3-23-1612/18 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. märts 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1612

Haldusasi

Z.U kaebus Tori Vallavalitsuse 24.05.2023 korralduse nr

342 ja 12.07.2023 korralduse nr 480 tühistamiseks ning

vastustaja kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Z.U

Vastustaja – Tori vald

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asjale juurde järgmised dokumendid: „Kinnistusraamat“, „Liiklusregister“,

„Äriregister“, „KV.EE – Tori vald“ ja „KV.EE - Pärnumaa“.

2. Rahuldada Z.U kaebus.

3. Mõista Tori vallalt Z.U kasuks välja riigilõiv 20 eurot. Muud võimalikud

menetluskulud jätta menetlusosaliste enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29.04.2024 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14

päeva (HKMS § 184).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks

peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.

3-23-1612

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Z.U (kaebaja) taotles Tori Vallavalitsuselt 08.05.2023 (dtl 3) munitsipaaleluruumi.

Kaebajal puudub elukoht ja piisav sissetulek, et ise endale eluruum leida. Kaebaja

sissetulekuks on pension 499,74 eurot ja sotsiaaltoetus 26,85 eurot. Kaebaja elab Pärnu linnas

kodutute varjupaigas ja saab varjupaigateenust. Kaebaja liigub ratastoolis ja tema asjaajamine

ametiasutustes on seetõttu raskendatud. Kaebajal oli garaaž Sindi linnas, kuid keegi on selle

naeltega kinni löönud ja sinna sisse enam ei pääse. Garaažis on auto, mille kaebaja saaks

maha müüa ja endale elamispinna tagada, kuid ta ei saa enda asju garaažist kätte.

2. Tori Vallavalitsus keeldus 24.05.2023 korraldusega nr 342 (dtl 4) kaebajale

eluruumiteenuse osutamisest, kuna taotleja olukorda saab parandada teiste täiendavate

sotsiaalteenustega ja täiendava abiga elamispinna otsimisel või rahaliselt üüri sissemaksu

hüvitamisega, kui taotlejal puuduvad vajalikud finantsvahendid. Põhjendused:

2.1. Kaebajale kuulunud eluruumi Sindi linnas, Jaama tn 6-16 müüs kohtutäitur

enampakkumise teel 17.12.2020. Pärast korterist väljatõstmist eraldas Tori vald (vastustaja)

2021. a märtsis kaebajale sotsiaaleluruumi Tori alevikus, Kalda tn 2-3. Samal aadressil osutas

vastustaja talle koduteenust.

2.2. Kaebaja soovil võimaldati talle 2021. a sügisest sotsiaaleluruum Sindi linnas, Pärnu mnt

27a-3. 2022. a jaanuaris lõpetati kaebajaga sotsiaaleluruumi üürileping korduvate kodukorra

rikkumiste, voodis suitsetamise, alkoholi kuritarvitamise ja üürivõla tõttu.

2.3. Kaebaja suunati varjupaigateenusele. Seejärel 2022. a veebruarist augustini oli kaebaja

üldhooldusteenusel Kilingi Villa Pansionaadis, kus viibis samuti alkoholijoobes, rikkus korda

ega allunud personalile. Kaebaja läks elama garaažiboksi Sindis (elas autos). Kaebajale pakuti

üldhooldusteenust Ida-Virumaal, kuid kaebaja keeldus sellest ja samuti varjupaigateenusest.

2022. a septembris asus ta üldhooldusteenusele Halinga Turvakodus. Kaebajal tuli sealt

lahkuda 11.04.2023 (korralduses ilmselt ekslikult 2022), kuna filmis omavoliliselt töötajaid ja

kaaselanikke ning avalikustas videod Facebookis, tekitades kahju nii hooldekodule kui ka

hoolealustele. Samuti keeldus kaebaja tasumast teenuse omaosalust. Teenuselt lahkumise

järgselt viibis kaebaja kodutute varjupaigas varjupaigateenusel võimalusega kasutada

päevasel ajal päevakeskuse teenust samal hoovil asuvas päevakeskuses. Kaebaja ei saa

garaaži enam kasutada, sest müüs selle 2022. a sügisel maha ja uus omanik seal elada ei

võimalda.

2.4. Kaebajale on korduvalt selgitatud erinevate nõuete täitmise vajadust elujärje

parandamiseks ja pakutud sobilikke teenuseid ning eluruumiteenust erinevatel

sotsiaalpindadel. Tuginedes kaebaja isikuomadustele ja oskustele ning iseseisvale

asjaajamisoskusele, ei ole talle eluruumiteenuse osutamine põhjendatud. Kaebajat saab

abistada muude sotsiaalteenustega.

3. Kaebaja esitas 24.05.2023 korralduse peale 27.06.2023 vaide.

4. Tori Vallavalitsus jättis 12.07.2023 korraldusega nr 480 (dtl 6) kaebaja vaide

rahuldamata. Põhjendused:

4.1. Kaebajale osutati eluruumi tagamise teenust kahel korral kahes erinevas tema vajadustele

kohandatud eluruumis ja osutati ka koduteenust, et leevendada puudest tulenevat

toimingupiiratust. Majandusliku hindamise käigus ei tuvastatud kaebajal raskusi koduteenuse

eest tasumisel. Kaebaja solvas sihilikult teenuseosutajat ja ei olnud nõus teenuse eest tasuma

ega teenust vastu võtma. Tahtevastaselt ei ole võimalik teenust osutada. Kaebaja oli tutvunud

sotsiaaleluruumi kodukorraga ja leping lõpetati korduvate rikkumiste tõttu (alkoholi

2(8)

3-23-1612

tarbimine, toas suitsetamine ja tuleohutusreeglite mittetäitmine, ruumi ning ruumi sisustuse

rikkumine ja puhtuse mittehoidmine – konid öökapil, säärikutega voodis lamamine).

4.2. Üüri sissemaksuks on võimalik taotleda toetust, kui on teada reaalne üüripind ja

sissemaksu summa. Toetust ei maksta ette. Kaebaja ei ole sellekohast taotlust esitanud.

Kaebajal on mitmed täiteasjad, kuid võlanõustamise teenusest kaebaja keeldus.

4.3. Kaebajal on raske liikumispuue ja kasutab igapäevaselt liikumiseks ratastooli.

Liikumisvõimet taastada ei ole võimalik ja sellele on kaasa aidanud ka isiku elukombed.

Psühhiaatriliselt on kaebaja teovõimeline ja võimeline enda eest vastutama. Kaebaja on

võimeline ametlikeks asjaajamisteks iseseisvalt tugiisiku abita (elektrilise ratastooli tellimine,

poes käimine, sõprade külastamine, meditsiiniteenuste tarbimine, sotsiaalteenuste tarbimine).

4.4. Kaebaja väitel on tal korteriomand Sankt-Peterburgis, mida ta kasutada ei saa. Asjaolusid

kontrollida ei ole võimalik.

4.5. Kaebajal on jätkuvalt tasumata 3 arvet sotsiaaleluruumi eest, kus ta elas kuni 27.01.2022.

Arved kokku 360,12 eurot on täitemenetluses. Kaebaja ei ole näidanud tahet võlgnevuse

tasumiseks, vaid nõudis uue korteri andmist.

5. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille lõplikeks nõueteks jäid

24.05.2023 korralduse ja 12.07.2023 korralduse tühistamine ning vastustaja kohustamine

kindlustama kaebajale eluruum sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 41 alusel. Kaebaja vajab

tema vajadustele vastavat eluruumi, kuna ta ei ole iseseisvalt tuttavate kaudu sobivat

elamispinda leidnud ja tal puuduvad rahalised vahendid praeguste üürihindade juures endale

erasektorist korteri leidmiseks. Seoses raske liikumispuudega ja ratastooli kasutamisega on

võimekus varjupaigas hakkama saada piiratud (SHS § 42). Kaebajal ei ole võlgnevusi

vastustaja ees. Vastustaja ei ole aidanud kaebajal eluruumi leida.

6. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja jäi haldusaktides kajastatud

seisukohtadele ja märkis täiendavalt järgmist:

6.1. Kaebajale eraldatud sotsiaaleluruum Tori alevikus, Kalda tn 2-31, suurusega 41,4 m2 ja

üüriga 2 eurot/m2 oli kohandatud ratastooli kasutajale. Tegemist oli renoveeritud sotsiaalmaja

ja -korteriga. Vastustaja hakkas 23.04.2021 osutama kaebajale soodushinnaga koduteenust,

sest isik oli lohakas ega suutnud tagada kodukorrale vastavat puhtust – ta suitsetas voodis ja

voodi kõrval, keeldus toidulaua taga söömast ja sõi voodis (dtl 46). Koduteenuse osutamine

oli raskendatud, kuna kaebaja ei võimaldanud vahetada voodipesu, solvas sotsiaaltöötajaid,

kasutas naisi halvustavaid väljendeid, ei allunud kodukorrale, viibis tihti joobeseisundis.

6.2. Kuna kaebaja taotles sotsiaaleluruumi Sindi linna, kus on tema sõbrad ja tuttav kogukond,

võimaldati kaebajale 16.11.2021–31.12.2022 värskelt renoveeritud sotsiaalmajas Sindi linnas,

Pärnu mnt 27a-32 ratastooli kasutajale kohandatud korter. Samas majas asusid

avahooldustöötajad ja Sindi Sotsiaaltöökeskuse personal. Sotsiaalmajas oli ööpäevaringne

korrapidajavalve ja kodukorrast kinnipidamine oli nõutav. Koos lepingu sõlmimisega

kohustus üürnik täitma ka lepingu lisaks olevat kodukorda (dtl 52). Kaebajaga lõpetati

27.01.2022 üürileping, kuna ta rikkus kodukorda, kuritarvitas alkoholi, pidutses ja käitus

sobimatult sotsiaalpinnal.

6.3. Kaebaja suunati enesehoolduse puudujääkide tõttu SA Tõstamaa Hooldekodusse

üldhooldusteenusele. Kohale jõudes ähvardas kaebaja töötajaid terariistaga, mistõttu teda

teenusele ei võetud. Sotsiaaltransporditeenusega toodi kaebaja varjupaigateenusele Pärnu

1 Tori Vallavalitsuse 24.03.2021 korraldus nr 203.

2 Tori Vallavalitsuse 23.11.2021 korraldus nr 885.

3(8)

3-23-1612

linna, Suur-Posti tn 18b. Saabudes mõõdeti kaebajal 0,4-promilline joove. Kaebaja lahkus

teenuselt 10 minutit hiljem.

6.4. 02.02.2022 saabus vastustajale politseilt teade abivajavast isikust Sindi linnas suvilas, kes

nõudis enda viimist Tori sotsiaalmajja Kalda tn 2-3. Alates 11.02.2022 asus kaebaja Pärnu

Haiglast (oli murdnud sääreluu) üldhooldusteenusele Kilingi Villa Pansionaati, kus tasus

teenuse eest 90% sissetulekutest ja ülejäänu tasus vastustaja (dtl 55). Villasse saabumisel

konfiskeerisid töötajad kaebajalt ühe noa, taskunuga ta ära ei andnud.

6.5. 06.08.2022 lahkus kaebaja Kilingi Villa Pansionaadist ja 09.08.2022 teavitas vastustajat,

et elab garaažis ja magab autos. Garaažis oli väga must ja ehituslik seisukord ohtlik. Katus lasi

sademeid läbi, oli pehkinud ja osaliselt sisse kukkunud. Tualeti kasutamise võimalus puudus.

Kaebaja keeldus pakutavast varjupaigateenusest ja pesemisvõimalusest Sindi

Sotsiaaltöökeskuses. Kaebajale pakuti 26.08.2022 üldhooldusteenust Ida-Virumaal, kuid

kaebaja keeldus.

6.6. 22.09.2022 asus kaebaja üldhooldusteenusele Halinga Turvakodus (dtl 56). Teenuse

osutamine lõpetati 11.04.2023, kuna kaebaja filmis hoolealuseid ja töötajaid ning postitas

videod sotsiaalmeediasse. Teenuselt lahkumise järgselt asus kaebaja varjupaigateenusele

Pärnu linnas.

6.7. Vastustaja on ca 2 aasta jooksul (märts 2021 – aprill 2023) pakkunud pidevalt kaebajale

sobivat eluruumi, arvestades kaebaja tervist ja isikust tulenevaid vajadusi. Kokku on kaebajale

pakutud või ta on viibinud 7 erinevas eluruumiteenust pakkuvas asutuses. Kõikidest on

kaebaja lahkunud kas ise või kodukorra rikkumise (alkoholi tarvitamise, personaliga

ebasobivalt käitumise ja kaaselanike õiguste rikkumise) tõttu. Sotsiaaleluruumi saades peab

isik arvestama kehtivate ühiselu reeglitega ja tal ei saa tekkida õigustatud ootust, et reegleid

rikkudes ka mingeid tagajärgi ei kaasne. Kaebajale olid tagatud tema abivajadusele vastav

eluruum, sobivad sotsiaalteenused hooldekodudes ja hakkama saamist oli igati toetatud, kuid

kaebaja ise ei soovinud antavat abi vastu võtta. Varjupaigateenus on ainuke ja peaaegu

viimane võimalus kaebajale peavarju ja hoolduse tagamiseks.

6.8. Kaebajal on võimalus lugeda maakonnalehte varjupaiga kõrval asuvas päevakeskuses. Ta

on võimeline ise asju ajama nii füüsiliselt kohale tulles kui ka telefonitsi. Kaebaja ei soovi

iseseisvalt endale elamispinda otsida. Kaebaja oli võimeline invarolleri rentimiseks esitama

taotluse ja korraldama kõikvõimalike arstitõendite (sh psühhiaatrilise hinnangu) saamise.

Samas ei suuda ta mõista, et rolleri rentimine on ülearune lisakulu. Samuti oli kaebaja

võimeline pöörduma Õigusteenuste Büroo SA poole, kes esitas 30.08.2023 vastustajale

küsimusi seoses Sindis, Jaama tn 6-16 asuva korteri sundmüügiga. Kaebaja on aktiivne

ühistranspordi kasutaja, sest Pärnus ja selle ümbruses sõitev ühistransport on ratastoolile

ligipääsetav. Vajadusel on kaebajal õigus kasutada sotsiaaltransporti. Kaebajale on korduvalt

pakutud võlanõustamisteenust, kuid ta keeldus koostööst (dtl 57). Kaebaja jättis end abitusse

seisu oma pahatahtliku käitumisega. Ainuüksi väike sissetulek ei ole isikule sotsiaaleluruumi

eraldamise aluseks. Kui eluruumi kulud ületavad sissetulekuid, on võimalik taotleda

toimetulekutoetust. Seega on kaebajal erasektorist korteri leidmiseks nii oskused kui ka

võimalused ja korteri otsimiseks ei ole vaja raha. Kaebaja on teinud erinevaid finantstehinguid

ja saanud ka raha (garaaži müük 1000 euro eest (dtl 58)), kuid ta ei oska seda mõistlikult

kasutada.

6.9. Pärnu varjupaigas on kaebajale tagatud voodikoht, millele on juurdepääs ratastoolist.

Vajadusel on võimalik saada abi isikliku hügieeni tagamisel. Kaebaja oli varjupaigas viibides

alkoholijoobes, suitsetas toas ja oli räpane.

4(8)

3-23-1612

6.10.

Kaebajal on tasumata viimased arved sotsiaaleluruumi teenuse eest. Vastustaja andis

tasumata arved 09.06.2023 maksekäsu kiirmenetlusse (kohtuasi nr 2-23-123576). Võla suurus

on 360,12 eurot. Kaebaja ei ole sellises sotsiaalmajanduslikus olukorras, mis kohustaks

omavalitsust tagama talle eluruumiteenust.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Asjaoludest nähtuvalt on kaebaja 75-aastane liikumispuudega isik, kes suudab ringi

liikuda vaid ratastoolis. Pooled ei vaidle asjaolude üle, et kaebajal puudub isiklik eluase

(korter müüdi täitemenetluses) ja perekond (Venemaal elav õde keeldub temaga suhtlemast),

tema ainsateks sissetulekuteks on pension ja sotsiaaltoetus ning tema suhtes on käimas

vähemalt üks (vastustaja algatatud) täitemenetlus (vaideotsuses on viidatud mitmele

käimasolevale täitemenetlusele). Haldusmenetluse ja kaebuse esitamise ajal elas kaebaja

varjupaigas. Kaebuses toodud väite kohaselt on kaebajal liikumispuude ja ratastooli

kasutamise tõttu raske varjupaigas hakkama saada, seetõttu taotles ta vastustajalt

munitsipaaleluruumi üürimist.

8. SHS § 41 lg 1 sätestab, et eluruumi tagamine on kohaliku omavalitsuse üksuse

korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine

isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma

perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama.

9. Vastustaja tugines 24.05.2023 korralduses (dtl 4) Tori Vallavolikogu 21.02.2019 määruse

nr 64 „Tori valla omandis olevate eluruumide kasutusse andmise ning eluruumi tagamise

teenuse osutamise kord“3 (määrus nr 64) § 6 lg 3 p-dele 4 ja 5 ning põhjendas eluruumi

tagamisest keeldumist järgmiste põhjendustega:



kaebaja ei ole teinud koostööd sotsiaaleluruumiteenuse saamisel (on rikkunud

korduvalt sotsiaaleluruumi kodukorda ja jäänud üüri tasumisel võlgu, keeldunud

sotsiaaleluruumiteenustest);



kaebaja isikuomadused ja oskused, iseseisev asjaajamisoskus;



kaebaja olukorda saab parandada teiste täiendavate sotsiaalteenustega ja täiendava

abiga elamispinna otsimisel või rahaliselt üüri sissemaksu hüvitamisega, kui kaebajal

puuduvad vajalikud finantsvahendid.

Vastustaja esitas 12.07.2023 vaideotsuses (dtl 6) järgmised põhjendused:



kaebaja ei ole tasunud talle otsustatud teenuse eest, kuigi tal ei tuvastatud olulist

raskust teenuse eest tasumisel;



kaebaja solvas sihilikult teenuseosutajat;



kaebaja rikkus korduvalt sotsiaaleluruumi kodukorda;



kaebaja keeldus pakutud võlanõustamisteenusest;



kaebaja ei tee koostööd ja keeldub abist;



kaebaja on võimeline ametlikuks asjaajamiseks iseseisvalt tugiisiku abita.

10. Määruse nr 64 § 6 lg 3 järgi võib sotsiaaleluruumi üürile andmisest keelduda juhul, kui

esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 4) taotleja või tema perekonna omandis või

3 https://www.riigiteataja.ee/akt/409032019011.

5(8)

3-23-1612

kasutuses olevate vahendite abil on võimalik tagada taotlejale vajalik eluruum; 5) taotleja ja

tema perekonna sotsiaalmajanduslikku olukorda on võimalik parandada muul viisil.

11. Kohtu jaoks ei ole arusaadav, millel põhineb vastustaja järeldus, et kaebaja omandis või

kasutuses on vahendid, mille abil on tal võimalik endale eluruum tagada. Kinnistusregistri4

andmetel ei kuulu kaebajale ühtegi kinnistut. Garaaž, kus kaebaja vahepeal elas, on

võõrandatud (dtl 58). Liiklusregistri5 andmetel ei kuulu kaebajale ühtegi sõidukit. Äriregistri6

andmetel ei ole kaebaja seotud ühtegi juriidilise isikuga. Kaebaja ainsateks sissetulekuteks on

pension 499,74 eurot ja sotsiaaltoetus 26,85 eurot. Kaebaja suhtes käib vähemalt üks

täitemenetlus, kuid vaideotsuses on viidatud mitmele käimasolevale täitemenetlusele, mis

tähendab, et osa kaebaja pensionist peetakse kohtutäituri(te) poolt kinni. Kaebajal puudub

perekond ja tema Venemaal elav õde ei soovi temaga suhelda, st et kaebajal puudub ka

perekonna abi ja toetus. Eeltoodud andmed ei võimalda kaebajal endale eluruumi osta.

12. Eluruumi oleks võimalik üürida. Kinnisvaraportaali KV.ee andmetel7 on kohtuotsuse

tegemise aja seisuga Tori vallas pakkumisel kaks 1-2-toalist korterit, millest üks on

üürihinnaga 300 eurot kuus ja teine 380 eurot kuus. Mujal Pärnumaal pakutakse 1-2-toalisi

eluruume üürihinnaga alates 220 eurot8. Tegemist on üksnes üüriga, millele lisanduvad

kommunaalkulud ja sidevahendite kulud. Arvestades kaebaja pensioni suurust ja sellest

tehtavaid kinnipidamisi, oleks kaebaja jaoks nende korterite üürimine ebareaalne, sest

kaebajale peab jääma ka elamiseks piisavas suuruses summa.

13. Isegi kui vastustaja maksaks kaebajale toimetulekutoetust, ei saa tähelepanuta jätta, et

kaebaja eluruumi valiku võimalusi piirab ka asjaolu, et ta on liikumispuudega ja liigub vaid

ratastoolis. See tähendab, et suur osa üüriturul saadaval olevatest üüripindadest ei ole kaebaja

jaoks ligipääsetavad (majja ja eluruumi sisse saamise raskused ja ka seal ringiliikumiseks

piisava ruumi puudumine). SHS § 42 võimaldab küll kohalikul omavalitsusel aidata puudega

isikul eluruumi kohandada, kuid selline kohandamine saab toimuda siiski puudega isikule

kuuluvas eluruumis. Ei ole usutav, et üürikorterit pakkuv omanik oleks nõus temale kuuluvas

korteris puudega isiku tarvis tehtavate ehituslike muudatustega. Samuti ei saa pidada kaebaja

jaoks lihtsaks võimalike eluruumidega tutvumas käimist.

14. Neil põhjustel ei saa kohus nõustuda vastustaja seisukohaga, et kaebajal on olemas

piisavad vahendid ja võimalused endale eluruumi tagamiseks.

15. Vastustaja ei ole piisavalt selgitanud, millisel muul viisil on võimalik kaebaja olukorda

parandada. Asjaoludest ei nähtu, et vastustaja oleks pakkunud kaebajale mõnda sobivat

üüriturul saadaolevat eluruumi või oleks abistanud kaebajat üüriturult eluruumi otsimisel

(SHS § 42 lg 1). Vastustaja ei ole viidanud ühelegi eluruumile, mis oleks kaebaja jaoks tema

puuet ja sissetulekut arvestades sobiv. Vastustaja on pakkunud rahalist abi üüri sissemaksu

hüvitamisel juhul, kui kaebaja on endale sobiva eluruumi välja valinud, ja vajadusel

toimetulekutoetust. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja kui eaka puudega inimese abivajadust

arvestades üksnes rahalise abi pakkumine praeguses olukorras piisav. Kaebajal võib küll olla

asjaajamisoskus, kuid ei ole põhjust arvata, et ta suudab tema vanust ja puuet arvestades

iseseisvalt endale üüriturult sobiva elamispinna leida.

16. See, et kaebaja on varasemalt keeldunud sotsiaaleluruumi teenusest ja

võlanõustamisteenusest, ei õigusta kaebajale ka edaspidi sotsiaalabi andmata jätmist.

4 Vt kohtu poolt asjale juurde võetud kinnistusregistri väljavõtet „Kinnistusraamat“.

5 Vt kohtu poolt asjale juurde võetud liiklusregistri väljavõtet „Liiklusregister“.

6 Vt kohtu poolt asjale juurde võetud äriregistri väljavõtet „Äriregister“.

7 Vt kohtu poolt asjale juurde võetud dokument „KV.EE - Tori vald“.

8 Vt kohtu poolt asjale juurde võetud dokument „KV.EE - Pärnumaa“.

6(8)

3-23-1612

Sotsiaalteenuste osutamisel arvestatakse isiku tahet (SHS § 12 lg 1). Seega ei saa isikule

kohaliku omavalitsuse poolt sobivaks arvatavaid sotsiaalteenuseid peale suruda ega keelduda

isikule teiste sotsiaalteenuste osutamisest põhjusel, et isik keeldus talle varem pakutud

sotsiaalteenustest. Kuigi kaebaja on varem keeldunud sotsiaaleluruumist ja lahkunud sellest

omal tahtel, ei välista see tema õigust vajadusel uuesti sotsiaaleluruumi taotleda. Kohaliku

omavalitsuse kohustuseks on hinnata isiku abivajadust ja osutada abi või aidata abi saamiseks

vajalikes tegevustes (SHS § 15). Täiendavalt sätestab SHS § 152 puudega isiku abivajaduse

hindamise kohustuse. Kuna kaebajal puudub eluruum ja varjupaik on ettenähtud vaid ajutiseks

ööbimiseks, siis tuleb vastustajal tagada kaebajale eluruum või aidata kaebajat eluruumi

leidmisel.

17. Kohus saab aru, et kaebajal on raske iseloom, ta ei tee vastustajaga piisavalt koostööd, ei

käitu viisakalt ega järgi vastustaja kehtestatud reegleid. See ei õigusta siiski elukohata eaka

puudega isiku abita jätmist. Kaebajal olevad sotsiaalse suhtlemise puudujäägid võivad näidata,

et talle ei pruugi sobida sotsiaalteenused, kus ta peab teiste inimestega koos elama ja palju

suhtlema. Sellises olukorras võib olla sobivam iseseisva eluruumi võimaldamine, kus ta ei ole

teenuseosutaja pideva järelevalve all. Kaebaja abivajaduse ja sellele sobiva sotsiaalabi peab

tuvastama siiski vastustaja.

18. SHS § 16 võimaldab võtta sotsiaalteenuse osutamise eest tasu, mille suurus oleneb

sotsiaalteenuse mahust, teenuse maksumusest ning teenust saava isiku majanduslikust

olukorrast. Samas ei või sotsiaalteenuse eest võetava tasu suurus olla teenuse saamise

takistuseks. Vastustaja tõi välja, et kaebaja on jäänud varem talle osutatud sotsiaalteenuse eest

võlgu ja seda on tulnud kohtutäituri kaudu sisse nõuda. Vastustaja enda määruse nr 64 § 6 lg 3

p 6 võimaldab sotsiaaleluruumi üürile andmisest keelduda, kui taotlejal on võlgnevus

vastustaja ees. Vastustaja ei ole sellele alusele vaidlusalustes otsustes tuginenud. Kohus

möönab, et vastustaja ei pea seaduse järgi osutama sotsiaalteenust kaebajale tasuta, kui

kaebajal on olemas võimekus teenuse eest tasumiseks. Vastustajal on SÜS § 19 lg 1 p 3 ja §

22 lg 2 alusel õigus lõpetada hüvitise andmine isikule, kes rikub hüvitise saamisega seotud

kohustust. Sellele tasub kaebaja tähelepanu juhtida ka edaspidi. Kuid ka võlgu jäämine ei saa

anda alust puudega isiku abita jätmiseks.

19. Vastustajal tuleb leida kaebaja eluasemeprobleemi lahendamiseks sobiv võimalus,

arvestades mh ka isiku vajaduse, võimaluste ja tahtega. Varjupaik ei saa olla sobiv lahendus,

sest tagab vaid ööbimiskoha, mitte elukohta. Varjupaigateenusel pikaajalist olemist ei saa

pidada inimväärikuse nõudega kooskõlas olevaks (SÜS § 4). Kohtu hinnangul ei ole

vastustaja kaalunud piisavalt võimalikke variante, vaid on lähtunud ühekülgselt sellest, et

kaebaja on probleemne isik, kes ei tee piisavalt koostööd. Kaalumisvigade tõttu ei saa

vaidlusaluseid otsuseid pidada õiguspärasteks. Seetõttu tuleb vaidlusalused otsused tühistada.

20. HKMS § 41 lg 3 järgi võib kohustamiskaebuse rahuldamisel kohus kohustada vastustajat

nii haldusakti andma või toimingut tegema kui ka haldusakti andmist või toimingu tegemist

uuesti otsustama. Kohus ei saa teha kaalumisotsust vastustaja eest (HKMS § 158 lg 3).

Vastustaja kohustuseks on hinnata kaebaja abivajadust ja kaaluda, milline lahendus oleks tema

eluasemeprobleemile sobivaim. Eluaseme tagamine SHS § 41 lg 1 tähenduses ei tähenda

tingimata munitsipaaleluruumi kasutada andmist. Eluruumi on võimalik tagada ka nt

hooldekodus koha tagamisega, üüriturult eluaseme otsimisel abistamisega jms. Seetõttu ei saa

kohus kohustada vastustajat konkreetset otsust tegema, vaid kohustada vastustajat kaebaja

avaldust uuesti lahendama.

21. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus kaebuse, tühistab vastustaja 24.05.2023 otsuse ja

12.07.2023 vaideotsuse ning kohustab vastustajat kaebaja avaldust uuesti läbi vaatama.

7(8)

3-23-1612

22. Kohus teeb otsuse vastustaja kahjuks, seetõttu jäävad menetluskulud vastustaja kanda

(HKMS § 108 lg 1). Kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot, mis tuleb

vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. Muude menetluskulude kohta ei ole kaebaja kohtule

menetluskulu dokumente esitanud. Seega jäävad muud võimalikud menetluskulud kaebaja

enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

8(8)