2-22-122604/26 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ahti Kuuseväli

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. märts 2024. a, Tallinna kohtumaja (Lubja tn 4,

Tallinn)

Tsiviilasja number

2-22-122604

Tsiviilasi

Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi Narusbek

Fotodisain OÜ vastu leppetrahvidest tuleneva

võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

80 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

Osaühing

EUROPARK

ESTONIA

(registrikood 10811490), lepinguline esindaja Elari

Arjakas

Kostja Narusbek Fotodisain OÜ

(registrikood

11035421), seaduslik esindaja A. N.

Asja läbivaatamise viis

Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja leppetrahvinõudest tulenev võlgnevus

summas 21,5 eurot.

3. Jätta menetluskulud 27% ulatuses kostja kanda ja 73% ulatuses hageja kanda.

4. Rahuldada hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks.

5. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitis summas 205,63 eurot.

6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK, ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD

1. Europark OÜ esitas hagi Narusberk Fotodisain OÜ vastu leppetrahvide kogusummas 40

eurot ja sissenõudekulude summas 40 eurot nõudes.

2. Hagiavalduse kohaselt on põhinõude aluseks 2 parkimislepingu rikkumine:

1) 27.12.2019, Maxima, Smuuli 9 (EP95, 1218), Tallinn, leppetrahvinumber 1482 7121 9165

3093, maksetähtaeg 10.01.2020, võlgnevuse summa 10 eurot.

2) 28.01.2022, Punane 50/52 , Tallinn, leppetrahvinumber 1412 8012 2150 5439,

maksetähtaeg 11.02.2022, võlgnevuse summa 30 eurot.

Hageja on esitanud kostja vastu hagi leppetrahvidest tuleneva võlgnevuse sissenõudmiseks,

kuivõrd kostja oli sõiduki numbrimärgiga XXX omanik või vastutav kasutaja

leppetrahvinõuete esitamise ajal. Hagiavalduse kohaselt kostjale kuuluvat sõidukit

pargiti hageja hallatavatesse parklatesse parkimistingimusi rikkudes, kuivõrd parkimine

parkimisaladel EP 95 ja Punane 50/52 territooriumil on tasuline, kontrollides ei tuvastanud

parkimiskorraldaja sõiduki parkimisõigust, sest parkimise algusaeg oli fikseerimata.

Kostjat teavitati leppetrahvinõude esitamisest leppetrahvi kviitungi asetamisega sõiduki XXX

kojamehe vahele. Iga leppetrahvi maksetähtaeg oli 14 päeva. Leppetrahvid summas 40,00

eurot on kostja poolt jäetud tasumata.

Lisaks leppetrahvidele nõuab hageja kostjalt sissenõudekulude summas 40 eurot hüvitamist,

kuivõrd hageja on saatnud kostjale korduvaid meeldetuletuskirju ning teinud päringu sõiduki

omaniku väljaselgitamiseks.

2. Kostja vaidleb hagile vastu.

Kostja põhilised vastuväited mõlemale leppetrahvile:

-

Kostja ei olnud teadlik, et tegemist on parklaga, kuivõrd tema ei näinud

parkimistingimusi kajastavat infotahvlit.

-

Hageja ei ole tõendanud, et hagiavaldusele lisatud fotod on tehtud leppetrahvide

väljastamise ajal ja kohas, kuivõrd piltidel puuduvad GPS koordinaadid. Fotodelt ei

ole selgelt tuvastatav kostja sõiduk ning selle paiknemine väidetavatel parkimisaladel.

3. Kohus täitis 04.03.2024 kohtumäärusega selgituskohustust ja teavitas kohtuotsuse

avalikustamise aja.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus rahuldab hagi osaliselt.

5. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava

osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS

§ 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku

põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et

TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise

ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses

sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande

all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu

poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta

(Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas

asjas luba otsuse edasikaebamiseks.

5. Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse

võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui

tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna

põhinõudelt vastab 3 500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7 000 eurole. Menetlusosalised

ärakuulamist ei taotlenud.

6. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma

nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab

ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte

faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning

lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud

väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

7. Riigikohus on 26.01.2017 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16 punktis 22 leidnud, et

parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele

võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja

(üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala.

8. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2

järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Õiguskaitsevahendid kohustuse

rikkumise korral sätestab VÕS § 101, mille lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal muu hulgas õigus

nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude eeldusi täpsustab VÕS § 108.

VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole

kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma ja lg 2 kohaselt

kohaldatakse leppetrahvi kohta sätestatut ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab

kahjustatud lepingupoole huvides tegema.

9. Kohus selgitab, et leppetrahvinõude edukaks esitamiseks peavad olema täidetud järgmised

üldised eeldused:

a) poolte vahel on kehtiv leping, sh peab olema poolte vahel sõlmitud kehtiv

leppetrahvikokkulepe (VÕS §-d 9, 16 ja 20);

b) võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 100);

c) võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku

teistsugune vastutusstandard (VÕS §-d 103 ja 160);

d) võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast

rikkumise avastamist teatanud (VÕS § 159 lg 2);

Kõigi nende asjaolude tõendamise koormis on TsMS § 230 lg 1 esimese lause alusel hagejal.

10. Kohtul tuleb seega analüüsida järgmist: (I) kas kostja on sõlminud hageja poolt näidatud

kuupäevadel parkimislepingud (sh kas kostja parkis hageja opereeritaval parkimisalal ning

kas ja/või millised parkimistingimused kehtisid nimetatud kuupäevadel vaidlusalustel

parkimisaladel) (II); kas kostja on parkimislepingut rikkunud (III); kas hageja on esitanud

kostjale leppetrahvinõude ja kas nõue on esitatud mõistliku aja jooksul pärast rikkumise

tuvastamist (IV); samuti, kas on alust leppetrahvi vähendamiseks (V).

11. Hagiavalduse kohaselt oli kostja sõiduki numbrimärgiga XXX omanik/vastutav kasutaja

leppetrahvide väljastamise ajal (Transpordiameti väljavõte, dtl 215). Riigikohus on lahendi nr

3-2-1-3-16 p-s 11 märkinud, et parkimise korraldajal on õigus eeldada, et sõiduki juhiks ja

seega ka parkimislepingu pooleks on sõiduki omanik või vastutav kasutaja. Selle eelduse saab

sõiduki omanik või vastutav kasutaja ümber lükata. Kostja ei ole nimetatud asjaolu

vaidlustanud. TsMS § 231 lg 4 kohaselt omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta

faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole

muudest avaldustest. Seega loeb kohus menetlusse esitatud tõenditega tuvastatuks, et kostja

oli sõiduki numbrimärgiga XXX omanik või vastutav kasutaja vähemalt alates 27.12.2019,

s.o leppetrahvide väljastamise ajal.

12. Kohus analüüsib järgnevalt mõlemat leppetrahvi eraldi.

1) 27.12.2019, Maxima, Smuuli 9 (EP95, 1218), Tallinn, leppetrahvinumber 1482 7121

9165 3093, maksetähtaeg 10.01.2020, võlgnevuse summa 10 eurot.

Kohus loeb tõendatuks, et aadressil Maxima, Smuuli 9, Tallinn asub hageja opereeritav

parkimisala (EP95, 1218). Hageja on selle tõendamiseks esitanud fotod (dtl 197-206 ja dtl

369-383), mille kohaselt asuvad Maxima poe ees, parklas ning parkimisalale sissesõiduteel

infotahvlid parkimistingimustega.

Eeltoodu alusel tekib parkimisalale sõitjal kohustus VÕS § 8 lg 1, 2, § 76 lg 1, 2, § 271 järgi

maksta hagejale tasu tsoonis EP95 parkimise eest. Sõiduki parkimisega sõlmiti poolte vahel

parkimisleping, millel on VÕS § 271 tunnused (Riigikohtu 26. jaanuari 2017. a otsus

tsiviilasjas 3-2-1-82-16, p 22). VÕS § 8 lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik. VÕS §

158 järgi võib lepingut rikkunud poolelt nõuda kokkulepitud leppetrahvi tasumist. Eeltoodust

tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et hagejal on enda opereeritavas parklas asukohaga Smuuli

9, EP95 õigus nõuda leppetrahvi parkimistingimuste rikkumise korral.

Parkimistingimused alal EP 95 on esitatud tõendi kohaselt loetavad ning seostatavad

parkimisala asukohaga (fotodelt nähtub äratuntavalt Maxima kauplus, parkimist korraldavatel

märkidel on näidatud ära ala EP95 ja parkimistingimused on parkimisalal nähtavad mitmes

kohas). Parklasse siseneval sõidukijuhil on võimalik parkimistingimustega tutvuda. Hageja

parkimistingimuste (dtl 372 ja 376) p 1 kohaselt sõlmitakse sõiduki sisenemisel parklasse

sõidukijuhi ja parklakorraldaja vahel leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama

parklat parkimistingimustele vastavalt. Tingimuste p 4 kohaselt peab olema parkimist lubav

dokument nähtaval kohal (v.a kui parkimise eest on tasutud mobiilselt) ning p 8 kohaselt on

parklakorraldajal õigus nõuda parkimislepingu rikkumise korral leppetrahvi kuni 60 eurot.

Kostja pole vaidlustanud, et parkimistasu oli maksmata ning et ta oli 27.12.2019 sõiduki XXX

vastutav kasutaja. Ka pole kostja väitnud ega tõendanud, et sõidukit parkis keegi teine.

Fotodelt on näha, et trahvinõue on paigutatud sõiduki esiklaasile (dtl 175 jj), mis on

tavapärane ja kohtupraktikas toetatud leppetrahvinõude esitamise viis TsÜS § 70 mõttes.

Sõidukist tehtud fotode võrdluse põhjal pole põhjust kahelda, et kõnealune foto on tehtud

sõidukist XXX leppetrahvi väljastamise ajal (piltidel on nähtav nende tegemise kellaaeg ja

kuupäev, dtl 175-184). Lisaks on hageja esitanud tõendina fotode algandmed, sh GPS-andmed

(dtl 325), mis kinnitavad hageja väiteid sõiduki asukoha ja piltide tegemise aja osas. Kohus

loeb seega tõendatuks, et hageja nõudis leppetrahvi tasumist lepingu rikkumise päeval ega ole

sellega viivitanud. Sõiduki paiknemine, värvus, kerekuju ja puhtusaste on sama kõigil fotodel.

Samuti nähtub hageja poolt esitatud fotodelt (nt dtl 175 ja 177), et fotode taust on samane

fotodega, mis on tehtud parkimisalast suures plaanis (fotode taustal paistab liiklusmärk ja

sõidutee kurv, madal hele tehnohoone ning metallist trepikäsipuu pruuni hoone ees). Seega

loeb kohus tõenditega tuvastatuks, et kostja sõiduk parkis leppetrahvi väljastamise ajal Smuuli

9 parklas.

Eelnevast tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud kehtiv

parkimisleping. Kostja ei ole vaidlustanud parkimislepingute tingimusi. Vaidlusaluse

parkimislepingu kohaselt oli hagejal õigus parkimistingimuste rikkumise korral nõuda

leppetrahvi 60 eurot. Hageja on parkimislepingu rikkumise eest (parkimistasu maksmata

jätmise eest) nõudnud leppetrahvi 10 eurot. Käesolevas asjas ei ole kostja tõendanud, et

leppetrahvide määramine oli alusetu (nt seetõttu, et kostja ei rikkunud parkimisel

kokkulepitud parkimistingimusi, st parkimise eest oli tasutud). Kostja ei ole tõendanud, et

esile toodud parkimisaladel on teistsugused parkimistingimused või, et parkimisalale pääseb

ja seal on võimalik parkida ka parkimistingimustest teada saamata.

Kuivõrd kostja parkis hageja poolt opereeritavale parkimisalale parkimistingimusi rikkudes

on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist ja leppetrahvi tasumist VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja parkimislepingu rikkumise eest ettenähtud

leppetrahvi kogusummas 10 eurot.

12. 2) 28.01.2022, Punane 50/52 (1455), Tallinn, leppetrahvinumber 1412 8012 2150 5439,

maksetähtaeg 11.02.2022, võlgnevuse summa 30 eurot.

Kohus loeb tõendatuks, et aadressil Punane 50/52 asub hageja opereeritav parkimisala. Hageja

on selle tõendamiseks esitanud foto (dtl 210) mille kohaselt asub kauplusehoone parkimisala

sissesõidu ees infotahvel parkimistingimustega.

Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, millised parkimistingimused kehtivad Punane

50/52 parkimisalal ja millised olid need leppetrahvi väljastamise ajal 28.01.2022. Hageja on

kohtule esitanud mitmeid tõendeid (fotod dtl 207-214 ja dtl 384-396) Punane 50/52

parkimisala kohta. Üheltki fotolt ei nähtu loetavalt parkimistingimusi, mis kehtisid

parkimisalal. Ainsat tõendit (foto), mis kajastab väidetavaid parkimistingimusi 28.01.2022

Punane 50/52 parkimisalal (dtl 386) ei ole võimalik ruumiliselt paigutada Punane 50/52 alale.

Fotolt nähtuvad parkimistingimused, mis on pildistatud lähedalt, foto paremalt äärelt nähtub

madal maja, prügikonteinerid ning maja külge kinnitatud tähed TST. Võrreldes nimetatud

fotot teiste hageja poolt esitatud tõenditega Punane 50/52 parkimisalast, ei ole kohtu

hinnangul seostatav, et viidatud foto parkimistingimustest on tehtud Punane 50/52

parkimisalal. Sellest johtuvalt, ei ole hageja tõendanud, millised parkimistingimused viidatud

parkimisalal kehtivad.

Kohus märgib samuti, et isegi kui dtl 386 nähtavad parkimistingimused oleks ruumiliselt

seostatavad Punane 50/52 parkimisalaga, ei teki kohtul veendumust, et nimetatud tingimused

kehtisid ka leppetrahvi väljastamise ajal. Nimelt on parkimistingimuste kohaselt

parkimistingimuste rikkuja kohustatud parkimiskorraldajale tasuma leppetrahvi summas 35

eurot. Kostjale 28.01.2022 väljastatud leppetrahvil (dtl 185) on märgitud, et

parkimistingimuste rikkuja kohustatud parkimiskorraldajale tasuma leppetrahvi summas 30

eurot. Seega on hageja esitatud tõendid vastuolulised. Kohtu hinnangul tuli hagejal tõendada,

millised lepingutingimused kehtisid 28.01.2022, eelkõige esitada loetavad fotod

parkimislepingu tingimustest parkimisalal Punane 50/52, kuid ühestki hageja esitatud tõendist

ei nähtu, millised parkimistingimused kehtisid leppetrahvi nr 1412 8012 2150 5439

väljastamise ajal.

Kuivõrd kohus on eelpool tuvastanud, et hageja ei ole tõendanud, millised

parkimistingimused kehtisid leppetrahvi 1412 8012 2150 5439 väljastamise ajal, ei saa hageja

nõuda nende rikkumise eest VÕS § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 158 lg 1 järgi

kostjalt leppetrahvi maksmist, kuna see tingimus pole lepingu tingimus (ei saanud lepingu

osaks). Eeltoodu tõttu jääb hageja nõude leppetrahvi 1412 8012 2150 5439 välja mõistmiseks

rahuldamata.

13. Sissenõudekulude nõue. Hageja nõuab sissenõudekulude hüvitamist 40 euro ulatuses.

Sissenõudekulu osas ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Kohtueelselt saatis EP 14.04.2021 ja

12.04.2022 e-kirja teel meeldetuletuskirjad (dtl 216-219) kostja aadressile XXX ning

01.06.2022 aadressile XXX. Kostja nõudekirjadele ei vastanud ega asunud ka kohustust

täitma. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 p 1 järgi võib võlausaldaja olukorras, kus tal on

õigus nõuda viivist, nõuda võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja

soovib kostjalt välja mõista sissenõudekulud kokku summas 40 eurot kahe leppetrahvi

väljastamise eest. Hageja on märkinud, et sissenõudekulude summa koosneb

Transpordiametile tehtud päringutest ning meeldetuletuskirjade saatmisest.

Kohus on seisukohal, et hageja ei saa nõuda leppetrahvi nr 1412801221505439 (28.01.2022,

Punane 50/52) nõudmise eest VÕS § 113.2 lg 2 p 1 järgi sissenõudmiskulusid, sest viimane

eeldaks, et hagejal oleks õigus nõuda leppetrahvi. Eelnevast tulenevalt analüüsib kohus

sissenõudekulude nõuet ja selle suurust vaid leppetrahvi nr 1482 7121 9165 3093 väljastamise

osas. Hageja on kohtule esitanud kaks meeldetuletuskirja, mille on saatnud leppetrahvi nr

1482 7121 9165 3093 osas kostjale e-posti aadressidele XXX 14.04.2021 (dtl 216) ja XXX

01.06.2022 (dtl 219). Nimetatud meeldetuletuskirjades on hageja avaldanud ka sõiduki

omaniku/vastutava kasutaja selgitamisega seonduvad kulud, mis 14.04.2021 saadetud kirja

puhul oli 1,5 eurot ning 01.06.2022 saadetud kirja puhul 10 eurot. Eeltoodust tulenevalt loeb

kohus leppetrahvi nr 1412801221505439 (28.01.2022, Punane 50/52) nõudmisega

seonduvateks sissenõudekuludeks 11,5 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

MENETLUSKULUDE KINDLAKSMÄÄRAMINE

14. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd hagiavaldusega

rahuldati 27% hageja nõudest, tuleb 27% menetluses kantud põhjendatud menetluskuludest

jätta kostja kanda ning 73% hageja kanda.

15. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise

kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva

seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

16. Kohus andis pooltele 04.03.2024 kohtumäärusega tähtaja menetluskulude nimekirja

esitamiseks. Kostja on märkinud, et tema menetluskulud on kokku summas 80 eurot (dtl 405).

Kostja on märkinud õigusabi kestuseks 4 tundi, 20€/tund, õigusabi sisu: fotode tegemine,

dokumentide koostamine Narusbek Fotodisain OÜ kulul).

17. Kohus jätab kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata, kuivõrd

kohtu hinnangul kostjal puuduvad TsMS § 144 märgitud kulud. Kohus märgib, et

menetlusosaliste esindajate kuluks saab olla teise isiku esindamise eest menetluses kantud

kulu. Kui menetlusosaline on menetluses enda seisukohti ise avaldanud, ei ole tegemist

esindamisega ning seetõttu ei ole tegemist ka TsMS § 144 punktis 1 märgitud

menetluskuluga. Nimetatud seisukohta toetab ka kohtupraktika (Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi

13.12.2017 otsus tsiviilasjas 2-15-19042, p. 13.2), mille kohaselt lepinguline esindaja on

TsMS § 175 lg 1 teise lause järgi menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu

esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Praeguses asjas on kostja osalenud TsMS § 218 lg

4 esimese lause mõttes isiklikult oma seaduslikuks esindajaks oleva juhatuse liikme kaudu

(tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 34 lg 1; Riigikohtu 18. juuni 2014. a määrus tsiviilasjas nr

3-2-1-62-14, p 13). Kostja seadusliku esindaja kulusid ei saa hagejalt välja mõista.

20. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt tema

menetluskuludeks on riigilõiv summas 100 eurot, menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses

summas 20 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulud 5h 50 min eest summas 641,6 eurot.

TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja

menetluskuluna tasutud riigilõiv 100 eurot.

Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht vastavad 5,5

tunnile õigusabi osutamisele ning leiab, et menetluskulude nimekirjas märgitud kulud on

põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. Hageja lepingulise esindaja töötunni hind on 110

eurot tunnis. Hageja palub välja mõista õigusabikuludena 641,6 eurot hagimenetluses ja 20

eurot maksekäsu kiirmenetluse eest. Käesoleva tsiviilasja puhul on tegemist leppetrahvist

tuleneva võla nõude vaidlusega. Tegemist on keskmiselt keeruka asjaga, keskmiselt

mahukama asjaga, kui tavapäraselt lihtmenetluses arutatavad samasisulised asjad. Hageja on

esitanud kohtule keskmise mahukusega hagiavalduse koos lisade ja tõenditega. Kohtu

hinnangul on põhjendatud ajakulu hageja õigusliku positsiooni kujundamisel, hagiavalduse

koostamisel, kohtunõuetele vastamisel, kostja vastuväidetele vastamisel ning tõendite

kogumisel ja esitamisel 5,5 tundi. Hageja lepinguline esindaja vastab tsiviilkohtumenetluse

seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (TsMS § 218 lg 1 p 1 sätestatud

nõuetele). Eeltoodust tulenevalt loeb kohus hageja põhjendatud menetluskuludeks 761,6

eurot, millest kostja kanda jääb 27%, s.o 205,63 eurot. Kohus mõistab välja hageja kasuks

menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest

alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

21. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Ahti Kuuseväli