laevakompanii vastu (kes olid

esitanud vastuväited OÜ Taali Grupp nõuete tunnustamisele viidatud pankrotimenetlustes). Naive

Finants OÜ jäi mõlema kohtumenetluse kestel ilma oma võlausaldaja staatusest Dagenharti ja Reyna

pankrotimenetluses, mistõttu OÜ Taali Grupp hagid Naive Finants OÜ vastu jättis kohus läbi

vaatamata. AS Saaremaa Laevakompanii (kui teise kostja) suhtes lahendasid kohtud OÜ Taali Grupp

hagid sisuliselt lõpuni (tunnustades OÜ Taali Grupp nõuet), sest Dagenharti ja Reyna

pankrotimenetlustes (erinevalt Paxtoni pankrotimenetlusest) ei ole veel jõustunud kohtulahendeid AS

Saaremaa Laevakompanii enda nõude osas.

Sõltumata sellest, et OÜ Taali Grupp hagid Naive Finants OÜ vastu jäid tsiviilasjades nr 2-18-8699

ja 2-18-8695 läbi vaatamata, leidis ringkonnakohus:

a) tsiviilasjas nr 2-18-8699 tehtud otsuses, et menetluskulud OÜ Taali Grupp nõuetes Naive Finants

OÜ vastu tuleb jätta poolte endi kanda (resolutsiooni p 9) – ringkonnakohus leidis, et selline

menetluskulude jaotus on põhjendatud, sest esmase nõude (nõue tuvastada, et Naive Finants OÜ

vastuväide ei oma õiguslikku tähendust) osatähtsus menetluses oli marginaalne ning teine nõue

(tunnustamise nõue) jäi läbi vaatamata Naive Finants OÜ-st endast tulenevatel põhjustel

(kohtuotsuse põhjenduste p 23 viimane lõik).

b) tsiviilasjas nr 2-18-8695 tehtud otsuses, et menetluskulud OÜ Taali Grupp esmases nõudes (nõue

tuvastada, et Naive Finants OÜ vastuväide ei oma õiguslikku tähendust) tuleb jätta OÜ Taali Grupp

kanda, kuid menetluskulud OÜ Taali Grupp teises nõudes (tunnustamise nõudes) tuleb jätta Naive

Finants OÜ kanda (resolutsiooni p II.4.1 ja II.4.6) – ringkonnakohus leidis, et selline menetluskulude

jaotus on põhjendatud, sest OÜ Taali Grupp pöördus Naive Finants OÜ vastu kohtusse põhjendatult,

kuna Naive Finants OÜ oli esitanud vastuväite nõuete kaitsmisel (kohtuotsuse põhjenduste p 20.2).

16.06.2023 esitas kostja taotluse menetluskulude hüvitamise osaliselt loobumiseks ning kostja palus

jätta rahuldamata Taali Grupp OÜ avalduse menetluskulude kindlaks määramiseks või alternatiivselt

vähendada kindlaks määratavate menetluskulude summat kohtu poolt põhjendatuks peetud summani.

8. 06.02.2024 tegi kohus OÜ-le Taali Grupp, Polizia Investeeringud OÜ-le ja Faslese OÜ-le

ettepaneku selgitada ebaselgust hagejate nõuete osas ja esitada selge nõue, mida kohus saaks

kohtulahendi resolutsioonis kajastada. Kohtu hinnangul ei ole võimalik käesoleval ajal hagejate

nõudeid kohtuotsusega tunnustatuks lugeda, kuna hagejate tuvastusnõuded on ebaselged

alljärgnevatel põhjustel:

8.1. Hagi esitamisel palusid hagejad alternatiivsete nõuetena tunnustada oma nõudeid järgmiselt:

-

hageja I palus tunnustada OÜ Taali Grupp nõuet OÜ Paxton Assets (pankrotis)

pankrotimenetluses kogusummas 1 748 376.40 eurot, sealhulgas põhinõuet summas 874 188.20

eurot, intressinõuet summas 733 345.28 eurot ja viivisenõuet summas 140 842.92 eurot

pankrotiseaduse § 153 lg 1 punktis 2 märgitud rahuldamisjärgus.

-

hageja II palus tunnustada Polizia Investeeringud OÜ nõuet OÜ Paxton Assets (pankrotis)

pankrotimenetluses summas 10 000 eurot.

8.2. Menetluse kestel on hageja I teavitanud kohut nõude osalisest loovutamisest, millest tulenevalt

on hagejad korrigeerinud oma alternatiivset nõuet ja paluvad: tunnustada OÜ Taali Grupp nõuet OÜ

Paxton Assets (pankrotis) pankrotimenetluses kogusummas 1 558 376.40 eurot, sealhulgas põhinõuet

summas 684 188.20 eurot, intressinõuet summas 733 345.28 eurot ja viivisenõuet summas 140

842.92 eurot pankrotiseaduse § 153 lg 1 punktis 2 märgitud rahuldamisjärgus ja tunnustada Faslese

OÜ nõuet (omandatud OÜ-lt Taali Grupp) OÜ Paxton Assets (pankrotis) pankrotimenetluses

summas 190 000 eurot pankrotiseaduse § 153 lg 1 punktis 2 märgitud rahuldamisjärgus.

8.3. 24.05.2021 esitas Faslese OÜ kohtule taotluse asendada tsiviilasja nr 2-19-3590 menetluses

hageja II, Polizia Investeeringud OÜ Faslese OÜ-ga. Alternatiivselt, kui kostja ei ole nõus hageja II

asendamisega, kaasata Faslese OÜ tsiviilasja nr 2-19-3590 menetlusse kolmanda isikuna hageja II,

Polizia Investeeringud OÜ poolel. Taotluse põhjenduste kohaselt on Faslese OÜ omandanud

tervikuna Polizia Investeeringud OÜ poolt tsiviilasjas nr 2-19-3590 esitatud nõude (summas 10 000

eurot) ning osaliselt, summas 190 000 eurot, OÜ Taali Grupp poolt tsiviilasjas nr 2-19-3590 esitatud

nõude.

8.4. Kostja I esitas vastuväite Faslese OÜ menetlusse astumiseks hageja II asemel, millest tulenevalt

kaasas kohus Harju Maakohtu 16.07.2021 määrusega Faslese OÜ menetlusse iseseisva nõudeta

kolmanda isikuna hageja II Polizia Investeeringud OÜ poolel. Kohtumääruses on kohus asunud

seisukohale, et Faslese OÜ on hageja II Polizia Investeeringud OÜ eriõigusjärglane. Nimetatud

kohtumäärus on jõustunud.

8.5. Iseseisva nõudeta kolmas isik Faslese OÜ ei ole menetlusosaliste suhtes hagi esitanud, millest

järeldub, et tal puudub käesoleval ajal menetluses nõue.

Eeltoodust tuleneb, et kuigi hageja I palub lugeda hagejate nõuded tunnustatuks, on osaliselt ebaselge

see, milliseid nõudeid kohus tunnustatuks lugema peaks. Hageja I on esitanud selgelt oma nõude,

mille kohaselt tuleks lugeda tunnustatuks OÜ Taali Grupp nõue OÜ Paxton Assets (pankrotis)

pankrotimenetluses kogusummas 1 558 376.40 eurot, sealhulgas põhinõuet summas 684 188.20

eurot, intressinõuet summas 733 345.28 eurot ja viivisenõuet summas 140 842.92 eurot

pankrotiseaduse § 153 lg 1 punktis 2 märgitud rahuldamisjärgus.

Samas on ebaselge, kas ja millised on hageja II Polizia Investeeringud OÜ ja iseseisva nõudeta

kolmanda isiku Faslese OÜ nõuded. Menetluse kestel on hageja I koos nõude loovutamisest

teavitamisega korrigeerinud nõuet ja palunud lugeda tunnustatuks Faslese OÜ nõuet (omandatud

OÜ-lt Taali Grupp) OÜ Paxton Assets (pankrotis) pankrotimenetluses summas 190 000 eurot

pankrotiseaduse § 153 lg 1 punktis 2 märgitud rahuldamisjärgus.

Eeltoodust tuleneb, et hageja II Polizia Investeeringud OÜ ei oma käesoleval ajal nõuet. Hagejad ei

ole esitanud oma seisukohta selle kohta, milline on hageja II Polizia Investeeringud OÜ menetluslik

positsioon pärast kogu oma nõude loovutamist Faslese OÜ-le. 16.07.2021 määruses, millega kohus

kaasas kolmanda isiku, ei ole kohus hageja II Polizia Investeeringud OÜ-d menetlusest kõrvaldanud,

vaatamata asjaolule, et hageja II-l puudub käesoleval ajal nõue. Ka ei ole menetlusosalised selle

kohta oma seisukohta avaldanud. Kuna hageja I palub 31.05.2023 menetlusdokumendis jätta kostja I

vastuväited hagejate nõuetele arvestamata ja lugeda tunnustatuks hagejate nõuded käesolevas hagis

esitatud ulatuses, siis jääb kohtule ebaselgeks, kas ja millist nõuet hageja II Polizia Investeeringud

OÜ suhtes tunnustada tuleks või tuleks hageja II Polizia Investeeringud OÜ suhtes menetlus lõpetada

nõude puudumise tõttu tulenevalt asjaolust, et Polizia Investeeringud OÜ ei ole OÜ.

Faslese OÜ ei ole käesoleval ajal menetlusse kaasatud hagejana vaid iseseisva nõudeta kolmanda

isikuna kostja II eriõigusjärglasena. Kuigi hageja I on enne Faslese OÜ menetlusse kaasamist

palunud lugeda tunnustatuks Faslese OÜ nõuet (omandatud OÜ-lt Taali Grupp) OÜ Paxton Assets

(pankrotis) pankrotimenetluses summas 190 000 eurot pankrotiseaduse § 153 lg 1 punktis 2 märgitud

rahuldamisjärgus, ei ole Faslese OÜ-t menetlusse hagejana kaasatud, ka ei ole Faslese OÜ esitanud

nõuet menetlusosaliste vastu. Eeltoodust tulenevalt on ebaselge kas ja milline nõue on Faslese OÜ-l

käesolevas menetluses.

Täiendavalt selgitas kohus, et kuna kostja I on palunud jätta hagejate hagi läbi vaatamata, ei ole

välistatud hagi läbi vaatamata jätmine, millest tulenevalt saaks hagiavalduses esitatud nõudeid lugeda

tunnustatuks kohtuvälises menetluses OÜ Paxton Assets (pankrotis) pankrotimenetluses, mida OÜ

Paxton Assets (pankrotis) pankrotihalduril on võimalik kajastada jaotusettepanekus, mida käesoleva

asja menetluslikku olukorda silmas pidades, ei ole eelduslikult veel kohtule kinnitamiseks esitatud.

9. 26.02.2024 esitasid hagejad vastuse kohtunõudele ning kolmas isik Faslese OÜ teatas, et toetab

hagejate I ja II (so Taali Grupp OÜ ja Polizia Investeeringud OÜ) 26.02.2024 menetlusdokumendis

„Vastus kohtunõudele“ esitatud taotlusi ja palub esitatud taotlused rahuldada viidatud dokumendis

esitatud põhjendustel.

Hageja I ja hageja II esimene taotlus hagiavalduses on nõue tuvastada, et AS-i Saaremaa

Laevakompanii (pankrotis) poolt nõuetele esitatud vastuväited OÜ Paxton Assets (pankrotis) nõuete

kaitsmise koosolekul ei oma õiguslikku tähendust. Hageja I ja hageja II taotlesid alternatiivselt oma

nõuete tunnustamist kohtu poolt, milline küsimus on nüüd ära langenud, sest õiguslikult AS

Saaremaa Laevakompanii vastuväide puudub ja kohus ei pea enam nõudeid hindama. Hagejad

taotlesid (kumbki hageja vastavalt oma resolutsiooni p-s 3) alternatiivselt nõude tunnustamist kohtu

poolt, kuna hagi esitamise ajal polnud veel teada, millal AS Saaremaa Laevakompanii vastuväide

õiguslikult lahendatakse. AS Saaremaa Laevakompanii hoidis püsti tarbetuid vaidlusi, kuigi oli selge,

et tal tegelikult nõuet Paxton Assetsi vastu ei ole – kuid see küsimus oli vaja viia jõustunud

kohtulahendini (mis nüüd on olemas). Kuna AS Saaremaa Laevakompanii kaotas kohtus ja tema

vastuväidet õiguslikult tegelikult ei eksisteeri, siis pärast tsiviilasjas nr 2-19-3808 otsuse jõustumist

ei ole kohtul enam käesolevas asjas vajadust nõuet tunnustada ega hakata analüüsima, mis ulatuses,

kellel, millised nõuded olid, vaid kohus saab üksnes konstateerida, et nõuete kaitsmisel tulnuks

hageja I ja hageja II nõuded lugeda kaitstuks sellisena, nagu need olid esitatud kaitsmisele

12.02.2019. PankrS § 103 lg 8 (kuni 31.01.2021 kehtinud redaktsioonis) sätestas, et kui võlausaldaja

(antud juhul AS Saaremaa Laevakompanii) nõue on jäänud tunnustamata ja kui kohus jättis tema

hagi rahuldamata, siis selle võlausaldaja vastuväidet teise võlausaldaja nõudele ei arvestata, kui aga

teise võlausaldaja nõudele ei ole rohkem vastuväiteid esitatud, siis loetakse see nõue tunnustatuks.

Hagejate I ja II nõudele ei ole rohkem vastuväiteid, kui ainult need, mis on ära langenud (Cortina

Financing OÜ osas langes ära juba varem). Hageja I ja hageja II paluvad lugeda Taali Grupp OÜ ja

Polizia Investeeringud OÜ nõuded tunnustatuks 12.02.2019 seisuga summades, nagu need esitati

kaitsmisele (ehk vastavalt nõudeavaldustele). Sellise konstateeringu saab kohus anda selgitusena ka

hagi läbi vaatamata jätmise määruses.

Hagejate hinnangul ei ole nõuete loovutamised vaidluse esemeks. Asjaolu, et kaitstud nõude suhtes

on eriõigusjärglaseks Faslese OÜ, ei oma tähtsust nõude kaitstuks lugemisel 12.02.2019 (nõuete

kaitsmise) koosoleku seisuga, sest Faslese OÜ omandas nõuded hiljem. Hagejal I, hagejal II ja

Faslese OÜ-l ei ole omavahel vaidlusi nõuete osalise loovutamise üle, mis leidis aset pärast

kaitsmist. AS Saaremaa Laevakompanii õiguslik huvi on selgelt ära langenud. Samuti on jõustunud

määrus, millega ei lubatud Faslese OÜ-l astuda hageja asemele menetlusse. Seetõttu ei ole kohtul

vajadust ega alust võtta seisukohta nõuete loovutamise ega Faslese OÜ eriõigusjärgluse üle (Faslese

OÜ pole käesoleva tsiviilasja pooleks). AS Saaremaa Laevakompaniil puudub õiguslik huvi sekkuda

võlausaldajate tegevusse seoses nõuete loovutamisega. Loovutamine oleks omanud tähtsust siis, kui

AS Saaremaa Laevakompanii oleks jätkuvalt võlausaldaja, sellisel juhul pidanuks kohus otsustama,

kellel, kui suur nõue on otsuse tegemise ajal. Praegu aga on see vajadus ära langenud ja kaitstud

nõuete hilisemast loovutusest tulenevad muudatused ei oma kohtuasjas tähtsust. Nõue kui selline

eksisteerib, loovutus mõjutab ainult seda, kellele nõue üle antakse. Loovutused ja eriõigusjärglus

lahendatakse kohtuväliselt (nõude loovutuse asjaosalistel ei ole vaidlusi). Kohus saab seega

konstateerida, milline oli nõuete koosseis kaitsmise hetkel 12.02.2019. Selline lahend ei lähe ka

loovutustega sisulisse vastuollu, sest Faslese OÜ on omandatud nõuete ulatuses eriõigusjärglane ja

vastavalt saab ka vajadusel tugineda kohtulahendile, mis õigesti märgib nõuete olemasolu hagejatel

nõuete kaitsmise ajal.

Hagejad lisavad menetluskuludega seonduvalt, et kohtuasja põhjustas AS Saaremaa Laevakompanii

oma alusetu vastuväite esitamisega hagejate nõuetele ja seega põhjustas AS Saaremaa

Laevakompanii tarbetu kohtus käimise. Sisuliselt AS Saaremaa Laevakompanii kaotas kohtuasja ja

hagejad võitsid selle. AS Saaremaa Laevakompaniil tuleks omaks võtta, et tema vastuväited

õiguslikku tähendust ei oma. Selle omaksvõtu on sisuliselt asendanud tsiviilasjas nr 2-19-2808 tehtud

otsus, millega tuvastati, et AS Saaremaa Laevakompaniil tõepoolest nõuet ei olnud (ta polnud

võlausaldaja). Sisuliselt on seega tegemist analoogse olukorraga, nagu nõude rahuldamisel pärast

hagi esitamist – sellisel juhul jäävad kulud kostja kanda. Seetõttu leiavad hagejad, et ükskõik, millise

menetlusliku tee kohus valib: kas rahuldab hagejate esimese nõude ja tuvastab otsusega AS

Saaremaa Laevakompanii vastuväite õigusliku tähenduse puudumist või lõpetab menetluse

määrusega (jätab hagid läbi vaatamata), siis igal juhul tuleb menetluskulud panna kostjale.

Menetluskulude nimekirja on hagejad esitanud 12.06.2024 ja kulud palutakse hüvitada hagejale I.

Kostja taotlus - panna menetluskulud hagejate kanda - tuleb aga jätta rahuldamata, kuna on

menetlusõiguse sisu ja mõttega vastuolus ning oleks äärmiselt ebaõiglane. Samuti ei ole kostja

menetluskulude tasumise kohustuse tekkimist tõendanud, mis eraldiseisvalt välistab nende

väljamõistmise hagejatelt.

10. 07.03.2023 esitas kostja seisukoha, mille kohaselt jätab kostja kohtu otsustada, kas ja millises

sõnastuses peab kohus õigeks vormistada kohtumääruse hagejate nõuete osas. Selguse huvides

märgib AS Saaremaa Laevakompanii, et ta on oma 14.02.2022 menetlusdokumendi punktides 16-27

selgitanud, miks tuleks hagejate esitatud tuvastusnõuded läbi vaatamata jätta ja viidanud ka

asjakohasele kohtupraktikale, kus samasisulised tuvastusnõuded läbi vaatama jäeti. Seega ei saa olla

põhjendatud ka tuvastusnõuete menetlemisega seotud menetluskulud.

Kohtumääruse põhjendused

11. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud

hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma

õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Pankrotiseaduse (PankrS, kuni 31.01.2021 kehtinud redaktsioon) § 103 lg 8 sätestab, et kui

võlausaldaja nõue on jäänud tunnustamata ja ta ei esitanud hagi nõude tunnustamiseks või kui kohus

jättis tema hagi rahuldamata, siis selle võlausaldaja vastuväidet teise võlausaldaja nõudele ei

arvestata. Kui teise võlausaldaja nõudele ei ole rohkem vastuväiteid esitatud, siis loetakse see nõue

tunnustatuks.

12. Kohus, tutvunud asjas kogutud tõenditega ja kuulanud ära poolte seisukohad, leiab, et hagi

tuleb jätta läbi vaatamata.

13. Hagiavalduse kohaselt esitasid OÜ Taali Grupp ja Polizia Investeeringud OÜ hagi aktsiaselts

Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) pankrotihalduri Veli Kraavi ja Cortina Financing OÜ vastu

tuvastamaks, et kostjate poolt hagejate nõuetele OÜ Paxton Assets (pankrotis) nõuete kaitsmise

koosolekul esitatud vastuväited ei oma õiguslikku tähendust ja alternatiivselt oma nõuete

tunnustamiseks OÜ Paxton Assets (pankrotis) pankrotimenetluses.

Hageja I OÜ Taali Grupp palus hagiavalduses alternatiivse nõudena tunnustada oma nõuet OÜ

Paxton Assets (pankrotis) pankrotimenetluses kogusummas 1 748 376.40 eurot, sealhulgas põhinõuet

summas 874 188.20 eurot, intressinõuet summas 733 345.28 eurot ja viivisenõuet summas 140

842.92 eurot PankrS § 153 lg 1 punktis 2 märgitud rahuldamisjärgus.

Hageja II Polizia Investeeringud OÜ palus alternatiivse nõudena tunnustada oma nõuet OÜ Paxton

Assets (pankrotis) pankrotimenetluses summas 10 000 eurot PankrS § 153 lg 1 punktis 2 märgitud

rahuldamisjärgus.

Kostjad vaidlesid hagejate nõuetele täielikult vastu ja palusid jätta hagi rahuldamata muu hulgas

leidis kostja, et hagejate nõue on aegunud.

14. 25.10.2019 määrusega jättis Harju Maakohus OÜ Taali Grupp ja Polizia Investeeringud OÜ hagi

Cortina Financing OÜ vastu nõude tunnustamiseks OÜ Paxton Assets (pankrotis)

pankrotimenetluses läbi vaatamata, kuna Polizia Investeeringud OÜ tasus Cortina Financing OÜ-le

Paxton Assets OÜ (pankrotis) kohustuse täitmiseks 2300.76 eurot, mis vastab kostja II nõude

suurusele Paxton Assets OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses. Cortina Financing OÜ taotles tema

suhtes menetluse lõpetamist PankrS § 103 lg-st 8 tuleneval põhjusel, sest Cortina Financing OÜ

poolt Paxton Assets OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses tehtud vastuväidet ei pea kohus arvestama,

kuna Cortina Financing OÜ ei ole viidatud pankrotimenetluses enam võlausaldaja, mistõttu ei ole

võimalik hagi eesmärki saavutada. Hagejad nõustusid Cortina Financing OÜ osas hagi läbi

vaatamata jätmisega.

15. Tulenevalt asjaolust, et Faslese OÜ omandas tervikuna Polizia Investeeringud OÜ poolt

tsiviilasjas nr 2-19-3590 esitatud nõude summas 10 000 eurot ja osaliselt, summas 190 000 eurot,

OÜ Taali Grupp poolt tsiviilasjas nr 2-19-3590 esitatud nõude, taotles Faslese OÜ enda asendamist

hageja II, Polizia Investeeringud OÜ Faslese OÜ-ga või alternatiivselt, kui kostja ei ole nõus hageja

II asendamisega, kaasata Faslese OÜ tsiviilasja nr 2-19-3590 menetlusse kolmanda isikuna hageja II,

Polizia Investeeringud OÜ poolel. Kostja I vaidles hageja asendamisele vastu.

Harju Maakohtu 16.07.2021 määrusega kaasas kohus Faslese OÜ menetlusse iseseisva nõudeta

kolmanda isikuna hageja II, Polizia Investeeringud OÜ poolel. Kohtumääruses on kohus asunud

seisukohale, et Faslese OÜ on hageja II Polizia Investeeringud OÜ eriõigusjärglane.

16. Eeltoodud nõude loovutamise tagajärjel kujunes ümber OÜ Paxton Assets (pankrotis)

pankrotimenetluses tunnustamist taotlevate isikute nõuded järgmiselt:

-

hageja I OÜ Taali Grupp nõude suuruseks kokku on 1 558 376.40 eurot, sealhulgas

põhinõude suuruseks 684 188.20 eurot, intressinõude suuruseks 733 345.28 eurot ja

viivisenõude suuruseks 140 842.92 eurot;

-

hageja II Polizia Investeeringud OÜ-l lõppes nõue selle loovutamise tõttu;

-

hageja II Polizia Investeeringud OÜ eriõigusjärglase iseseisva nõudeta kolmanda isiku

Faslese OÜ nõude suuruseks on 190 000 eurot.

17. Hagejad on esitanud hagi nõudega, et OÜ Paxton Assets (pankrotis) nõuete kaitsmise

koosolekul kostjate esitatud vastuväited ei oma õiguslikku tähendust või alternatiivselt samas

pankrotimenetluses nõuete tunnustamiseks.

OÜ Paxton Assets (pankrotis) pankrot kuulutati välja 17.10.2018 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-

17-8372.

PankrS § 193 lg 5 sätestab, et kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021. aasta 1.

veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele PankrS § 23, § 55 lõike 3 punkti

52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183

lõike 2 redaktsiooni ning nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele PankrS § 3 lõike 2, § 77 punkti 6 ja 5.

peatüki 2. jao redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 lõike 4 punkti 9 redaktsiooni,

mis kehtisid 2021. aasta 31. jaanuarini.

Eeltoodust tulenevalt kuulub pooltevahelise vaidluse lahendamisel kohaldamisele nõuete kaitsmist ja

tunnustamist reguleerinud kuni 31.01.2021 kehtinud pankrotiseaduse PankrS § 3 lõike 2, § 77 punkti

6 ja 5. peatüki 2. jao redaktsioon.

Menetluse lõpetamise alus

18. Tsiviilasjas nr 2-19-3808 jättis Harju Maakohus 29.04.2022 otsusega rahuldamata AS-i

Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) pankrotihaldurite hagi ja tunnustamata AS-i Saaremaa

Laevakompanii (pankrotis) pankrotihaldurite nõude OÜ Paxton Assets (pankrotis)

pankrotimenetluses. Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2023 otsusega jäeti maakohtu lõppjäreldused

muutmata. Riigikohus ei võtnud 22.05.2023 määrusega hagejate kassatsioonkaebust menetlusse,

millest tulenevalt jõustusid eelviidatud lahendid 22.05.2023. Eeltoodust tulenevalt on tsiviilasjas nr

2-19-3808 jõustunud kohtulahendiga tuvastatud, et AS-i Saaremaa Laevakompanii (pankrotis)

pankrotihaldurid ei ole (AS Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) nõude kaudu) Paxtoni

võlausaldajaks.

Hagejad on seisukohal, et kuna kostja I vastuväide hagejate nõuetele on õiguslikult ära langenud, siis

tuleb hagejate nõuded lugeda tunnustatuks.

Hagejad tuginevad kuni 31.01.2021 kehtinud PankrS § 103 lõikele 8, mis sätestas, et „kui

võlausaldaja nõue on jäänud tunnustamata ja ta ei esitanud hagi nõude tunnustamiseks või kui kohus

jättis tema hagi rahuldamata, siis selle võlausaldaja vastuväidet teise võlausaldaja nõudele ei

arvestata. Kui teise võlausaldaja nõudele ei ole rohkem vastuväiteid esitatud, siis loetakse see nõue

tunnustatuks“. Viidatud sättele tuginedes leiavad hagejad, et kuna rohkem vastuväiteid hagejate

nõuetele ei esitatud, tuleb hagejate nõuded lugeda esitatud kujul OÜ Paxton Assets (pankrotis)

pankrotimenetluses tunnustatuks.

Hagejad on seisukohal, et seoses nõuete osalise loovutusega kolmandale isikule korrigeerisid hagejad

oma nõudeid kohtumenetluse kestel, mis aga ei mõjuta nõuete tunnustatust ja kehtivust, vaid ainult

seda, kellel on õigus saada millise nõude alusel edaspidi väljamakseid.

Vastusena kohtunõudele teavitasid hagejad 26.02.2024, et hageja I ja hageja II paluvad lugeda Taali

Grupp OÜ ja Polizia Investeeringud OÜ nõuded tunnustatuks 12.02.2019 seisuga summades, nagu

need esitati kaitsmisele (ehk vastavalt nõudeavaldustele). Loovutamine oleks omanud tähtsust siis,

kui AS Saaremaa Laevakompanii oleks jätkuvalt võlausaldaja, sellisel juhul pidanuks kohus

otsustama, kellel, kui suur nõue on otsuse tegemise ajal.

19. Hagejad on seisukohal, et tsiviilasjas nr 2-19-3808 jõustunud lahendiga, millega AS Saaremaa

Laevakompanii (pankrotis) pankrotihaldurite nõue jäeti OÜ Paxton Assets (pankrotis)

pankrotimenetluses tunnustamata, on tuvastatud, et AS Saaremaa Laevakompanii (pankrotis)

pankrotihaldurid ei ole AS Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) nõuete kaudu OÜ Paxton Assets

(pankrotis) pankrotimenetluses võlausaldajaks. Kohtu hinnangul on hagejate eeltoodud järeldused

õiged.

Samuti on kohtu hinnangul õige hagejate seisukoht, mille kohaselt kostja I

vastuväide hagejate nõuetele on õiguslikult ära langenud, millest tulenevalt

tuleb hagejate nõuded kuni 31.01.2021 kehtinud PankrS § 103 lõige 8

redaktsiooni kohaselt lugeda tunnustatuks.

Hagejad paluvad lugeda Taali Grupp OÜ ja Polizia Investeeringud OÜ nõuded

tunnustatuks 12.02.2019 seisuga summades, nagu need esitati kaitsmisele.

Hagejate hinnangul oleks loovutamine omanud tähtsust siis, kui AS Saaremaa

Laevakompanii oleks jätkuvalt võlausaldaja, sellisel juhul pidanuks kohus

otsustama, kellel, kui suur nõue on otsuse tegemise ajal. Eelnevast järeldab

kohus, et hagejad soovivad vaid, et kohus konstateeriks, et Taali Grupp OÜ ja

Polizia Investeeringud OÜ nõuded on loetud 12.02.2019 seisuga tunnustatuks

summades, nagu need esitati kaitsmisele.

20. Kostja I hinnangul esineb alus hagi läbi vaatamata jätmiseks, kuna hagejate 23.05.2023 taotluses

viidatakse Cortina Financing OÜ suhtes 25.10.2019 tehtud kohtumäärusele, millega kohus jättis

nimetatud äriühingu vastu esitatud hagi läbi vaatamata tulenevalt asjaolust, et tema nõue oli ära

langenud ja ta ei olnud enam võlausaldajaks. Nimetatud määruses leidis kohus, et hagi tuleb jätta

TsMS § 423 lg 2 p 2 ja PankrS § 103 lg 8 alusel läbi vaatamata. Kostja I tugineb tsiviilasjale nr 2-19-

3808, kus kohus on asunud seisukohale, et AS Saaremaa Laevakompanii ole Paxtoni võlausaldaja,

mistõttu on tegemist olukorraga, kus tema vastuväidet hagejate nõuetele PankrS § 103 lg 8 kohaselt

ei arvestata ja nõue loetakse tunnustatuks. Seega tuleb kostja I vastu esitatud hagi läbi vaatamata

jätta.

21. Kohus leiab, et menetluse lõpetamisel tuleb tugineda kuni 31.01.2021 kehtinud PankrS § 103 lg

8 redaktsioonile järgmises sõnastuses: „Kui võlausaldaja nõue on jäänud tunnustamata ja ta ei

esitanud hagi nõude tunnustamiseks või kui kohus jättis tema hagi rahuldamata, siis selle

võlausaldaja vastuväidet teise võlausaldaja nõudele ei arvestata. Kui teise võlausaldaja nõudele ei ole

rohkem vastuväiteid esitatud, siis loetakse see nõue tunnustatuks.“

Tulenevalt asjaolust, et aktsiaselts Saaremaa Laevakompanii ei ole enam OÜ Paxton Assets

(pankrotis) pankrotimenetluses võlausaldajaks, ei tule aktsiaselts Saaremaa Laevakompanii poolt

esitatud vastuväidet enam arvestada ning kuna hagejad soovivad vaid nõuete tunnustamist nõuete

kaitsmise koosoleku kuupäeva 12.02.2019 seisuga, asub kohus seisukohale, et käesolev

hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Antud juhul ei ole kohtumenetluses võimalik hagiga taotletud

eesmärki saavutada vaid hagejad saavad seda teha OÜ Paxton Assets (pankrotis) pankrotimenetluses.

Kohus selgitab, et 31.01.2021 kehtinud PankrS § 103 p 8 kohaselt loetakse

vastuväidete puudumise tõttu tunnustatuks Taali Grupp OÜ nõue nõuete

kaitsmise koosoleku kuupäeva 12.02.2019 seisuga kaitsmisele esitatud summas

ehk kokku 1 748 376.40 eurot pankrotiseaduse § 153 lg 1 p 2 märgitud

rahuldamisjärgus ja Polizia Investeeringud OÜ nõue nõuete kaitsmise koosoleku

kuupäeva 12.02.2019 seisuga kaitsmisele esitatud summas ehk kokku 10 000

eurot pankrotiseaduse § 153 lg 1 p 2 märgitud rahuldamisjärgus.

Menetluskulude jaotus

22. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

TsMS § 173 lg 1 I lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses,

millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse

avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus

lõpetatakse.

TsMS § 168 lg 2 sätestab, et kui hagi jäetakse läbi vaatamata, siis kannab menetluskulud hageja.

TsMS § 162 lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui

vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt

ebaõiglane või ebamõistlik.

23. Hagejad on seisukohal, et pöördusid kostja I vastu oma õiguste kaitseks kohtusse põhjendatult.

Hagejad leiavad, et nad on oma eesmärgi kostja suhtes saavutanud. Tsiviilasjas nr 2-19-3808 on

jõustunud kohtulahendiga tuvastatud, et kostja ei ole Paxtoni võlausaldaja.

Hagejate hinnangul tuleb võrdsustada TsMS § 168 lõigetes 4 ja 5 reguleeritud haginõuete

rahuldamise olukorraga ning menetluskulud tuleks jätta kostja kanda. Seda seisukohta toetab ka

Riigikohtu lahend asjas nr 3-2-1-182-15 ning Riigikohtu lahend asjas nr 2-18-17703.

Hageja hinnangul tuleb menetluskulud jätta kostja I kanda või vähemalt poolte endi kanda. Hagejad

toovad välja, et nende seisukohta kinnitavad tsiviilasjades nr 2-18-8699 ja 2-18-8695 tehtud

jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu otsused. Tsiviilasjas nr 2-18-8699 jäeti menetluskulud hagi läbi

vaatamata jätmisel poolte endi kanda ja tsiviilasjas nr 2-18-8695 kostja kanda.

Kostja I leiab, et hagi läbi vaatamata jätmisel tuleks menetluskulud TsMS 168 lg 2 alusel jätta

hagejate kanda.

24. Hagejad on seisukohal, et pöördusid kostja I vastu oma õiguste kaitseks kohtusse põhjendatult.

Kohus nõustub hagejatega, et neil oli hagi esitamise ajal õiguskaitsevajadus, kuna nende nõudetele

oli esitatud vastuväited ja nõuete tunnustamiseks pidid hagejad pöörduma hagiga kohtusse. Hagi on

muutunud perspektiivituks menetluse ajal.

Kohus ei nõustu hagejatega, et menetluse lõpetamine tuleks võrdsustada TsMS § 168 lõigetes 4 ja 5

reguleeritud haginõuete rahuldamise olukorraga. Hagejate viidatud Riigikohtu lahendites oli vaidluse

all menetluskulude jaotus hagi tagasivõtmise ja loobumise tõttu, kus kostja ise rahuldas hageja

nõude. Käesolevalt ei ole kostja I rahuldanud hagejate nõudeid, vaid tema nõue jäeti kohtuotsusega

tunnustamata.

Kohus on seisukohal, et kuna hagejate õiguskaitsevajadus langes ära alles hagi menetlemisel ning

hagejad olid kostja I vastuväidete tõttu sunnitud pöörduma nõuete tunnustamiseks kohtu poole, oleks

ebaõiglane jätta menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel hagejate kanda. Arvestades üldist

kohtupraktikat olukorras, kus hagi jäetakse läbi vaatamata, kuna kostja ei ole pankrotimenetluses

enam võlausaldajaks, jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte enda kanda.

25. Hagiavalduse kohaselt ei omanud AS Saaremaa Laevakompanii vastuväide hageja I ja hageja II

nõudele õiguslikku tähendust, sest AS Saaremaa Laevakompanii ei ole nõudeavaldust võlgniku

pankrotimenetluses esitanud. Võlausaldajana pankrotimenetluses (selle formaalses tähenduses) saab

käsitleda isikut, kes on oma väidetavast nõudest võlgniku pankrotihaldurile nõuetekohaselt teada

andnud. AS Saaremaa Laevakompanii ei ole nõudeavaldust pankrotimenetluses esitanud ega nõude

tunnustamist võlgniku pankrotimenetluses taotlenud. Kohtuotsuses, millega jäeti kostja I nõue

tunnustamata, on märgitud, et kostja I on esitanud nõudeavalduse. Kohus ei ole nimetatud otsusega

seotud ning eeldab hagejate välja toodud asjaolude õigsust käesolevas tsiviilasjas.

Kohus selgitab, et pankrotihalduri ülesandeks on välja selgitada võlausaldajate nõuded. Hageja välja

toodust nähtub, et pankrotihaldur ei ole osaühingu Paxton Assets pankrotimenetluses oma kohustusi

nõuetekohase hoolsusega täitnud. Kohus nõustub hagejatega ja leiab, et pankrotihaldur oleks pidanud

juhtima kostja I tähelepanu asjaolule, et nõudeavaldust ei ole korrektselt esitatud. Nimetatu tegemata

jätmisega rikkus pankrotihaldur nii hagejate kui kostja I huve. Kui võlausaldajatele oleks olnud

selge, kelle nõue on loetud nõuetekohaselt esitatuks ja kellel mitte, oleks käesolev menetlus kõigi

eelduste kohaselt ära jäänud või omanud teistsugust käiku. Nimetatu võib omada tähendust

menetluskulude edaspidisel sissenõudmisel.

26. TsMS § 177 lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus

menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes

selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale

võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud

isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/

Merike Varusk

kohtunik