2-21-9422/33 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Karina Kukkes

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. märts 2024, Võru kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-9422

Tsiviilasi

C.U hagi M.R vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks

ja kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

7591 eurot 4 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: C.U (isikukood XXX), lepinguline esindaja Kristel

Kangilaski

Kostja: M.R (isikukood XXX), lepingulised esindajad

vandeadvokaat Allar Jõks ja vandeadvokaadi abi Raul Kartsep

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud C.U kanda.

3. Mõista C.U-lt M.R kasuks välja menetluskulud 3500 eurot 52 senti.

4. Mõista C.U-lt M.R kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (3500

eurolt 52 sendilt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni võlaõigusseaduse §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

5. Määrata, et kohtuotsuse jõustumisel tuleb kohtu deposiitkontolt hüvitada M.R-ile

menetluskulud summas 3500 eurot 52 senti ning kanda nimetatud summa

Advokaadibüroo Sorainen OÜ kliendikontole nr EE862200221021510387 (AS Swedbank).

6. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks

tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses

märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. C.U (hageja) esitas 10. juunil 2021 Tartu Maakohtule M.R (kostja) vastu, milles palub: 1)

kohustada kostjat omal kulul ümber lükkama artiklis „xxxxxxxxxxxxxx lugu:

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx“ ja Kuuuurija xxxxxxxxxxxxxxxx

eetris olnud saates hageja kohta avaldatud ebaõiged andmed; 2) kohustada kostjat esitama

veebiportaali

väljaandjale

www.postimees.ee

alljärgneva

sisuga

tekst:

„xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Käesoleval veebilehel avaldati

xxxxxxxxxxxxxxxxx, milles sisaldus minu väide, et C.U on kõigile võlgu ja C.U võlg ulatub minu

ees 8100 euroni. Käesolevaga avaldan, et minu poolt esitatud väidetel puudus igasugune

faktiline alus ning väited, et C.U on kõigile võlgu ja tema võlg minu ees ulatub 8100 euroni olid

tõele mittevastavad ja ma lükkan käesolevaga minu poolt avaldatud ebaõiged andmed ümber.

M.R“; 3) kohustada kostjat esitama saate „Kuuuurija“ väljaandjale alljärgneva sisuga teksti:

„M.R avaldas C.U kohta tõele mittevastavaid faktiväiteid. xxxxxxxxxxxxxxxx eetris olnud

„Kuuuurija“ saates avaldati minu poolt esitatud küsimus, „Kas on mõni inimene, kellele Sa

võlgu ei ole, C.U?“, milles sisaldus faktiväide justkui oleks C.U kõigile võlgu. Käesolevaga

avaldan, et minu poolt esitatud väitel puudus igasugune faktiline alus ning väide, et C.U on

kõigile võlgu oli tõele mittevastav ja ma lükkan käesolevaga minu poolt avaldatud ebaõiged

andmed ümber. M.R“; 4) kohustada kostjat esitama veebiportaali www.postimees.ee

väljaandjale taotluse ümberlükkava artikli avaldamiseks resolutsiooni punktis 3. märgitud

tekstiga samal veebilehel, kus oli avaldatud esialgne artikkel. Taotluses tuleb märkida, et artikli

pealkiri peab olema samas formaadis nagu vaidlusaluse artikli pealkiri ja artikli kujundus peab

olema võrreldavalt tähelepanu köitev; 5) kohustada kostjat esitama saate „Kuuuurija“

väljaandjale taotlus ümberlükkava videolõigu avaldamiseks saates Kuuuurija resolutsioonis

punktis 4. märgitud tekstiga. Taotluses tuleb märkida, et saade, milles avaldatakse

resolutsioonis punktis 4 märgitud tekst, peab olema eetris Kuuuurija tavapärasel eetriajal ning

saade peab olema järelvaadatav; 6) mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju

hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel; 7) mõista kostjalt hageja kasuks välja varalise kahju hüvitis

288 eurot; 8) mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis mittevaralise ja varalise kahju hüvitistelt

alates hagi esitamisest kuni nõuete täitmiseni seadusjärgses määras. Menetluskulud palub hageja

jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt on kostja xxxxxxxxxxxxxxxx ajalehes Postimees avaldanud, et hageja

võlg on hoopis suurem, ulatudes 8100 euroni. Samuti on kostja avaldanud, et „C.U on kõigile

võlgu“. Lisaks on kostja xxxxxxxxxxxxxxx saates Kuuuurija avaldanud hageja suunal: „Kas on

mõni inimene, kellele Sa võlgu ei ole, C.U?“.

Kostja avaldatust jääb mulje, justkui oleks hageja võlgu väga paljudele inimestele. Hagejalt on

kostja kasuks Pärnu Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr 2-19-112679 välja mõistetud 6400

eurot, mitte 8100 eurot. Hageja ei ole kõigile võlgu, samuti ei ole ta võlgu paljudele isikutele.

Kostja põhjustas hagejale solvamisega mittevaralist kahju – see pani hagejat halvasti ja

alandatult tundma, rikkus hageja meeleolu ning kujundas hagejat mainet ebakohasel viisil.

Hagejale tekkinud mainekahju ja kostja süü on suur. Hageja nõuab mittevaralise kahju hüvitis

kohtu õiglasel äranägemisel. Hageja hinnangul on õiglaseks hüvitiseks 3500 eurot. Samuti on

hagejal tekkinud ka varaline kahju. Nimelt on hageja kandnud kohtueelseid õigusabikulusid 288

eurot. Hageja nõuab ka faktiväidete ümberlükkamist.

2. Kostja vaidleb hagile vastu ning palub jätta see läbi vaatamata või rahuldamata. Kostja ei ole

hagis nimetatud väiteid avaldanud. Ajakirjanik saatis artikli kostjale ülevaatamiseks. Sellest

artiklist ei nähtunud vaidlusaluseid väiteid. Ilmunud artiklis sisaldusid need väited, mille

ümberlükkamist hageja soovib.

Kui leida, et kostja on vaidlusalused väited avalikustanud, siis on need faktiväidetena tõesed või

väärtushinnangutena kohased. Hageja on ise avalikustanud saates Kuuuurija, et tema võlad

kostja eest ulatuvad 8000 euroni. Kostja ei saa laimata hagejat tõese faktiväitega, mille hageja

ise avalikustas. Kostja esitas Postimehe ajakirjanikule Exceli tabeli, kuhu oli ta märkinud

hagejale väljastatud võlad ja pakutud teenused. Kostja on tabelit viimati muutnud 2015. aastal.

Ajakirjanik oleks pidanud talle saadetud andmeid kontrollima ning täiendama kostja väidet

selliselt, et võlg ulatus 2015. aasta seisuga lausa 8100 euroni. Asjaolu, et hagejalt mõisteti kostja

kasuks välja 6400 eurot (piirmäär maksekäsu kiirmenetluses), ei tähenda, et hageja tegelik võlg

poleks suurem.

Väide „C.U on kõigile võlgu“ on väärtushinnang, sest mõistlik lugeja mõistab, et „kõigile“

tähendab ülekantud tähenduses paljusid isikuid. Kostja avaldas ajakirjanikule, et hageja on

võlgu veel 11 isikule. Olukorras, kus hageja on juba üle viie aasta kostjale võlgu ja lisaks veel

kohaliku kogukonnas 11 isikule, on põhjendatud väärtushinnang ja kunstlik liialdus

ajakirjanduses, et hageja on kõigile võlgu.

Ka saates Kuuuurija hageja suunal avaldatud küsimus on väärtushinnang. Tuleb arvestada, et

hageja ise helistas saatejuhile korduvalt ning soovis vabatahtlikult avalikkuse eest oma

võlgadest rääkida. Hageja esitas ise valeväiteid kostja suhtes. Kui pidada seda küsimust

faktiväiteks, siis on see tõene väide.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

4. Praegusel juhul on hageja esitanud hagi kostja vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks,

samuti mittevaralise ja varalise kahju hüvitamiseks.

Hageja on tuginenud sellele, et kostja on xxxxxxxxxxxxxx ajalehes Postimees avaldanud (dtl 13

– 21), et hageja võlg on hoopis suurem, ulatudes 8100 euroni. Samuti on kostja avaldanud, et

„C.U on kõigile võlgu“. Lisaks on kostja xxxxxxxxxxxxxxx saates Kuuuurija avaldanud hageja

suunal: „Kas on mõni inimene, kellele Sa võlgu ei ole, C.U?“ (vt xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xxxxxxxxxxxxx esitatud saate Kuuuurija episood).

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju

tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või

vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 4 järgi on kahju

tekitamine õigusvastane siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. Isikliku

õiguse rikkumine on VÕS §-de 1046 ja 1047 alusel võimalik ebakohase väärtushinnangu või

ebaõige faktiväite avaldamisega. Nii VÕS § 1046 kui ka § 1047 eeldavad seda, et tegemist on

avaldamisega ehk selleks, et kostja vastutaks hageja isiklike õiguste rikkumise eest, peaks

kostja olema ebakohase väärtushinnangu või ebaõige faktiväite avaldajaks.

VÕS § 1047 lg 4 võimaldab lisaks kahju hüvitamisele nõuda ka andmete avaldamise eest

vastutavalt isikult andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata

sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Viidatud sätte järgi saab kannata nõuda

ebaõigete andmete ümberlükkamist samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus need avaldati (vt

nt Riigikohtu 19. märtsi 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-17140, p 11; 20. detsembri 2022 otsus

tsiviilasjas nr 2-19-2709, p 15). VÕS § 1047 lg 4 järgi vastutab ka isik, kes avaldas ebaõigeid

andmeid meediaväljaandele, kuid sellelt isikult saab nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist

meediaväljaande ees (vt nt Riigikohtu 19. märtsi 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-17140, p 11).

Seega, kui isik avaldas midagi meedia kaudu, vastutab ta avaldatu ees.

5. Au ja head nime kahjustav on mis tahes viisil ja vormis levitatav teave, mis sisaldab või

võimaldab halvustava tähendusega hinnanguid. Faktiväide võib olla isiku au teotav selle tõttu,

et see võimaldab isiku "väärtustamist" negatiivse hinnanguga (vt nt Riigikohtu 29. märtsi 2017

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-16, p 30). Isiku kohta mis tahes andmeid sisaldavat lauset

käsitletakse kohtupraktikas faktiväitena. See väide on põhimõtteliselt kontrollitav, tema tõesus

kohtumenetluses tõendatav. Väärtushinnang on väide, mida saab küll põhjendada, kuid mille

tõesus pole tõendatav.

Mittevaralise kahju nõude puhul peab hageja tõendama faktiväidete ja väärtushinnangute

avaldamist ning põhistama väidete ja hinnangute au teotavat iseloomu. Kostjal tuleb

mittevaralise kahju hüvitamise täitmise kohustusest vabanemiseks välja tuua (tõendada,

selgitada) vaidlusaluste faktiväidete tõesus ja väärtushinnangute kohasus. Tõendamiskoormist

on kohus selgitanud 24. jaanuari 2024 kohtunõudes.

6. Esmalt käsitleb kohus seda, kas tegemist on faktiväidete või väärtushinnangutega. Kohtu

hinnangul on hageja kohta avaldatu „hageja võlg on hoopis suurem, ulatudes 8100 euroni“

faktiväide. Selliselt saab kontrollida, kas hageja võlg kostja ees on tõepoolest 8100 eurot.

Samuti on faktiväiteks hageja kohta avaldatu „C.U on kõigile võlgu“. Mõistlik isik saab väitest

aru selliselt, et hageja küll ei saa olla kõigile võlgu, kuid on võlgu paljudele isikutele. Kohtu

hinnangul saab kontrollida, kas hageja on paljudele isikutele võlgu. Hageja suunal esitatud

küsimus „Kas on mõni inimene, kellele Sa võlgu ei ole, C.U?“ on kohtu hinnangul aga

väärtushinnang. Tegemist on subjektiivse hinnanguga hagejale. Võimalik on hinnata kostja

hinnangu põhjendatust, s.o kas kostjal oli mõistlik õigustus hageja kohta sellist hinnangut anda.

7. Järgmisena käsitleb kohus seda, kas hagi on esitatud õige kostja vastu ehk seda, kas kostja on

ebaõige faktiväite ja ebakohaste väärtushinnangute avaldajaks. Avaldamine VÕS § 1047

tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine ja avaldaja on isik, kes teeb

kolmandatele isikutele andmed teatavaks (vt nt Riigikohtu 25. septembri 2013 otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-80-13, p 40). Praeguses asjas ei vaidle pooled selle üle, et kostja on saates Kuuuurija

esitanud hageja suunal küsimuse „Kas on mõni inimene, kellele sa võlgu ei ole, C.U?“. Seega

on kostja nimetatud väärtushinnangu avaldajaks. Samas on vaidlus selles, kas kostja on

avaldanud faktiväite „hageja võlg on hoopis suurem, ulatudes 8100 euroni“ ja väärtushinnangu

„kostja on kõigile võlgu“.

8. Kostja on kohtule esitanud artikli, mille temale saatis ülevaatamiseks Postimehe ajakirjanik

(dtl 94 – 96). Selles artiklis on märgitud „siin lähevadki M.R ja C.U jutud lahku. C.U väidab, et

maksis kõik võlgnevused ära, M.R arvutuste kohaselt mitte. „Meil oli Exceli tabel, kus

märksõnadega pandud tehtud töö ja kas see on palgast maha arvatud või muud moodi tasutud.

Iga kuu vaatasime koos üle, palju ta maksta saab. Need ülekanded abikaasale olid nende

teenuste eest tõesti, aga C.U võlad olid hoopis suuremad“ ütleb M.R. C.U ei tea sellest tabelist

enda sõnul midagi, M.R sõnul oli meeste vahel suusõnaline kokkulepe. 10. augustil 2018. aastal

töösuhe C.U-ga lõpetati. xxxxxxxxxxxxxxxxx M.R sõnul võeti toona kasutusel lüpsirobot ning

C.U oleks pidanud ümber õppima. M.R sõnul C.U seda teha ei tahtnud ning lõpetas temaga

töölepingu. Kuus aastat tööd rabanud mees ei saanud xxxxx lahkudes esialgu hüvitist.“

Ajakirjanik palus kostjal tunni aja jooksul teada anda, kui on olulisi täpsustusi. Kostja vastas

sellele kirjale (dtl 94) järgmist: „xxxx, kuidas nüüd nii kiireks läks? Siin pole ühtki tõest väidet.

Pole võimeline redigeerima sellist jama. /…/ Kui ma midagi siin parandaks, siis ei peaks see

olema lahmimine, vaid aastatetaguste asjade kontrollimine enne must-valgele panekut“.

9. Ilmunud artiklis (dtl 13 – 21) on aga märgitud „siin lähevadki M.R ja C.U jutud lahku. C.U

väidab, et maksis kõik võlgnevused ära, M.R arvutuste kohaselt mitte. „Meil oli Exceli tabel,

kus märksõnadega pandud tehtud töö ja kas see on palgast maha arvatud või muud moodi

tasutud. Need ülekanded abikaasale olid nende teenuste eest tõesti, aga C.U võlg oli hoopis

suuremad“ ütleb M.R, kelle sõnul ulatub võlg lausa 8100 euroni. C.U ei tea sellest tabelist

enda sõnul midagi, M.R sõnul oli meeste vahel suusõnaline kokkulepe. „C.U on kõigile võlgu.

Keegi polnud enam nõus talle teenust osutama, aga mina heauskse inimesena aitasin“ ütleb

M.R ja selgitab, et lootis, et C.U maksab võla tema juures töötades teenitud rahaga lõpuks

tagasi. 10. augustil 2018. aastal töösuhe C.U-ga lõpetati. xxxxxxxxxxxxxxxxx M.R sõnul võeti

toona kasutusel lüpsirobot ning C.U oleks pidanud ümber õppima. M.R sõnul C.U seda teha ei

tahtnud ning lõpetas temaga töölepingu. Kuus aastat tööd rabanud mees ei saanud xxxxx

lahkudes esialgu hüvitist.“

Seega ei nähtu ajakirjaniku poolt kostjale saadetud artiklist lauset „kelle sõnul ulatub võlg lausa

8100 euroni“. Samuti ei nähtu artiklist kostja tsitaati „C.U on kõigile võlgu“.

9. Hageja on kohtule esitanud Postimees Grupp AS-i vastuse hageja päringule koos ajakirjaniku

vastusega (dtl 141). Ajakirjanik on selgitanud, et tugines väite „kelle sõnul ulatub võlg lausa

8100 euroni“ avaldamisel kostja saadetud Exceli tabelile, millest nähtuvalt on hageja võlgnevus

kostja ees 8102 eurot. Kostja on selle tabeli kohtule ka esitanud (dtl 185 – 186). Tabelist

nähtub, et viimased kanded on tehtud 2015. aastal. Seega esitas kostja ajakirjanikule tabeli

hageja võlgnevuse kohta 2015. aasta seisuga. Kohtu hinnangul tuleb arvestada seda, et kostja on

nö tavainimene, kellelt ajakirjanik küsis informatsiooni tema ja ta endise töötaja konflikti kohta.

Kostja ei ole isik, kes igapäevaselt ajakirjandusega suhtleks. Kostja selgitas menetluses, et

saatis tabeli ajakirjalikule, illustreerimaks seda, et ta pidas Exceli tabelit enda ja hageja varaliste

suhete kohta. Seega ei saanud kostja ka teada, mida ajakirjanik tema saadetud tabelist tuletab ja

kuidas seda informatsiooni kajastab. Kohtu hinnangul ei ole ajakirjanik täpselt kostja väidet

kajastanud ning kuna kostja ülevaatamiseks saadetud artiklis ei olnud väidet „kelle sõnul ulatub

võlg lausa 8100 euroni“, ei saanud kostja juhtida ajakirjaniku tähelepanu asjaolule, et tabel

kajastas 2015. aasta võlgnevusi. Siinkohal ei pea kohus põhjendatuks analüüsida küsimust, kas

hagejal oli kostja eest 2015. aastal võlgnevus 8100 eurot, kuivõrd artiklis on kajastatud väide,

justkui oleks hagejal kostja ees võlgnevus artikli ilmumise ajal. Eelneva tõttu leiab kohus, et

kostja ei ole hageja kohta avaldanud väidet: „kelle sõnul ulatub võlg lausa 8100 euroni“.

10. Kohus peab vajalikuks märkida ka järgmist. Kui kostjat ka saaks pidada nimetatud väite

avaldajaks, siis tuleks hinnata, kas tegemist on ebaõige faktiväitega. Kui tegemist oleks ebaõige

faktiväitega, tuleks hinnata ka selle faktiväite au teotavat iseloomu. Hageja on tuginenud sellele,

et tegemist on ebaõige faktiväitega, kuivõrd tegelikkuses on hagejalt kostja kasuks välja

mõistetud 6400 eurot, mitte 8100 eurot. Samas on hageja ise saates Kuuuurija avaldanud, et

tema võlgnevus kostja ees on ca 7000 – 8000 eurot (vt 00:10:30 – 00:10:48). Sellises olukorras

ei saa kohtu hinnangul asuda seisukohale, et tegemist on ebaõige faktiväitega. Ka olukorras, kus

tegemist oleks ebaõige faktiväitega, ei oleks kohtu hinnangul tegemist au teotamisega. Kohus

on seisukohal, et iga ebaõige faktiväide ei tähenda veel automaatselt hageja õiguste rikkumist

(au teotamist) ega too kaasa mittevaralise kahju hüvitamise kohustust. Hageja on ise välja

toonud, et temalt on maksekäsu kiirmenetluses kostja kasuks välja mõistetud 6400 eurot.

Tegemist on jõustunud kohtulahendiga ning praeguses vaidluses ei saa kohus analüüsida seda,

kas hagejale on makseettepanek nõuetekohaselt kätte toimetatud ning kas tal oli võimalik seda

vaidlustada. Kohtule ei ole selge, kuidas teotaks hageja au ebaõige väide selle kohta, et tema

võlgnevus kostja ees on 8100 eurot (tegelikkuses oli võlg 6400 eurot). Eelnevat arvestades ei

saaks hageja nõuet rahuldada ka siis, kui kostja oleks väite „kelle sõnul ulatub võlg lausa 8100

euroni“ avaldajaks.

11. Ajakirjanik on selgitanud (dtl 141), et tugines väite „C.U on kõigile võlgu“ avaldamisel

enda ja kostja vahel aset leidnud telefonivestlusele, kus kostja talle viidatud väite avaldas. Seda,

et tegemist on kostja sõnadega, kinnitab ajakirjaniku selgituste kohaselt ka kostja saadetud e-

kiri, kus kostja saatis talle nimekirja 11 isikust, kellele tema väitel hageja võlgu on, ning kes on

kostja sõnade kohaselt vaid „killuke C.U võlausaldajatest“. Kohtu hinnangul ei ole ajakirjanik

täpselt kostja väidet kajastanud. Selliselt ei ole ajakirjanik märkinud, et kostja väitel on hageja

11 isikule ning see on vaid killuke hageja võlausaldajatest. Kuivõrd kostjale ülevaatamiseks

saadetud artiklis ei olnud ka väidet „C.U on kõigile võlgu“, ei saanud kostja juhtida ajakirjaniku

tähelepanu asjaolule, et tema ei ole seda väitnud. Eelneva tõttu leiab kohus, et kostja ei ole

hageja kohta avaldanud väidet: „C.U on kõigile võlgu“.

12. Kohus analüüsib ka kostja xxxxxxxxxxxxxxx saates Kuuuurija hageja suunal avaldatu „Kas

on mõni inimene, kellele Sa võlgu ei ole, C.U?“. Kohus on eelnevalt leidnud, et tegemist on

väärtushinnanguga (vt otsuse p 6). Seega tuli kostjal mittevaralise kahju hüvitamise täitmise

kohustusest vabanemiseks välja tuua (selgitada või võimalusel tõendada) väärtushinnangu

kohasus.

13. Kohus nõustub kostjaga selles, et hageja ise soovis avalikkuse ees oma probleemidest

(võlgadest) rääkida. Nimelt selgitab saate alguses saatejuht K. L. , et „C.U on tegelikult mulle

helistanud juba möödunud kevadest peale. Ta on teinud mulle kümneid ja kümneid kõnesid,

teatades, et enne ta alla ei anna, kui ma xxxxxx kohapeale sõidan (vt 00:01:17 – 00:01:29).

Lisaks sellele on saates hageja nime all märgitud „võlgades talumees“. Kostja on kohtule

esitanud teiste võlausaldajate kinnitused (dtl 177 – 182) selle kohta, et hagejal on ka nende ees

võlgnevused. Kuivõrd võlausaldajate kinnitustel on võlgnevused tekkinud 2019. – 2020.

aastatel, hõlmavad need saate Kuuuurija ilmumise aega. Hageja on ka ise saatejuhi K. L.

küsimusele selle kohta, et kas tal on veel võlgnevusi, vastanud, et „misasja?“. Seepeale

täpsustas saatejuht, et „ei ole kuskil?“ ja hageja vastas: „ei, noh on ikka“ (vt 00:22:07 –

00:22:10). Siinkohal ei pea kohus põhjendatuks tuvastada, millised olid hageja täpsed

kohustused teiste võlausaldajate ees. Vaidluse lahendamiseks on kohtu hinnangul oluline, et

kostjale teadaolevalt olid hagejal võlgnevused ka teiste võlausaldajate (kohalike elanike ja

äriühingute) ees. Eelneva tõttu on kohus seisukohal, et kostja on selgitanud ja ka tõendanud

väärtushinnangu kohasuse. Seega ei ole tegemist ebakohase väärtushinnanguga.

14. Praegusel juhul on hageja esitanud hagi kostja vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks,

samuti mittevaralise ja varalise kahju hüvitamiseks.

Kohus on eelnevalt leidnud, et kostja ei olnud faktiväidete „kelle sõnul ulatub võlg 8100

euroni“ ja „C.U on kõigile võlgu“ avaldajaks. Samuti on kohus leidnud, et kostja on selgitanud

ja tõendanud väärtushinnangu „Kas on mõni inimene, kellele Sa võlgu ei ole, C.U?“ kohasuse.

Seega jäävad hageja nõuded ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju

hüvitamiseks rahuldamata.

15. Kohtueelsete õigusabikulude nõude hüvitamine on võimalik VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3

alusel.

Selliselt sätestab VÕS § 115 lg 1, et olukorras, kus võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja

koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud

kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui

kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara

väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus,

ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas

mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas

kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

Kuivõrd praegusel juhul on kohus leidnud, et kostja ei ole kohustust rikkunud, jätab kohus ka

hageja varalise kahju hüvitamise nõude rahuldamata.

16. Eelneva tõttu jääb hagi rahuldamata.

17. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.

Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulud (4467 eurot 50 senti).

Kostjale on osutatud õigusabi 26,1 h ulatuses (vandeadvokaat Allar Jõks 0,5 h keskmise

tunnihinnaga 250 eurot; advokaat Raul Kartsep 20,4 h keskmise tunnihinnaga 187 eurot 18

senti ja juristid Aleksandr Šapovalov ja Stenver Pärn 5,2 h keskmise tunnihinnaga 100 eurot 77

senti). Kuivõrd arved on tasunud kolmandad isikud (xxxxx talu FIE ja xxxxx xxxxxxxxxxxxx),

kes on käibemaksukohustuslased, siis on menetluskulude nõue esitatud ilma käibemaksuta.

Hageja vaidleb kostja menetluskuludele osaliselt vastu.

18. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja

tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt

Riigikohtu 11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-04, p 14).

Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 250 eurot ületab oluliselt keskmist

sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohtu hinnangul tuleb põhjendatud tunnitasuks

lugeda 200 eurot. Kostja lepinguliste esindajate muud tunnitasud (187 eurot 18 senti ja 100

eurot 77 senti) on kohtu hinnangul kooskõlas kohtupraktikaga.

19. Kostja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on osad toimingud teinud büroos töötavad

juristid. Kohtupraktikas on leitud, et põhjendatud ei ole jätta kohtumenetluses esindamise

kuludena välja mõistmata sellised kulud, mis on otseselt seotud esindaja poolt kohtule esitatud

dokumentide ettevalmistamisega. Advokaadibüroo teise advokaadi või juristi poolt tehtud töö

on sellisel juhul omistatav esindajale, kes lõppastmes esindatava nimel vastavad dokumendid

kohtule esitas (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 16. novembri 2017 otsus haldusasjas nr 3-16-

137, p 14). Eelnevat arvestades on juristide poolt tehtud ettevalmistavad toimingute kulu

põhjendatud ja vajalik kulu TsMS § 175 lg 1 mõttes.

20. Kohus märgib, et ei pea vajalikuks anda detailset hinnangut kulude põhjendatusele ja

vajalikkusele iga kulunimekirjas toodud üksiku toimingu põhiselt. Vastaspoolelt

väljamõistetava lepingulise esindaja kulu suurus tervikuna peab vastama tsiviilasja olemusele,

keerukusele ja mahule. Praegusel juhul esitas hageja kostja vastu hagi ebaõigete faktiväidete

ümberlükkamiseks, samuti mittevaralise ja varalise kahju hüvitamiseks. Poolte vahel oli mh

vaidlus selle üle, kas kostja on vaidlusalused väited avaldanud või mitte. Samuti on pooled

esitanud tõendeid seoses vaidlusaluste väidetega, millega vastaspoolel tuli omakorda tutvuda ja

kujundada oma seisukoht.

21. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostja lepingulistel esindajal kulunud hagile

vastuse koostamisele kokku 10,1 h. Selline kulu ei ole kohtu hinnangul täies ulatuses

põhjendatud. Siinkohal tuleb arvestada, et 3. veebruari 2022 vastus hagile sisaldas suures osas

põhjendusi hagi läbi vaatamata jätmiseks seoses sellega, et kostja ei ole väiteid avaldanud.

Eelnevat arvestades on põhjendatud ajakuluks kohtu hinnangul 6 tundi. Lisaks on kostja

lepingulistel esindajatel kulunud 13. juuli 2023 seisukoha koostamisele kokku 9,3 h. Arvestades

seda menetlusdokumendi mahtu ja keerukust on kohtu hinnangul põhjendatud ajakuluks 7,3 h.

Muus osas on kostja lepinguliste esindajate ajakulu kohtu hinnangul põhjendatud. Kohus ei

nõustu hagejaga selles, et põhjendatud ei ole niivõrd suures ulatuses kulu, mis on seotud kohtu

ja kliendiga suhtlemisele. Kohtu hinnangul ei nähtu menetluskulude nimekirjast ebamõistlikult

suurt ajakulu seoses kohtu ja kliendiga suhtlemisega. Lepinguline esindaja peab olema teadlik

sellest, mis kohtumenetluses toimub, ning teavitama sellest ka klienti. Advokaadile tuleneb

selline kohustus ka seadusest (advokatuuriseaduse § 44 lg 1 p 2). Ka kohtupraktikas on leitud,

et kliendiga suhtlemine on seotud asja menetlusega ja vajalik asjaolude väljaselgitamiseks,

samuti on need ilmselgelt põhjendatud ja vajalikud kvaliteetse õigusabi osutamiseks (vt nt Tartu

Ringkonnakohtu 4. juuli 2016 määrus tsiviilasjas nr 2-13-17255).

22. Eelneva tõttu on põhjendatud ajakulu kokku 20 tundi (26,1 – 4,1 – 2). Kohus märgib, et

kostja lepinguliste esindajate tunnitasu on erineva suurusega. Menetluskulude nimekirjast

nähtuvalt on 13. juuli 2023 seisukoha koostamisega tegelenud üksnes advokaat Raul Kartsep,

kelle tunnitasu on 187 eurot 18 senti. 13. juuli 2023 menetlusdokumendiga seoses vähendab

kohus menetluskulusid 347 euro 36 sendi võrra (2 h x 187,18 eurot/h). Hagile vastuse

koostamisega on tegelenud aga nii advokaat Raul Kartsep kui ka jurist Aleksandr Šapovalov

(tunnitasu 100 eurot 77 senti). Kohus vähendas hagile vastuse koostamise ajakulu 4,1 h võrra

(vt eelmine punkt). Kohus peab põhjendatuks vähendada menetluskulusid seoses esindajate

tehtud tööga võrdselt (s.o vastavalt 2,1 h ja 2 h võrra). Seega vähendab kohus menetluskulusid

seoses 13. juuli 2023 menetlusdokumendiga kokku 594 euro 62 sendi võrra (2,1 h x 187,18 + 2

h x 100,77). Lisaks tuleb vähendada ka tagatise taotluse koostamisega seotud kulusid 25 euro

võrra (0,5 h tunni maksumus, vt põhjendused tunnitasu osas, otsuse p 18).

Kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud on seega kokku 3500 eurot 52 senti (4467,50 –

347,36 – 594,62 – 25). Vastavalt kostja taotlusele tuleb hagejal tasuda viivis hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt (3500 eurolt 52 sendilt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.

23. Vastavalt Tartu Maakohtu 4. jaanuari 2022 määrusele on hageja tasunud kostja eeldatavate

menetluskulude katteks tagatist 3600 eurot kohtu deposiiti. Kostja on taotlenud määrata, et

kohtuotsuse jõustumisel kannab kohus deposiidis oleva raha advokaadibüroo kontole.

Kohus märgib, et kostja viidatud TsMS § 195 lg 2¹ käsitleb tagatise tagastamist sellele

menetlusosalisele, kes on tagatise tasunud, või tema korraldusel muule isikule. Seega saaks

kohus viidatud sätte alusel tagastada tagatise hagejale või hageja taotlusel muule isikul. Samas

saab kostja taotlust kohtu hinnangul käsitleda otsuse täitmise korra kindlaksmääramisena

(TsMS § 445 lg 1). Kohus rahuldab kostja taotluse ja määrab, et otsuse jõustumisel tuleb kohtu

deposiidis olev menetluskulude summa 3500 euro 52 sendi ulatuses kanda advokaadibüroo

kontole.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karina Kukkes

kohtunik