2-24-3094/19 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Kadri Mälberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. märts 2024, Pärnu

Tsiviilasja number

2-24-3094

Tsiviilasi

L.S. hagi H.S. vastu abielu lahutamiseks

Tsiviilasja hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: L.S. (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline

esindaja advokaat Laureana Telk

Kostja: H.S. (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline

esindaja Annika Murulaid

Kohtuistungi toimumise aeg

25.03.2024

Kohtuistungil osalenud isikud

Hageja L.S.

Hageja lepinguline esindaja advokaat Laureana Telk

Kostja H.S.

Kostja lepinguline esindaja Annika Murulaid

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada L.S. hagi H.S. vastu abielu lahutamiseks.

2. Lahutada L.S. ja H.S. abielu, mis on registreeritud xxxxxxxxxxx ja mille kohta on

koostatud Pärnu linna RSN TK PSO poolt abieluakt nr xxxxxxxxxxx.

3. Abielu lõpeb otsuse jõustumisega

4. Taastada L.S. abielueelne perekonnanimi ning jätta L.S. perekonnanimeks peale

abielu lahutamist L..

5. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

6. Toimetada

kohtuotsus

kätte

menetlusosalistele

ja

saata

jõustumisel

perekonnaseisutoiminguid tegevale asutusele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest.

Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

2-24-3094

võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.

Menetluskulude jaotust ja suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati.

Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks

ettenähtud tähtaegu.

Hagi aluseks olevad asjaolud, hageja nõue ja menetluse käik

1. Hageja L.S. esitas 22.02.2024 Pärnu Maakohtule hagi, milles palub lahutada tema ja kostja

H.S. vahel registreeritud abielu. Hagiavalduse kohaselt pooltel abielulised suhted puuduvad

sisuliselt 25 aastat. 13 aastat tagasi kolis hageja elama ja tööle Soome Vabariiki. Hiljuti kolis

hageja elama tagasi Eesti Vabariiki. Hageja naases elama poolte ühisesse elukohta

Xxxxxxxxxxx, kuid elatakse eraldi ning ühist kodu ei ole. Hageja soovib juba pikemat aega

abielu lahutada, kuid kostja keeldub sellest. Hageja jaoks on abielulised suhted pöördumatult

lõppenud ning hageja ei soovi kooselu taastada. Hageja hinnangul tuleks jätta leppimisaeg

määramata, kuna see ei täidaks eesmärki. Hageja palub tema perekonnanimeks jätta varem

kantud perekonnanimi L..

2. 25.03.2024 toimunud kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Hageja avaldas

kohtuistungil, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ning hageja ei soovi

leppimisaega. Hageja on ka enne kohtusse pöördumist pöördunud kostja poole abielu

lahutamiseks, kuid kostja on sellest keeldunud. Hageja soovib abielu lahutamist. Hageja

soovib taastada abielueelse perekonnanime L..

Kostja seisukoht esitatud hagi suhtes

3. Kostja oma kirjalikus vastuses hagile märgib, et abielu lahutamise nõue tuli kostja jaoks

üllatusena. Kostja hinnangul puuduvad poolte vahel märkimisväärsed olmetülid, mis võiksid

olla abielu lahutamise põhjuseks. Kuigi seoses tööga oli hagejal Soome Vabariigis omaette

elukoht, käis ta siiski regulaarselt kodus. Kostja töötas üle 25 aasta kaugsõidu autojuhina,

mistõttu oli ka kostja tihti kodust eemal. Pooled on olnud abielus pea 46 aastat. Nii pikaajalist

abielu ei tohiks kergekäeliselt lahutada. Arusaadav, et kedagi ei saa sundida abielusuhtes

olema, kuid siiski tuleks otsida võimalus abielu jätkamiseks. Kostja ei soovi abielu lahutada,

vaid soovib selle jätkamist. Kostja palub anda pooltele leppimiseks kuuekuuline leppimisaeg.

4. 25.03.2024 toiminud kohtuistungil jäi kostja oma vastuväidete juurde. Kostja avaldas, et ei

soovi abielu lahutamist. Kostja avaldas, et soovib leppimisaega, kuid ei osanud välja tuua,

kuidas leppimisajal hagejaga suhteid parandada.

Kohtuotsuse põhjendused

5. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.

6. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 ja 2 kohaselt abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe

abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad

abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole

pädev abielu lahutama.

7. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult

lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel kooselu enam ei ole ja on alust arvata,

et abikaasad kooselu ei taasta.

8. Kohus asub seisukohale, et käesoleva menetluse käigus on leidnud tõendamist hageja ja

kostja seletustega, et poolte abielusuhted on lõppenud ja hageja neid taastada ei soovi. Kohus

leiab, et olukorras, kus poolte abielulised suhted on lõppenud ning hageja on kohtuistungil

2-24-3094

avaldanud, et ei soovi suhteid taastada, ei ole PKS § 37 lg 3 ja TsMS § 357 lg 1 alusel tsiviilasja

menetluse peatamine otstarbekas. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja hagi rahuldada ja poolte

abielu lahutada.

9. Nimeseaduse (NS) § 11 lg 1 sätestab, et abielu lahutamisel võib kohus või

perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime,

muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib

taastatav perekonnanimi olla lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi (p 1) või

esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi (p 2).

10. Hageja on soovinud abielu lahutamise korral taastada abielueelne perekonnanimi.

Rahvastikuregistrist nähtuvalt oli hageja perekonnanimeks enne abiellumist L.. Kohus leiab,

et vastavalt hageja taotlusele tuleb NS § 11 lg 1 alusel tema abielueelne perekonnanimi

taastada.

11. PKS § 63 järgi abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu

kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

12. Kohus asub seisukohale, et poolte menetluskulude jaotamisel tuleb kohtul juhinduda

tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 164 lg 1 sätestatust, mille kohaselt kannavad

abielulises perekonnaasjas pooled oma menetluskulud ise.

13. Kuna kohus jätab kummagi poole menetluskulud nende endi kanda, ei määra kohus

kohtuotsusega kindlaks nende rahalist suurust.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadri Mälberg

kohtunik