2-20-2864/75 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.03.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-2864

Kohtuasi

ENveron OÜ hagi Paternoster OÜ (pankrotis) vastu

nõude

tunnustamiseks

täitemenetluses

ning

70 661 euro, intressi ja viivise saamiseks

ENveron OÜ hagi kohtutäitur Katrin Velleti vastu

69 800 euro ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 11.01.2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

ENveron OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

69 800 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant) ENveron OÜ (registrikood 11340727),

seaduslik esindaja EN

Kostja (vastustaja) kohtutäitur Katrin Vellet (registrikood

12624119), lepinguline esindaja vandeadvokaat Anne

Värvimann

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada ENveron OÜ apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Harju Maakohtu 11.01.2022 otsus osas, millega maakohus jättis ENveron

OÜ hagi kohtutäitur Katrin Velleti vastu rahuldamata ja otsuse täitmise korra

kindlaks määramise taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 5-6) ning selle hagiga

seotud menetluskulud ENveron OÜ kanda (resolutsiooni p 8). Teha tühistatud osas

uus otsus, millega rahuldada hagi ja otsuse täitmise korra taotlus ning jätta selle

hagiga seotud menetluskulud, sh apellatsioonimenetluse kulud kohtutäitur Katrin

Velleti kanda.

3. Sõnastada kohtuotsuse resolutsioon tervikuna järgmiselt:

3.1. Rahuldada ENveron OÜ hagi Paternoster OÜ (pankrotis) vastu.

2-20-2864

3.2. Tunnustada ENveron OÜ 96 240,28 euro suurust nõuet Paternoster OÜ

(pankrotis) vastu, sh põhinõue 70 661 eurot, intress 4239,66 eurot ning

20.02.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 21 339,62 eurot.

3.3. Mõista Paternoster OÜ-lt (pankrotis) ENveron OÜ kasuks välja:

3.3.1. 96 240,28 eurot, sh põhinõue 70 661 eurot, intress 4239,66 eurot ning

20.02.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 21 339,62 eurot;

3.3.2. alates 21.02.2020 kuni põhinõude (70 661 eurot) täieliku täitmiseni sellelt

viivis 0,1% päevas.

3.4. Rahuldada ENveron OÜ hagi kohtutäitur Katrin Velleti vastu.

3.5. Mõista kohtutäitur Katrin Velletilt ENveron OÜ kasuks välja:

3.5.1. kahjuhüvitis 69 800 eurot;

3.5.2. alates 21.02.2020 kuni kahjuhüvitise (69 800 eurot) tasumiseni

võlaõigusseaduse § 113 lg I II lauses sätestatud määras viivis.

3.6. Rahuldada ENveron OÜ taotlus määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord ja

määrata, et kohtuotsus tuleb täita esmalt Paternoster OÜ (pankrotis) kohta

tehtud osas (resolutsiooni p 3.3) ning osas, milles kohtuotsust ei õnnestu täita

Paternoster OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses, tuleb otsust täita kohtutäitur

Katrin Velleti kohta tehtud osas (resolutsiooni p 3.5), kuid mitte enam kui

69 800 euro ulatuses.

3.7. Jätta Paternoster OÜ vastu esitatud hagiga seotud menetluskulud Paternoster

OÜ kanda.

3.8. Jätta kohtutäitur Katrin Velleti vastu esitatud hagiga seotud menetluskulud,

sh apellatsioonimenetluse kulud kohtutäitur Katrin Velleti kanda.

3.9. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtuotsuse

jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. ENveron OÜ (hageja, võlausaldaja I, endise nimega Osaühing Home-ID) esitas

20. veebruaril 2020 Harju Maakohtule Paternoster OÜ (pankrotis) (kostja I, võlgnik) ja Tallinna

kohtutäitur Katrin Velleti (kostja II, kohtutäitur) vastu ühise hagi, milles palus tunnustada oma

96 240 euro 28 sendi suurust nõuet kostja I vastu, mõista kostjalt I hageja kasuks välja

96 240 eurot 28 senti ja alates 21. veebruarist 2020 kuni põhivõla 70 661 euro tasumiseni sellelt

2-20-2864

viivise 0,1% päevas. Lisaks palus hageja mõista kostjalt II hageja kasuks välja kahjuhüvitise

69 800 eurot ja alates 21. veebruarist 2020 kuni kahjuhüvitise tasumiseni sellelt seadusjärgses

määras viivise ning määrata kohtuotsuse täitmise kord, mille järgi tuleb kohtuotsus täita esmalt

kostjat I puudutavas osas ning osas, milles kohtuotsust ei õnnestu täita kostja I osas, tuleb täita

otsust kostjat II puudutavas osas.

1.1. Hagiavalduse kohaselt alustas kohtutäitur 09.07.2019 võlgniku vastu SCANDB OÜ

(võlausaldaja II, sissenõudja) täitmisavalduse alusel täitemenetlust.

Täitemenetluse algatamise aluseks oli võlgniku ja sissenõudja vahel 22.05.2019 sõlmitud

kohesele sundtäitmisele allumise kokkuleppega võlatunnistus, mille sõlmis nii võlgniku kui ka

sissenõudja juhatuse liikmena PV. Sissenõudja oli võlatunnistuse aluseks oleva nõude

omandanud 18.03.2019 nõude loovutamise lepingu alusel 525 euro eest AAkinnisvaralaen OÜ-

lt, samuti oli ta 02.04.2019 hüpoteegi loovutamise lepingu alusel omandanud AAkinnisvaralaen

OÜ-lt tasuta nõuet tagava hüpoteegi (hüpoteegisumma 52 200 eurot), mis oli seatud võlgnikule

kuuluvale Saare maakonnas Muhu vallas Võikülas asuvale Majaka kinnisasjale (kinnisasi)

esimesele järjekohale. Kinnistusraamatu kande kohaselt oli kinnisasi lisaks koormatud teise

järjekoha hüpoteegiga Eesti Vabariigi kasuks ning kolmanda järjekoha hüpoteegiga hageja

kasuks (hüpoteegisumma 90 000 eurot).

Kohtutäitur edastas 02.01.2020 täitemenetluse osalejatele, sh hagejale teate kinnisasja

enampakkumise kohta ning müüs 04.02.2020 enampakkumise akti kohaselt kinnisasja

122 000 euro eest sissenõudjale. Kuna kinnisasi müüdi täitemenetluses esimesel järjekohal

oleva hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks, nägi seadus ette, et sellest tagapool olevad,

sh hagejale kuuluv kolmanda järjekoha hüpoteek kustutatakse.

Kohtutäitur teatas 04.02.2020 hagejale, et enampakkumise ostuhind on tasutud ja tulem

makstakse välja 11.02.2020, kui teise ja kolmanda järjekoha hüpoteegipidajad ei esita hüvitise

avaldust ja õigust tõendavaid dokumente. Hageja esitas 11.02.2020 kohtutäiturile tulemist oma

nõude eelisjärjekorras rahuldamise taotluse ja nõuet tõendavad dokumendid (18.12.2008

laenuleping, 18.12.2013 laenulepingu lisa 1, 31.08.2015 nõude loovutamise leping ja

23.04.2018 notariaalne leping (võlatunnistus)). Hageja selgitas, et tal on võlgniku vastu

04.02.2020 seisuga 95 109,71 euro suurune nõue, sh põhinõue 70 661 eurot, intressinõue

4239,66 eurot ja viivisenõue 20 209,05 eurot. Arvestades hüpoteegisummat, palus hageja

rahuldada tulemi arvel oma nõude kuni 90 000 euro ulatuses.

Võlgnik esitas hageja nõudele vastuväite ning kohtutäitur edastas selle 12.02.2020 hagejale.

Kohtutäitur selgitas, et võlgniku vastuväite tõttu ei ole kohtutäituril võimalik hageja nõuet

arvestada ja seda tulemi arvel rahuldada, kuid hagejal on õigus esitada kohtule hagi nõude

tunnustamiseks. Ühtlasi märkis kohtutäitur, et kuna ostuhind tasaarvestati sissenõudja nõude ja

täitekuludega ning muid sissenõudeid ei olnud täitmisel, tagastati tulemist üle jääv osa

(69 800 eurot) 12.02.2020 võlgnikule ja lõpetati täitemenetlus.

1.2. Hageja nõuab täitemenetluse seadustiku (TMS) § 108 lg 7 järgi võlgniku vastu nõude

tunnustamist ja võlgnikult võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 alusel rahalise kohustuse

täitmist.

1.3. Juhul, kui võlgnikult raha väljanõudmine on võimatu, tuleb kohtutäiturilt riigivastutuse

seaduse (RVastS) § 7 lg 1 alusel koosmõjus kohtutäituri seaduse (KTS) § 9 lg-ga 1 välja mõista

ametikohustuste süülise rikkumisega hagejale tekitatud varaline kahju 69 800 eurot.

2-20-2864

Kohtutäitur jättis TMS § 106 lg-t 1 rikkudes jaotuskava koostamata. Kui hüpoteegipidaja esitab

TMS § 108 lg 1 alusel avalduse oma nõude eelisjärjekorras rahuldamiseks, peab kohtutäitur

sellega tulemi jagamisel arvestama, sh koostama jaotuskava, sest TMS § 174 järgi jaotatakse

tulem sissenõudjate ja muude tulemi jaotamises osalema õigustatud isikute vahel.

Kohtutäitur tagastas vastuolus TMS § 105 lg-ga 2 ja § 109 lg-ga 3 tulemist üle jäänud summa

võlgnikule samal päeval, kui teavitas hagejat sellest, et tema nõuet ei arvestata. Kuna

hüpoteegipidajal on tema nõude arvestamata jätmise korral TMS § 108 lg 7 järgi õigus esitada

kohtule hagi nõude tunnustamiseks, tuleneb sellest sättest kohtutäiturile otsene keeld tagastada

tulemi ülejääk võlgnikule enne 15-päevase hagi esitamise tähtaja möödumist. Makstes tulemi

ülejäägi võlgnikule välja enne seda, kui möödus hageja kohtu poole pöördumise tähtaeg, rikkus

kohtutäitur süüliselt oma kohustust ega andnud hagejale võimalust kaitsta oma õigusi hagi

tagamise korras.

Kostjate vastuväited

2. Kostja I vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja I vastuväidete kohaselt on nõude aluseks olev laenuleping kostja I nimel lepingu

allkirjastanud isiku esindusõiguse puudumise tõttu tühine.

3. Kostja II vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi kostja II vastu läbi vaatamata või rahuldamata

ning jätta menetluskulud hageja kanda. Juhul, kui kohus peab põhjendatuks menetluskulude

jätmist kostjate kanda, palus kostja II jätta need kostjate kanda võrdsetes osades.

3.1. Kostja II vastuväidete kohaselt tuleb hagi jätta perspektiivituse tõttu läbi vaatamata. Hageja

esitas kohtutäituri vastu hüpoteetilise kahju hüvitamise nõude juhuks, kui hageja ei saa

tulevikus oma nõuet rahuldada kostja I vastu. Hagi on esitatud ennatlikult. Ei ole teada, kas

kohus rahuldab hagi kostja I vastu, ning kui rahuldab, siis ei ole võimalik väita, et kostja I vastu

ei õnnestu nõuet täita. (Harju Maakohus jättis 05.02.2021 määrusega hagi läbi vaatamata

jätmise taotluse rahuldamata).

3.2. Alternatiivselt tuleb hagi jätta rahuldamata.

3.2.1. Hageja ei ole tõendanud kohtutäituri süülist rikkumist, hagejale kahju tekkimist (sh kahju

suurust) ega põhjuslikku seost kohtutäituri käitumise ja hagejal väidetavalt tekkinud kahju

vahel. Võlgniku vastuväite tõttu ei tekkinud hagejal õigust tulemile.

3.2.2. Kohtutäitur ei ole rikkunud oma ametikohustusi ja käitus seadusest tuleneva juhise järgi.

Kohtutäituril ei olnud TMS § 106 lg 1 järgi kohustust koostada jaotuskava, sest täitemenetluses

oli üksnes üks sissenõudja. Hageja ei olnud esitanud kohtutäiturile nõuet täitmiseks, st ta ei

olnud sissenõudja. Pärast kinnisasja müüki hüvitise avalduse esitamisega ei saanud hageja

sissenõudjaks TMS § 5 lg 1 tähenduses. Hageja oli täitemenetluse osaline TMS § 5 lg 3

tähenduses.

Kohtutäitur kandis õiguspäraselt enampakkumise tulemist üle jäänud raha võlgnikule. Kuna

hageja ei olnud täitemenetluses sissenõudja, ei olnud kohtutäituril TMS § 105 lg 2 järgi

õiguslikku alust hagejale tulemist raha ülekandmiseks. Hageja oli TMS § 108 lg 2 järgi tulemis

osalemiseks õigustatud isik, kuid hageja ei esitanud tähtaegselt, s.o enne kinnisasja müüki

kohtutäiturile hüvitise saamise avaldust. Kohtutäitur selgitas 02.01.2020 hagejale, et tal on

õigus esitada hüvitise saamise avaldus kuni 31.01.2020, kuid hageja ei esitanud kohtutäiturile

2-20-2864

tähtaegselt avaldust ega nõuet tõendavaid dokumente. Hageja esitas avalduse ja dokumendid

pärast seda, kui kohtutäitur oli enampakkumise akti koostamise päeval hagejale veel kord tema

õigusi selgitanud. Samuti esitas võlgnik hageja nõudele vastuväite. Seega ei saanud kohtutäitur

ühelgi õiguslikul alusel raha hagejale üle kanda ning raha tuli TMS § 57 alusel tagastada

võlgnikule.

3.2.3. Juhul, kui hagejal on tekkinud kahju, tuleb kahjuhüvitist vähendada VÕS § 139 lg 1

alusel nullini, sest hageja oleks saanud kahju tekkimise ära hoida.

Hageja jättis ise teadlikult täitemenetluses õigeaegselt kasutamata võimalused, mis oleksid

võimaldanud vältida tema nõude täitemenetluses rahuldamata jätmist. Kohtutäitur teavitas

hagejat juba 09.12.2020 tema õigustest, sh selgitas, mida saab hüpoteegipidaja teha juhul, kui

võlgnik esitab nõudele vastuväite. Hagejal oli võimalik esitada enne kinnisasja müüki

täitmisavaldus ja ühineda täitemenetlusega, kuid hageja ei kasutanud seda võimalust. Hageja

esitas vastava avalduse alles 10.02.2020, mil kinnisasi oli võõrandatud ja hageja oli kaotanud

pandiõiguse, mida realiseerida.

Seejärel esitas hageja 11.02.2020 avalduse tulemi arvel oma nõude eelisjärjekorras

rahuldamiseks, kuid võlgnik esitas sellele 12.02.2020 vastuväite. Võlgniku vastuväite tõttu ei

olnud kohtutäituril võimalik hageja avaldust rahuldada. Olukorras, kus pandipidaja ei kasuta

täitemenetluses ühtegi nõude realiseerimise võimalust ning esitab hüvitise saamise avalduse

pärast kinnisasja müüki ja sissenõudja nõude rahuldamist, pidi hageja arvestama võimalusega,

et võlgnik esitab tema nõudele vastuväite. Sellises olukorras on nõude rahuldamata jätmise

riisiko hagejal, mitte kohtutäituril. Kohtutäituril ei ole õigust hoida kinni või hoiustada

võlgnikule kuuluvat raha.

Samuti oli hagejal võimalik taotleda kohtult esialgse õiguskaitse korras raha väljamaksmise

peatamist, kuid hageja ei teinud ka seda.

3.2.4. Hageja nõue kostja II vastu ei ole selge ja täidetav.

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Harju Maakohus rahuldas 11. jaanuari 2022. a otsusega hageja hagi kostja I vastu,

tunnustades hageja 96 240 euro 28 sendi suurust nõuet kostja I vastu ning mõistes kostjalt I

hageja kasuks välja 96 240 eurot 28 senti ja alates 21. veebruarist 2020 kuni põhivõla

(70 661 euro) tasumiseni sellelt viivise 0,1% päevas. Maakohus jättis hageja hagi kostja II vastu

rahuldamata. Kostja I vastu esitatud hagi menetlemisega seotud kulud jättis maakohus kostja I

kanda ning kostja II vastu esitatud hagi menetlemisega seotud kulud hageja kanda. Maakohus

ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust.

4.1. Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud:

-

hageja ja kostja I (võlgnik) sõlmisid 18.12.2008 laenulepingu, 18.12.2013 laenulepingu

lisa ja 23.04.2018 notariaalse kokkuleppe, mille alusel sai võlgnik hagejalt laenu ja pidi

laenu koos intressiga tagastama 23.04.2019; võlgnik kinnitas 18.12.2013 sõlmitud

laenulepingu lisas põhivõlga 53 852 eurot ja intressivõlga 16 809 eurot ning 23.04.2018

kokkuleppes põhivõlga 70 661 eurot; hageja nõuet tagas võlgniku kinnisasjale seatud

kolmanda järjekoha hüpoteek summaga 90 000 eurot;

-

kohtutäitur (kostja II) algatas SCANDB OÜ (sissenõudja) avalduse alusel 09.07.2019

võlgniku vastu täitemenetluse 49 850 euro sissenõudmiseks; täitemenetluse algatamise

aluseks oli Tallinna notari Gunnar Savisaar 22.05.2019 koostatud notariaalne dokument

2-20-2864

nr 1866 ja kokkulepe kohesele sundtäitmisele allumise kohta; sissenõudja omandas

nõude võlgniku vastu AAkinnisvaralaen OÜ ja sissenõudja vahel 18.03.2019 sõlmitud

nõude loovutamise lepingu alusel 525 euro eest; vastavalt AAkinnisvaralaen OÜ ja

sissenõudja vahelisele 02.04.2019 hüpoteegi loovutamise kokkuleppele loovutas

AAkinnisvaralaen OÜ sissenõudjale tasuta ka nõuet tagava hüpoteegi summaga

52 200 eurot;

-

võlgniku omandisse kuulus täitemenetluse alustamise ajal Saare maakonnas Muhu

vallas Võikülas asuv Majaka kinnisasi, mis oli koormatud esimese järjekoha

hüpoteegiga sissenõudja kasuks (hüpoteegisumma 52 200 eurot), teise järjekoha

kohtuliku hüpoteegiga Eesti Vabariigi kasuks (hüpoteegisumma 109 413 eurot) ja

kolmanda järjekoha hüpoteegiga hageja kasuks (hüpoteegisumma 90 000 eurot);

-

kohtutäitur pööras sissenõude võlgnikule kuuluvale kinnisasjale, kuulutas välja

kinnisasja enampakkumise ja müüs kinnisasja hinnaga 122 000 eurot sissenõudjale;

-

kohtutäitur teavitas 04.02.2020 hagejat, et kinnisasja enampakkumisest saadud tulem

makstakse välja 11.02.2020, kui kinnisasja koormavate hüpoteekide omanikud,

sh hageja ei esita hüvitise avaldust ja õigust tõendavaid dokumente hiljemalt

11.02.2020;

-

hageja esitas 11.02.2020 avalduse kinnisasja müügi tulemist 90 000 euro suuruse

hüvitise saamiseks;

-

võlgnik esitas hageja hüvitise avaldusele vastuväite.

4.2. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleb hagi võlgniku vastu rahuldada, tunnustada

hageja nõuet võlgniku vastu ning mõista võlgnikult hageja kasuks välja põhivõlg 70 661 eurot,

intress 4239,66 eurot ja 20.02.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 21 339,62 eurot.

Nõude aluseks olev laenuleping kehtib, sest võlgnik on 18.12.2008 sõlmitud laenulepingu

hilisemate kokkulepetega korduvalt heaks kiitnud.

4.3. Hageja kahju hüvitamise nõue kohtutäituri vastu tuleb jätta rahuldamata, sest kohtutäitur

ei ole rikkunud oma ametikohustusi.

Kohtutäituril ei olnud kohustust koostada TMS § 106 lg 1 järgi jaotuskava, sest hageja ei ole

tõendanud TMS § 106 kohaldamise eeldusi, sh seda, et täitemenetluses oli mitu sissenõudjat.

Samuti ei saanud jaotuskava koostamata jätmine rikkuda hageja õigusi.

Kohtutäitur kandis õiguspäraselt raha võlgnikule üle. Hagejal (hüpoteegipidajal) oli TMS § 108

lg 2 alusel koosmõjus TMS §-ga 137 õigus taotleda sundtäitmisel lõppeva õiguse eest hüvitist

ka pärast asja müüki (RKTKo 28.09.2011, 3-2-1-60-11, p 19). Kui võlgnik ja sissenõudja ei

vaidle taotlusele vastu, võetakse nõue tulemi jagamisel TMS § 108 lg 3 järgi arvesse. Seaduse

järgi ei ole aga selge, mida peab kohtutäitur tegema olukorras, kus sissenõudja või võlgnik

vaidleb taotlusele vastu. Kuigi TMS § 108 lg 7 järgi võib nõude arvestamata jätmise korral

hüpoteegipidaja esitada hagi nõude tunnustamiseks, ei tulene seadusest, et kohtutäitur võib

sellises olukorras keelduda tulemi väljamaksmisest sissenõudjale või saab nõude tunnustamise

korral nõudele vastuvaidlemisest üle minna. Siinsel juhul ei kohaldu jaotuskava puudutavad

normid, sest nende kohaldamise eelduseks on vähemalt kahe sissenõudja olemasolu. Seega on

nõude realiseerimisest üle jääv raha võlgniku raha. Kohtutäituril ei olnud kohustust koostada

jaotuskava. Kohtutäituril ei olnud õigust ega kohustust võlgniku raha kinni hoida ja raha tuli

TMS § 57 alusel viie tööpäeva jooksul alates raha jaotamisest võlgnikule üle anda.

Kuna hageja esitas kohtutäituri vastu kahju hüvitamise nõude ja võlgniku vastu täitmisnõude,

mitte kahju hüvitamise nõude, ei kohaldu hageja taotletud täitmiskorda puudutavalt TMS § 9

lg 5, mille kohaselt vastutab kohtutäitur ametikohustuste süülisest rikkumisest tekkinud kahju

2-20-2864

eest ulatuses, milles menetlusosaliselt või kolmandalt isikult ei ole võimalik hüvitist saada.

Kuigi hageja viitas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 365, ei ole hageja esitanud

kohtule taotlust minna täitmisnõudelt üle kahju hüvitamise nõudele.

4.4. Arvestades asja lahendamise tulemust, tuleb kostja I vastu esitatud nõude menetluskulud

jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja I kanda ning kostja II vastu esitatud nõude menetluskulud

hageja kanda.

Apellatsioonkaebus

5. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega

maakohus jättis rahuldamata hageja nõude kohtutäituri vastu, ja teha tühistatud osas uue otsuse,

millega rahuldada hagi ka selles osas ning jätta selle nõude menetluskulud kohtutäituri kanda.

Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt tõlgendas maakohus vääralt TMS § 108 lg-t 6 ja 7 ning

asus ekslikult seisukohale, et võlgniku vastuväite esitamise tõttu oli kohtutäituril õigus jaotada

tulem kohe sissenõudja ja võlgniku vahel, ootamata ära hüpoteegipidaja hagi esitamist ja

lahendamist. Kohtutäitur oleks pidanud ootama ära 15-päevase hagi esitamise tähtaja

möödumise ja tagastama raha võlgnikule pärast seda, kui see tähtaeg on edutult möödunud.

Hagi esitamise korral ei oleks kohtutäitur võinud tulemit jagada enne vaidluse lõppemist

jõustunud kohtuotsusega. Ainult sel viisil on võimalik tagada hüpoteegipidaja õiguste tõhus

kaitse täitemenetluses. Kohtutäitur peab täitemenetluses kaitsma kõigi täitemenetluse osaliste

seaduslikke õigusi ja huve. Vastupidise tõlgenduse korral kaotab TMS § 108 lg 7 igasuguse

mõtte. Kui tulemi ülejääk makstake võlgnikule enne sellise vaidluse lahendamist, ei ole

hüpoteegipidajal võimalik realiseerida TMS § 176 lg-st 1 tulenevat õigust saada kustutatud

õiguse eest hüvitist vastavalt kustutatud õiguse endisele järjekohale. TMS § 108 lg 7 eesmärgiks

on anda sissenõudjaks mitteolevale hüpoteegipidajale hagi esitamisega võimalus ületada

võlgniku vastuväide ning osaleda võlgniku vara müügist saadud tulemi jaotamises.

Kuna kohtutäitur rikkus oma ametikohustusi, vastutab ta RVastS § 7 lg 4 alusel koosmõjus

KTS § 9 lg-ga 1 hagejale tekitatud kahju eest. Maakohus tunnustas hageja nõuet. Seega on

kohtutäitur tekitanud hagejale kahju. Kohtutäituril on avalik-õigusliku võimu kandjana

kõrgendatud hoolsuskohustus ja vastutus oma tegevuse korraldamisel seaduslikul alusel ja

selliselt, et ühegi isiku õigusi ei piirataks teisiti kui seaduse alusel.

Vastustaja seisukoht

6. Kohtutäitur vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda. Kohtutäitur jäi varem esitatud seisukohtade juurde ja märkis

täiendavalt, et hageja ei heitnud maakohtus kohtutäiturile ette TMS § 108 lg-te 6 ja 7 rikkumist,

mistõttu ei ole tal õigust heita maakohtule ette nende normide väära tõlgendamist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi rahuldada ja

maakohtu otsus vaidlustatud osas tühistada. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas ise uue

otsuse, millega rahuldab hagi ka selles osas. Maakohtu otsuse osalise tühistamise tõttu tuleb

TsMS § 173 lg 3 I lause järgi muuta osaliselt ka menetluskulude jaotust.

8. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja

põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja

2-20-2864

vaidlustas maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja kahju hüvitamise

nõude kostja II (kohtutäituri) vastu. Muus osas ei ole hageja apellatsioonkaebust esitanud. Kuigi

kostja I esitas samuti apellatsioonkaebuse, millega vaidlustas maakohtu otsuse osas, millega

maakohus rahuldas hageja nõude tema vastu, jättis ringkonnakohus kostja apellatsioonkaebuse

30.08.2022 määrusega menetlusse võtmata. Seega on maakohtu otsus jõustunud osas, millega

maakohus rahuldas hageja nõude täitemenetluses tunnustamise nõude ja hageja rahalise

kohustuse täitmise nõude kostja I vastu ning ringkonnakohus vaatab läbi üksnes hageja kahju

hüvitamise nõuet kostja II (kohtutäituri) vastu.

9. Kolleegiumi hinnangul asus maakohus vääralt seisukohale, et kohtutäitur ei rikkunud oma

ametikohustusi. Seda tehes tõlgendas maakohus vääralt täitemenetluse seadustiku sätteid,

arvestamata täitemenetluse seadustiku sätteid koosmõjus ja nende eesmärki, ning jättis

tähelepanuta, et TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike

väidetega ning peab tõlgendama ja kohaldama õigust ise. Samuti jättis maakohus tuvastamata

osad asjas tähtsad asjaolud.

9.1. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse lahendamisel TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi

aluseks esimese astme kohtus tuvastatud asjaolud ja tuvastab täiendavalt järgmised maakohtus

tuvastamata faktilised asjaolud:

-

võlgnikul on 18.12.2008 laenulepingu, 18.12.2013 laenulepingu lisa ja 23.04.2018

notariaalse kokkuleppe alusel kohustus tasuda hagejale 96 240,28 eurot, sh põhivõlg

70 661 eurot, intress 4239,66 eurot ja 20.02.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud

viivis 21 339,62 eurot (nõue on tunnustatud Harju Maakohtu 11.01.2022 otsusega

siinses asjas, mis on selles osas jõustunud);

-

võlgniku kohustuse täitmise tagamiseks oli Saare maakonnas Muhu vallas Võikülas

asuvale võlgnikule kuuluvale Majaka kinnisasjale seatud hageja kasuks kolmanda

järjekoha hüpoteek summaga 90 000 eurot;

-

kohtutäitur alustas 09.07.2019 SCANDB OÜ (sissenõudja) avalduse alusel võlgniku

vastu 49 850 euro sissenõudmiseks täitemenetlust (I kd, tl 10); täitemenetluse

algatamise aluseks oli Tallinna notari Gunnar Savisaar 22.05.2019 koostatud

notariaalne dokument nr 1866 ja kokkulepe kohesele sundtäitmisele allumise kohta;

-

kohtutäitur arestis 09.12.2019 võlgnikule kuulunud Saare maakonnas Muhu vallas

Võikülas asuva Majaka kinnisasja, mida koormas esimesel järjekohal sissenõudja

kasuks seatud hüpoteek (hüpoteegisumma 52 200 eurot), teisel järjekohal Eesti

Vabariigi kasuks seatud hüpoteek (hüpoteegisumma 109 413 eurot) ja kolmandal

järjekohal hageja kasuks seatud hüpoteek (hüpoteegisumma 90 000 eurot) (I kd, tl 122–

125);

-

kohtutäitur müüs kinnisasja 04.02.2020 enampakkumise akti alusel 122 000 euro eest

sissenõudjale (I kd, tl 24–28);

-

kohtutäitur saatis 04.02.2020 e-kirjaga hagejale enampakkumise akti ning kinnitas, et

ostuhind 122 000 eurot on kogu ulatuses tasutud. Kohtutäitur selgitas, et kui teise ja

kolmanda järjekoha hüpoteegipidajad ei esita 11.02.2020 hüvitise avaldust ja õigust

tõendavaid dokumente, makstakse tulem 11.02.2020 välja. Kui hüpoteegipidaja esitab

avalduse, edastab kohtutäitur selle koos õigust tõendavate dokumentidega võlgnikule ja

sissenõudjale. Võlgnikul ja sissenõudjal on õigus esitatud avaldusele vastu vaielda. Kui

sissenõudja ega võlgnik ei teata enne tulemi jaotamist kohtutäiturile, et nad vaidlevad

avaldusele vastu, võetakse avalduse esitaja nõue tulemi jaotamisel ja jaotuskava

koostamisel arvesse, lähtudes tema õiguse järjekohast. Vastu vaidlemiseks annab

kohtutäitur tähtaja ja pikendab tulemi väljamaksmist selle aja võrra. Kui avalduse esitaja

nõuet tulemi jagamisel või jaotuskava koostamisel ei arvestata, on avalduse esitajal

2-20-2864

võimalus esitada hagi nõude tunnustamiseks. Hagi võib esitada 15 päeva jooksul alates

ajast, kui avalduse esitaja on saanud teada oma nõude arvestamata jäämisest (I kd, tl 29);

-

hageja esitas 11.02.2020 kohtutäiturile avalduse maksta kinnisasja müügi tulemist

hagejale 90 000 eurot ning lisas avaldusele 23.04.2018 notariaalse lepingu, 18.12.2008

laenulepingu, 18.12.2013 laenulepingu lisa 1, 31.08.2015 nõude loovutamise lepingu ja

23.04.2018 kokkuleppe (I kd, tl 30–42);

-

kohtutäitur edastas 11.02.2020 avalduse koos lisadega võlgnikule ja sissenõudjale (I kd,

tl 43–43 pöördel);

-

võlgnik vaidles 11.02.2020 kohtutäiturile saadetud e-kirjas hageja nõudele vastu, ei

olnud nõus hagejale hüvitise väljamaksmisega ja leidis, et nõue tuleb enne kohtus

selgeks vaielda (I kd, tl 44 pöördel);

-

kohtutäitur edastas 12.02.2020 e-kirjaga hagejale võlgniku vastuväite ning märkis, et

vastuväite esitamise tõttu ei ole kohtutäituril võimalik avaldust rahuldada. Kohtutäitur

selgitas, et hagejal on võimalik esitada 15 päeva jooksul alates ajast, kui ta on saanud

teada oma nõude arvestamata jäämisest, kohtule hagi nõude tunnustamiseks. Kuna

ostuhinnast tasaarvestati sissenõudja nõue ja tasuti täitekulud ning muid sissenõudeid

täitmisel ei olnud, kuulus tulemist üle jääv osa võlgnikule tagastamisele. Seetõttu

tagastas kohtutäitur 12.02.2020 võlgnikule 69 800 eurot ning lõpetas täitemenetluse

(I kd, tl 44);

-

Harju Maakohus kuulutas 03.08.2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-22-3819 välja

võlgniku pankroti.

9.2. Arvestades ülaltoodud asjaolusid, järeldas maakohus täitemenetluse seadustiku sätteid

koosmõjus tõlgendades vääralt, et kohtutäituril oli seaduse järgi õigus ja kohustus maksta

võlgnikule kohe pärast vastuväite esitamist tulemi ülejääk välja ning seda tehes ei rikkunud

kohtutäitur oma kohustusi.

Asjas tuvastatud asjaoludest saab järeldada, et siinsel juhul alustas kohtutäitur võlgniku vastu

täitemenetlust sissenõudja kasuks võlgniku kinnisasjale esimesele järjekohale seatud hüpoteegi

realiseerimiseks ning müüs pärast kinnisasja arestimist selle avalikul enampakkumisel.

Hagejale kuulus müüdud kinnisasjale seatud kolmanda järjekoha hüpoteek, mis tagas hageja

nõuet võlgniku vastu.

Kinnisasja täitemenetluses müügi korral jäävad TMS § 158 lg 1 järgi püsima sissenõudja nõude

või selle tagatiseks oleva õiguse järjekohast eespool ja samal järjekohal olevad

kinnistusraamatust nähtuvad õigused, kuid nõudest järjekohas tagapool olevad õigused lõpevad

TMS § 158 lg 3 I lause järgi pakkumise parimaks tunnistamisega. Seejuures esitab kohtutäitur

pärast ostuhinna tasumist TMS § 160 lg 1 järgi kinnistusosakonnale avalduse lõppevate õiguste

kustutamiseks ning õiguste kustutamise kande tegemiseks ei ole TMS § 160 lg 2 järgi vaja

kustutatavate õiguste omajate nõusolekut. Seega kaotab sissenõudja hüpoteegi järjekohast

kinnistusraamatus tagapool asuva hüpoteegi omanik seaduse alusel oma nõude tagamiseks

kinnisasjale seatud hüpoteegi ning ühes sellega pärast täitemenetluse lõppemist võimaluse

rahuldada AÕS § 325 lg 1 tähenduses oma nõue hüpoteegi arvel.

Sissenõudjast järjekoha mõttes tagapool asuv hüpoteegipidaja saab tema kasuks hüpoteegiga

koormatud kinnisasja täitemenetluses võõrandamise korral kaitsta täitemenetluses oma õigusi

ja huve seaduse järgi mitmel viisil. Kui hüpoteegipidajal on täitedokumendist tulenev nõue,

saab ta iseenesest TMS § 2 ja § 23 järgi esitada kohtutäiturile täitmisavalduse kinnisasjale

sissenõude pööramiseks ning TMS § 149 järgi ühineda varem alustatud sundtäitmisega, mille

raames kinnisasi arestiti. Lisaks saab aga järjekorras tagapool asuv hüpoteegipidaja osaleda

täitemenetluses ka üksnes pandipidajana, kes ei ole sissenõudjaks, taotledes TMS § 108 lg 1

2-20-2864

alusel oma tagatud nõude eelisjärjekorras rahuldamist tulemist, olenemata sellest, kas tema

nõue on muutunud sissenõutavaks, või lõppenud pandiõiguse eest TMS § 176 lg 1 alusel

koosmõjus TMS § 108 lg-ga 2 tulemi arvel hüvitise maksmist. Seejuures võib avalduse esitada

ka pärast asja müüki, kuid enne tulemi jaotamist (vt ka RKTKo 28.09.2011, 3-2-1-60-11, p 19–

20; AÕS II komm (2014), § 353, p 3.4.3.1.b).

Kui hüpoteegipidaja, kes ei ole sissenõudja, esitab enne tulemi jaotamist kohtutäiturile

avalduse, peab kohtutäitur TMS § 108 lg 3 järgi edastama avalduse koos õigust tõendavate

dokumentidega võlgnikule ja sissenõudjale, ning kui võlgnik ega sissenõudja ei teata enne

tulemi jaotamist kohtutäiturile, et nad vaidlevad avaldusele vastu, võetakse avalduse esitaja

nõue tulemi jaotamisel ja jaotuskava koostamisel TMS § 108 lg 6 järgi arvesse. Kui sellisel

juhul ei jätku tulemist kõigi nõuete rahuldamiseks, korraldab kohtutäitur TMS § 106 lg 1 järgi

koosmõjus TMS §-ga 137 tulemi jaotamise täitemenetluses osalevate sissenõudjate vahel

jaotuskava alusel, jaotades tulemi sissenõudjate ja muude tulemi jaotamises osalema õigustatud

isikute vahel TMS § 174 lg 1 järgi õiguste kinnistusraamatust nähtuvate järjekohtade alusel ja

arestimise järjekorras.

Kui võlgnik või sissenõudja vaidleb nõudele vastu, ei saa kohtutäitur täitemenetluse

formaliseerituse põhimõttest tulenevalt vastuväite ja pandiga tagatud nõude põhjendatust ise

kontrollida ning peab jätma hüpoteegipidaja nõude tulemi jaotamisel ja jaotuskava koostamisel

arvestamata, juhtides TMS § 108 lg 7 järgi hüpoteegipidaja tähelepanu võimalusele esitada

15 päeva jooksul alates nõude arvestamata jätmisest teadasaamisest kohtule hagi nõude

tunnustamiseks. Sõltumata sellest, kas kohtutäitur koostab sellisel juhul jaotuskava või mitte,

on sellise hagi eesmärgiks kontrollida hüpoteegipidaja nõude põhjendatust ning tagada nõude

tunnustamise korral hüpoteegipidajale võimalus osaleda võlgniku vastu alustatud

täitemenetluses TMS §-s 174 sätestatu kohaselt kinnisasja müügist saadud tulemi jaotamisel,

kui võlgniku vastuväide osutub põhjendamatuks, st kaitsta hüpoteegipidaja õigusi ja huve

alustatud täitemenetluse raames. Tegemist on sissenõudjale TMS §-s 109 ettenähtud jaotuskava

vaidlustamisega väga sarnase õiguskaitsevahendiga (sisuliselt jaotuskava vaidlustamiseks

esitatava hagiga, mille esitab sissenõudjaks mitteolev hüpoteegipidaja, vt AÕS II komm

(2014), § 353, p 3.4.3.8.d). Mõlema hagi eesmärgiks on tagada hagi esitanud täitemenetluse

osalise õiguste ja huvide kaitse täitemenetluse raames tulemi jaotamisel. Sellest tulenevalt ei

või kohtutäitur enne hagi esitamise tähtaja ja seejärel hagi tagamise korras täitemenetluse

peatamiseks vajaliku aja jooksul teha täitetoiminguid, mis takistaksid hiljem hagi võimaliku

rahuldamise korral arvestada hüpoteegipidaja nõuet tulemi jaotamisel või teha selle võimatuks,

mh maksta tulemi ülejääki võlgnikule välja ja lõpetada täitemenetlust. Kui kohtutäitur võiks

tulemi ülejäägi vastuväite esitamise järel kohe võlgnikule välja maksta ja täitemenetluse

lõpetada, muutuks kohtule nõude tunnustamise hagi esitamine TsMS § 371 lg 2 tähenduses

õiguslikult perspektiivituks, sest hüpoteegipidajal ei oleks enam võimalik hagiga taotletud

eesmärki saavutada, s.o osaleda võlgniku vastu alustatud täitemenetluses tulemi jaotamisel.

Seega jääks hüpoteegipidaja võlgniku või sissenõudja vastuväite esitamise korral

täitemenetluses vajaliku kaitseta ning TMS § 108 lg 7 regulatsioon osutuks sisutühjaks. See ei

ole aga seaduse mõtte ega eesmärgiga kooskõlas. Sellest tulenevalt tuleb kolleegiumi hinnangul

tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 4 I lause alusel kohaldada TMS § 108 lg-s 7 nimetatud

sissenõudjaks mitteoleva hüpoteegipidaja hagi korral analoogia korras jaotuskava

vaidlustamise kohta TMS § 109 lg-s 3 sätestatut ning lugeda, et juhul, kui kohtutäiturile ei ole

20 päeva jooksul alates nõude arvestamata jätmise teate kättetoimetamisest teatatud, et

hüpoteegipidaja esitas hagi nõude tunnustamiseks, ei arvestata hüpoteegipidaja nõuet tulemi

jaotamisel ja jaotuskava koostamisel, ning kohtutäitur maksab tulemi TMS § 105 lg-s 2

sätestatud erisusi arvestades välja. Samuti saab analoogia korras kohaldada TMS § 109 lg-t 2,

mille kohaselt võib kohus nõude tunnustamise hagi menetlemise ajaks tulemi jaotamise

2-20-2864

vaidlustatud ulatuses peatada. Üksnes selliselt on tagatud hüpoteegipidajale võimalus saada

hagi rahuldamise korral osa tulemi jaotamisest ning saavutada TMS § 108 lg-s 7 nimetatud hagi

eesmärk.

Ülaltoodut arvestades leiab kolleegium, et kohtutäitur ei või täitemenetluse seadustiku järgi

maksta tulemi ülejääki võlgnikule välja ja lõpetada täitemenetlust enne 20 päeva möödumist

ajast, mil kohtutäitur on nõude arvestamata jätmise teate hüpoteegipidajale kätte toimetanud.

9.3. Siinses asjas maksis kohtutäitur tulemi jäägi võlgnikule välja ja lõpetas täitemenetluse enne

seaduses ettenähtud aega ning rikkus sellega talle seadusest tulenevat kohustust mitte maksta

võlgnikule tulemi ülejääki välja ja lõpetada täitemenetlust enne 20 päeva möödumist ajast, mil

kohtutäitur on nõude arvestamata jätmise teate hüpoteegipidajale kätte toimetanud.

Kohtutäitur saatis 12.02.2020 e-kirjaga hagejale võlgniku vastuväite ning teatas samal ajal, et

ta ei arvesta hüpoteegipidaja nõuet tulemi jaotamisel ja on seetõttu tulemi ülejäägi võlgnikule

välja maksnud ning täitemenetluse lõpetanud. Selliselt rikkus kohtutäitur täitemenetlust

korraldades TMS § 108 lg-t 7 koosmõjus TMS § 109 lg-ga 3 ning jättis hüpoteegipidaja ilma

võimalusest kaitsta kohtu abil täitemenetluses oma õigusi. Tulemi jäägi võlgnikule

väljamaksmise ning täitemenetluse lõpetamise tõttu muutus TMS § 108 lg-s 7 nimetatud hagiga

taotletud eesmärgi saavutamine, s.o täitemenetluses tulemi jaotamisel hageja nõude

arvestamine ja tulemi arvel hageja nõude rahuldamine võimatuks. Arvestades seda, et

kohtutäitur peab tegema täitetoiminguid täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, kuid

siinsel juhul eksis ta täitemenetluse seadustiku normide vastu, kui kandis tulemi ülejäägi

võlgnikule ja lõpetas täitemenetluse enne, kui võlgnikul oli võimalik oma õigusi

täitemenetluses kaitsma asuda, on kohtutäitur rikkunud oma ametikohustusi.

10. Kohtutäitur vastutab ametikohustuste rikkumise eest ning peab hüvitama hagejale

RVastS § 7 lg 1 alusel koosmõjus KTS § 9 lg-ga 1 ametikohustuste rikkumisega hagejale

põhjustatud kahju 69 800 euro ulatuses.

10.1. KTS § 9 lg 1 esimese lause kohaselt vastutab kohtutäitur oma ametitegevuse käigus

süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. RVastS § 7

lg-s 4 sätestatu järgi kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks

riigivastutuse seadusele ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid, kui seadusega ei ole sätestatud

teisiti ja see pole vastuolus avalik-õiguslike suhete olemusega. Eraõiguse kahju hüvitamise

sätete kohaselt peab hageja kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneval süül põhineva deliktilise

vastutuse kohaldamiseks üldjuhul tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja

kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud, et kostja on põhjustanud

õigusvastaselt kahju, vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab oma süü puudumise.

RVastS § 7 lg 4 ja VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane mh siis, kui

kahju tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Seaduses sätestatud kohustuse

rikkumist peab tõendama hageja. Lisaks eeltoodud kahju hüvitamise eelduste täidetusele on

kohtutäituri vastu esitatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks RVastS § 7 lg 1 kohaselt

nõutav, et hagejal ei olnud võimalik kahju varem vältida või kõrvaldada oma õiguste seaduses

nimetatud viisil kaitsmisega. Kohtutäituri puhul on peamine kahju vältimise võimalus esitada

kohtutäituri tegevuse, tegevusetuse või otsuse peale kaebus TMS § 217 lg 1 alusel. Kui

menetlusosaline ei esita kohtutäiturile selleks ettenähtud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta

TMS § 217 lg 6 järgi õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses

(RKTKo 05.05.2021, 2-17-19459, p 14 ja 16).

2-20-2864

10.2. Nagu ülal märgitud, rikkus kohtutäitur ametikohustusi, kui maksis tulemi ülejäägi

võlgnikule välja ja lõpetas täitemenetluse enne seda, kui oli möödunud 20 päeva hagejale nõude

arvestamata jätmise teate kättetoimetamisest.

10.3. Kohtutäituri rikkumise tõttu tekkis hagejal otsene varaline kahju VÕS § 128 lg 3

tähenduses, sest hageja kaotas õiguse osaleda võlgniku täitemenetluses 69 800 euro ulatuses

tulemi jagamisel.

Hagejal oli võlgniku vastu 96 240,28 euro suurune nõue, mille tagamiseks oli võlgniku

kinnisasjale seatud hüpoteek summaga 90 000 eurot. Kinnisasja täitemenetluses võõrandamise

tõttu oli hagejal õigus osaleda oma nõude rahuldamiseks tulemi jaotamisel ning hageja esitas

selleks avalduse ja seaduse järgi nõutud dokumendid. Arvestades seda, et maakohus tunnustas

hageja 96 240,28 euro suurust nõuet ning pärast sissenõudja nõude rahuldamist ja täitekulude

kandmist oli tulemi jääk kohtutäituri kinnitusel 69 800 eurot, kaotas hageja kohtutäituri

rikkumise tõttu õiguse saada võlgniku vastu alustatud täitemenetluses hageja nõuet tagava

hüpoteegi lõppemisel hüvitist 69 800 euro ulatuses.

10.4. Kohtutäituri rikkumise ja hagejale kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos VÕS § 127

lg 4 tähenduses. Kui kohtutäitur ei oleks ennatlikult tulemi ülejääki võlgnikule välja maksnud

ja täitemenetlust lõpetanud, ei oleks hageja tulemi jaotamisest kõrvale jäänud. Hageja esitas

tähtaegselt kohtule hagi nõude tunnustamiseks. Kui kohtutäitur ei oleks enne hagi esitamist

täitemenetlust lõpetanud, oleks hageja ühes hagiga saanud taotleda hagi tagamise korras

täitemenetluse peatamist või tulemi väljamaksmise peatamist võlgnikule. Arvestades seda, et

maakohus tunnistas hageja nõuet, oleks täitemenetluse peatamise või tulemi väljamaksmise

peatamise korral pidanud kohtutäitur pärast kohtumenetlust jaotama TMS § 105 lg 1 järgi

tulemi ning maksma tulemi jäägi arvel hagejale hüpoteegi lõppemise eest tema nõude

rahuldamiseks hüvitist.

10.5. Enne tulemi väljamaksmist ja täitemenetluse lõpetamist TMS § 108 lg 7 järgse hagi

esitamise ja hagi tagamiseks vajaliku ooteaja eesmärgiks on tagada hüpoteegipidajale võimalus

osaleda tulemi jaotamisel. Seega on sellise võimaluse kaotus hõlmatud VÕS § 127 lg 2

tähenduses normi kaitse eesmärgiga.

10.6. Hagejal ei olnud RVastS § 7 lg 1 tähenduses võimalik kahju vältida ega kõrvaldada oma

õiguste seaduses sätestatud viisil kaitsmisega, s.o kohtutäituri tegevuse peale TMS § 217 lg 1

alusel kaebuse esitamisega. Olukorras, kus kohtutäitur oli tulemi ülejäägi võlgnikule välja

maksnud ja täitemenetluse lõpetanud, ei oleks kohtutäituri peale kaebuse esitamise tulemusena

saanud kohtutäitur täitemenetlust taastada ja nõuda võlgnikult saadud tulemi tagastamist.

Sellise nõude esitamise korral ei oleks võlgnik ilmselt seda ka teinud.

10.7. Kohtutäitur ei ole toonud esile ega tõendanud oma süüd välistavaid asjaolusid. Olukorras,

kus kohtutäitur rikkus täitemenetluse seadustiku norme ega selgitanud välja täitemenetluse

aluseks oleva regulatsiooni mõtet ja eesmärki, jättis kohtutäitur ametiülesandeid täites järgimata

vajaliku hoole, st pidi olema vähemalt hooletu VÕS § 104 lg 3 tähenduses.

10.8. Kuigi kohtutäitur palus arvestada VÕS § 139 lg 1 alusel hageja osa kahju tekkimisel, ei

saa kolleegium kohtutäituri esile toodud asjaoludest järeldada, et hageja jäi ilma võimalusest

osaleda tulemi jaotamisel osaliselt või täielikult endast tulenevatel asjaoludel. Hagejale ei saa

ette heita, et ta jättis ise oma õigused täitemenetluses kaitsmata. Asjaolust, et hageja ei esitanud

täitmisavaldust ega ühinenud sissenõudjana täitemenetlusega ning esitas hüpoteegipidajana

avalduse alles pärast kinnisasja müüki, ei saa järeldada, et kahju tekkis hagejast tulenevatel

2-20-2864

asjaoludel. Nagu ülal märgitud, võis hageja osaleda täitemenetluses ka mittesissenõudjast

hüpoteegipidajana ning ka sellisel juhul pidid hageja õigused ja huvid olema täitemenetluses

seaduse järgi kaitstud, sh ka sel juhul, kui võlgnik esitab hüpoteegipidaja nõude kohta

vastuväite. Samuti ei saa hagejale ette heita esialgse õiguskaitse rakendamata jätmist.

Kohtutäitur ei ole täpsustanud, millal ja mil viisil oleks hageja saanud esialgse õiguskaitse

korras oma õigusi kaitsta. Ringkonnakohtu hinnangul sai see olla vajalik alles pärast seda, kui

kohtutäitur teatas hagejale sellest, et tema nõuet ei arvestata tulemi jagamisel, kuid selleks ajaks

oli kohtutäitur juba tulemi välja maksnud ja täitemenetluse lõpetanud, mistõttu ei olnud hagejal

võimalik enda õigusi hagi tagamise või esialgse õiguskaitse korras enam kaitsta.

10.9. Ülaltoodut arvestades tuleb kohtutäiturilt hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitis

69 800 eurot. Arvestades hageja taotlust, tuleb kohtutäiturilt hageja kasuks välja mõista

kahjuhüvitiselt alates hagi esitamisele järgnevast päevast (21.02.2020) kuni kahjuhüvitise

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivis. Kohtutäitur ei ole viivisenõude

kohta vastuväiteid esitanud.

11. Kolleegiumi hinnangul on põhjendatud hageja taotlus määrata kindlaks kohtuotsuse

täitmise kord selliselt, et kohtuotsus tuleb täita esmalt võlgniku kohta tehtud osas ning

kohtutäiturit puudutavas osas tuleb otsust täita osas, milles seda ei õnnestu täita võlgniku osas,

kuid mitte enam kui 69 800 euro ulatuses.

Arvestades seda, et hageja esitas võlgniku vastu lepingust tuleneva rahalise kohustuse

täitmisnõude, mitte kahju hüvitamise nõude, ning kohtutäituri vastu ametikohustuste

rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõude, tuleb VÕS § 127 lg 5 järgi välistada see, et

hageja ei saaks kahju tekitamisest kasu, ning määrata VÕS § 127 lg 6 järgi tulevikus tekkiv

kahju kindlaks ulatuses, milles rahalise kohustuse täitmise nõue võlgniku vastu on väärtusetu

(vt RKTKo 03.04.2019, 2-16-3785, p-d 23–25). Siinses asjas on kohtuotsus jõustunud osas,

millega maakohus mõistis võlgnikult võla välja. Seega on nõue väärtusetu osas, milles nõuet ei

saa rahuldada võlgniku vara arvel. Arvestades seda, et apellatsioonimenetluse ajal kuulutati

välja võlgniku pankrot, tuleb täitmise korda täpsustada ja määrata, et kohtutäituril tuleb

hüvitada hagejale kahju ulatuses, milles hageja nõue võlgniku vastu jääb võlgniku

pankrotimenetluses rahuldamata. Vastuseks kohtutäituri vastuväitele nõude selguse ja

täidetavuse kohta märgib kolleegium, et Riigikohus on ülalviidatud asjas pidanud sarnaselt

sõnastatud kohtuotsuse täitmise korda selgeks ja täidetavaks (RKTKo 03.04.2019, 2-16-3785,

p 26 ja TlnRnKo 15.10.2018, 2-16-3785, resolutsiooni p 4.8).

12. Ülaltoodud põhjendustel rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse ning tühistab

maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis hageja nõude kohtutäituri vastu rahuldamata, ja

rahuldab hagi ka selles osas ning mõistab kohtutäiturilt hageja kasuks välja kahjuhüvitise

69 800 eurot.

13. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt ja teeb asjas uue otsuse, millega

rahuldab hageja nõude kohtutäituri vastu, tuleb poolte maa- ja ringkonnakohtus kantud

menetluskulud jätta selle nõude osas TsMS § 162 lg 1 järgi kohtutäituri kanda. Arvestades seda,

et maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust, ei tee seda

TsMS § 174 lg 4 järgi ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab

maakohus TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse

jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt)