3-24-822/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Määruse tegemise aeg ja koht

28. märts 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-822

Haldusasi

C.L kaebus Tallinna Vanglalt kahju hüvitise summas 50

000 eurot väljamõistmiseks

Menetlusosalised

Kaebaja C.L

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine, esialgse õiguskaitse, menetlusabi

taotluse ja liitmise taotluste lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada C.L kaebus läbivaatamatult.

2. Vabastada C.L esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumisest summas 20 eurot.

3. Muus osas jätta C.L menetlusabi taotlus rahuldamata.

4. Jätta C.L esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

5. Jätta C.L taotlus kaebuste liitmiseks rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Määruse resolutsiooni punktide 1, 3 ja 4 peale saab esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 252 lg 7, § 204 lg 1).

Muus osas määrus edasikaevatav ei ole.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. C.L esitas 18.03.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla tekitatud kahju

hüvitamiseks summas 50 000 eurot. Kaebuse kohaselt on 3,5 aasta jooksul isolatsioonis

hoidmise, keha- ja psüühiliste vigastuste tekitamise ning vanglareeglistiku ja Piinamise ja

Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee (CPT)

standardite rikkumistega tekitatud kaebajale kahju. Samuti heidab kaebaja ette tema hea nime

teotamist. Koos kaebusega esitas C.L esialgse õiguskaitse taotluse. Kaebaja soovib muu

hulgas, et talle tagataks korralik kamber, isiklikud asjad, võimalus sisseoste teha ning

sagedamini helistada.

2. Tallinna Halduskohus palus 19.03.2024 kohtunõudega Tallinna Vanglal selgitada, kas

C.L on esitanud kaebuses toodud teemadel vanglale taotlusi, kas vangla on nendele vastanud

ning kaebajal kohtueelne menetlus läbitud.

3-24-822

3. Tallinna Vangla edastas 27.03.2024 kohtule ülevaate kaebaja pöördumistest vanglale

perioodil 2020-2023. Samuti selgitas Tallinna Vangla, et taotlused, milles C.L viitab 225

päeval lukustatud kambris kinni hoidmisele, tervise rikkumisele ja meditsiinilise abita

jätmisele on käesoleval ajal Tallinna Vanglas menetluses. Vangla tõi välja, et C.L on

samasisulisi kahjunõudeid kohtule esitanud ka varem.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. HKMS § 47 lg 1 järgi võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku

vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Vangistusseaduse (VangS) § 11

lg 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul

õigus pöörduda halduskohtusse tingimusel, et isik on eelnevalt esitanud riigivastutuse

seaduses (RVastS) sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on

taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.

5. Tallinna Vangla tõi 27.03.2024 vastuses kohtunõudele välja, et C.L taotlused, mis

puudutavad lukustatud kambris hoidmist, meditsiinilise abita jätmist ning tema tervise

rikkumist on antud hetkel Tallinna Vangla menetluses. Samuti selgitati, et vangla on andnud

29.02.2024 ning 08.03.2024 kirjadega kaebajale tähtaja kahjunõudes esinevate puuduste

kõrvaldamiseks, mida kaebaja kõrvaldanud ei ole. Vastuses on toodud, et kaebaja taotluste

lahendamise tähtajaks on määratud 11.04.2024. Eeltoodust nähtub, et vangla ei ole veel

kaebaja pöördumiste osas otsust teinud ja võimalike kahjunõuete esitamisest ei ole veel

möödunud RVastS § 18 lg-s 1 sätestatud kahekuuline tähtaeg, mis tähendab, et kaebaja on

hüvitamisnõudega kohtusse pöördunud ennatlikult. Ka kaebuses on kaebaja viidanud Tallinna

Vangla 08.03.2024 kirjale nr 5-37/24/7-8 „Tähtaja andmine kahjunõudes“. Asjaolu, et kaebaja

hinnangul on ta puudused kahjuhüvitamise taotluses kõrvaldanud, ei tähenda, et kohtueelne

menetlus on läbitud. Kohtueelne menetlus lõppeb kas taotluse tagastamisega, rahuldamata või

tähtaegselt läbi vaatamata jätmisega (VangS § 11 lg 8). Selliseid otsuseid kaebaja kahju

hüvitamise taotluse osas vangla veel teinud ei ole. Seetõttu on kaebajal läbimata nõutav

kohustuslik kohtueelne menetluskord. Järelikult tuleb kaebus kahju hüvitamise nõude osas

HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada. Kaebajal on võimalik kohtusse pöörduda pärast seda,

kui vangla on kahjunõude lahendanud või selle tähtaegselt lahendamata jätnud.

6. Kaebaja palub üldsõnaliselt end menetlusabi korras vabastada kaebuse esitamisel riigilõivu

tasumise kohustusest, kuivõrd kaebaja on tunnistatud maksejõuetuks. Samuti märgib kaebaja,

et sama kehtib ka õiguste kaitseks taotletavale riigi õigusabi korras advokaadi tasude

maksmise kohta. Eeltoodust lähtuvalt järeldab kohus, et kaebaja taotleb nii kaebuselt

riigilõivu tasumisest vabastamist kui ka riigi õigusabi korras advokaadi määramist isiku

esindamiseks halduskohtumenetluses.

7. Riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg 2 kohaselt halduskohtule kahju hüvitamiseks või alusetu

rikkumise teel saadu tagastamiseks kaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 3 protsenti

summast, mille väljamõistmist taotletakse, või vara väärtusest, mille tagastamiseks

kohustamist taotletakse, kuid mitte alla 20 euro ja mitte üle 1050 euro. RLS § 60 lg 6 kohaselt

tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 20 eurot. Kaebaja

kahju hüvitamise nõudelt ega esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasunud ei ole.

8. Menetlusabi on riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus

isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu või

kautsjoni tasumisest või muude kohtukulude või menetlusdokumentide tõlke kulude

kandmisest (HKMS § 110 lg 1 p 1). Menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui

menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui

2(3)

3-24-822

ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et

kavandatav menetluses osalemine on edukas (HKMS § 111 lg 1). Kaebuses toodud andmete

õigsust eeldades ei suuda menetlusabi taotleja oma majandusliku seisundi tõttu esialgse

õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasuda. Arvestades, et esialgse õiguskaitse taotluse

lahendamine on kiireloomuline peab kohus põhjendatuks rahuldada menetlusabi taotlus ning

vabastada kinnipeetav esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu summas 20 euro tasumisest.

Muus osas jätab kohus menetlusabi taotluse rahuldamata, kuivõrd kaebus kuulub selle

esitajale tagastamisele (HKMS § 111 lg 3; riigi õigusabi seadus § 7 lg 1 p 5).

9. Kaebaja on kaebuses üldsõnaliselt esialgset õiguskaitset taotlenud. Seejuures ei ole kaebaja

taotlust sisuliselt põhjendanud ega õiguskaitsevajaduse esinemist kirjeldanud. Kohus ei pea

vajalikuks taotlust käiguta jätta, kuna kaebaja esitas hüvitamisnõude, mille puhul ei saa

kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks, kui

esialgset õiguskaitset ei kohaldata (HKMS § 249 lg 1). Kaebajal puudub kohtu hinnangul

õiguskaitsevajadus. Seega jääb kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

10. Kaebaja on taotlenud 21.03.2024 avalduses käesoleva haldusasja liitmist haldusasjaga nr

3-23-3031, kuivõrd käesolevas haldusasjas on sama asi, kui haldusasjas nr 3-23-3031.

Arvestades, et kaebus kuulub tagastamisele, siis liitmise taotlus tuleb jätta rahuldamata

(HKMS § 48 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)