2-24-120/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus Kohtunik Anna Liiv Kohtujurist Lii Zerel Määruse tegemise aeg ja koht

28. märts 2024.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-120 Tsiviilasi X hagi Y vastu kaasomandi lõpetamise nõudes Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine; riigilõivu tagastamine; asjas menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: X (isikukood xxx), lepinguline esindaja Marko Jaani Kostja: Y (isikukood xxx), lepinguline esindaja Jana Kitter RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja X (isikukood xxx) ning kostja Y (isikukood xxx) vahel 28.03.2024 sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 1.1. X ja Y müüvad kaasomandis olevat korteriomandit asukohaga xxx (registriosa number xxx) kuni 30.06.2024 nende valitud viisil. 1.2. Kui 30.06.2024 seisuga ei ole korteriomandi suhtes sõlmitud notariaalset võlaja asjaõiguslepingut selle võõrandamiseks, lõpetada X ja Y kaasomand korteriomandile asukohaga xxx, (registriosa number xxx) selle võõrandamisega täitemenetluses avalikul enampakkumisel Harju tööpiirkonna kohtutäituri korraldamisel. 1.3. Avaliku enampakkumise tulemist kaetakse esmajärjekorras avaliku enampakkumise kulud, seejärel täidetakse laenulepingust nr xxx Luminor Bank AS-i tulenevad kohustused ning ülejäänud tulem jagatakse võrdsetes osades X ja Y vahel ning kantakse üle nende osundatud arveldusarvetele. 1.4. Kõik kompromissis nimetamata poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

2. Poolte kompromissis nimetamata menetluskulud jätta poolte endi kanda.

3. TsMS § 150 lg 2 punkti 1 alusel tagastada riigilõiv summas 210 eurot hageja taotlusel hageja X arveldusarvele nr xxx.

4. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-24-120.

Menetluskulude jaotus Jätta kompromissilepingus käsitlemata menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 2 (kahe) tööpäeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Harju Maakohtu menetluses on tsiviilasi 2-24-120, X hagi Y vastu kaasomandi lõpetamise nõudes.

2. Pooled sõlmisid 28.03.2024 kohtuistungil kompromissi, mille kohaselt paluvad kohtul kompromiss kinnitada ja asjas menetlus lõpetada. TsMS § 661 lg 4 alusel on pooled kokku leppinud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 2 (kahe) tööpäevani alates määruse määruskaebuse esitajale kätte toimetamisest. TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel taotleb hageja hagiavalduse esitamisel poole tasutud riigilõivust tagastamist hageja X arveldusarvele nr xxx.

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 2 sätestab, et pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Tulenevalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

4. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

5. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Kompromiss vastab TsMS § 430 lgtes 2 ja 3 sätestatud nõuetele. Kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel. Seega kuulub esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas nr 2-24-120 lõpetamisele.

6. Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

7. Tuginedes TsMS § 661 lg-le 4 on pooled kokku leppinud käesolevat kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 2 (kahele) tööpäevale. Poolte taotlus määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamiseks on kooskõlas TsMS § 661 lõikega 4 ja tuleb rahuldada.

8. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

9. Kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 1). 10. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul jäävad kompromisslepingus nimetamata poolte kohtukulud ja kohtuvälised kulud poolte endi kanda. 11. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 3 täpsustab, et menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Vastavalt TsMS § 150 lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. 12. Hageja taotleb hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust poole tagastamist hageja X arveldusarvele nr xxx. Kohtu hinnangul on hageja taotlus poole riigilõivu tagastamiseks põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on hageja tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu kokku summas 420 eurot. Kooskõlas TsMS § 150 lg 2 p-ga

1 tagastab kohus hageja taotlusel hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 210 eurot hageja X arveldusarvele nr xxx. 13. Lõpetada tsiviilasja 2-24-120 menetlus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anna Liiv kohtunik