2-22-149057/10 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. märts 2024, Pärnu

Tsiviilasja number

2-22-149057

Tsiviilasi

OÜ GS Core hagi M.P.i vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

548,06 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ GS Core (registrikood: 16183586;

asukoht: Jõe tn 2a, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju

maakond) lepinguline esindaja Priit Pööbo

Kostja: M.P. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht

hagiavalduses: Xxxxxxxxxxx)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt OÜ GS Core hagi M.P.i vastu.

2. Välja mõista M.P.ilt OÜ GS Core kasuks Elektrilevi OÜ ja kostja vahel sõlmitud

võrgulepingutest

nr

794927006/29.09.2016,

7947431547/29.09.2016

ja

nr

7946097926/29.09.2016 tulenev võlgnevus kokku 484,23 eurot (millest 366,81 eurot

põhivõlgnevus ja 117,42 eurot põhivõlalt perioodi 31.01.2018 kuni 15.05.2023 eest

sissenõutavaks muutunud viivis).

3. Jätta rahuldamata OÜ GS Core hagi M.P.i vastu sissenõudmiskulude 25,00 euro

väljamõistmiseks.

4. Välja mõista M.P.ilt OÜ GS Core kasuks sissenõutavaks muutunud viivis arvestatuna

võla põhiosalt (s.o 366,81 eurot) alates 16.05.2023 kuni otsuse tegemiseni, so kuni

28.03.2024 k.a summas 38,07 eurot.

5. Välja mõista M.P.ilt OÜ GS Core kasuks viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 366,81

eurot) alates 29.03.2024 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses (kohtuotsuse tegemise seisuga 12,5% aastas).

6. Menetluskulud jätta 95,44% ulatuses M.P.i kanda ja 4,56% ulatuses OÜ GS Core

kanda.

7. Määrata OÜ GS Core põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 295 eurot

(maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv kokku 175 euro, 100

eurot hageja lepingulise esindaja tasu, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud),

millest 281,55 eurot mõista M.P.ilt OÜ GS Core kasuks välja.

Tsiviilasi nr 2-22-149057

2 (6)

8. Väljamõistetud menetluskuludelt on M.P.i kohustatud tasuma OÜ-le GS Core viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni.

9. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale tagaseljaotsuse teinud kohtule kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS §

415 lg 1). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 1), kohtuistungile ilmumata

jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 2),

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1 p 3).

Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada

(TsMS § 415 lg 2).

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (TsMS

§ 416 lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X)

SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is või

a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-s või a/a

EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) AS-s LHV Pank, märkides selgituseks:

kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi.

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2)

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Tsiviilasi nr 2-22-149057

3 (6)

1. OÜ GS Core esitas 19.12.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult 559,85 euro saamiseks. Kohus tegi 21.12.2022 võlgnikule makseettepaneku, mida

ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 10.03.2023 kohus lõpetas maksekäsu

kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. OÜ GS Core esitas 15.05.2023 Pärnu Maakohtule hagiavalduse M.P.i vastu põhivõlgnevuse

366,81 euro, sissenõudekulude 25 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 117,42 euro ja

täiendava viivise väljamõistmiseks alates 16.05.2023 kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt tasutud

riigilõiv 175,00 eurot ning õigusabikulud 120,00 eurot.

Esitatud asjaolude kohaselt Elektrilevi OÜ ja M.P. vahel on sõlmitud võrguleping nr

794927006/29.09.2016, nr 7947431547/29.09.2016 ja nr 7946097926/29.09.2016 mille alusel

Elektrilevi OÜ osutas võrguteenust ja müüs elektrienergiat kostjale. Kostja on jätnud tasumata

teenuse osutamise arved 726301769163, 726067051979, 726012724460, 726216821504,

726210903013,

726420315163,

726124926756,

726388368413,

726907323012,

726028103136,

726689738054,

726389705686,

726362156833,

726247733786,

726522287922,

726314958288,

726819453033,

726499146280,

726059505664,

726636420205,

726284981395,

726954071587,

726088178299,

726346593722,

726433360355,

726362788823,

726960671652,

726707512683,

7262657514452,

726852821041, 726701150323, 726527779779, 726459837056. Lepingud kostjaga lõpetati

Elektrilevi OÜ poolt 15.09.2020. Elektrilevi OÜ loovutas lepingust tuleneva nõude koos

kõrvalnõuetega hagejale 30.08.2021. Kostja on Elektrilevi OÜ-le jätnud tasumata 33 arve eest

kokku summas 366,81 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivitusintresside tasumist VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras, summas 117,42 eurot. Pärast lepingu ülesütlemist nõuab hageja

kostjalt sissenõudekulusid summas 25 eurot VÕS § 1132 lg 2 alusel, kostja on nõuet

kohtuväliselt menetlenud ja kostjale on saadetud 4 meeldetuletuskirja. Hageja palub lahendada

asi tagaseljaotsusega, kui kostja jätab määratud ajaks hagile vastamata sh kostjale

menetlusdokumentide avalikul kättetoimetamisel ning tunnistada tagaseljaotsus viivitamata

täidetavaks.

3. Kohtu nõudel hageja 30.01.2024 selgitas, et hageja hinnangul on sissenõudekulude

sissenõudmine kostjalt 25 euro ulatuses põhjendatud, kas siis VÕS § 1132 lg 2 või alternatiivselt

kahjuhüvitamise nõude alusel. Hagejal on pea võimatu välja tuua, mis oleks iga telefonikõne,

SMS saatmise või kirja saatmise kulu (nt töötaja palk; - kontori kulud; - ettevõtte üldkulud; −

nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; − kontaktandmete otsingu ja päringu kulud;

− võlgnikuga kontakti ja võlgnikule tehtavate kõnede kulud, SMS; − võlanõude avaldamisega

tehtud kulud jne), kuid kogumis on hageja hinnangul 25 eurot sissenõudekulu põhjendatud ja

tõendatud.

4. Pärnu Maakohus võttis 30.01.2024 hagiavalduse menetlusse ning kostjale toimetati

hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte TsMS § 3111 lg 3 alusel 12.03.2024 ning kostjale

vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes 26.03.2024 kell 24:00. Kostja vastust kohtule

esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus

lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu

määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid

asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse

lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

Tsiviilasi nr 2-22-149057

4 (6)

6. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel

subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise

otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja

on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14).

Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui

tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17).

7. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt

omaksvõetud asjaoludel ei ole kostja kohaselt täitnud Elektrilevi OÜ-ga sõlmitud

võrgulepingutest

nr

794927006/29.09.2016,

nr

7947431547/29.09.2016

ja

nr

7946097926/29.09.2016 tulenevaid rahalisi kohustusi ning on jätnud tasumata väljastatud arved

726301769163,

726067051979,

726012724460,

726216821504,

726210903013,

726420315163,

726124926756,

726388368413,

726907323012,

726028103136,

726689738054,

726389705686,

726362156833,

726247733786,

726522287922,

726314958288,

726819453033,

726499146280,

726059505664,

726636420205,

726284981395,

726954071587,

726088178299,

726346593722,

726433360355,

726362788823,

726960671652,

726707512683,

7262657514452,

726852821041,

726701150323, 726527779779, 726459837056, mistõttu on teenuse pakkuja lepingud üles

öelnud. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1

sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse

täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita

sellel tähtpäeval. Elektrilevi OÜ osutas võrguteenust ja müüs elektrienergiat kostjale ning

kostja kohustus igakuiselt teenuse eest tasuma. Kostja Elektrilevi OÜ-le tähtaegselt osutatud

teenuse eest ei tasunud. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, mille kohaselt

kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane

täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on

kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui

võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on

nõuded omandanud loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma

nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele

isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus

võlausaldaja senise asemele. Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab hageja nõude põhivõlgnevuse

366,81 euro väljamõistmiseks kostjalt.

8. VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30

eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15

eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500

euro.

Hageja on esitanud sissenõudmiskulude väljamõistmiseks kogusummas 25 eurot, märkides

nõude alusena VÕS § 1132 lg 2 või alternatiivselt kahjuhüvitamise nõude alusel. Hageja märkis,

et on pea võimatu välja tuua millised on hageja poolt võlgnevuse väljamõistmiseks tehtud töö

tegelik kulu. Kohus selgitab, et VÕS § 1132 lg 2 ei anna iseenesest hagejal alust nõuda kostjalt

lepingu lõpetamise järgselt sissenõudmiskulude hüvitamist, vaid seab piirid vastavale

leppetrahvi- või kahju hüvitamise nõudele. Säte ei nõua iseenesest, et meeldetuletuskirja eest

tasu nõudmiseks oleks eelnev kokkulepe, kuid kui poolte vahel sellist kokkulepet ei ole, saab

võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise

regulatsiooni (VÕS §-d 115, 127-140) alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka

tõendama (vt P.Varul jt. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2016, lk 580,

581). Hageja on möönnud, et ta ei suuda tekkinud kahju tekkimist ja selle ulatust tõendada.

Tsiviilasi nr 2-22-149057

5 (6)

Hagiavalduses puuduvad viited, et menetlusosalised on sissenõudmiskulude osas kokku

leppinud ning hageja ei suuda kahju tekkimist 25 euro ulatuses selgitada ega tõendada.

Hagiavalduses asjaolude väljatoomine ning tõendite esitamine on hageja ülesanne. Seetõttu

jätab kohus hageja sissenõudmiskulude nõude rahuldamata.

9. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb

tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hageja ei ole hagis

esitanud asjaolusid, milliste alusel peaks või saaks kohus asuda seisukohale, et tegemist ei olnud

tarbijalepinguga. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste

rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 esimene

lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki

seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui

seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või

võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1

sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis),

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks

loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti

aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on arvestanud viivise

seaduses sätestatud määras, mistõttu kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks

muutunud viivise summas 117,42 eurot.

9.1. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks

selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on

viivisenõuded esitanud selliselt, et kuni hagi esitamiseni nõuab hageja viiviseid kindla

summana ja alates hagi esitamisest protsendina. Hageja nõuab kostjalt viivist seadusejärgses

viivise määras tähtaegselt tasumata summast. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja

viivise alates 16.05.2023 kuni otsuse tegemiseni välja kindla summana, so 38,07 eurot (366,81€

x 10,5% / 365kp x 46kp perioodi eest 16.05.2023-30.06.2023 + 366,81€ x 12% / 365kp x 184kp

perioodi eest 01.07.2023-31.12.2023 + 366,81€ x 12,5% / 366kp x 88kp perioodi eest

01.01.2024-28.03.2024).

10. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon

ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagi

esitamisel tasutud riigilõivud kokku 175,00 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise

vältimatu eeltingimus.

10.1. Hageja taotleb lisaks riigilõivule esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 120 eurot

(ilma käibemaksuta). Hageja esindajal on kulunud nõude asjaoludega ja materjaliga

tutvumiseks, hagiavalduse ettevalmistamiseks (sealhulgas tõendite kogumiseks ja kliendiga

nõupidamine) ja koostamiseks ning hagi kohtusse esitamiseks (hagi lisade komplekteerimiseks)

kokku 1 töötund. Hageja ja hageja esindaja on kokku leppinud 1 töötunni hinnaks 100 eurot.

Samuti palub hageja hüvitada maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Kohtu hinnangul on

Tsiviilasi nr 2-22-149057

6 (6)

hageja õigusabi kulu ja tasu mõistlik ning põhjendatud ning seetõttu mõistab kostjalt hageja

kasuks hageja lepingulise esindaja kulud 100 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja

20 eurot maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks.

10.2. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus rahuldas hagi osaliselt, 95,44% ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest

281,55 eurot kostja kanda ja ülejäänud menetluskulud hageja enda kanda. Kohus jätab kostja

kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole faktiliselt menetluses osalenud ning

eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud.

11. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

Kohtunik