3-23-1795/13 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Pihel Sarv

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. märtsil 2024 Tallinnas

Haldusasja number

3-23-1795

Haldusasi

X kaebus Transpordiameti kohustamiseks kustutama sõiduk

liiklusregistrist

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vastustaja Transpordiamet, esindaja Kristi Orumets

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 29. aprillil 2024 (esmaspäev) (haldus-

kohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS § 184)

võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.

Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal

seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X saatis 8. augustil 2023 Transpordiametile kirja, milles palus seoses kavandatava

automaksuga võtta arvelt maha sõiduki Audi 80 Avant registreerimisnumbriga XXXXXX.

Kaebaja selgitas, et on ka varem üritanud autot arvelt maha võtta, kuid kuna tal pole esitada

müügilepingut, ei ole see võimalikuks osutunud. Auto pole olnud kasutuses 2010.–2011. a-st

alates. Kaebaja on pöördunud Politsei- ja Piirivalveameti poole, kes kinnitas, et neil ei ole

sõiduki registrist kustutamisele vastuväiteid. Sõiduk pole tagaotsitav ega seotud ühegi

kriminaalmenetlusega.

2. Transpordiamet vastas 10. augustil 2023, et sõiduki võõrandamisest teada andmiseks tuleb

esitada müügileping. Sõiduki saab registrist kustutada ka nõuetekohase lammutustõendi alusel.

3-23-1795

2(4)

3. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus kohustada Transpordiametit

kõnealust sõidukit registrist kustutama. Kaebaja müüs auto 2011. a-l. Auto pidi minema varu-

osadeks. Pärast seda lubasid ostjad auto arvelt maha võtta. Kahjuks nad seda siiski ei teinud.

Kolimise tõttu läks kaebajal müügileping kaduma. Auto on 2012. a-st alates olnud registrist

ajutiselt kustutatud, kuna muud varianti ei olnud. PPA on kinnitanud, et sõiduki võib registrist

eemaldada. Eestis plaanitakse kehtestada automaks. Ebaõiglane oleks nõuda kaebajalt maksu

auto eest, mida enam füüsiliselt ei eksisteeri ja mis ei olnud kaebaja valduses 2011. a-st alates.

4. Vastustaja esitas vastuse, milles palus kaebuse rahuldamata jätta.

4.1. Kaebaja palub sõiduki registrist kustutada põhjusel, et see lammutati või hävis millalgi

pärast 2011. a. Kehtiva õiguse järgi tuleb sellise sõiduki registrist kustutamiseks esitada koos

taotlusega litsentseeritud jäätmekäitleja lammutustõend (liiklusseaduse (LS) § 77 lg 6 p 2) või

Keskkonnaameti, PPA või Päästeameti tõend, kui sõiduk on hävinud ning sõidukit ei saa

nõuetekohaselt lammutada, või muul seaduses sätestatud juhul (LS § 77 lg 6 p 7). Sõiduki saab

seega registrist kustutada üksnes seaduses sätestatud juhtudel ja alustel.

4.2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/53/EÜ kasutuselt kõrvaldatud sõidukite

kohta art 5 lg 3 järgi kustutatakse kasutuselt kõrvaldatud sõiduk registrist lammutustõendi

esitamisel. Lammutustõendi saab jäätmevaldaja või jäätmete omanik siis, kui viib kasutuselt

kõrvaldatud sõiduki jäätmekäitlejale. Direktiiv kohaldub M1, N1, L5e ja L7e sõidukitele juhul,

kui need on Eestis kasutusel olnud peale 1. maid 2004. Direktiivist tulenev nõue on riigisiseselt

üle võetud LS § 77 lg 6 p-ga 2.

4.3. Keskkonnaministri 16. juuni 2011. a määruses nr 33 „Romusõidukite käitlusnõuded“

sätestatakse täpsemad nõuded mootorsõidukite ning nende osade jäätmete käitlemisele.

Määruse § 2 p 2 kohaselt on töötlemiskoht lammutuskoda, millele on antud asjaomane kesk-

konnaluba või keskkonnakompleksluba.

4.4. Liiklusregistri kannet taotlev isik peab tõendama, et õigusaktide järgi taotleva kande

aluseks olev asjaolu esineb. Sõiduki müügi korral tuleb esitada näiteks müügileping või makse-

korraldus. Transpordiamet peab lähtuma seadusest ega või tõendamise nõudest kõrvale kalduda.

Kaebaja ei ole esitanud ühtegi dokumenti sõiduki lammutamise või hävimise kohta. Esitatud

PPA kinnitus ei ole tõend sõiduki hävimise kohta.

4.5. Amet on nõus sõiduki registrist kustutama, kui selleks on seaduslik alus. Selleks võib olla

ka kohtulahend, milles kohus tuvastab, et kustutuskande tegemiseks seaduses sätestatud

eeldused on täidetud.

4.6. Amet leiab, et juriidilist fakti ei saa tuvastada ainuüksi asjast huvitatud inimese enda ütluste

alusel. Seda ka juhul, kui ütlused on antud vande all. Kaebaja kinnitusest, et tema teada sõiduk

lammutati, ei piisa, kui kaebaja ise lammutamise juures ei viibinud. Ei sõiduki lammutamise

ega selle omandi ülemineku fakti ole võimalik kontrollida.

4.7. Transpordiameti halduspraktika peab olema ühtne. Kui sõiduki kustutamine liiklus-

registrist oleks võimalik kohtu kaudu vande all antavate ütluste alusel, võidakse hakata nõudma

samal moel ka liiklusregistris sõiduki omandi ülekandmist. Lisaks tooks selline kohtupraktika

märkimisväärse töökoormuse nii kohtule kui ka Transpordiametile. Liiklusregistris on peatatud

kandega sõidukeid ligi 300 tuhat. Amet oleks igas kande muutmisele suunatud kohtumenetluses

vastustaja ja peaks tasuma ka kõigi kaebajate menetluskulud.

4.8. Kaebaja väidab, et võõrandas sõiduki juba 2011. a-l. Kui ta oleks siis müügilepingu

Transpordiametile edastanud, oleks ta saanud praegust olukorda vältida. Kaebajal tuleb taluda

enda tegevusetuse tagajärgi.

3-23-1795

3(4)

4.9. Peatatud kannetega sõidukite (sh kaebaja sõiduki) liiklusregistrist kustutamisega seotud

probleeme pole võimalik lahendada enne, kui mootorsõidukimaksu seaduse rakendusaktidega

luuakse vastav õiguslik raamistik.

5. Kaebaja esitas 27. veebruaril 2024 seisukoha, milles vaidles vastustaja seisukohtadele

vastu. Ametil oleks võimalik lähtuda oma praktikas praegusest kohtulahendist. See vähendaks

võimalust, et sarnased kaebused jõuavad kohtusse. Praegu ei ole amet 300 000 juhtumile aastate

jooksul lahendust leidnud. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 3. märtsi 2011. a määruse

nr 19 „Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja kord“ § 8 lg 1 järgi on

Transpordiametil õigus liiklusregistri andmeid parandada või valed andmed kustutada, kui ta

saab teada, et olemasolevad andmed ei ole õiged. Kaebaja andis ametile probleemist juba ammu

teada. Amet oleks saanud selle ise lahendada.

6. Vastustaja esitas 7. märtsil 2024 seisukoha, milles selgitas, et kliimaministeerium saatis

28. veebruaril 2024 kooskõlastusringile õigusaktide muudatused, mis loovad aluse peatatud

kandega sõidukite kustutamiseks liiklusregistrist. Nende jõustumine on kavandatud 1. juuliks

2024. Eelnõu järgi kustutatakse dokumentide puudumise korral sõiduk omaniku taotluse alusel

liiklusregistrist lihtsustatud korras ja kuni 2026. a-ni riigilõivuvabalt. 1. novembril 2026

kustutatakse registrist automaatselt sõidukid, mille registrikanne on 1. juuli 2026. a seisuga

olnud peatatud kauem kui seitse aastat. Kuna kaebaja sõiduk vastab sellele tingimusele, siis

kustutataks see automaatselt. Kaebaja ise midagi tegema ei pea. Kaebajal tuleb oodata

seaduslikku lahendust koos teiste peatatud kandega sõidukite omanikega.

7. Kaebaja esitas 11. märtsil 2024 seisukoha, mille järgi ta on nõus kokkuleppega, et talle

kuulunud auto kustutataks registrist, kuid sellist lahendust ei avalikustata. Transpordiametil on

mure, et teised saavad praeguse kohtuasja lahendit tulevikus kasutada. Kaebaja eesmärk ei ole

muuta Transpordiameti elu keerulisemaks. Kaebaja tahab üksnes seda, et kõnealune auto

kustutataks registrist võimalikult kiiresti. Vastustaja viidatud eelnõu jõustumises ei saa kindel

olla. Kohtuotsused peavad olema tehtud hetkel kehtivate seaduste järgi.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kaebaja palub kohtul kohustada Transpordiametit kustutama tema nimel oleva sõiduki

liiklusregistrist. Toimingu sooritamist võib haldusorganilt nõuda juhul, kui viimane on

kohustatud seda tegema (vt riigivastutuse seaduse § 6 lg 1).

9. Vastustajal on õigus, et tal ei olnud praegusel juhul kohustust sõidukit registrist kustutada.

Kaebajal ei olnud esitada litsentseeritud jäätmekäitleja lammutustõendit, mis kinnitaks tema

väidet, et sõiduk on lammutatud (vt LS § 77 lg 6 p 2). See norm põhineb direktiivi 2000/53/EÜ

art 5 lg-l 3. Nõude eesmärgiks on nii keskkonna kui ka liiklusohutuse kaitse. Nõude abil saab

ära hoida olukordi, kus sõiduk lammutatakse ebaseaduslikult või jäetakse keskkonda ohustavalt

lagunema, samuti olukordi, kus sõiduki osi kasutatakse ebaprofessionaalseteks remondi-

töödeks.

10. Kaebaja andis vande all ütlused (digitoimiku leht (dtl) 67), mille järgi läks auto katki ja

selle remont oleks oluliselt ületanud auto väärtust. Kaebaja müüs auto isikule, kes enda väitel

tegeles varuosadega. Kuna auto kere oli heas seisukorras, pidi see minema varuosadeks. Ostja

lubas auto pärast varuosadeks müümist ja jääkide lammutustöökotta viimist registrist

eemaldada.

11. Kuna LS järgi on auto lammutamise tõendamiseks vajalik lammutustõend, ei ole alust

kohustada ametit kustutama sõidukit registrist kaebaja ütluste alusel. Kaebaja ütlused ei

võimalda kohtul tuvastada, et sõiduk tõepoolest lammutati. Kaebaja ei tea tegelikult, mis

sõidukist pärast ostjale üleandmist sai.

3-23-1795

4(4)

12. Kaebajal ei ole esitada sõiduki omandi seaduslikku üleandmist tõendavaid dokumente, mis

võimaldaks registris sõiduki omaniku kohta tehtud kannet muuta, samuti ei oska ta öelda,

kellele ta kõnealuse sõiduki müüs (vt määrus nr 19, § 7 lg 2 p 2). Kaebaja sõnul on müügileping

kadunud. Kaebaja ütluste ja kindlustusmaaklerile 25. veebruaril 2011 saadetud e-kirja (dtl 71)

alusel peab kohus usutavaks, et sõidukit enam kaebaja omandis ega valduses ei ole. Siiski ei

võimalda õigusaktid selle põhjal muuta sõiduki omaniku kannet (kuna uut omanikku pole

teada) ega sõidukit registrist kustutada. See pole võimalik ei sõiduki omaniku taotluse alusel

ega ameti omal initsiatiivil. Kaebuse rahuldamine oleks seega võimalik üksnes juhul, kui kohus

leiaks, et kõnealused normid on põhiseadusega vastuolus ja jätaks need kohaldamata (vt HKMS

§ 158 lg 4).

13. Alates 2012. a juunikuust on sõiduki registrikanne olnud peatatud (vt dtl 9). Kaebaja ei ole

esile toonud, et sellest, et tema nimel on liiklusregistris peatatud registrikandega sõiduk,

tuleneksid talle mingid tema õigusi märkimisväärselt riivavad kohustused. Kaebaja esitatud

seisukohtade järgi teeb talle muret võimalus, et ta peab hakkama tulevikus maksma sõiduki eest

mootorsõidukimaksu.

14. Vastustaja selgitas, et seadusandja on mootorsõidukimaksu kavandades olnud teadlik

sellest, et liiklusregistris on suurel hulgal sõidukeid, mida tegelikult ei kasutada või mis enam

ei eksisteeri. Vastustaja esitas jäätmeseaduse, liiklusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise

seaduse eelnõu seletuskirja (dtl 86–106). Seletuskirja järgi on teada, et osa peatatud registri-

kandega sõidukitest on hävinenud või pole nende omanikel teavet sõidukite staatuse kohta

(müügitehing on jäänud vormistamata või ei ole dokumendid säilinud). Sellised sõidukid

loetakse kadunud sõidukiteks. Isikutele, kelle nimel need sõidukid on, luuakse võimalus

taotleda sõidukite registrist kustutamist. Seejuures peab omanik kinnitama, et sõiduk on

hävinenud või võõrandatud, kuid andmed ostja kohta puuduvad. Esialgu on selline võimalus

riigilõivuvaba (1. juulist 2024 kuni 31. detsembrini 2025). Et vähendada Transpordiameti

koormust sõidukite kustutamise taotluste menetluses, kustutatakse 1. novembril 2026 registrist

automaatselt sõidukid, mille registrikanne on 1. juuli 2026. a seisuga olnud peatatud enam kui

seitse aastat.

Vastustaja esitas ka jäätmeseaduse, liiklusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse

eelnõu (dtl 80–85) ja kliimaministri saatekirja, mille järgi eelnõu saadeti ministeeriumite

vahelisele kooskõlastusringile ja puudutatud organisatsioonidele arvamuse avaldamiseks

28. veebruaril 2024 (dtl 79).

15. Kohus leiab eeltoodu pinnalt, et kehtivaid norme, mis ei võimalda kaebajal tema nimel

olevat, kuid tema valdusest ja omandist välja läinud sõidukit liiklusregistrist kustutada, ei ole

praeguse seisuga põhjust pidada põhiseadusega vastuolus olevaks. Kaebaja õiguste olulisem

riive võib tekkida mootorsõidukimaksu kehtestamisel, kuid praeguse seisuga on alust arvata, et

sellele probleemile leitakse enne maksukohustuse kehtestamist lahendus. Praeguste plaanide

kohaselt võib kaebajal avaneda võimalus taotleda sõiduki registrist kustutamist juba käesoleva

aasta suvel. Eeltoodu põhjal jätab kohus kaebuse rahuldamata.

16. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole

taotlenud menetluskulude kaebajalt väljamõistmist. Menetlusosaliste menetluskulud jäävad

seega nende endi kanda.

Pihel Sarv

/allkirjastatud digitaalselt/